Valemid saak ilma väetamata mullal ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud Py müügi hind kg Cf kg toiduelemendi maksumus
Meetod on eelmisest lihtsam aga ebatäpsem ja tuleb kõnealla loomade heade söötmis-ja pidamistingimuste korral. Arvutamiseks on vaja teada väetist vajavate kultuuride kasvupindala,kultuuride suhtelist väetistarvet ja min väetiste puhul ka väetistarbe koefitsenti. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid- selle järgi selgitatakse välja väetiste efektiivsus ning vajalikud väetisnormid ja see lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. Enamsaak-sellega väljendatakse väetiste efektiivsust , see on väetiste mõjul saadud enamsaak. Piir e diferentsiaalefektiivsus- näitab saagi juurdekasvu ühe täiendava väetisühiku kohta teatud väetustasemel. Suvaline meetod- võetakse aluseks katses saagile parimaks osutunud väetisnormid. Lähtutakse variandist kus väetusannuste täiendav lisamine pole enam saaki oluliselt suurendanud. Funktsionaalne meetod- põhineb sellel et väetisnorm ja saak ei ole
Bioloogiline maksimum- määratav bioressursside tehnilise tootmisvõimega o tehniline tootmisvõime- potentsiaalse võime kasutamise maksimaalne piir kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul Majanduslik optimum- määratav kulude tasemega, mille puhul on ressurssidest saadav kasum kõige suurem ressursiühiku kohta Ressursside maksimum- määratav hinnatasemega enamtoodang- kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusel o summaarne enamsaak (SE)- enamsaak arvutatakse lähte saagi suhtes, katsetes aga kontrolli variandi suhtes o astmeline enamsaak (AE)- arvutatakse iga eelmise taseme suhtes, näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki o keskmine enamsaak (KE)- saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta Efektiivsuse väljundid • tehnoloogiaefekt- muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas
konstantsed NT: asendustoodang: loomakasvatuses saame asendada üht sööta teisega. Maksimumi ja miinimumi seadus fikseerib suhtes ,, tegur toodang ,, seisundi , milles tootmistegurite optimaalse suhte korral ( nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim ) , mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. 9: Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui tegemist on mitme rakendava võrreldava variandiga , siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katses aga kontrollvariandi (nt väetuskatsetes) saagi suhtes. 10:Sumaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. SE (summaarne enamsaak)-saagi juurdekasv esialgse ehk lähtesaagi suhtes.
konstantsed NT: asendustoodang: loomakasvatuses saame asendada üht sööta teisega. Maksimumi ja miinimumi seadus fikseerib suhtes ,, tegur toodang ,, seisundi , milles tootmistegurite optimaalse suhte korral (nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim), mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. 9. Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui tegemist on mitme rakendava võrreldava variandiga , siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katses aga kontrollvariandi (nt väetuskatsetes) saagi suhtes. 10. Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. SE (summaarne enamsaak) KE(keskmine enamsaak) AE (astmeline enamsaak)
asendada ühte sööta teisega. Maksimumi ja miinimumi seadus: see seadus fikseerib suhtes ,,tegur-toodang" seisundi, milles tootmistegurite optimaalse suhte korral (nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim), mille korral kulud toodanguühiku kohta minimaalsed. (sisendid jäätakse samaks, muudetakse vahendeid) 9. Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasavavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaagi esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes. Sellisel juhul on meil tegemist summaarse enamsaagiga. Ressursside kasutamise efetiivsuse uurimiseks läheb vaja ka enamsaagi väljendamise teisi vorme. Astmelist
tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille korral ressurssidest saadav kasum on suurim ressursiühiku kohta. Kasutatavate ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi (piirtoodangu) väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemega. 2.3 Enamtoodang efektiivsuse hindamise kriteeriumina Enamtoodang (piirtoodang) kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Summaarne enamsaak leitakse kasvavas kokkuvõttes esialgse ehk lähtesaagi suhtes. Astmeline enamsaak leitakse iga eelmise taseme suhtes. Keskmine enamsaak leitakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta. 2.4. Efektiivsuse väljundid Tehnoloogiaefekt – kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus. Tehnoloogiaefekti üldine suund väljendab muutust, mille korral
