Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused/vastused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Põllumajandus - Ökonoomika

5 VÄGA HEA

Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused)
Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav.
Tootmiskitsendused:
1)harimiskõlblik maa ,
2) tööjõuressursid,
3)kapitaliressursid,
4) reformid

Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses
Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil .
Tootlikus = väljund/ sisend = toodang / ressursid (kulud)
Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem…………….
Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet.
Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust

Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes
Tootlikkus juhtimine ettevõttes on pidev protsess.
1. tootlikkuse mõõtmine
2.tootlikkuse hindamine ja analüüs,
3.tootmise planeerimine
4.tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine

Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted
Tootlikkuse mõõtmine on juhtimissüsteemi esimene etapp. Eesmärkideks on:
1.mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi
2.tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine
3.tegevusalternatiivide valimine
4.konkurentide tasemega võrdlemine
5.töötajate stimuleerimine
Mõõtmismeetodid tulenevad mõõtühikuist, milles on fikseeritud tootlikkusnäitaja lugeja, so väljund (toodang), milles tuntakse:
1. naturaalne - tk, m3, m2 jt.
2.väärtuseline- rahaühikutes kr, dollarites
Sisend võib olla:
1.naturaalsetes
2.väärtuselistes
3.ajalistes ühikutes
Kombineerides väljundi kahe ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda 6 tüüpi tootlikkuse näitajaid.
Absoluutselt täiuslikku tootlikkuse mõõtmismeetodit ja näitajat pole olemas.
Põllumaj on kasutusel näitaja töökulu tundides ühe toodanguühiku (kg, t) kohta. See iseloomustab toodangu töömahukust.

Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates (töö ja turuväärtusteoorias)
Efektiivsusteooria on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema alaosade majanduslikust hindamisest. EF selgitab neid tingimusi ja tegureid mis määravad majanduse arengu kiirendamise, so ühiskonna progressi.
Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess. Väärtusi lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. TP huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse elav tööaeg ja varem tehtud töö. Elav tööaeg mõõdetakse töötundides, varem tehtud töö mõõdetakse rahas.
Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad st võtavad osa lisand väärtuse loomisest.
Lisaks kolmele klassikalisele tegurile – maa, tööjõud ja kapital – vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit.

Efektiivsuse kriteeriumide lühike iseloomustus (tehniline , majanduslik, sotsiaalne, keskkonna)
Eristatakse 4 liiki efektiivsust:
1. tehniline
2. majanduslik
3. sotsiaalne
4.keskkonna
Tehniline efektiivsus- see näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. NB! ei arvestata sisendite ( ka väljundite hindu). Väljund antakse naturaalühikutes: tk ,m3 ,m2 jne. Soovitavalt peaks ka sisend olema naturaalühikutes
Tehniline efektiivsus = P / K ;T ;M P- tootlikus , K- kapital , T- tööjõud, M –maa
Majanduslik efektiivsus-erinevate valikute edukuse mõõt. Maj ef on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta . Maj ef sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. Nt tootmine on maj efektiivne, kui puudub võimalus suurendada ühe toote valmistamist , ilma et sellega kaasneks mõne teise tootmismahu alanemine.
Sotsiaalne efektiivsus- on tuletatud suurus. Vaba aeg, mis on tootmisväline aeg ja mida ei võeta arvesse kui tootmisressurssi . Kaudselt mõõdetavad, mitte otseselt määratavad.
Keskkonna efektiivsus- on tuletatud suurus, vaadeldakse kui minimaalset kahjumäära keskkonnale. KK seisundi ja ressursside kasutamist ning kahjusid, mis tekivad läbi tootmistegevuse keskkonnale.

Aja tegur (tootmine lühi- ja pikaajalises mastaabis)
Aja teguri tootmisega selgitatakse nt aja kaudu tööviljakust. Tähtis osa on ajal ka tootmisväliselt. Ettevõttele on väga tähtis selle aja vähendamine, mille kestel tootlikud jõud seisavad kasutult, näiteks ehituses, maaparanduses jm.

