Põllumajandusökonoomika (1)

15.03.2011
Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis
Juhtimine so inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu.
Ettevõte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada.
Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamsikindluse ja efektiivsuse. Ettevõte personal(tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlak, isegi hoolika valiku ning ettevalmistatuse korral.
Personali jaotus
Personal jaotumise otsatarbekuse ja kasutamise efektiivsuse analüüsiks võib ettevõtte personali jaotada:

• Juhtivpersonal(administratsioon)
  
• Insener-tehniline personal, kelle ülesandeks on tootmise juhtimine ja korraldamine;
  
• Majandsuarvestuse ja-analüüsu tugisüsteemi töötajad;
  
• Abipersonal
  
• Töölised, kelle ülesandeks vahetu tootmistegevus
  

Töötajate paiknemine tegevussfääri järgi:

• Põhitöötmises;
  
• Abiettevõtetes, milleks põhitegevuse otseselt seotud allüksused (remonditseh, toorme töötlemine jne);
  
• Teenindavates allüksustes( veondus, laomajandus )
  

Tööjõuressursside vajadust mõjutavad tegurid
Personali vajaduse tegurid:

• Erialase diferentseerituse kasv;
  
• Uute erialade teke ning osade erialade tehnoloogiline vananemine ;
  
• Suur nõudmine uute erialade oskustööliste järele samas esineva tööpuuduse taustal;
  
• Elatustaseme tõusust tingitud palkade tõus;
  
• Kõrge kvalifikatsiooniga tööliste kõrgem sotsiaal-poliitiline aktiivsus;
  
• Suurenenud sotsiaalne vastutus ühiskonna kõigi liikmete heaolu eest.
  
• Kasvav konkurents rahvusvahelistel ja riiklikul tööjõuturul
  

Personaliga seotud uuringud:
Makrotasandil (riigi tasandil):

• Töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine;
  
• Tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes;
  
• Personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades;
  
• Erialase väljaõppe korraldamine.
  

Ettevõtte tasandil:

• Tööjõu jaotumine ja tootlikkus ;
  
• Tööjõu liikumise(voolavuse) prognoosimine ;
  
• Tööjõu defitsiidi (ülekülluse) lokaalne prognoosimine
  
• Tööliste kohanemine tehnika ja tehnoloogia arenguga.
  

Töö olemus
Töö- inimese sihipärane tegevus, kus ta töövahendite abil mõjutab kas loodusobjektide või juba kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks neid oma tarvete rahuldamiseks,
INIMENE-TÖÖVAHEN – TÖÖOBJEKT
(tööline) (tööriist) (tööese)
Elavtöö kandja. Ajastatud töö kandjad
Elavtöö+ Ajastatud töö= Kogutöö
Töö efektiivsuse näitajad
Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis= töö efektiivsus
Töö efektiivsuse näitajaks on tööjõudlus ja tööviljakus
Tööjõudlus- konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu(nt põllumajanduses mõõdetakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi)
Tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus)- konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi
Tööviljakus=Toodang/Töö hulk
Ettevõtte tasandil on enamkasutatav väärtuseline töö tootlikkuse mõõtmine ( nt kogutoodang ühe aastatöötaja kohta või tunni kohta, ühe palgakrooni kohta. Käive töötaja kohta, kasum töötaja kohta)
Tööviljakuse mõõtmine
Tööviljakuse mõõtmiseks kasutatakse:

Tootlikkuse ehk tootluse näitajad(toodang/töötajate arv)

Tööjõu erikulu ehk töömahukuse näitajaid(tööjõu kulu/toodang)
Tootlikuse näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju toodangule.
Tööjõu erikulu näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju tööajafondile
Tööviljakuse mõjurid
Tööjõuressursside efektiivsust mõjutavad:

Tootmispotensiaali ehk kõiki tootmist mõjutavate tegurite(ressursid ja nende kontsentratsioon, struktuur, kvaliteet, organisatsioon , tehnoloogia)summa;

Ajafond (tööaeg, produktiivaeg)
Tööviljakuse mõõtmine(II)

• Probleem: kuigi tööviljakuse näitajad on lihtsalt leitavad, ei peegelda nad küllalt täpselt tööviljakuse põhiolemust, sest töö mõõdukus on võetud elavtöö, töö tulemuseks aga toodang, milles sisaldub ka ellenev ajastatud töö.
  