Tehniline tootmisvõime on potentsiaalse võime kasutamise maksimaalne piir kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemega. 3 Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes- sel juhul on tegemist summaarse enamsaagiga (SE). SE= hektarisaak-lähtesaak, SE= KE*muutuv sisend Kui enamsaak tuuakse välja astmeliselt, siis sellist saaki nimetatakse astmeliseks enamsaagiks (AE)
Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=350; N=2600:350=7,4kr/kg. 4) Väetise N-normi ja saagi vahelist seost väljendab: Yx=1846+36,811x-0,1332x². a) Arvutada üldine enamsaak ja piirefektiivsus N-i normi 70kg/ha kasutamisel. b) Arvutada agronoomiliselt max N-i norm ja saak max N-i normi kasutamisel. Lahendus: a) E=bx-cx²= 36,811*70- 0,1332*(70)²=1924kg b) y'=b-2cx= 36,811-2*(0,1332*70)=18kg Xmax=b/2c= 36,811/(2*0,1332)=138kg/N Ymax=1846+36,811*138-0,1332*(138)²= 4389kg/ha. 5) Kui palju kaaliumsulfaati kulub 30 m² peenra väetamiseks, kui K-norm on 150 kg/ha? Lahendus: 1ha=10000m² ; 150kg:10000=0,015kg/m²=15g/m²
37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid Väetiste efektiivsus tähendab väetiste kasutamisel saadud enamsaaki. Näitab kui palju saak suureneb. Väetise norm ja saak ei ole lineaarses sõltuvuses, seda seost kujutab ruutfunktsioon.Saagifunkts. ruutvõrrand on: Yx=Yo+bx-cx2. Kus x on väetisnorm; Yx saak väetusnormi juures; Yo saak väetamata alal; b ja c saagi funktsiooni kordajad. Väetisnormide efektiivsust väljendatakse kg-des. 1) üldine enamsaak kg/ha kohta 2) keskmine enamsaak ei anna meile vastust küsimusele, kus lõpeb tegelik saak ja kus algab näiline enamsaak. 3) täiendavalt antud ühe väetusühiku efektiivsus e. enamsaak vaja välja selgitada täiendavalt antud kg-efektiivsus. Sõltub väetusfondist. Mida kõrgem on, seda väiksemaks ääb piirefektiivsus. y'=b- 2c=0. Agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm(Xmax). Tagab maks. saagi; suuremate koguste kasut. saak langeb. Tegelik enamsaak posit
keraheinaga. Katsevariantide koristusaegadeks oli punase ristiku õiepungade moodustamise (varane koristus) ja õitsemisfaas (hiline koristus). Katses püüti saavutada 30%-line kõrreliste osatähtsus segus (foto 1). Foto 1. Punane ristik põld-raiheinaga hilisel koristamisel Talvekahjustusi esines põld-raiheinal, roog-aruheinal ja punasel ristikul. Kerahein seevastu talvitus hästi ja arenes hoogsalt. Esimese kasutusaasta saak oli kõrge, kusjuures KA enamsaak moodustas kõrreliste mõjul vaid 4-7% (tabel 6). Segudes oli põld-raiheina 20-30%, roog-aruheina 16-21% ja keraheina 14-18%. Punane ristik oli tugeva konkurentsivõimega. Hilisel koristusel oli kõrrelisi 4-10% võrra rohkem. Seeduva kuivaine saake arvestades puudus esimesel kasutusaastal kõrreliste mõjul usutav enamsaak. Punase ristiku-kõrreliste segukülvid andsid teisel kasutusaastal 25-30% suurema KA saagi kui ristiku puhaskülv. Seeduva kuivaine enamsaak oli 20-27%.
Kastmisnorm on 15-30mm. Kastmine tuleb lõpetada 2-3 nädalat enne koristamist. Sibul on niiskesenõudlik kultuur,sibulalehed vajavad 2 korda rohkem vett kui kapsalehed.Mullaniiskus ei tohiks langeda alla 80% väliveemahutavusest. Kolletamata otstega rohelise sibula saamiseks tuleb kasta kogu kasvuaja jooksul. Kastmisnorm on 10- 15mm. 24. Puuvilj a- ja marjaaedade niisutamine: veetarve ja kastmisrezlim, sobivad seadmed, tõenäone enamsaak. Aiakultuurid vajavad tänapäeval sest nende saak ja kvaliteet sõltuvad väga palju niiskest mullast. Kuigi viljapuude juurekava ülatub sügavale, kannatavd viljapuud kuivadel aastatel puuduliku niiskuse tõttu, mistõttu valmivata viljad varisevad ja lehed kolletuvad enneaegu. Viljapuid võib kasta vihmutamisega või tilkniisutamisega.Majanduslikult on kasulikum kasutada kasutada voolivihmutusseadmeid, siis pole viljapuude ribade vahele vaja ehitada torustikke.Vihmustatakse
Väetise efektiivsus: Väetise efektiivuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Matemaatilist seost saagi ja seda mõjutava faktori vahel nimetatakse saagifunktsiooniks ehk saagivõrrandiks. Saagi seost kasutatava väetiskogusega iseloomustab hästi ruutfunktsioon (üldkuju vaata põhikonspektist!). Väetiste efektiivsuse väljendamise võimalused: kogu enamsaak (ühik kg/ha, t/ha), keskmine enamsaak (1 kg toiteelemendi kohta); diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus Väetistkogust, millega saame kõige suurema saagi, nimetatakse argronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks. Kui me tahame kasumit (rikkaks saada), siis arvutada majanduslikult efektiivseks väetiskoguseks leiatakse müügihinna ja väetiskoguse proportsioon, leitakse majanduslik kogum.