Efektiivsuse seadused (väheneva tootlikkuse seadus, muutuvate suhete seadus, maksimumi ja miinimumi seadus) .
Tootmistegurite järjestikulisel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt , ülenevalt või vähenevalt.
Ainelises suhtes tegur- toodang võib erineda kolm erijuhtu – püsiv, kasvav ja vähenev tootlikus. Tootlikkuse seadust kasutatakse siis , kui on tegemist ainelise toodanguga . Raha vahenduse, kui toodangu ära müüme saame rääkida tulukuse seadusest.
Väheneva tootlikkuse seadus – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks.
Muutuvate suhete seadust iseloomustab - ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumist.
3 erinevat liiki suhted.
1. Suhted tegur- toodang (faktor – produkt ). Kui muudetakse sisend teguris, siis uuritakse, kuidas muutub toodang sel juhul
2.Suhted tegur – tegur (ressurss- ressurss ). Uuritakse üksikute tegurite suhteid- ,toodang konstantne
3. Suhted toodang –toodang (produkt –produkt ) Alternatiivne toodang ressursid on konstantsed NT: asendustoodang: loomakasvatuses saame asendada üht sööta teisega.
Maksimumi ja miinimumi seadus fikseerib suhtes „ tegur –toodang „ seisundi , milles tootmistegurite optimaalse suhte korral (nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim), mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed.

Enamtoodang ( piirtoodang ) efektiivsuse hindamise kriteeriumina.
Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui tegemist on mitme rakendava võrreldava variandiga , siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes.
Tootmises arvutatakse enamsaaki esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katses aga kontrollvariandi (nt väetuskatsetes) saagi suhtes.

Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine.
SE ( summaarne enamsaak)
KE(keskmine enamsaak)
AE (astmeline enamsaak)
Tegemist on ühesisendilise tootmisfunktsiooniga y = f(x) saak sõltub vaid N väetisest
KE = SE/KR KR- summaarse enamsaagi jagatis kõigi (kogu -)ressursside kohta.

Ressursside optimum (bioloogiline ja majanduslik)
Teades enamtoodangu suurust, mis saadakse tootmisprotsessis materiaalsete ressursside järjestikuse lisamisega, aga ka vastavaid hindu, pole raske kindlaks teha, missugune ressursside kombinatsioon annab majanduslikus mõttes parima tulemuse.
Bioloogiline optimum- määratakse bioressursside tehnilist tootmisvõimega. Tehniline tootmisvõime on potentsiaalse võime kasutamise maksimaalne piir kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul.
Majanduslik optimum- määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta.
Ressursside maksimum- määratakse kindlaks hinnatasemega.

Väetiste üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus
Väetamine on peamine saaki kujundav tegur, seega sõltub taimekasvatuse efektiivsus suurel määral väetiste kasutamise efektiivsusest.
Väetise üldefektiivsuse – näitajaks on enamsaak kg-des või söötühikutes 1 kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur – toodang.
Kui kasutatakse samaaegselt mitut väetiseliiki on tegemist väetise keskmise efektiivsusega-(Eväet), väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) saadavat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetistühiku kohta
E väet = Y npk –Y o / X
Y npk- on saak väetist (NPK ) saanud põllult
Y o- on saak väetamata põllult
X- on summaarse väetisannus toimeaines

Väetisnormi mõjutavad tegurid
Väetisenormi mõjutavad tegurid on:
1.mulla omadused
2.väetustarve
3.eelnev väetamine
4.mullaharimistööde kvaliteet
5.eelkultuur ja selle väetamine
6.ilmastik

Väetise kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind)
Väetise majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahaliseks näitajateks. Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutataks väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast) väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel. Väärindushind on majanduslikku efektiivsust väljendavaks näitajaks kogu loomakasvatusharule.
h= c + r *c / 100 ehk 0,01 r * c + c
h- väärindushind
r - rentaabluse tase loomakasvatuses %
c- söötade keskmine omahind kr / kg

Söötade üldefektiivsus. Sööda erikulu näitajad ning neid mõjutavad tegurid
Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, seda nim söödatasuvuseks.
Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsust,
Söödatootluse näitaja (p sü ) võib leida
p sü = P/ sü
P- toodangu hulk kilogrammides
Sü – kulutatud söötühikute kogus
Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü / P) so , sööda erikulu , mis näitab kulutatud söötühikute hulka ühe kilogrammi toodangu kohta.
Söödatootlust ja sööda erikulu mõjutavad eeskätt söötmistase.
Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil.

