Põllumajandusökonoomika eksam (6)

Eesti Maaülikool - Põllumajandus - Põllumajandusökonoomika

5 VÄGA HEA

Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused

Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused )
Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4) reformid .

Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses
Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital , tööjõud, tooraine , materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/ Sisend =Toodang/Ressursid(kulud). Tootlikkuse pöördväärtust nimetatakse mahukuseks või erikuluks ehk ühikkuluks. Tootlikkus kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust .

Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes
Tootlikkuse suurendamise raskuskese on ettevõtte tasandil. Tootlikkuse juhtimine on ettevõttes pidev protsess, milles võib eristada neli järjestikust etappi : 1) tootlikkuse mõõtmine, 2) tootlikkuse hindamine ja analüüs, 3) tootlikkuse planeerimine , 4)tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine . Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb tema taset mõõta. See ongi ettevõtte tootlikkuse juhtimissüsteemi esimene funktsioon, milleta on teostamatud järgnevad funktsioonid (analüüs, hindamine jm). Tootlikkuse mõõtmise eesmärkideks on: 1) otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi, 2) tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine, 3) tegevusalternatiivide valimine, 4) konkurentide tasemega võrdlemine,mis aitab ettevõttel seada strateegilisi ja taktikalisi eesmärke, 5) töötajate stimuleerimine.

Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted
Tootlikkuse mõõtmismeetodid tulenevad viisist ehk mõõtühikust, milles on fikseeritud tootlikkusnäitaja lugeja, so väljund (toodang). Vastavalt sellele tuntakse põhiliselt kahte tootlikkuse mõõtmismeetodit: 1)naturaalne (väljund on naturaalühikutes tk, m²,m³) 2)väärtuseline (väljund on rahaühikutes:kroonides, eurodes jne). Tootlikkusnäitaja sisend võib olla naturaalsetes, väärtuselistes või ajalistes ühikutes. Tootlikkusnäitajaga haaravate sisendite alusel võib eristada: 1) osa- ehk teguritootlikkus , mille puhul leitakse väljundi suhe ühe sisendi korral. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus ehk tööjõu tootlikkuse näitaja. Olulised osatootlikkuse näitajad on materjali- ja energiatootlikkus. 2) tegurirühma tootlikkus, mille puhul leitakse väljundi suhe tegurirühma suhtes. Kasutatakse näiteks põhivara või käibevara tootlikkuse leidmisel. 3)kogutootlikkus, mille puhul leitakse väljundi ja kõigi sisendite suhe. Kasutatakse kogukulude või varade tootlikkuse leidmiseks. Tootlikkuse väärtuselistest näitajatest kasutatakse põllumajanduses- kogutoodang võrreldavates hindades ühe aastatöötaja, töötunni või tööjõukulude krooni kohta.

Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates (töö- ja turuväärtusteoorias)
Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess. Väärtust lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. Tööprotsessis huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse antud tootmisprotsessis kulututatud elav tööaeg ja varem, st eelnevates tootmisprotsessides tehtud töö, mis väljendub tootmisvahendites kui asjastatud töö. Elavtööd mõõdetakse töötundides, asjastatud töö rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad, st võtavad osa lisandväärtuse loomisest. Erinev on vaid nende funktsioneerimine tootmisprotsessis. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile-maa, tööjõud ja kapital-vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit.

Efektiivsuse kriteeriumite lühike iseloomustus (tehniline, majanduslik, sotsiaalne, keskkonna)
Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral. Tehnilise efektiivsuse sellise määratluse korral ei arvestata sisendite (ka väljundite) hindu. [P (toodangu väärtus) /K (kapital), T (tööjõud), M (maa)]
Majanduslik efektiivsus ehk majanduslik tootlikkus on tehnilisest efektiivsusest üldisem mõiste, kusjuures ta on erinevate valikute edukuse mõõt. Majanduslik efektiivsus on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta. Majanduslik efektiivsus sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. Tehniline ja majanduslik tootlikkus on koos käsitletavad kompleksmõiste all tulemuslikkus.
Sotsiaalne efektviisus on tuletatud suurus, mida ei saa otseselt määrata väärtussuhtes. Siia kuulub näiteks vaba aeg, mis on tootmisväline aeg ja mida ei võeta arvele kui tootmisressursi või tootmistingimuste paranemine ja selle mõju töötajatele. Need on kaudselt mõõdetavad, mitte otseselt määratavad.
Keskkonna efektiivsus on samuti tuletatud suurus, mida vaadeldakse kui minimaalset kahjumäära keskkonnale. Vaadeldakse keskkonna seisundit ja ressursside kasutamist ning kahjusid, mis tekivad läbi tootmistegevuse keskkonnale.

