Põllumajandusökonoomika kordamisküsimused ja VASTUSED (5)

1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused )
Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil.
1) Siseturu nõudlus

• Tarbijate arv
  
• Ostujõud ja selle diferentseeritus
  
• Tarbmisharjumused
  

Valisturu müügivõime

• Eksport
  
• Import
  

2) Tootmiskitsendused:

• 1)harimiskõlblik maa
  
• 2) tööjõuressursid
  
• 3)kapitaliressursid
  
• 4) reformid
  

2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses
Väljundite ja sisendite suhe.
Tootlikus = väljund/ sisend =toodang/ressurssid(kulud)
Väljund- naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline)
Sisend- naturaal ; väärtuseline; ajaline
väljund =ressurss* tootlikus
Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital , tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja.
Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust .
Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem?
3:Tootlikuse juhtimise protsess
Tootlikuse juhtimine on ettevõttes pidev protsess, milles võib eristada nelja etappi :
1. tootlikkuse mõõt.
2.tootlikkuse hindamine ja analüüs-analüüs, s.o. tootlikkuse muutumise põhjuste (tegurite) ja nende mõju suuruse ning suuna väljaselgitamine.
3.tootmise planeerimine
4.Tootlikkuse tõstmise programmeerimine ja elluviimine
4:Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted
Tootlikkuse mõõtmise eesmärkideks on:
1)otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi
2)tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine
3)tegevusalternatiivide valimine
4)konkurentide tasemega võrdlemine
5)töötajate stimuleerimine