Tehnika kasutust iseloomustavad näitajad.
Tehnika kasutamist iseloomustavad – kasutamisega seotud kulud ja amortisatsioon .
nt teravilja tootmiskulude ja omahinna arvutamiseks on vaja teada teravilja saagitaset, erineva mullastikuga põldudel on see erinev ja sellest tulenevalt ka masinatöökulu.

Põllumajandustehnika arengut iseloomustavad suundumused .
Põllumajandustehnikat iseloomustavad suundumused on ühetüübiliste masinate kasutamine, et ei oleks olulisi erinevusi põhi ja abimaterjalidel. Võib piirduda ka ainult ekspluatatsiooni kulude väljaselgitamisega.
Ekspluatatsioonikulud koosnevad järgmistest kulurühmadest:
1. palgad
2. vahendite amortisatsioon.
3.jooksvaremondi ja tehnilise hoolduse kulud.
4. kasutatud kütus ja määrdeained. + lisanduvad kulud tehnika hoidmisega.

Põllumajandustootja ülesanded ja valikud seoses tehnika kasutamisega.

Tootmistehnoloogiate valik

Masinate valik ja soetamine- nt traktorite ja kombainide puhul olulised tegurid: hind, teeninduspunkti kaugus, masinate töökindluse näitaja

Masinate efektiivne kasutamine
Tuleb välja selgitada põllumajandustehnika ekspluateerimise majanduslik efekt, nt; masinaid saab intensiivselt kasutada, suurtes tootmisüksustes, masinate ühiskasutus, töövõtud (lepingute alusel )

Tehnilist progressi iseloomustavad joonised ( neutraalne , suuremat ja väiksemat väljundit andev )

Tööefektiivsuste näitajad: tööjõudlus ja tööviljakus
tööefektiivsuse näitajateks on tööjõudlus ja tööviljakus.
Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut)
Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi.
Tööviljakus (töö tootlikus, produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi.
Tööviljakus: Tv = P / T
TV tööviljakus
P toodangu kogus
T toodangu valmistamiseks kulunud aeg

Tööviljakust tõstvate tegurite kaks rühma (toodangut rohkendavate ja töökulutusi vähendavad tegurid)
Toodangut rohkendavate tegurite hulka kuuluvad eelkõige:
a)kohalikud looduslikud tegurid,
b)organisatsioonilis– majanduslikud tegurid
c)tehnilised tegurid- mis suurenevad konkreetsete looduslike tingimuste juures maa tootliku võimet.
Töökulutusi vähendavad tegurid on:
a)tehnoloogiline protsess
b)tehnika rakendamise ulatus ja kvaliteet
c) tööjõu kvalifikatsiooni tõus
d)töötajate huvi suurendamine töötulemuste vastu.

Tööjõu kvaliteeti iseloomustavad tunnused (töötahe, töövõime, tööoskus)
1.Töötahe – kui inimesel on eesmärk, püüdlus, mis viib huvile töö vastu ja loob töömeeleolu, siis tekib tahtmine tööd teha. Huvi loovaid tegureid on palju . töötahe määratakse tahtelise omadusega .
2. Töövõime- tahtelise omaduse realiseerimise esimene tingimus. Võimekuse hindamisel tulevad arvesse kõik inimese isikuomadused – füüsilised ja intellektuaalsed võimed. Töövõimet mõjutavad tervisehoiusüsteem, sportimis- jm. vaba aja veetmise võimalused.
3.Tööoskus- määrab tahteliste omaduste realiseerimise edukuse. Selle annavad haridus ja kogemused.

Tööjõuressursi arengusuunad kaasajal .
Tehnika kasutamine ei tõsta tööviljakust üksnes sel teel, et vähendab elavatöö kulu, vaid ta võimaldab põllumajanduslikke töid läbi viia agrotehniliselt parimatel tähtaegadel ja kvaliteetsemalt. Tööjõukvalifikatsiooni tõus loob eeldused teaduse uuemate saavutuste rakendamiseks, uue tehnika evitamisel. Kvaliteet söödad loomakasvatuses. Lõpptoodangu realiseerimisefekt.
Ajafond- võimalik ajafond põllumajanduses 1880...2040 tundi aastas töötaja kohta. Ajafond ei ole üheselt määratud.
töö optimaalne aeg- aeg mille kestel on kujunenud eeldused bioressurssi täistoodanguvõime saamiseks. Töö optimaalne aeg on põllumajanduses väga oluline. Töö optimaalsest ajast varasem või hilisem kulg vähendab toodanguvõimet, saakide taset.
töö intensiivsus- on tööpinge tootmisprotsessis mida mõõdetakse töötaja poolt kindlas ajaühikus (tund, vahetus) tehtud tööhulgaga. Tööpinge tõusuga inimenergia kulu ajaühikus suureneb ja tööaeg mingi töö tegemiseks lüheneb.
töö kvaliteet- töö omadus headus , mida saab kvantitatiivselt mõõta. PM-s määrab töökvaliteet mitte ainult toodangu headuse vaid ka toodangu koguse. Nii võib ühe ja sama hulga materjaliga valmistada põllumajanduses erineva koguse toodangut.