Aja tegur ( tootmine lühi- ja pikaajalises mastaabis)
Tavaliselt seostatakse aja tegurit tootmisega, näiteks selgitatakse aja kaudu tööviljakust. Kuid tähtis osa on ajal ka tootmisväliselt. Ettevõttele on tähtis ka selle aja vähendamine, mille kestel tootlikud jõud seisavad kasutult, nt ehituses ja maaparanduses. Tuleb arvestada, seda et tehnika progress kiirendab märgatavalt tootmisvahendite moraalset kulumist. Aja kasutamine on seega tihedalt seotud juba varem loodud väärtustega. Analüüsides tootmise sisendite ja väljundi muutusi, tuleb alati arvestada aja perioodi, mille vältel muutused toimuvad. Lühiajaline on see ajaperiood , mille jooksul mõnede tootmistegurite hulk ei saa muutuda. Pikaajaline on see periood, mis on piisavalt pikk selleks, et kõigi tegurite hulk võiks muutuda. Tootmistegurite koguste muutumist nimetatakse tootmismastaabi muutuseks.

Efektiivsuse seadused (väheneva tootlikkuse seadus, muutuvate suhete seadus, maksimumi ja miinimumi seadus)
Väheneva tootlikkuse seadus: kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. See väheneva tootlikkuse seadus on muutuvate suhete seaduse üks esinemisvorm.
Muutuvate suhete seadus: ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist iseloomustav seadus. Eristatakse kolme erinevat liiki suhteid: 1) Suhted tegur-toodang (faktor- produkt ). Kui muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse kuidas muutub toodang sel juhul. 2)Suhted tegur-tegur (ressurss-ressurss) uuritakse üksikute tegurite suhteid. Sel juhul toodang jääb konstantseks. Ressursside efektiivsus suhtes tegur-tegur väljendub kulude ökonoomikad, mis võimaldab suurendada kasumit.
3) Suhted toodang-toodang (produkt-produkt) on tegemist alternatiivsete toodangutega ( ressursid on sel juhul konstantsed), et oleks võimalik realiseerida kasulikumalt. Põllumajanduses on olemas ka asendustoodang (näit. loomakasvatuses saame asendada ühte sööta teisega .
Maksimumi ja miinimumi seadus: see seadus fikseerib suhtes „tegur-toodang“ seisundi, milles tootmistegurite optimaalse suhte korral (nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim), mille korral kulud toodanguühiku kohta minimaalsed. (sisendid jäätakse samaks, muudetakse vahendeid)

Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina
Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasavavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaagi esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes. Sellisel juhul on meil tegemist summaarse enamsaagiga. Ressursside kasutamise efetiivsuse uurimiseks läheb vaja ka enamsaagi väljendamise teisi vorme. Astmelist enamsaaki arvutatakse iga eelmise taseme ehk variandi suhtes. Ta näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki. Peale selle võib veel välja tuua veel keskmise enamsaagi. Keskmine enamsaak saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta.

Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine
Muutuv sisend kg/ha
Hektarisaak kg
Enamsaak,kg
Summaarne
Keskmine
Astmeline
0
1980
0
0
0
20
2420
440
22,0
22,0
40
3190
1210
30,3
38,5
60
4048
2068
34,5
42,9
80
4928
2948
36,9
44,0
100
5423
3443
34,4
24,8
120
5368
3388
28,2
-2,8
SE=2420-1980=440//KE=440:20=22//AE=(2420-1980)/(20-0)

Ressursside optimum (bioloogiline ja majanduslik)
Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega. Tehniline tootmisvõime on potentsiaalse võime kasutamise maksimaalne piir kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul.
Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Ressursside maksimum määratakse kindlaks hinnatasemega.

