Detsembrikuumus "Detsembrikuumus" jutustab 1924. aasta 1. detsembril Tallinna haaranud mässust ja kommunistlikust riigipöördekatsest ning noore armastuse katsumustest keset märulit. Seni Eesti ajaloos üsna vähe tutvustamist leidnud kommunistide riigipöördekatse näitab, kui lähedal oli Eesti tol saatuslikul ööl oma noore iseseisvuse kaotusele. 29. november, 1924.Tundub et kommunism enam Eesti Vabariiki ei ohusta. Noor abielupaar
Detsembrikuumus Tanel Raha nappis, kuid elu oli siiski veel elamist väärt. Anna nõudis paremat kui talle pakkuda suutsin. Ma ju tahtsin, et tal oleks hea elu, kuid oma kasina palga eest ei saanud talle kõiki ta soovitud mugavusi pakkuda. Anna soovis minna Pariisi. Ta uskus, et seal on kõik nii hea. Ma ei saanud armeest tema pärast ära tulla ja niiviisi Pariisi sõita, kui meil polnud raha isegi mitte rongipiletite jaoks. Õhtusel ballil tehti pähe rõõmsad näod, kuid inimesed olid murelikud. Palgapäev oli edasi lükatud ja kommunistid ähvardasid. Kaua ma ballil olla ei saanud, sest pidin kindral Põderi koju toimetama. Ta oli too hetk juba päris purjus ning rääkis asjadest, millest ta muidu ei räägiks. Põder soovitas mul saata kõik kus kurat ja võtta uus amet. Riigi eesotsas oli kõik nii, nagu olema poleks pidanud, seal jätkates poleks elul enam kasu olnud. Siis tegingi otsuse, et sõidame Pariisi. Siinsel elu...
Detsembrikuumus Film „Detsembrikuumus” räägib loo Eesti Kommunistliku Partei ja Nõukogude Liidu ühisest riigipöördekatsest, mis leidis aset 1.detsembril 1924. aastal Tallinnas. Mässu eesmärgiks oli haarata võim Eestis ning seejärel liita Eesti Vabariik Nõukogude Venemaaga. Paraku see aga ei õnnestunud nii, nagu kommunistid olid lootnud. Filmi peategelane Tanel, kes teenis armees, ei lahkunud koduriigist vaatamata suurele lahkumissoovile ning tal oli oluline osa riigipöördekatse läbikukkumises.
Retsensioon ,,Detsembrikuumus" Lähteandmed · Filmi nimi : ,,Detsembrikuumus" · Valmimise põhjus : EV 90. juubeli puhul · Rezissöör : Asko Kase · Stsenaarium : M. Ulman, L.Vahtre · Operaator : K. Lagerroos · Peaprodutsent : A. Talvik · Peaosalejad : S.Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul.
Kallis kasukas või rongipilet Pariisi? Keset pingelist revolutsioonimeelset õhkkonda on vastvalminud juubeliaasta filmis "Detsembrikuumus" leitud aega pöörata rõhku ka ajastu igapäevaelu muredele ja rõõmudele. Tallinnas elava vastabiellunud Taneli ja Anna näitel jälgitakse, kuidas üritati toime tulla kasina sissetulekuga unistades samal ajal elust välismaal. Taolised unistused ei kehti muidugi vaid filmis käsitletud aja kohta. On ju kauged maad ja teised kultuurid läbi ajaloo inimestele ahvatlevate ja võimalusterohketena tundunud ning kindlasti on see nii ka tulevikus. Vaid põhjused muutuvad: vastavalt
Kõige sügavam Eesti film Lihtne. Arusaadav. Mõtlemapanev. Ajalooline. Humoorikas. Veenev. Tõepärane. Armastus. Sõda. Kõhklus. Kindlus. Kuumus. Detsembrikuumus. Kõigile eestlastele on rohkem või vähem südamelähedane nende vabaks saamise lugu kasvõi läbi väikeste võitude, lahingute. See, kui tõelähedane on mõni tõlgendus ajalooliselt, pole oluline. Oluline on veenvus vaatamise hetkel, kaasatõmbavus ja sisseelamine olemise- hetke...oletades, et kõik just nii oligi. Elades selles hetkes, kui see konkreetne lugu juhtus, millest jutustab ,,Detsembrikuumus" tekib tunne, et teistsugust riigipöördekatset polekski saanud 1924. aastal olla.