Tööviljakuse hindamise põhinõuded
Tööviljakuse hindamine peab olema:
1.objektiivne ja arvestama kõiki teatud toodangu hulga valmistamiseks või tööde tegemiseks tehtavaid töökulutusi .
2.tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ka ruumis, st see peab võimaldama võrrelda tööviljakuse taset ja dünaamikat erinevates tootmistingimustega ettevõtetes ja tootmisharudes ,
3.võimaldama kindlaks määrata tööviljakust tervikuna nii ettevõtte, tootmisharu kui ka ühiskonna ulatuses:
4.arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajatel.

Tööjõudu säästva tehnoloogiamuutuse kujutamine graafikul

Investeeringute mõiste (kogu- ja puhasinvesteering ) ja liigitus
Investeering on majandustegevus , mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus sadava kasu nimel ehk pikaajaliselt, st tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus.
Rahamahutused võib jagada kolmeks:
1.reaalinvesteering- on rahamahutus, mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks , põhi- ja käibekapitali suurendamiseks , sisseseade ja kaubavaru soetamiseks .
2.Finant – ehk portfelliinvesteering – on rahamahutus dokumentidesse ( aktsia , väärtpaber)
3.mitteainelised investeeringud - on kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks , nähtamatu kapitali soetamiseks , samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad ,
Koguinvesteering – kulutused uutele , seadmetele , tehnika soetamine maaparanduseks jma tootmishoonetele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks .
Puhasinvesteering –lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni (netoinvesteeringu). Puhasinvesteering ongi kogukapitali suurenemine. Kui puhasinvesteering on positiivne, siis koguinvesteering ületab amortisatsiooni ja reaalkapital suureneb.

Investeerimise soovi tekke
1.ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus)
2.olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks,
3.ettevõtte rekonstrueerimiseks
4.keskkonnakaitselisteks projektideks(puhastus seadmed );
5.uurimustöö projektideks(uued tehnoloogiad ja tooted)
6.turu-uuringu projektidega
Investeerimise puhul peab lahendama põhiprobleemid:
a)kui palju peab ettevõte investeerima;
b)kui palju võib ettevõte investeerida
c)millistesse varadesse investeerida

Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes (tegurid mis mõjutavad majandustulemusi)
Kapitali eelarvestamine kujutab endast erinevate investeerimisvõimalustega seotud tulude mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Tihti tuleb seda teha ebakindluse tingimustes, sest raske on hinnata projekti tulevasi tulusid, kui pole teada mida tarbija täpselt soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid või kuidas muutub tootmismeetod.
Põllumajanduses on mitmeid investeerimisprojektide tulemusi määravaid tegureid, nagu nt müügihind,( kulude st palgatasemed on ebakindlad,) et investeerida.

Riskid investeerimisel
Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas.
Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid
Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske.
Risk on rahalise kaotuse määr, mis leitakse võimaliku sündmuse tõenäosuse ja sellega kaasneva kulu korrutisena.
Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas. Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk –krediidiriskid. Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske-tootmis- turustamis - finants .
Tootmisriskid – on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus jne.
Tururiskid – hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses jms.
Finantsrisk – on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimuste ja – tähtaegadega.

Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid
1.laenuprotsent
2.tulevikulootused
3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus)
4.tootmistehnoloogia täiustamine,
5.valitsuse maksupoliitika

Investeeringute rahaallikad
1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad:
a) algkapital
b)säilitatud tulu ehk kasum
c) amortisatsioonieraldised
2.Võõrvahendid ehk välised ressursid

Eesti erakapital

väliskapital

ettevõttevõlg hankijale

pangakrediit
3.mitmesugused toetused ( EL fondidest)

Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid
Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on:
1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid
2) välja valida teatud tingimustele sobivamad ehitiste, maaparanduse jmt. projektid , seadmete tüübid, masinate margid. Laiemas plaanis tähendab see, et määratakse kindlaks investeeringute ajaline järjekord.
Investeeringute efektiivsuse hindamise objektideks on :
a) kapitali erimahutused – ehitised, rajatised
b)kapitali kompleksed mahutused – tehnoloogia täiustamiseks investeeringud
c) ettevõtete kogukapitali mahutused e aastainvesteering.

Investeerimisprojektide hindamine teostavuse ja tasuvuse seisukohast
Investeerimisprojekti hindamine kujutab endast protsessi , mille tulemusena langetatakse otsus selle kohta, kas hakata kapitali antud projekti paigutama või mitte.
Teostatavuse uuring peaks andma ülevaate sellest, kuivõrd kättesaadavad on vajalikud ressursid: inim-materjal ja kapital.
Tasuvus uuring annab ülevaate kuidas äriprojekti arendada ja kui suures osas finantseerida.;
Hindamine kaheastmeliselt:
1) eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramine
2) investeeringuprojektidele hinnangu andmine teatud kriteeriumi alusel;
Hindamisprotsess kus otsustatakse kas paigutada raha või mitte.

Investeeringuprojektide hindamine rahavoogude alusel (baasrahavood ja eeldatavad rahavood )
Investeeringute efektiivsust ehk tasuvust väljendab kogutulu (kasumi) juurdekasv ja seda põhjustanud investeeringu suhtena. Projektile hinnangu andmisel kõrvutatakse baasrahavoogusid ja projektist tulenevaid voogusid.
Üldjuhul võib projektide rahavood jaotada kolme rühma:
1.Esialgne rahavoog - hõlmab kohe projekti alguses tehtavaid kulutusi varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks. Kui investeerimisotsus puudutab vana tehnika väljavahetamist, tuleb arvestada ka selle müügist saadavat raha juurdevoolu.
2.juurdekasvuline rahavoog- projekti eluea kestel hõlmab puhaskasumi kasvu käibe suurenemist , pluss tööjõu või materjali kokkuhoiu ja müügikulude vähenemise.
3.lõpetav rahavoog- on seotud projekti lõpetamisega, hõlmates likvideerimishinna ja lõpetamisega seotud kulud.
Baasrahavooks loetakse seda rahavoogu, mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan .

Investeeringute efektiivsust mõjutavad tegurid (tootmistingimustes, tehnoloogia ja mastaap)
1.tootmistingimused (looduslikud, majanduslikud)
2.tootmistehnoloogia
3.tootmise mastaap
Ühesuguste tootmissuuna ja realiseerimishinna taseme juures võivad erinevates piirkondades olevate ettevõtete tulud kujuneda erinevaks, sest loodustingimuste varieeruvus on suur. Investeeringute efektiivsust mõjutavad majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad, hindade stabiilsus ja turu ulatus ning kasvu väljavaated.
Kasutatav tehnoloogia mõjutab nii kulude kui tulude poolt, kuid täiendavate investeeringute stiimuliks võib olla ka uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine.
Tootmise mastaabist ja selle muutumisest sõltub kui suureks kujuneb näiteks müügimaht ja seeläbi ka kasum.

Efektiivsuse väljendusvormid (tehnoloogia, mastaabi- ja struktuuriefekt)
1)tehnoloogiaefekt- kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus
2)mastaabiefekt peegeldab tootmisfunktsiooni, milles kõikide sisendite koguste võrdne muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse , kasvava või kahaneva muutumise.
3)struktuuriefekt toimub mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul

Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid
Taandamata e diskonteerimata rahavood puhul (elementaarsed arvestusmeetodid ):
1.tasuvusaeg – tasuvusajameetodi korral vaadeldakse ajavahemiku , mis kulub tehtud algse investeeringu puhastuluga katmiseks
2. arvestuslik rentaablus
Diskonteeritud rahavoogude puhul (integraalsed ehk ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid )
1.nüüdispuhasväärtus – meetodi korral lähtutakse põhimõttest , et tulevikus saadav raha on vähem väärt, kui käesoleval momendil laekuv
2.kasumiindeks – on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljaminekute suhe
3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude nüüdisväärtuse ja projekti algsed kulud.
Lühemaajalistele ja lihtinvesteeringute hindamiseks sobivad elementaarsed arvutusmeetodid.
Pikemaajaliste ning komplekssete investeeringute täpsemaks hindamiseks tuleb kasutada tulevasi rahavooge arvesse võtvaid näitajaid. Tulevastele rahavoogudele avalduvad mõju nii inflatsioon , intressid , amortisatsiooni arvutamise meetodid, kui ka maksude suurus.

Maakasutuse kahesugune hindamine
1. summaarselt, so kogu tootmise tulemuste alusel
2. üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt, selgitamaks, mida maa võib anda ühe või teise kultuuri viljelemise puhul

Põllukultuuride majandusliku efektiivsuse põhinäitajad
Põhikriteeriumiks on saagikuse ja kulutuse tase
Saagikuse hindamisel lähtutakse peamiselt saagi toiteväärtusest, so söötühikute hulgast ühe hektari kohta
Kulutuste tasemel hinnangu andmisel arvestatakse saagi omahinda ja töömahukust
Seega põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on:
1.hektarisaak (söötühikutes, energiaühikutes)
2. töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta)
3.omahind (kr/kg)
Söötade kontsentratsioon näitab mitu söötühikut sisaldab 1 t kuivainet . Mida rohkem on kuivaines SÜ-d seda väärtuslikum on söödakultuuri saak.

Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine
1.Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemisele.
2.Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt ) ning kapitalimahutuste (nt niisutussüsteemide) efektiivsuse konkreetse kultuuri viljelemisel.

Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel
Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel
Kaubalistel kultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena.
Söödakultuuridel tuleb kasum kalkuleerida , sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind. Seetõttu on majanduslikes arvutustes kasutada väärindushinda
Väärindushind h=C+0,01r*C
C- söödaomahind
r- loomakasvatuse rentaablus

Kasumit kujundavad tegurid taimekasvatuses (skeem)
Kasum on üks maj ef kriteeriumitest ning väljendab tegevuse kvantitatiivset tulemust.
Kvalitatiivsete tunnuste jaoks kasut kasumi võrdlust ressurssidega-rentaabluse näitajad.
Kasumit kujundavad põhiliselt 2 majanduslikku kategooriat: Realiseerimishind ja täisomahind
Hind määrab koos kaubatoodangu mahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kui rahalistest sissetulekutest maha arvata kaubatoodangu valmistamiseks ja selle realiseerimiseks tehtud kulutused, s.o kaubatoodangu maksumus omahinnas, saame kasumi.

Omahinda mõjutavad tegurid taimekasvatuses
1.Taimekasvatuses tehtud kulutused
2.Kultuuri saagikus
3.Looduslikud tingimused
4.Tootmis maht ja spetsialiseerumine
5.Majanduslikud tegurid (konkurentsi võime jne).
(Omahinda mõjutavad tegurid on realiseerimishind ja täisomahind
Hind (realiseerimisehind) määrab koos kaubatoodangu mahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kui rahalistest sissetulekutest maha arvata kaubatoodangu valmistamiseks ja selle realiseerimiseks tehtud kulud so kaubatoodangu maksumuse täisomahinnast , siis saame kasumi.)

Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses (skeem)
Kasumit kujundavad 2 kategooriat: müügihind ja kaubatoodangu täisomahind.
Müügihinna kujundavad: turuhinnad, toodangu kvaliteet ja muud realiseerimistingimused.
Tootmisomahinda kujundavad: töötasu, sööda hind, töövahendite amortisatsioon, remont ja muud põhi ja üldkulud.
Töötasu kujundavad palgatase ja töömahukus.
Sööda maksumusele avaldab mõju sööda erikulu, söötühiku keskmine omahind, ratsiooni struktuur, söödaliigi omahind. Sööda erikulu sõltub karja produktiivsusest. Mida kõrgem on produktiivsus, seda vähem kulub sööta toodanguühiku kohta.
Töömahukus on seotud pidamistingimustega ja mehhaniseerimistasemega, kui ka karja produktiivsustasemega.
Omahinda kujundavad enamasti töötasu ja sööda maksumus.
Nt seakasvatuses ligi 70 % kõigist kulutustest on söödakulud.

Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses
Omahinda kujundavateks teguriteks on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus.
Nt seakasvatuses ligi 70 % kõigist kulutustest on söödakulud.
(Tootmisomahinda kujundavad: töötasu, sööda hind, töövahendite amortisatsioon, remont ja muud põhi ja üldkulud.)

Tootmise efektiivsuse süsteem
Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustatakse vastavate näitajate süsteemi kaudu.
Tootmisressurssidega seotud efektiivsuse näitajad on:
1.tööviljakus ehk tootliku (P/T)
2.vara ehk fonditootlus (P/F)
3.haritava maa tootlikus (P/M)
Nimetatud näitajate pöördsuuruseks on:
4.töömahukus (T/P)
5:varamahukus (F/P)
6. Haritava maa mahukus (M/P)
Laialdast kasutamist omab praktikas tootmise efektiivsuse näitajana omahind ja selle pöördsuurus so
7. omahind (C/P)
8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C)
omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes:
9.kasum ühe töötaja kohta (m/T)
10.vara ehk fondi rentaablus(m/F9
11.kasum maaühiku kohta (m/M)
12.Tootmiskulude rentaablus(m/C)
Kus P- toodang, T- tööjõuressurss, F- kapitaliressurss, M- maaressurss, C- kulud, m- kasum

Kattetulu olemus ja leidmine
Kattetulu on arvestuslik suurus. Leitakse tavaliselt 1ha või loomühiku kohta
Kattetulu = kogutoodangu väärtus – muutuvkulud

Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted
Konjunktuur iseloomustab teatud tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes. Konjunktuuri võib määrata mitmesuguste näitajate alusel. Kõige põhjendatum on uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel.
Konjunktuuri iseloomustatakse kahel põhimõttel:
1.selgitatakse tootmisharu eeliseid teiste harude või ettevõtetega võrreldes
2.selgitatakse, milliseks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga.

Tootmise võrreldav ja suhteline efektiivsus. Diferentsiaaltulu keskmise väärtuse leidmine
Võrreldava ja suhtelise tasuvuse põhimõte seisneb, uuritava toodanguliigi või tootmisharu rentaabluse näitaja allutatakse üheaegselt kahesugusele kõrvutamisele teiste taoliste näitajatega. Seejuures määratakse konkreetse toodanguliigi võrreldav tasuvus, kõrvutades seda teiste majandite sama liiki toodanguga, suhteline tasuvus aga määratakse teiste harude suhtes samas majandis. Kasutades kahekordset võrdlusmeetodit, on võimalik välja tuua diferentsiaaltulu.
dij=r astmes v ij + r astmes s ij /2
kus r astmes v ij on j-nda toodanguliigi võrreldav 8diferentsiaal- )tulu i –ndas majandis teiste majandite suhtes
kus r astmes s ij on j- nda toodanguliigi suhteline ( diferentsiaal - ) tulu i-ndas majandis teiste toodanguliikide suhtes.

Tootmise mitmekesistamine
Eelmise aasta küsimused lisaks:
49:Tootmisvõimaluste raja esitusviisid (traditsiooniline ja lähtudes keskkonnast)
See näit ühe toote max kogust mida konkreetne majandus onvõimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolul . Sisenditest loet olulisemaks tööjõudu L , ja kapitali K; Q=f(KL) kus Q-toodangu hulk.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 191 allalaadimist

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #1

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #2

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #3

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #4

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #5

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #6

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #7

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #8

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #9

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #10

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #11

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #12

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused vastused #13

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

191 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sanremo Õppematerjali autor

15.03.2011 Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine so inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamsikindluse ja efektiivsuse. Ettevõte personal(tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlak, isegi hoolika valiku ning ettevalmistatuse korral. Personali jaotus Personal jaotumise otsatarbekuse ja kasutamise efektiivsuse analüüsiks võib ettevõtte personali jaotada: · Juhtivpersonal(administratsioon) · Insener-tehniline personal, kelle ülesandeks on tootmise juhtimine ja korraldamine; · Majandsuarvestuse ja-analüüsu tugisüsteemi töötajad; · Abipersonal · Töölised, kelle ülesandeks vahetu t

Ökonoomika

Rohkem sarnaseid