Väetiste üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus
Väetiste üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või söötühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Juhul kui kasutatakse üheaegselt mitut väetiseliiki, tuleb arvutada väetiste keskmine efektiivsus. Väetiste keskmine efektiivsus väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. Eväet=(Ynpk-Yo):X , kus siis Ynpk on saak väetist saanud põllult, Yo on saak väetamata põllult ja X on summaarne väetisannus toimaines. Saagifunktsioon , mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), on leitav järgmise matemaatilise võrrandi abil: Yx=Yo+bx-cx². Kus siis Yx on planeeritud saak, Yo saak väetamata alalt, x on väetisenorm, bx-cx² on väetamisega planeeritav enamsaak, b ja c on saagifunktsioonide kordajad. Majanduslikult optimaalne väetise kogus sõltub väetise hinnast . Majanduslikult optimaalse väetisenormi all on mõeldud väetamise taset, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind on võrdne väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulud ning kavandatav kasum.

Väetisenormi mõjutavad tegurid
Konkreetsel põllul mõjutavad optimaalset väetisnormi mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine, mullaharimistööde kvaliteet, eelkultuur ja selle väetamine, planeeritav saak, ilmastik jne.

Väetiste kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind)
Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahalisteks näitajateks. Rahas saame hinnata neid taimekasvatussaadusi, mis esinevad kaubaturul ( kartul , teravili).
Väärindushind iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (sõi selle lähedast) väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel. Väärindushind on majanduslikku efektiivsust väljendavaks näitajaks kogu loomakasvatusharule ning juhul, kui söötade hind antud ettevõttes kujuneb kõrgemaks, kui väärindushinna arvutuste aluseks olev suurus, kujuneb kasum toodanguühiku kohta ja ka rentaablus tunduvalt madalamaks.

Söötade üldefektiivsusse ja sööda erikulu näitajad ning neid mõjutavad tegurid
Söödakulud on peamiseks kulurühmaks loomakasvatuses. Nende osatähtsus loomakasvatuse kogukuludes on 50..70%, olenevalt loomakasvatusharust. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta. Seda nimetatakse ka söödatootluseks ehk kasutatud söötade efektiivsuseks, seda näitajad (psü) võib leida: psü=P/sü (P-toodangu hulk kg, sü-kulutatud söötühikute kogus). Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü/P), so sööda erikulu, mis näitab kulutatud söötühikute hulka ühe kg toodangu kohta. Söödatootluse ja sööda erikulu näitajad sõltuvad eeskätt söötmistasemest. Produktiivsuse kujunemisel pole oluline mitte üksnes söötühikute hulk, vaid ka ratsioonide koostis, söötade kvaliteet ja toitainete sisaldus.

Tehnika kasutust iseloomustavad tegurid
Tehniliste ressursside hulka kuulub kogu põllumajandustehnika, so masinad ja seadmed , samuti ka ehitised, teed kanalid jne. Tehnika on ühiskonna tootlikke jõudude tootmisosa. Tehnikat kasutatakse ühiskondliku tööviljakuse tõstmiseks ja laiendatud taastootmise tempo kiirendamiseks. Tootmises kasutatavad masinad on kahesugused: jõumasinad ja töömasinad. Jõumasinaid kasutatakse töömasinate ja –seadmete töösse rakendamiseks. Töömasinate hulka kuuluvad kõik need töövahendid, mis vahetult mõjutavad tööobjekti, näiteks mullaharimismasinad , töötlemisseadmed, transpordivahendid jt. Masinakasutuse efektiivsus sõltub sellest, milliste masinatega ja kui palju nendega aastas tööd tehakse. Masinatööde kulusid on vaja teada ettevõtte töö planeerimisel, äriplaanide koostamisel j ateenustööde osutamisel. Tootmisprotsessis kasutatakse mitmesugust tehnikat, mis oma olemuselt võib jaotada kaheks: erimasinad, mis täidavad ainult kindlaid tööoperatsioone ( nt kombainid ) ja siis ka üldkasutatavad masinad ( traktorid , veoautod jne). Masinakulude leidmisel kasutatakse kahesugust metoodikat: 1) traktoritele leitakse töötunni maksumus (kulud töötunni kohta, kr/h) 2) haagitavatele põllutöömasinatele, teraviöjakombainidele ja teistele erimasinatele leitakse maksumus (kulud) hektari kohta (kr/ha). Masinatöökulude a) muutuvkulud (*kütuse ja määrdeõlide kulu maksumus, *korrashoikulud, mis sõltuvad masina liigist, tüübist, vanusest jne, *traktori ja kombainijuhi töötasu. B)püsivkuludeks: *masina amortisatsioon , *hoiukulud, *kindlustuskulud, *ettevõtte üldkulud, *intressikulud.