• Tootlikkusnäitaja VÄLJUND võib olla naturaalses; väärtuselises ühikus
  
• Tootlikkusnäitaja SISEND võib olla naturaalses; väärtuselises; ajalises ühikus
  

Kombineerides väljundi kahe mõõtmisviisiga ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda kolme tüüpi tootlikkuse näitajaid.
5:Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates ( Töö ja turuväärtusteoorias)
Efektiivsusteooria on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema alaosade majanduslikust hindamisest.
EF selgitab neid tingimusi ja tegureid mis määravad majanduse arengu kiirendamise, so ühiskonna progressi .
Lähenemine tootmistegurite osale on muutunud.
Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess. Väärtusi lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. TP huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse elav tööaeg ja varem tehtud töö. Elav tööaeg mõõdetakse töötundides, varem tehtud töö mõõdetakse rahas.
Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad st võtavad osa lisand väärtuse loomisest. Erinev on vaid nende funktsioneerimine tootmisprotsessis. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile – maa, tööjõud ja kapital – vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit.
6:Efektiivsuse kriteeriumide lühike iseloomustus (tehniline , majanduslik, sotsiaalne, keskkonna)
Eristatakse 4 liiki efektiivsust 1. tehniline 2. majanduslik 3. sotsiaalne 4.keskkonna ef
Tehniline efektiivsus- see näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes NB! ei arvestata sisendite ( ka väljundite hindu). Väljund antakse naturaalühikutes: tk ,m3 ,m2 jne. Soovitavalt peaks ka sisend olema naturaalühikutes
Tehniline efektiivsus = P / K ;T ;M P- tootlikus , K- kapital , T- tööjõud, M –maa
Majanduslik efektiivsus-erinevate valikute edukuse mõõt. Maj ef on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta . Maj ef sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. NT tootmine on maj efektiivne, kui puudub võimalus suurendada ühe toote valmistamist , ilma et sellega kaasneks mõne teise tootmismahu alanemine . NIM ka Pareto efektiivsuseks.
Sotsiaalne efektiivsus- on tuletatud suurus. Vaba aeg , mis on tootmisväline aeg ja mida ei võeta arvesse kui tootmisressurssi . Kaudselt mõõdetavad , mitte otseselt määratavad.
Keskkonna efektiivsus- on tuletatud suurus, vaadeldakse kui minimaalset kahjumäära keskkonnale. KK seisundi ja ressursside kasutamist ning kahjusid, mis tekivad läbi tootmistegevuse keskkonnale.
7:Aja tegur ( tootmine lühi- ja pikaajalises mastaabis)
Perioodideks jaotamine toimub mahu alusel. Tavaliselt seostatakse aja tegur tootmisega , näit. selgitatakse aja kaudu tööviljakust.
8:Efektiivsuse seadused (väheneva tootlikkuse seadus, muutuvate suhete seadus, maksimumi ja miinimumi seadus) .
Tootmistegurite järjestikulisel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt , ülenevalt või vähenevalt.
Ainelises suhtes tegur- toodang võib erineda kolm erijuhtu – püsiv, kasvav ja vähenev tootlikus. Tootlikkuse seadust kasutatakse siis , kui on tegemist ainelise toodanguga . Raha vahenduse, kui toodangu ära müüme saame rääkida tulukuse seadusest.
Väheneva tootlikkuse seadus – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks.
Muutuvate suhete seadust iseloomustab - ressursside kasutamise põhjuslik- tagajärgsete seoste muutumist.
3 erinevat liiki suhted.
1. Suhted tegur- toodang (faktor – produkt ). Kui muudetakse sisend teguris, siis uuritakse, kuidas muutub toodang sel juhul
2.Suhted tegur – tegur (ressurss- ressurss ). Uuritakse üksikute tegurite suhteid- ,toodang konstantne
3. Suhted toodang –toodang (produkt –produkt ) Alternatiivne toodang ressursid on konstantsed NT: asendustoodang: loomakasvatuses saame asendada üht sööta teisega.
Maksimumi ja miinimumi seadus fikseerib suhtes „ tegur –toodang „ seisundi , milles tootmistegurite optimaalse suhte korral ( nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim ) , mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed.
9: Enamtoodang ( piirtoodang ) efektiivsuse hindamise kriteeriumina.
Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui tegemist on mitme rakendava võrreldava variandiga , siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes.
Tootmises arvutatakse enamsaaki esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katses aga kontrollvariandi (nt väetuskatsetes) saagi suhtes.
10:Sumaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine.
SE ( summaarne enamsaak)-saagi juurdekasv esialgse ehk lähtesaagi suhtes.
KE(keskmine enamsaak)-leitakse summaarse enamsaagi jagatisena taiendressursside kogumi kohta KE = SE/KR
AE (astmeline enamsaak)-kujuneb sisendite jarjestikulisel lisamisel
11:Ressursside optimum (bioloogiline ja majanduslik)
Teades enamtoodangu suurust, mis saadakse tootmisprotsessis materiaalsete ressursside järjestikuse lisamisega , aga ka vastavaid hindu, pole raske kindlaks teha , missugune ressursside kombinatsioon annab majanduslikus mõttes parima tulemuse.
Bioloogiline optimum-määratakse bioressursside tehnilist tootmisvõimega,. Tehniline tootmisvõime on potentsiaalse võime kasutamise maksimaalne piir kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul.
Majanduslik optimum- määratakse kulude tasemega , mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta.
Ressursside maksimum- määratakse kindlaks hinnatasemega.
12:Väetiste üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus
Väetise üldefektiivsuse – näitajaks on enamsaak kd-des või sü- s 1 kilogrammi väetiste toimeaine kohta.. Antud näitaja väljendab suhet tegur – toodang .
Kui kasutatakse samaaegselt mitut väetiseliiki on tegemist väetise keskmise efektiivsusega-(Eväet), väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPk) 1 kilogrammile (toimeaines) saadavat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetistühiku kohta
E väet = Y NPK –Y o / X
Y NPK on saak väetist (NPK ) saanud põllult
Y o on saak väetamata põllult
X on summaarse väetisannus toimeaines
12a):Väetisenormi mõjutavad tegurid:

• Maa looduslik viljakus, eelkultuurid...
  