Happeliste muldade väga väikese Ca-sisalduse (ca 1300 mg kg-1, liiv- ja saviliivmuldades isegi 150...600 mg kg-1) ning samuti väga kitsa Ca/Mg suhte tõttu võib liialt suur Mg-annus muuta Ca/Mg suhte taimedele veelgi ebasoodsamaks. Lubjates Ca-vaeseid muldi liialt suure Mg-sisaldusega lubiväetistega, paraneb küll taimede jaoks mullareaktsioon, kuid aheneb Ca/Mg suhe, mis omakorda halvendab toiteelementide omastamist taimede poolt ja kahaneb lubiväetiste mõjul saadav põllukultuuride enamsaak. Suures koguses muldaviidud Mg jääb Ca/Mg suhet mõjutama pikaks ajaks ja seepärast tulebki seda eelnevalt arvestada muldade lupjamisel. Talu põllud on enamasti neutraalsed või siis nõrgalt happelised. Põllud, mis on tugevalt happelised pH kuni 4,5 või mõõdukalt happelised pH 4,6-5,5 tehti lupjamine ülemöödunud aastal. 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine Kokku on talul 110 looma
Jaotus kuivaine sisalduse alusel: *Tahe sõnnik, kuivainet üle 17%. *Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14%. *Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8%. 36. taheda sõnniku tootmine, säilitamine, kasutamine. saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid. Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetiste toimel saadud enamsaak sõltub väetisnormi suurusest. Väljendatakse: 1. Kogu ehk üldise enamsaagina (E ). 2. Keskmise enamsaagina 1 kg toiteelemendi kohta. 3. Täiendavalt antud ühe väetisühiku (1 kg) efektiivsusena( Y´) 38. viljapuu-ja marjaaedade väetamine. Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel
korral. Hästi valmisatud kompost on sisuliselt bioväetis: arvestades mikro- ja makroorganismide arvukuse, ensüümide sisaldust ning mõju mulla bioloogilistele omadustele. Hea kompost on ka haige mulla tervendaja, näitasid katsed (Viiratsis jm). katsetes on kvaliteetse komposti kasutamine suurendanud kartulisaaki erinevatel variantidel kuni 34% võrreldes väetamata variandiga. Enamsaak oli siin võrdne loomade all käärinud sõnnikuga (sügavallapanuga lautades). Katsetulemid olid 17% paremad, kui kompleksmineraalväetise „Stimul” kasutamisel, hea komposti kasutamine suurendas mullas vihmausside arvukust 2,5 - 3,5 korda, olmekomposti kvaliteet ja kasutamise tulem oli eriti hea, kui kompostimisel lisati juuretisena fermenteeritud komposti,
maksimaalse piiriga kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Kasutatavate ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi (piimatoodangu) väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemetega. 2.3. Efektiivsuse hindamise üldalused, enamtoodang, enamsaak 2.4. Efektiivsuse väljundid: tehnoloogia-, mastaabi- ja struktuuriefekt 2.5. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb taset mõõta. Tootlikkuse mõõtmise eesmärgid: 1. otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate kasutamine 2. tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3. tegevusalternatiivide valimine 4. töötajate stimuleerimine Tootlikkuse mõõtmismeetodid: VÄLJUND · Naturaalsetes ühikutes
väetiskogus) vahel nimetatakse saagifunktsiooniks e. saagivõrrandiks. Saagi seost kasutatava väetiskogusega iseloomustab hästi ruutfunktsioon, mille üldkuju on järgmine: Y=a0+a1x-a2x2 kus Y on saak x on väetiskogus, kg/ha a0 on saak väetamata alalt (fooni saak) a1 ja a2 saagifunktsiooni kordajad Väetiste efektiivsuse väljendamise võimalused: 1. Kogu enamsaak - a1x-a2x2. Ühik kg/ha; t/ha. a1 x - a 2 x 2 2. Keskmine enamsaak 1 kg toiteelemendi kohta . Ühik kg/kg toiteel. x kohta. 3. Diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus. Seda väljendab ruutfunktsiooni tuletis: Y´=a1-2a2x Ühik kg/kg toiteel. kohta
tulemuslik efektiivsus on suunatud tulemuste saavutamisele parimal viisil. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes: tootlikkuse mõõtmine tootlikkuse taseme hindamine ja analüüs tootlikkuse planeerimine tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine. 28. Enamtoodang efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. 50 40 30 SE 20 10 KE 0 AE 0 20 40 60 80 100 120 140 N-väetisi toimeaines (kg/ha)
annaabi.ee 