Põllumajandustehnika arengut iseloomustavad suundumused
1) üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele. 2) kogu masinapargi ühtlase arengu tagamine 3) põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, külvil, väetamisel, koristusel jne, 4) Laus - ja vaheltharimiskultivaatorite ning külvikute uued lahendused, mis tagab keskkonnasäästu, 5) üleminek täppisviljelusele, mis aitab optimeerida väetiste, taimekaitsevahendite ja põllutöömasinate kasutamise. 6)paremad ergonoomilised omadused.

Põllumajandustootja ülesanded ja valikud seoses tehnika kasutamisega
1) tootmistehnoloogiate valik, 2)masinate valik ja soetamine, 3) masinate efektiivne kasutamine. Sobivate masinate ja tehnoloogiate valikul ja soetamisel tuleb põllumajandustootjatel arvestada erinevate mõjuteguritega (tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga, tootmistingimustega, tootmisressurssidega, masinaehitus firmade ja maaletoojate poolt pakutavate masinate ja nende tehnilise hoolduse tingimustega, tootmisüksuse majandusliku suustlikkusega, majandustingimustega (laenud, toetused), masintehnoloogiate ja masinatealase nõuandetegevusega, keskkonnakaitseliste jm tingimustega.

Tehnilist progressi iseloomustavad joonised ( neutraalne , suuremat ja väiksemat väljundit andev )
Tehnoloogiaefekti üldine suund.
Samatoodangu hulk jääb samaks, aga sisendeid vajatakse vähem (see on trend)

Tööefektiivsuse näitajad: tööjõudlus ja tööviljakus
Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut). Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi. Tööviljakus ( töö tootlikkus, produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua töötaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus on üldine majanduskategooria, mis iseloomustab tootmisprotsessi tulemust. Ta näitab töö ja tarbimisväärtuste vahelist suhet. Tootlikkuse väärtuselistest näitajatest kasutatakse põllumajanduses järgmisi: kogutoodang võrreldavates hindades ühe aastatöötaja, töötunni või tööjõukulude krooni kohta. Tööviljakuse kasvu iseloomustab töötaja vähenemine teatud toote valmistamisel või toodangu suurenemine ajaühikus.

Tööviljakust tõstvate tegurite kaks rühma ( toodangut rohkendavad ja töökulutusi vähendavad tegurid)
Toodangut rohkendavad tegurid: 1)kohaliud looduslikud tegurid, mis on seotud maa kasutamisega ja nende oskuslik arvestamine tootmise korraldamisel, 2) organisatsioonilis -majanduslikud tegurid, 3)tehnilised tegurid, mis suurendavad konkreetsete looduslike tingimuste juures maa tootlikku võimet.
Töökulutusi vähendavad tegurid: 1) tehnoloogiline progress, 2) tehnika rakendamise ulatus ja kvaliteet, 3)tööjõu kvalifikatsiooni tõus, 4) töötajate huvi suurendamine töötulemuste vastu.

Tööjõu kvaliteeti iseloomustavad tunnused (töötahe, töövõime, tööoskus)
Töötahe- kui inimesel on eesmärk, püüdlus, mis viib huvile töö vastu ja loob töömeeleolu, siis tekib tahtminetööd teha. Huvi loovaid tegureid on palju. Töötahe määratakse tahteliste omadustega. Töövõime- tahteliste omaduste realiseerimise esimene tingimus. Võimekuse hindamisel tulevad arvesse kõik inimese isikuomadused -füüsilised ja intellektuaalsed võimed. Töövõimet mõjutavad tervishoiusüsteem, sportimis-jm vaba aja veetmise võimalused. Tööoskus- määrab tahteliste omaduste realiseerimise edukuse. Selle annavad haridus ja kogemused.

Tööjõuressursi arengusuunad kaasajal (kuidas muutunud)
Elanikkonna vajaduste pidev kasv ja tööjõu seaduspärane vähenemine põllumajanduses loovad olukorra, kus põllumajandustoodangu rohkendamine on võimalik üksnes tööviljakuse kasvu teel. Tööjõu täiendav rakendatus ei tule kõne alla. Töötajate üldarvu vähenemisega põllumajanduses kaasnevad samal ajal märgatavad muutused põllumajandusliku töö iseloomus ja töötajate kvalifikatsioonis.