13:Väetise kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind)- miks vaja?
Väetise majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahaliseks näitajateks .Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutataks väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast )väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel.
h= C+0,01r *C
r - rentaabluse tase loomakasvatuses %
c – söötade keskmine omahind kr / kg
14: Söötade üldefektiivsus. Sööda erikulu
Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang ühe söötühiku kohta., seda nim söödatasuvuseks.
Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsust,
Söödatootluse näitaja (p sü ) võib leida
p sü = P/ sü
P toodangu hulk kilogrammides
Sü – kulutatud söötühikute kogus
Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü / P) so , sööda erikulu , mis näitab kulutatud söötühikute hulka ühe kilogrammi toodangu kohta.
Söödatootluse ja sööda erikulu näitajad sõltuvad eeskätt söötmistasemes.
15:Tehnika kasutust iseloomustavad näitajad.
Kas on üldmasinad või erimasinad, tunni ja masina kohta tulenevad kulutused.
Tehnika kasutamist iseloomustavad – kasutamisega seotud kulud ja amortisatsioon 20/24 % nt; teravilja tootmiskulude ja omahinna arvutamiseks on vaja teada teravilja saagitaset erineva , mullastikuga põldudel ja sellest tulenevat masinatöökulu.
16:Põllumajandustehnika arengut iseloomustavad suundumused .

• üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele
  
• põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, külvil, väetamisel, koristusel jne.
  
• Laius- ja vaheltharimiskultivaatorite ning külvikute uued lahendused, mis tagab keskonnasäästu
  
• Üleminek täppisviljelusele, mis aitab optimeerida väetiste, taimekaitsevaendite ja põllutöömasinate kasutamist
  
• Tootmisprotsesside juhtimisel laialdane infotehnoloogia
  
• Paremad ergonoomilised omadused
  

Põllumajandustehnikat iseloomustavad suundumused on ühetüübiliste masinate kasutamine , et ei oleks olulisi erinevusi põhi ja abimaterjalidel. Võib piirduda ka ainult ekspluatatsiooni kulude väljaselgitamisega.
Ekspluatatsioonikulud koosnevad järgmistest kulurühmadest:
1. palgad 2. vahendite amortisatsioon. 3.jooksvaremondi ja tehnilise hoolduse kulud.4. kasutatud kütus ja määrdeained. + lisanduvad kulud tehnika hoidmisega.
17:Põllumajandustootja ülesanded ja valikud seoses tehnika käsutamisega.
Põllumajandustootja ülesanded

Tehnoloogia valik

Masinate valik ja soetamine-
Nt. traktorite ja kombainide puhul on olulised tegurid:

• hind, teeninduspunkti kaugus, masinate töökindluse naitajad
  

Masinate efektiivne kasutamine
Tehnika valikut ja soetamist mõjutavad tegurid:

Ettevõtte tootmissuund ja suurus

Tootmistingimused (looduslik-klimaatilised, mullastik, põldude seisund, suurus, paiknevus)

Tootmisressursid (tööjõu ja kapitaliressurssidega varustatus ja kvaliteet)

Ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kattesaadavus

Masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutav masinate valik ja tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus

Keskonnakaitselised jm. nõuded
18.Tehnilist progressi iseloomustavad joonised ( neutraalne , suuremat ja väiksemat väljundit andev)
19Tööefektiivsuste näitajad; tööjõudlus ja tööviljakus
Tööefektiivsuse näitajateks on tööjõudlus ja tööviljakus.
Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut)
Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi , hooldatavate loomade arvu järgi.
Tööviljakus (töö tootlikus , produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi.
Tööviljakus: Tv =P/T
TV tööviljakus
P toodangu kogus
T toodangu valmistamiseks kulunud aeg
20:Tööviljakust tegurite kaks rühma (toodangut rohkendavate ja töökulutusi vähendavad tegurid)
Toodangut rohkendavate tegurite hulka kuuluvad eelkõige a)kohalikud looduslikud tegurid, b ) organisatsioonilis – majanduslikud tegurid ja c)tehnilised tegurid, mis suurenevad konkreetsete looduslike tingimuste juures maa tootliku võimet.
Töökulutusi vähendavad tegurid on.
a)tehnoloogiline protsess b)tehnika rakendamise ulatus aj kvaliteet c) tööjõu kvalifikatsiooni tõus c)töötajate huvi suurendamine töötulemuste vastu.
21:Tööjõu kvaliteeti iseloomustavad tunnused (töötahe , töövõime , tööoskus )
1.Töötahe – kui inimesel on eesmärk , püüdlus, mis viib huvile töö vastu ja loob töömeeleolu, siis tekib tahtmine tööd teha. Huvi loovaid tegureid on palju . töötahe määratakse tahtelise omadusega .
2. Töövõime- tahtelise omaduse realiseerimise esimene tingimus. Võimekuse hindamisel tulevad arvesse kõik inimese isikuomadused – füüsilised ja intellektuaalsed võimed. Töövõimet mõjutavad tervisehoiusüsteem, sportimis- jm. vaba aja veetmise võimalused.
3.Tööoskus- määrab tahteliste omaduste realiseerimise edukuse. Selle annavad haridus ja kogemused.
22:Tööjõuressursi arengusuunad kaasajal .
Uue tehnika kasutuselevõtt. Tehnika kasutamine ei tõsta tööviljakust üksnes sel teel, et vähendab elava töö kulu , vaid ta võimaldab põllumajanduslikke töid läbi viia agrotehniliselt parimatel tähtaegadel ja kvaliteetsemalt Tööjõukvalifikatsiooni tõus loob eeldused teaduse uuemate saavutuste rakendamiseks, uue tehnika evitamisel.
Ajafond , töö optimaalne aeg , töö intensiivsus , töö kvaliteet.
23:Tööviljakuse hindamise põhinõuded
Tööviljakuse hindamine peab olema objektiivne ja arvestama kõiki teatud toodangu hulga valmistamiseks või tööde tegemiseks tehtavaid töökulutusi . tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ka ruumis , st see peab võimaldama võrrelda tööviljakuse aset ja dünaamikat erinevates tootmistingimustega ettevõtetes ja tootmisharudes , võimaldama kindlaks määrata tööviljakust tervikuna nii ettevõtte , tootmisharu kui ka ühiskonna ulatuses: arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajatel.
24:Tööjõudu säästva tehnoloogiamuutuse kujutamine graafikul
?
25.Investeeringute mõiste (kogu ja puhas investeering ) ja liigitus
Investeering on majandustegevus , mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus sadava kasu nimel ehk pikaajaliselt , st tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus.
Rahamahutused võib jagada kolmeks
1:reaalinvesteering- on rahamahutus , mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks , põhi – ja käibekapitali suurendamiseks , sisseseade ja kaubavaru soetamiseks .
2:Finant – ehk portfelliinvesteering – on rahamahutus dokumentidesse (aktsia , väärtpaber)
3: mitteainelised investeeringud - on kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks , nähtamatu kapitali soetamiseks , samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad ,
Koguinvesteering – kulutused uutele , seadmetele , tehnika soetamine maaparanduseks jma tootmishoonetele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks .
Puhasinvesteering –lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni (netoinvesteeringu).Puhasinvesteering ongi kogukapitali suurenemine.
26: Investeerimis soovi tekke
1.ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus)
2:olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks,
3: ettevõtte rekonstrueerimiseks
27:Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes ( tegurid mis mõjutavad majandustulemusi)
Kapitali eelarvestamine kujutab endast erinevate investeerimisvõimalustega seotud tulude mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Tihti tuleb seda teha ebakindluse tingimustes, sest raske on hinnata projekti tulevasi tulusid, kui pole teada mida tarbija täpselt soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid või kuidas muutub tootmismeetod.
Põllumajanduse jaoks on mitmed investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude st palgatase ebakindlad.
28: Riskid investeerimisel
Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas.
Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid
Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske.
29:Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid:
1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus)
4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5)valitsuse maksupoliitika
30:Investeeringute rahaallikad
1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad:
a) algkapital
b)säilitatud tulu ehk kasum
c) amortisatsioonieraldised
2:võõrvahendid ehk välised ressursid