• Tööviljakuse kasv peegeldatuna tööaja kokkuhoius, st kas väheneb tööaeg teatud toote valmistamiseks või suureneb toodang ajaühikus, on majandusliku efektiivsuse üks põhikomponente, kuid itte ainuke kriteerium.
  
• Antud näitaja ei pruugi mitte alati näidata majanduslikku efektiivsust, sest oluline ka toodete struktuuri ja kvaliteedi muutudes, mis on tingitud tootmisprotsessi muutusest, võib näiliselt tööviljakuse näitajat halvendada tegelikult rahuldatakse ühiskonna/tarbija muutunud vajadust.
  

Tööviljakuse kasvu tegurid
Tegurid:
TEHNIKA
ORGANISATSIOON TEHNOLOOGIA
Tööviljakuse tegurid põllumajanduses
Tööviljakust kujundavad:

Toodangut rohkendavad tegurid:

• Kohalikud looduslikud tegurid,
  
• Organisatsioonilis-majanduslikud tegurid,
  
• Tehnilised tegurid
  

Töökulutusi vähendavad tegurid

• Tehnoloogiline progress,
  
• Tehnika ulatuslikum kasutamine,
  
• Tööjõu kvalifikatsiooni tõus,
  
• Töötajate motivatsiooni tõus
  

Maa tootlikku võimet tõstvad tegurid:

Tootmise otsatarbekam paigutus , st looduslike tingimuste ärakasutamise eesmärgil;

Tootmise intensiivistamine, st täiendavate materiaalsete ressursside mahutamise teel suurendada maa tootlikku võimet;

Maaviljeluse ja loomakasvatuse üldise taseme tõstmine uute ja efektiivsemate võtete rakendamise kaudu
(St maaviljeluses sobivate külvikordade rakendamine; sordiseemne uuendamine; kõrge saagivõimega sortide kasvatamine; niisutamine, kuivendamine, väetamine, taimekaitse jms. Loomakasvatuse karja struktuur, loomaliikidse ja tõugude aretustaseme ning produktiivsus looma heaolu jms.)
Töö intensiivsus
Töö intsensiivsus- inimtöö pingelisus, lihaste ja närvienergia hulk, mida töötaja töö tegemisel ajaühikus kulutab.
Muudel võrdsetel tingimustel on intensiivsema töö puhul tööviljakus suurem ehk tööaeg mingi töö tegemiseks lüheneb.
Tööviljakuse muutumatuks jäädes võib töö intensiivsus langeda, kui tööd mehhaniseeritakse ja automatiseeritakse nii, et töötaja töö muutub hõlpsamaks või kui muud töötingimused paranevad ning väsimust ja stressi tekitavate asjaolude mõju väheneb.
Töö kvaliteet
Töö kvaliteet s.o. tötöaja poolt tehtud töö headus ehk omaduste kompleks, mis peegeldab töö vastavust seatud ülesandele, sooritamise õigeaegsust, pidevust, täielikkust jms.
Materiaalses tootmises väljendub töö kvaliteet toodangu kvaliteedis.
Põllumajanduslikus tootmises eripära- lisaks toodangu kvaliteedile oleneb tihti mitte niivõr
Töötulemuste mõõtmine
Tüüpilised mõõdetavad valdkonnad:

• Tootmise või väljundite tase
  

Tööviljakuse hindamise põhinõuded:

Olema objektiivne ja arvestama kõiki töökulutusi;

Tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse ajas ja ruumis-st võimaldama võrrelda tööviljakuse taset ja dünaamikat erinevate tootmistingimustega ettevõtetes ja erinevates tootmisharudes.
Töömotivatsioon
Motivatsioon on sisemine ajend, mis käivitab käitumises välejnduva tegutsemise, et rahuldada vajadusi ja täita ootusi.
Töömotivatsioon tähendab tegureid ja motiive , mis mõjutavad inimest efektiivsemalt töötama.
Motivatsiooniteoorias on tuntud Abraham Maslow vajaduste püramiid, mille kohaselt mingi üks vajaduste tasand peab olema piisavalt hästi rahuldatud, enne kui järgmise, kõrgema tasandi vajadused oluliseks saavad.