Tööviljakuse hindamise põhinõuded
Tööviljakuse hindamine peab olema objektiivne ja arvestama kõiki teatud toodangu hulga valmistamiseks või tööde tegemiseks tehtavaid töökulutusi; tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ka ruumis, st see peab võimaldama võrrelda tööviljakuse taset ja dünaamikat erinevate tootmistingimustega ettevõtteid ja tootmisharudes; võimaldama kindlaks määrata tööviljakust tervikuna nii ettvõtte, tootmisharu kui ka ühiskonna ulatuses; arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajale.

Tööjõudu säästva tehnoloogiamuutuse kujutamine graafikul
Tööjõudu säästev tehnoloogiamuutus.
Me kõik tahame ju rohkem vabaaega . Sellest tulenebki, et me kasutame rohkem kapitali ja vähem tööjõudu ( me peame tegema valikuid kuidas kombineerida sisendeid)

Investeeringute mõisted (kogu- ja puhasinvesteering ) ja liigitus
Investeerimine , investeering on majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel ehk pikaajalise, st tulevikku suunatus kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Investeeringud saab jaotada: 1)reaalinvesteering ( rahamahutus, mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks , põhi- ja käibekapitali suurendamiseks, sisseseade ja kaubavaru soetamiseks) 2) finants - ehk portfelliinvesteering (rahamahutus dokumentidesse, mis näitavad kontrolli ja juhtimise õigus teiste varade üle) 3) mitteaineline investeering (kulutused koolitusse, uurimis - ja arendustöö toetamiseks, nähtamatu kapitali soetamiseks, samuti keskkonnakaitseks kasutataud varad ). Koguinvesteering-selle moodustavad kulutused uutele tootmishoonetele, seadmetele, tehnika soetamine maaparanduseks jm. tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks. Puhasinvesteering-koguinvesteeringust lahutame olemasoleva realkapitali amortisatsiooni. Puhasinvesteering on kogukapitali suurenemine. Kui puhasinvesteering on positiivne, siis koguinvesteering ületab amortisatsiooni ja reaalkapital suureneb. Võib juhtuda, et koguinvesteeringumaht ei suuda amortisatsiooniga sammu pidada ja kapitali tegelik väärtus hakkab kahanema .

Investeerimissoovi teke
Investeeringute vajadus ehk investeerimissoov võib esile kerkida kas: 1) ettevõtluse rajamiseks, 2) olemasolema ettevõtte tegevuse laiendamiseks (olemasolevate võimsuste laiendamiseks, uute toodete juurutamise või uute turgude vallutamise eesmärgil). 3)ettevõtte rekonstrueerimiseks (seadmete asendamine kaasaegsete vastu, et vähendada jooksvaid kulutusi või olemasoleva põhivara moderniseerimine ja täiustamine). 4) keskkonna-kaitselsed projektid (kulutused puhastusseadmete soetamiseks või ehitamiseks, keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamiseks). 5)uurimustöö projektid (uute toodete või tehnoloogiate väljatöötamiseks).

Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes (tegurid, mis mõjutavad majandustulemusi)
Kapitali eelarvestamise otsuseid tuleb tihti teha ebakindluse tingimustes. Seega mõjutavad projektide valikut ka teatud määral otsustajate (juhtide) subjektiivsed eelistused , intuitsioon ja arvamused. Põllumajanduse jaoks on mitmeid investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude, s.h. palga tase ebakindlad.

Riskid investeerimisel
Mida pikem on arvestusperiood ja/või mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemused üksteist erinevad, seda riskantsemaks tuleb projekti lugeda. Riski võib defineerida kui võimalikue tagajärgede varieerumise ulatuse suhtelist mõõtu ajas. Riske võib kõige üldisemalt jaotada: tootmis-, turu-, reformi-, inim-, finants-, vara- ja lepinguriskideks. Nelja esimese riski koosmõju nimetatakse äririskiks. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest , tootmise hooajalisus jne. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses jms. Finantsriskid on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel.

Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid
1) laenuprotsent, 2)hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3)tulevikulootused, 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5) valitsuse maksupoliitika.

