kulud toodanguühiku kohta minimaalsed. (sisendid jäätakse samaks, muudetakse vahendeid) 9. Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasavavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaagi esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes. Sellisel juhul on meil tegemist summaarse enamsaagiga. Ressursside kasutamise efetiivsuse uurimiseks läheb vaja ka enamsaagi väljendamise teisi vorme. Astmelist enamsaaki arvutatakse iga eelmise taseme ehk variandi suhtes. Ta näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki. Peale selle võib veel välja tuua veel keskmise enamsaagi
toodanguühiku kohta on minimaalsed. (sisendid jäävad samaks, kuid muutuvad vahendid, mille abil toodetakse). Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega. Tehniline tootmisvõime on potentsiaalse võime kasutamise maksimaalne piir kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemega. 3 Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes-
kõige suurem ressursiühiku kohta Ressursside maksimum- määratav hinnatasemega enamtoodang- kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusel o summaarne enamsaak (SE)- enamsaak arvutatakse lähte saagi suhtes, katsetes aga kontrolli variandi suhtes o astmeline enamsaak (AE)- arvutatakse iga eelmise taseme suhtes, näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki o keskmine enamsaak (KE)- saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta Efektiivsuse väljundid • tehnoloogiaefekt- muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav, kahanev muutus o tööjõudu säästev tehnoloogiaefekt- kogu samatoote kõver nihkub üles ja vasakule ehk tööjõu tootlikkus kasvab enam kui kapitali tootlikkus mastaabiefekt- peegeldab tootmisfunktsiooni, milles kõikide sisendite koguste võrdne
alternatiivsete toodangute majanduslikku tulukust). Ressursside optimum Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega ehk potentsiaalse võime kasutamise maksimaalse piiriga kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille korral ressurssidest saadav kasum on suurim ressursiühiku kohta. Kasutatavate ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi (piirtoodangu) väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemega. 2.3 Enamtoodang efektiivsuse hindamise kriteeriumina Enamtoodang (piirtoodang) kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Summaarne enamsaak leitakse kasvavas kokkuvõttes esialgse ehk lähtesaagi suhtes. Astmeline enamsaak leitakse iga eelmise taseme suhtes. Keskmine enamsaak leitakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta. 2.4. Efektiivsuse väljundid
Mineraalsete lämmastikväetiste järelmõju on tühine. ·Eelvilja mõju tuleb eriti arvestada liblikõieliste kultuuride järgselt. Ristikupõllul mulda jääva tüü ja juurte kogus on ligikaudu võrdne saagiga, sellest laguneb järgmisel aastal ära umbes 30%. Seega on ristiku järelmõjuks esimesel aastal 0,7 kg N 0,1 t heinasaagi kohta. 4-tonnise heinasaagi korral on 28 kg N, mis tagab teravilja puhul 1 tonn enamsaaki. Rühvelkultuuride järelmõju neile järgneva teravilja enamsaagi kaudu oleks 0,5-1 t/ha teri või täienevalt vabaneva lämmastiku järgi 12-24 kg N/ha.
puuduseks on see et me ei saa vastust millise väetisnormi juures lõpeb tegelik enamsaak Täiendavalt antud väetisühiku(1kg) efektiivsus ( Y') mida näitab eespool toodud ruutvõrrandi tuletis y'= b-2cx see ( nim ka diferentsiaal e piir efektiivsus ) annab kõie usaldusväärsema ja tõepärasema pildi väetiste tegelikust efektiivsusest Agronoomiliselt maksimaalne väetusnorm(xmax)- väetusnorm millega saame kõige suurema saagi ( ka enamsaagi ) seeon väetisnorm kus juurde antud väetis enam saaki ei suurenda vaid iga täiendavalt antud kg hakkab saaki vähendama. Xmax= b/2c- selline väetamine pole majanduslikult tasuv Majanduslikult optimaalne väetusnorm(xmaj)- sellised väetisnormid mulle juures täiendavalt antud 1kg väetist annab veel nii palju enamsaaki , et see katab täiendava väetamisega tehtud kulud. Xmaj= b(P1-ce)-cv/ 2c(P1-ce)
minimaalsed. 9: Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui tegemist on mitme rakendava võrreldava variandiga , siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katses aga kontrollvariandi (nt väetuskatsetes) saagi suhtes. 10:Sumaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. SE (summaarne enamsaak)-saagi juurdekasv esialgse ehk lähtesaagi suhtes. KE(keskmine enamsaak)-leitakse summaarse enamsaagi jagatisena taiendressursside kogumi kohta KE = SE/KR AE (astmeline enamsaak)-kujuneb sisendite jarjestikulisel lisamisel 11:Ressursside optimum (bioloogiline ja majanduslik) Teades enamtoodangu suurust, mis saadakse tootmisprotsessis materiaalsete ressursside järjestikuse lisamisega , aga ka vastavaid hindu, pole raske kindlaks teha , missugune
toodanguühiku omahind suureneb. Ressursside optimum Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega ehk potentsiaalse võime kasutamise maksimaalse piiriga kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Kasutatavate ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi (piimatoodangu) väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemetega. 2.3. Efektiivsuse hindamise üldalused, enamtoodang, enamsaak 2.4. Efektiivsuse väljundid: tehnoloogia-, mastaabi- ja struktuuriefekt 2.5. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb taset mõõta. Tootlikkuse mõõtmise eesmärgid: 1. otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate kasutamine 2. tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3