riigi ja munitsipaaleelarve vahendid (mitmesugused toetused, abirahad) b)Eesti erakapital c)väliskapital d)ettevõttevõlg hankijale e)pangakrediit f)mitmesugused toetused (SAPARD)
31:Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid
Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on:
1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid
2) välja valida teatud tingimustele sobivamad ehitiste , maaparanduse jmt. projektid , seadmete tüübid, masinate margid. Laiemas plaanis tähendab see ,et määratakse kindlaks investeeringute ajaline järjekord.
Investeeringute efektiivsuse hindamise objektideks on : a) kapitali erimahutused – ehitised, rajatised b)kapitali komplekssed mahutused – tehnoloogia täiustamiseks investeeringud c) ettevõtete kogukapitali mahutused e aastainvesteering.
32:Investeeprojektide hindamine teostavuse ja tasuvuse seisukohast
Investeerimisprojekti hindamine kujutab endast protsessi , mille tulemusena langetatakse otsus selle kohta , kas hakata kapitali antud projekti paigutama või mitte. Tuleb hoolega jälgida , et projekti tema hindamisega segi ei aeta. Projekt koosneb aja jooksul toimuvate majanduslike protsesside jadast. Projekti hindamine ja analüüs kujutab endast tulevase sündmuste rahaliste tulemuste hindamist eesmärgiga määrata kindlaks projekti ligitõmbavus antud ajamomendil
Hindamine kaheastmeliselt:
1)eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramine
2)investeeringuprojektidele hinnangu andmine teatud kriteeriumi alusel
33:Investeeringuprojektide hindamine rahavoogude alusel (baasrahavood ja eeldatavad rahavood)
Investeeringute efektiivsust ehk tasuvust väljendab kogutulu (kasumi) juurdekasv ja seda põhjustanud investeeringu suhtena.
Üldjuhul võib projektide rahavood jaotada kolme rühma
1.Esialgne rahavoog hõlmab kohe projekti alguses tehtavaid kulutusi varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks.
2.juurdekasvuline rahavoog projekti eluea kestel hõlmab puhaskasumi kasvu käibe suurenemist , pluss tööjõu või materjali kokkuhoiu ja müügikulude vähenemise
3.lõpetav rahavoog on seotud projekti lõpetamisega, hõlmates likvideerimishinna ja lõpetamisega seotud kulud.
Baasrahavooks loetakse seda rahavoogu , mida võib eeldada olukorras, kus ühtegi investeeringu alternatiivi ei rakendata ehk kus säilib senine tootmisplaan .
34:Investeeringute efektiivsust mõjutavad tegurid (tootmistingimustes, tehnoloogia ja mastaap)
Ühesuguste tootmissuuna ja realiseerimishinna taseme juures võivad erinevates piirkondades olevate ettevõtete tulud kujuneda erinevaks, sest loodustingimuste varieeruvus on suur .Investeeringute efektiivsust mõjutavad majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad, hindade stabiilsus ja turu ulatus ning kasvu väljavaated.
Kasutatav tehnoloogia mõjutab nii kulude kui tulude poolt, kuid täiendavate investeeringute stiimuliks võib olla ka uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine.
35:Efektiivsuse väljendusvormid(tehnoloogia, mastaabi- ja struktuuriefekt)
1)tehnoloogiaefekt- kui muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne , kasvav või kahanev muutus
2)mastaabiefekt peegeldab tootmisfunktsiooni, milles kõikide sisendite koguste võrdne muutumine tingib toodangu mahu kas samaväärse , kasvava või kahaneva muutumise.
3)struktuuriefekt toimub mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul
36:Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid
Taandamata e diskonteerimata rahavood puhul (elementaarsed arvestusmeetodid )
1.tasuvusaeg – tasuvusajameetodi korral vaadeldakse ajavahemiku , mis kulub tehtud algse investeeringu puhastuluga katmiseks
2. arvestuslik rentaablus
Diskonteeritud rahavoogude puhul (integraalsed ehk ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid )
1.nüüdispuhasväärtus – meetodi korral lähtutakse põhimõttest , et tulevikus saadav raha on vähem väärt, kui käesoleval momendil laekuv
2.kasumiindeks – on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljamineku suhe
3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude nüüdisväärtuse ja projekti algsed kulud.
Lühemaajalistele ja lihtinvesteeringute hindamiseks sobivad elementaarsed arvutusmeetodid.
Pikemaajaliste ning komplekssete investeeringute täpsemaks hindamiseks tuleb kasutada tulevasi rahavooge arvesse võtvaid näitajaid. Tulevastele rahavoogudele avalduvad mõju nii inflatsioon , intressid, amortisatsiooni arvutamise meetodid kui Ka maksude suurus.
37. Maakasutuse kahesugune hindamine
38:Põllukuöltuuride majandusliku efektiivsuse põhinäitajad
Põhikriteeriumiks on saagikuse ja kulutuse tase
Saagikuse hindamisel lähtutakse peamiselt saagi toiteväärtusest, so söötühikute hulgast ühe hektari kohta
Kulutuste tasemel hinnangu andmisel arvestatakse saagi omahinda ja töömahukust
Seega põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on:
1.hektarisaak (söötühikutes)
2. töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta)
3.omahind
39.Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine
1.Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele
2.selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt ) ning kapitalimahutuste ( nt niisutussüsteemide )m efektiivsuse konkreetse kultuuri viljelemisel.
40:Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel
Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel
Kaubalistel kultuuridel leitakse kasum toodangu realiseerimisel saadud sissetulekute ja kulutuste vahena.
Söödakultuuridel tuleb kasum kalkuleerida , sest enamikel söödakultuuridel puudub müügihind. Seetõttu on majanduslikes arvutustes kasutada väärindushinda
Väärindushind h=C+0,01r*C
C- söödaomahind
r- loomakasvatuse rentaablus
41:Kasumit kujundavad tegurid taimekasvatuses skeem
OSATA SELGITADA SKEEMI!!
Millised teurid ja kuidas mõjutavad kasumit taimekasvatusettevõttes? (kuidas seotud, kuidas üksteisest sõltuvad jne..)
Kasum väljendab tegevuse kvantitatiivset tulemust. Tootmise kvaliteet võib olla erinev sama kasumi juures ehk suurem kasum ei näita veel, et tootmine on efektiivsem, sest tootmise maht võib olla erinev.
Kasumit (tootmisefekti) kujundavad põhiliselt kaks majanduslikku kategooriat. Need on:

• realiseerimishind ehk müügihind
  
• täisomahind
  

Täisomahinda kujundavad ühelt poolt tootmisomahind ja teiselt poolt turustamiskulud.
Toodangu realiseerimis- (müügi-)hinda kujundavad konkreetsele toodanguliigile kujunenud hinnatase , mis sõltub toodangu pakkumise ulatusest, kasutamise otstarbest (söödaks, toiduks, tööstusele), toodangu kvaliteedist ja muudest realiseerimisega seotud tingimustest nt. realiseerimisajast ja- kohast ning –viisist (talu väravas, turul, kokkuostu, kauplustele, restoranidele).
Tootmisomahinda kujundavad muutuv-ja püsikulud.
Muutuvkuludeks: materjalikulud ( seeme , väetis, kütusekulud, taimekaitsevahendite kulud);
Teenustööde kulud, töötasu (mis sõltub palgatasemest ja töömahust),
Püsivkuludeks: PV kulum , üldkulud, masinate rendikulu, kindlustuskulud, intressikulud, maksud
Omahinda mõjutavad nii tehtud kulutused kui ka kultuuri saagikus, looduslikud tingimused, mitmed majanduslikud tegurid.
Saagikust mõjutavad omakorda: ilmastik, mulla viljakus, seemne kvaliteet, väetamise tase
Majanduslikud: kaitsetollid , soodustused, toetused, spetsialiseerumuse aste
Turustamiskulud on seotud kauba ettevalmistamisega müügiks, selle hoiustamisega, pakendamisega, transpordiga müügikohta jne.
42: Omahinda mõjutavad tegurid taimekasvatuses
1) taimekasvatuses tehtud kulutused
2) kultuuri saagikus
3) tootmise tagapõhi
43.Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses
Kasumit loomakasvatuses kujundavad nagu taimekasvatuseski kaks kategooriat:

• müügihind
  
• kaubatoodangu täisomahind
  

Kaubatoodangu müügihinda kujundavad turuhinnad, toodangu kvaliteet ja muud realiseerimise tingimused (nt. noorveistel suurem hinnalisand suurema kehakaalu eest, sealihal hinnalisand tailiha sisalduse põhjal, tõuloomadel boniteedilass, tõulisus jne).
Tootmisomainda kujundavad töötasu, söötade maksumus, töövahendite amortistatsioon, remont ja muud põhi- ja üldkulud.
Töötasu kujudavad palatase ja töömahukus.
Sööda maksumusele avaldavad mõju sööda erikulu, söötühiku keskmine omahind, ratsiooni struktuur, söödaliigi omahind. Sööda erikulu sõltub karja produktiivsusest. Mida kõrgem on produktiivsus, seda vähem kulub sööta toodanguühiku kohta.
Töömahukus on seotud pidamistinimustega ja mehhaniseerimistasemega kui ka karja produktiivsustasemega.
Omahinda kujundavatest teguritest on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus, nt. seakasvatuses ligi 70% kõigist kulutustest söödakulud.
44.Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses
Omahinda kujundavateks teguriteks on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus.
45:Tootmise efektiivsuse süsteem
Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustatakse vastavate näitajate süsteemi kaudu.
Tootmisressurssidega seotud efektiivsuse näitajad on:
1.tööviljakus ehk tootliku (P/T)
2.vara ehk fonditootlus (P/F)
3.haritava maa tootlikus (P/M)
Nimetatud näitajate pöördsuuruseks on:
4.töömahukus (T/P)
5:varamahukus (F/P)
6. Haritava maa mahukus (M/P)
Laialdast kasutamist omab praktikas tootmise efektiivsuse näitajana omahind ja selle pöördsuurus so
7. omahind (C/P)
8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C)
omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes:
9.kasum ühe töötaja kohta (m/T)
10.vara ehk fondi rentaablus(m/F9
11.kasum maaühiku kohta (m/M)
12.Tootmiskulude rentaablus(m/C)
46: Kattetulu olemus ja leidmine
Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe.
Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust.
Kattetulu metoodika tundmine on abiks sissetulekute planeerimisel ning teisest küljest aitab
meeles pidada, milliste kulutustega peab kindlasti arvestama antud taimekasvatuskultuuri
viljelemisel teatud saagitasemel või loomaliigi kasvatamisel. Kattetulu arvestused
võimaldavad ettevõtjal enne oluliste otsuste tegemist kaaluda, millised toodanguliigid
vajavad edasiarendamist, et ettevõtte suudaks üha tihenevas konkurentsis püsima jääda.Kattetulu leitakse taimekasvatuses 1 ha kohta.
47:Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted
Konjunktuur iseloomustab teatud tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes
Konjunktuuri iseloomustatakse kahel põhimõttel:
1.selgitatakse tootmisharu eeliseid teiste harude või ettevõtetega võrreldes
2.selgitatakse, milliseks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga.
48:Tootmise võrreldav ja suhteline efektiivsus. Diferentsiaaltulu keskmise väärtuse leidmine
Võrreldava ja suhtelise tasuvuse põhimõte seisneb, uuritava toodanguliigi või tootmisharu rentaabluse näitaja allutatakse üheaegselt kahesugusele kõrvutamisele teiste taoliste näitajatega. Seejuures määratakse konkreetse toodanguliigi võrreldav tasuvus , kõrvutades seda teiste majandite sama liiki toodanguga, suhteline tasuvus aga määratakse teiste harude suhtes samas majandis. Kasutades kahekordset võrdlusmeetodit, on võimalik välja tuua diferentsiaaltulu.
dij=r astmes v ij + r astmes s ij /2
kus r astmes v ij on j-nda toodanguliigi võrreldav 8diferentsiaal- )tulu i –ndas majandis teiste majandite suhtes
kus r astmes s ij on j- nda toodanguliigi suhteline ( diferentsiaal - ) tulu i-ndas majandis teiste toodanguliikide suhtes.
49:Tootmisvõimaluste raja esitusviisid (traditsiooniline ja lähtudes keskkonnast)
50.Majandushoovad keskkonnamajanduse juhtimisel

• Eestis põllumaad ühe elaniku kohta 0,80 ha.
  

Maakasutus Eestis 2009. Aastal 596 413 ha; sh külvipind (põllukultuurid) 566 600 ha.
Miks kasvatada teravilja?

• Toiduaine
  
• Ekspordiallikas
  
• Tööstustooraine
  
• Loomasööt
  

Miks on unikaalne ?

• Hea saagivõime
  
• Head toiteaineomadused
  
• Tootmine hasti mehhaniseeritav ja tööviljakus kõrge
  
• Teravilja hea reliseerivus ja transporditavus
  

Ekspordiallikad: Kaer ja rukis
Teraviljatoodang1/elaniku kohta: 2004.a on 355 kg!
Tarbimine 1/elaniku kohta 2008/09on 153 kg aastas!
1/elaniku kohta Eestis toodetakse teravilja 625 kilo.
12