Investeeringute rahaallikad
1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a) algkapital , b)säilitatud tulu ehk kasum, c) amortisatsioonieraldised. 2)võõrvahendid ehk välised ressrussid: a)pangakrediit, b)eesti erakapital, c)väliskapital, d) ettevõtte võlg hankijatele. 3)Mitmesugused toetused (Euroopa Liidu fondidest, riigi- ja munitsipaaleelarvete vahenditest jt.)

Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid
INVESTEERINGUTE EFEKTIIVSUS EHK TASUVUS VÄLJENDUB kogutulu juurdekasvu ja seda põhjendanud investeeringu suhtena.lisakulutuste tegemisega peab kaasnema todangumahu kasv ning kasumi suurenemine. piirefektiivsus_tulu ÜHE täiendava investeeringu rahaühiku kohta.Investeerimisvõimaluste võrdlemisel kasutame hindamisvahendina rahavoogusid.Vadeldakse aekunud raha e. sissetulevat rahavoogu ja väljamastud raha e.väljaminevat rahavoogu. Rahavoogude jaotus- esialgne, juurdekasvuline,lõpetav

Investeerimisprojektide hindamine teostatavuse ja tasuvuse seisukohast
1) teostatavuse uuring-kuivõrd kättesaadavad on vajalikud ressurssid (inim-, materjali-, energia- ja raharessursid) 2) tasuvusuuring -kuidas projketi arendada ja kuidas finantseerida. Üldjuhul on võimalikud mitmed lahendused. Mida erinevamad on võimalikud tulemused, seda ebamäärasemaks muutub tulemus. Tasuvusuuring ei kõrvalda riske, vaid selgitab nende esinemise ja kõrvaldamise võimalused.

Investeeringuprojektide hindamine rahavoogude alusel (baasrahavood ja eeldatavad rahavood)

Investeeringute efektiivsust mõjutavad tegurid (tootmistingimused, -tehnoloogia ja – mastaap )
*tootmistingimused-ühesuguse tootmissuuna ja taseme juures võivad piirkondades olevate ettevõtete tulud kujuneda erinevateks,sest loodustingimuste varieeruvus on suur.majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad,nende stabiilsus ja turu ulatus ning kasvu väljavaated. *tootmistehnoloogia-mõjutab nii tulude kui kulude poolt,kuid täiendavate investeeringute stiimuliks võib olla ka uutetoodete ja tehnoloogiate väljatöötamine. *tootmis mastaap-sellest ja selle kulutustest sõltub,kuisuureks kujuneb müügimaht ja seeläbi ka kasum.

Efektiivsuse väljendusvormid (tehnoloogia-, mastaabi ja struktuuriefekt)
Tehnoloogiaefekt-kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav või kahanev muutus. Tehnoloogiaefekti üldine suund väljendab muutust, mille korral samatootekõver nihkub koordinaattelgede alguspunkti suunas, st mõlema (kapitali ja tööjõu) tootmisteguri kasutus väheneb.
Mastaabiefekt-peegeldab tootmisfunktsiooni, milles kõikide sisendite koguste võrdne muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse, kasvava või väheneva muutumise.
Struktuuriefekt-toimib mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul, kusjuures ühisefekt ületab ühisefektide summa (nt. Tootmise intensiivistamine)

Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid
1) taandamata rahavoo ehk diskoneerimata rahavoo puhul elementaarsed arvutusmeetoid: tasuvusaeg, arvestuslik rentaablus. 2) diskonteeritud rahavoogude puhul ajategurit arvesse võtvad arvestusmeetodid : nüüdispühasväärtu , kasumiindeks ja sisemine rentaablus

Maakasutuse kahesugune hindamine
1) summaarselt, s.o. kogu tootmise tulemuste alusel. 2) üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt, selgitamaks, mida maa võib anda ühe või teise kultuuri viljelemise puhul. Sel juhul taanbub kogu probleem üksikute kultuuride majanduslikule hindamisele. Kultuuride viljelemine on seotud maakasutusega. Maa aga ei ole oma kvaliteedilt ühesugune. Et ka erinevaid põllumajanduskultuure viljeldakse erineva intensiivsusega, siis on nende majanuslik hindamine üsna komplitseeritud . Eeltoodud arvesse võttes, tuleb põllukultuuride ja vastavalt maakasutuse majanduslikule hindamisele läheneda kahesuguselt: 1)anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi 2) selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste alusel.