minimaalsed. 9. Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui tegemist on mitme rakendava võrreldava variandiga , siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katses aga kontrollvariandi (nt väetuskatsetes) saagi suhtes. 10. Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. SE (summaarne enamsaak) KE(keskmine enamsaak) AE (astmeline enamsaak) Tegemist on ühesisendilise tootmisfunktsiooniga y = f(x) saak sõltub vaid N väetisest KE = SE/KR KR- summaarse enamsaagi jagatis kõigi (kogu -)ressursside kohta. 11. Ressursside optimum (bioloogiline ja majanduslik) Teades enamtoodangu suurust, mis saadakse tootmisprotsessis materiaalsete ressursside järjestikuse lisamisega, aga ka vastavaid hindu, pole raske kindlaks teha, missugune
i. Tootmishoonetelt arvestatud kulum ii. Tootmisharu üldkulud iii. Püsitöötajate palgakulud iv. Kindlustuskulud Põllumajandus ökonoomika põhieksam 1 1.Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused (turu ja tootmiskitsendused). Milline on neist olulisim Eesti jaoks? 2.Tehnilise efektiivsuse olemus? Mida arvestatakse mõõtmisel? Kuidas mõõdetakse? 3.Ajategur, tootmine lühi- ja pikaajalises mastaabis. 4. Enamsaagi arvutamine SE, KE, AE (tabel) 5.Väetise üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus. Mis mõjutab väetisenormi? 6. Ettevõttel võib investeerimissoov tekkida kui…? 7. Investeerimisotsust mõjutavad tegurid? 8.Kasumit kujundavad tegurid taimekasvatuses? Soovi korral skeem lisada. 9.Millised on tootlikkuse kaks mõõtmismeetodit? Millest lähtutakse arvutamisel? 10.Tootmise efektiivsusnäitajate süsteem? Valem? Millest koosneb? 11.Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted.
puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja tehtavate kogukulude juurdekasvud võrdsustuvad. Kui lutserni ja põlheina agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm tuli 0, siis järelikult ei saa olla nendel ka majanduslikult optimaalset väetisnormi ja need tuleb jätta väetamata. b( P1 ce) ev 2c( P1 ce) xmaj = P1 – saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce – enamsaagi koristamise kulud ev – väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta 13 Agronoomiliselt maksimaalne lämmastikväetisnorm 1. külvikorraväljale, kus kasvatatakse kaera: 10,5 =105t /ha Xmax = 0,100 Majanduslikult põhjendatud lämmastikväetiste normid: 10,5 ( 0,2−0,02 )−1,2 =38
anna meile vastust küsimusele, kus lõpeb tegelik saak ja kus algab näiline enamsaak. 3) täiendavalt antud ühe väetusühiku efektiivsus e. enamsaak vaja välja selgitada täiendavalt antud kg-efektiivsus. Sõltub väetusfondist. Mida kõrgem on, seda väiksemaks ääb piirefektiivsus. y'=b- 2c=0. Agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm(Xmax). Tagab maks. saagi; suuremate koguste kasut. saak langeb. Tegelik enamsaak posit. näilise enamsaagi efektiivsus negat. Majanduslikult tasuv on väetisnormide kasutamine, kus täiendav saak katab täiendavad kulutused. Xmax=b-2c Majanduslikult optimaalne väetusnorm (Xmaj). majanduslikult tasuvad on väetusnormid, mille juures täiendavalt antud 1kg väetist annab veel nii palju enamsaaki,et selle väärtus katab täiendava väetusnormidegas thetud kulutused. Xmaj=b(P1-ce)-cv/2c(P1-ce). Kus P1- saagi väärtus; ce saagi kulud; cv väetamise kulud 1kg toiteelemendi kohta. 38.
9. Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid) 10. Eralduv CO2 loob soodsad tingimused assimilatsiooniks Orgaaniliste väetiste annused sõltuvad toodetud orgaaniliste väetiste hulgast. On neid vähe, tuleb kasutada väiksemaid annuseid, mitte aga vähendada väetatavat pinda. Et sama sõnnikukoguse kasutamine väiksemate annustena kogu külvipinnake annab kokkuvõttes suurema enamsaagi, kui selle laotamine suuremate annustena ainult osale külvipinnale, seda kinnitavad katseandmed. Orgaanilised väetised 1. Sõnnik - sõnnik on üks loomakasvatuse põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu 1. tahe sõnnik - kuivainesisaldus vähemalt 17% (soovitav 20...25%) 2
taktikaline efektiivsus e. tulemuslik efektiivsus on suunatud tulemuste saavutamisele parimal viisil. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes: tootlikkuse mõõtmine tootlikkuse taseme hindamine ja analüüs tootlikkuse planeerimine tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine. 28. Enamtoodang efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. 50 40 30 SE 20 10 KE 0 AE
Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi, mis viib tasuvusaja ebamajanduslikult pikaks. Majanduslikust seisukohast vabaturu tingimustes on reaalne kasutada kuivendust mittevajavaid mineraalmaid ja investeeringuid vajavad alad (seega ka sooalad) jäävad looduslikku seisu või metsastatakse. Eestis on haritava maa osas viimasel kümnendil toimunud ja tõenäoliselt veel seoses Euroopa ühendusega liitumise järel toimuvad suured muutused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