Põllukultuuride majandusliku efektiivsuse põhinäitajad
1)hektarisaak(söötühikutes, energiaühikutes) 2)töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta) 3) omahind (kr/kg)

Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine
1) anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri (tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele . 2) Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt.) ning kapitalimahutuste (näit. Niisutussüsteemide) efektiivsust konkreetse kultuuri viljelemisel.

Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel
Põllukultuurid hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel.Kaubalistel söödakultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena. Söödakultuuridel tuleb kasum kalkuleerida,sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind.seetõttu on majanduslikes arvutustes õigem kasutada väärindushinda. (müügihind=kasum+omahind)

Kasumit kujundavad tegurid taimekasvatuses (skeem)
Kujundavad põhiliselt 2 majanduslikku kategooriat: hind ja omahind. Hind määrab koos kaubatoodangu mahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kaubatoodangu omahind kujuneb kaubatoodangu valmistamiseks tehtud kulude ja selle toodangu realiseerimiseks tehtud kulude alusel.

Omahinda mõjutavad tegurid taimekasvatuses
1) Taimekasvatuses tehtud kulutused, 2) Kultuuri saagikus, 3) Tootmise tagapõhi.
Otseselt mõjutavad tegurid: *ilmastik, *mulla viljakus, *kasvatatavad sordid, *seemne kvaliteet, *väetamise tase, *tootmistehnoloogia, *agrotehnliste tööde kvaliteet ja õigeaegsus. Tootmise majanduslikud tingimused samuti: tootmise mastaap, toetused, kaitsetollid, soodustused, tootmiskogemused, konkurentsivõime jne) Tootmisomahind mõjutavad muutuv- ja püsivkulud.

Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses (skeem)

Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses
*kaubatoodangu müügihinda kujundavas turuhinnad,toodangu kvaliteet ja muud realiseerimise tingimused. *tootmisomahinda kujundavad töötasu,söötade maksumus,töövahendite amort ,remont ning muud põhi ja üldkulud. *töötasu kujundavad palgatase ja töömahukus. *omahinda kujundavatest teguritest on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus. *kasumi kujunemist mõjutab läbi kvaliteedi ja sööda ka taimekasvatuse efektiivsus.esmajärjekoras rohumaa. loomakasvatuse tööjõukulusid vähendavad mehhaniseerimise ja juhtimisotsused

Tootmise efektiivsusnäitajate süsteem ( 12 näitajat
1) tööviljakus, 2) vara- ehk fonditootlikkus, 3)haritava maa tootlikkus, 4)töömahukus, 5)varamahukus, 6)haritava maa mahukus, 7)tootmisomahind, 8)toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta, 9)kasum ühe töötaja kohta, 10)vara- ehk fondirentaablus, 11)kasum maaühiku kohta, 12)tootmiskulude rentaablus.

Kattetulu olemus ja leidmine
Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kogutoodang on aasta jooksul toodetud toodangu väärtus turuhindades . Toodang võib olla toodetud müügiks, kasutamiseks ettevõtte siseselt või jääda varudeks. Kogutoodangu väärtus sisaldab ka antud toodanguliigiga seotud toetusi ja ühtset pindalatoetust. Muutuvkulud on antud toodanguliigi tootmiseks vajalikud kulud. Taimekasvatuses on muutuvkuludeks seemned, väetised, taimekaitsevahendid, tasu hooajatöölistele, põllutöömasinate renditasu jne. Loomakasvatuses on muutuvkuludeks söödad, mineraalained , ravimid, veterinaarteenused jne. Muutuvkulude tase muutub proportsionaalselt antud toodanguliigi tootmise mahu kasvu või kahanemisega. Kattetulu leitakse iga põllukultuuri hektari ja loomaliigi pea kohta, seejärel arvutatakse olenevalt külvipinna suurusest ja loomade arvust kattetulu kogu ettevõttes. Kui kattetulu on positiivne, siis võib tootmine anda kasumit. Negatiivse kattetulu korral ei kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi.

Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted
Konjunktuur iseloomustab teatud konkreetse tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes. Konjunktuuri võib määrata mitmesuguste näitajate alusel Kõige põhjendatum on konjunktuuri uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel. Konjunktuuri hinnatakse kahel põhimõttel: 1)selgitatakse tootmisharu eelised teiste harude või ettevõtetega võrreldes. 2) selgitatakse, milleks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga.

Tootmise võrreldav ja suhteline efektiivsus. Diferentsiaaltulu keskmise väärtuse leidmine
tootmisharu tasuvusest saab palju ülevaatlikuma pildi meetodiga,mis põhineb rantaabluse näitajate kahekordsele vastandamisele.sellist võtet nimetatakse võrreldava ja suhtelise tasuvuse printsiibiks.Põhimõte- uuritava toodanguliigi või tootmisharu rentaabluse näitaja allutatakse üheaegselt kahesugusele kõrvutamisele teiste taoliste näitajatega. toodanguliigi võrreldav tasuvus-kõrvutades seda teiste majandite sama liiki toodanguga.toodanguliigi suhteine tasuvus-määratakse teiste harude suhtes samas majandis.kasutades kahekordset võrdlusmeetodit on võimalik välja tuua diferentsiaaltulu.

Tootmise mitmekesistamine
Taupidajad mitmekesistavad tootmist et vähendada või maandada riske.Tootmist mitmekesistatakse vastavalt kohalikele oludele ja võimalustele.EL põllumajanduse keskkonnaprogramm näeb ette et kui taotletakse toetust peavad täidetud olema põhinõuded ning lisaks 1 abinõue,mille hulka kuulub ka tootmise mitmekesistamine

Mahetootmine, selle olemus
Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. - Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil.
- Kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid.
- Taimekahjustajad hoitakse kontrolli all mehaaniliste võtetega, eri kultuuride kasvatamisega külvikorras ja kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisega (säilitatakse nende elupaigad: põldude liigirikkad servaalad , metsatukad, hekid ja muud loodussaared). Nii soodustab mahetootmine ka põllumajandusmaastike looduslikku mitmekesisust.
- Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku heaolule. Loomad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väljas ja süüa mahesööta. See annab neile hea tervise.
- Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire juurdekasv ega maksimaalne piimaand.
- Hormoonpreparaate loomade kasvu ja toodangu suurendamiseks ning sünteetilisi ravimeid (nt antibiootikume haiguste ennetamiseks ei kasutata.
- Mahepõllumajanduses ei kasvatata ega kasutata muundkultuure (GMOsid), maheloomi ei söödeta neid sisaldava söödaga.

Toetused (millised ja mille jaoks)
Ühtne pindalatoetus (kr/ha), Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus (kr/ha), Ute täiendav otsetoetus (kr/utt), Piima turutoetus (kr/kg), Heinaseemne täiendav otsetoetus (kr/ha), Mahepõllumajandustoetus, Investeeringutoetus, Põllumajanduslik keskkonnatoetus, Põllumajandusmaa lupjamise toetus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 972 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

972 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mannuke18 Õppematerjali autor

põhikursuse eksami kordamisküsimused

põllumajandusökonoomika tootlikkus

Sarnased õppematerjalid

doc

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused/vastused

1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkus juhtimi

Ökonoomika

docx

Põllumajandusökonoomika kordamisküsimused ja VASTUSED

1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootlikuse

Põllumajandusökonoomika

docx

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA EKSAM

1. SISSEJUHATUS Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu majanduse üldteoorias tuntud tees- olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Majanduslike uuringute vaateväljas on põllumajandusel eriline koht, mida võib seostada: 1) Põllumajandusressursside ja tootmisressursside iseärasusega. 2) Põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga. Põllumajanduslikku tootmist piiravad turu- ja tootmiskitsendused. Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused. Tootmiskitsendustena esinevad: harimiskõlblik maa; tööjõuressursid; kapitaliressursid; reformid. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning

Põllumajandusökonoomika

pdf

Põllumajandusökonoomika KT2

Põllumajandusökonoomika KT2 1. Majanduse üldteooria tees: olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. 2. Põllumajanduses kujundavad tootmise tasakaalu: müügivõime välisturul (määramatu) ja siseturu ostuvõime (prognoositav). 3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid 4. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid ja teenuseid 5. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid 6. Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus • toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad • vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse müügiks Põllumajandustootja(FADN)- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, ka mittepõllumajanduslikud tegevused, nt m

Põllumajandusökonoomika

docx

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal

PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas muutub toodang)

Põllumajandusökonoomika

docx

Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM

1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajandusressursside ja

Põllumajandusökonoomika

docx

Pöllumajandus ökonoomika eksam

Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusliku tootmise

Ökonoomika

126

doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

Rohkem sarnaseid