helilõiku, mis jääks kummitama või kõlaks tuttavalt. See näitabki, et Suur Film iseenesest vajab ka Suurt Muusikat, mis lisaks visuaalsele naudingule toob esile seal mängitava helilõigu või lauluteksti. Eesti filmi sajandat sünnipäeva tähistaval kontserdil tulid ettekandele eesti filmimuusika silmapaistvaimad teosed meie tuntuimatest filmidest ,,Nukitsamees", Siin me oleme", ,,Need vanad armastuskirjad", ,,Detsembrikuumus", Nipernaadi jpt. Kuulmata ei jää ka Tõnu Naissoo surematud laulud filmist ,,Viimne reliikvia" ja Grünbergi legendi staatusesse tõusnud muusika filmist ,,Hukkunud alpinisti hotell". See viimane on minu isa suur lemmik. Filmimuusika pärleid esitasid Eesti Draamateatri alati särtsakad ja vaimukad laulvad näitlejad
1924-2007 Võrreldes filmi ,,Detsembrikuumus" ja 2007 aasta aprillirahutust Tallinnas, siis leidub seal nii ühiseid kui ka erinevaid jooni. Suur sarnasus on see, see nö. rõhutud rahvas tuli tänavale. On teada ka, et aprillirahutust ei planeerinud ainult Eestis elavad vene rahvusest elanikud, vaid sellele aidati ka piiri tagant, Venemaalt kaasa. Suureks erinevuseks võib lugeda seda, et 1924 riigipöördekatse oli läbi viidud tulirelvadega ning seal sai palju inimesi surma. Õnneks
Näitlejahariduse omandas ta Draamateatri õppestuudios, mille ta lõpetas 1970. aastal. Alates sellest ajast on ta pidanud elukutselise näitleja ametit. Lisaks on ta juhtinud ka mitmeid telesaateid ning osalenud telesarjades ("M-Klubi"). Mänginud paljudes filmides (nt Metskannikesed 1979, Nipernaadi 1983, Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988, Tallinn pimeduses 1993, Head käed 2001, Georg 2007, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008). Eesti Kinoliidu auliige. Enda karjääri vältel on talle omistatud ka mitmeid autasusid 1973 hooaja ergutuspreemia (Kreeklane otsib kreeklannat, Tantsuõpetaja Rakvere Teatris) 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal (Tantsuõpetaja, Tuutu-Luutu linna moosekandid, Aristokraadid Rakvere Teatris) 1978 Tammsaare lavastuste festivali parim meesnäitleja (Vanad ja noored Rakvere Teatris) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim meesnäitleja
Sergo Vares Sergo Vares Sündinud 14. septembril 1982 Rakveres Lõpetanud 2011. aastal Rakveri Gümnaasiumi Jätkas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Aastal 2002 asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 2006 aastal asus ta tööle teatrisse NO99 Näitlejana televisioonis "Malev" (2005) Henrik "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Kodu keset linna" (2007) Henri "Ohtlik lend" (2007) Kaaro "Detsembrikuumus" (2008) Tanel "Päikese poole" (2011) - Ronald "Kättemaksukontor" (2012) Karl Suur Näitlejana teatris Mänginud ligi 20 lavastuses Tuntumad neist on "Nipernaadi" "Rehepapp" "Hirvekütt" "Kommunisti surm" "Praht, linn ja surm" Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga ütles, et Sergo Vares on üks väljapaistvamaid Eesti noornäitlejaid, kel on oma suhteliselt lühikese karjääri jooksul täita tulnud väga olulisi ja suuri rolle. "Olemuselt on ta
Kaljo Kiisk ''Vallatud kurvid''(Juli Kun) ''Nipernaadi'' ''Keskpäevane praam'' Grigori Kromanov ''Viimne Reliikvia'' ''Hukkunud Alpinisti hotell'' Arvo Kruusement ''Suvi'' ''Kevade'' Sulev Nõmmik ''Siin me oleme'' ''Mehed ei nuta'' Asko Kase ''Detsembrikuumus'' Veiko Õunpuu ''Sügisball'' Andres Maimik, Rain Tolk ''Jan Uuspõld läheb Tartusse'' Arko Okk ''Ristumine peateega'' Mikk Mikiver ''Indrek'' Elmo Nüganen ''Nimed marmortahvlil'' Mati Põldre ''Need vanad armastuskirjad'' Helle Karis-Murdmaa ''Nukitsamees'' Arvo Iho ''Karu süda'' Theodor Luts ''Noored kotkad''
Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu. Paar lugu esitas, ning vaheosasid (fakte Eesti filmimuusika kohta) luges ka filmiprodutsent ja stsenarist Artur Talvik. Muusikuid saatis Politsei- ja piirivalveorkester dirigent Hando Põldmäe juhendamisel. Lavale astus ka legendaarne filmimuusika autor Sven Grünberg isiklikult, kes on kirjutanud muusika rohkem kui sajale filmile (sealhulgas ,,Hukkunud alpinisti hotell" ja ,,Detsembrikuumus"). Klassikaraadio kuulajad on Grünbergi valinud ka sajandi parimaks heliloojaks. Sven Grünberg rääkis mõne sõna oma muusikakirjutamisest. Sain teada, et muusika Hukkunud alpinisti hotellile" oli ta kirjutanud alles päev enne filmi valmimist, Moskvast rongiga Tallinna poole sõites. Sven Grünbergi loomingust meeldis mulle kõige enam filmist ,,Hukkunud alpinisti hotell" tuntuks saanud laul ,,Nimetu" Sandra Nurmsalu esituses.
Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Filmid, telelavastused ja seriaalid • Must veri (Venemaa 2002) • Õnne 13 (Rando 1997-1998) • Head käed 2001 • Pehmed ja karvased • Kohtumine tundmatuga 2004 • ENSV (Paavo Kadak 2010- • Naaber 2004 2012) • Kuldrannake 2006 • Tuulepealne maa • Oma Maapäev 2007 • Kodu keset linna (Renee • Detsembrikuumus 2008 Õispuu 2007) • Legend vägevast seebist • Hajameelselt abielus 2011 • Heeringas veenuse õlal • Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola • Saare sosinad • M Klubi • Palume lavale Saatejuhi rollid, Episoodilised rollid • 2004 "Kuldsuu" Kanal 2-s • 2012 koos Taavi Teplenkovi ja Piret Järvisega „Eesti Laul“ finaalsaade • 2006 „Ohtlik lend“
2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Rollid mujal 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions 2005 Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Muu Mänginud filmides Must veri (Venemaa 2002), Head käed 2001, Kohtumine tundmatuga 2005, Kuldrannake 2006, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008. Mänginud telelavastustes, seriaalides (M Klubi, Õnne 13, Pehmed ja karvased, ENSV), kuuldemängudes (Ketas 1999). 5. Muu huvitav info jaanuar 2004 elas Tiit Sukk üle traagilise autoavarii. Temaga koos autos olnud sõbrad hukkusid. Tiit Sukk elab koos Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis-Beth Roseniga. 6.dets 2007 sündis Tiit Suka ja Eliis- Beth Roseni perre väike tüdruk, kes sai nimeks Lisane
nende nooruspõlves. Tänapäeval on mitmed kindlalt paika pandud seadused ja reeglid, mis peaksid võimaldama rahval palju kergemalt ja vabamalt elada. Sõja või sellega seonduvat läbi elanud inimene oskab vabadust ning vastutust palju kõrgemalt hinnata kui meie, kes me oleme elanud vaid mõned kümned aastad moodsas maailmas, nautides luksuse viimaseid leiutisi ning teades hirmudest suurt mittemidagi. Järsku meenus mulle film ,,Detsembrikuumus", film mis annab suurepärase ülevaate meie esivanemate raskest elust. On 1924. aasta 29. november. Äsja on lõppenud ,,149 suurprotsess" ning kommunistlik terrorioht on näiliselt möödas. Eesti Vabariik on süvenenud oma igapäevaellu. Noor abielupaar Tanel ja Anna Rõuk üritavad toime tulla Eesti sõjaväelase ning sidekeskuse töötaja kasina sissetulekuga. Naine on rahulolematu-- paarigi terveid sukki pole enam jalga panna. Ja
"Ettepoole on uudne ka stiililiselt - kui varem võis Liisit siduda rohkem jazzilikuma muusikaga, siis uue albumi muusikalist materjali sobib väga hästi kirjeldama sõnapaar 'akustiline pop'. Liisi on mänginud muusikalides ,,Evita", ,,Aida", ,,Miss Saigon", ,,Helisev muusika", ,,Georg#, ,,Jesus Christ Superstar", sh peaosad Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikalides ,,Grease" ja ,,Romeo ja Julia". Ta on mänginud peaosa ka mängufilmides ,,Detsembrikuumus" 2008.aastal ja laulnud sisse selle filmi tunnusloo. Väike TIINA Annabel Kreem või Lisanne Rull MARI Hanna-Liina Võsa Sündinud 1981 ning on Eesti laulja ja näitleja. Ta on lõpetanud Viimsi Keskkooli ja Ameerika Muusikali- ja Draamaakadeemia muusikanäitleja erialal. Hanna-Liina Võsa alustas laulmist 3-aastaselt ja oli palju aastaid ETV kontsertkoori liige ja solist. 1997.võitis ta publikulemmiku auhinna ETV noorte lauljate võistlusel "Kaks Takti Ette".
Leedu, Poola Vilnius ja selle piirkond ei kuulunud Leedule, Poola oli selle hõivanud 1923 tegid Eesti ja Läti omavahel kaitseliidu lepingu sõjalis-poliitiline koostöö · Ohuallikateks oli Eestile Saksamaa ja NSVL Saksamaa ei olnud 1920 otsene ohuallikas, aga 1930 tuli agresiivne välispoliitika. Natside eluruumi laiendamise idee. NSVL tahtis olla impeerium maailmarevolutsioon 1.detsember 1924 kommunistide ülestõus, mis ei läinud läbi (film ,,Detsembrikuumus") üritas Eestit enda mõju alla saada, et n-ö kaitsta teda saksamaa eest 1930 tegi mittekallaletungi lepingu 1938 kuulutas Eesti ennast erapooletuks, sest 1) keegi ei toetanud Eestit 2) ta oli autoritaarne riik ja demokraatlikud riigid ei tahtnud ennast siduda autoritaarsega. 20. Eesti Vabariigi kultuuri üldiseloomustus. Hariduse areng 1925 loodi Kultuurkapital ehk KULKA kultuuri finantseeriv asutus. (toetused ja stipendiumid)
arengus. Õpilased koostavad esitlusi individuaalselt või rühmatöö tutvustamiseks IKT vahendeid kasutades. Ajalooalane uurimistöö võib olla elusolevate vanema põlvkonna esindajate või sugulaste elukäigu uurimine, seoste loomine õpitud lähiajaloo, pereloo ja kodukoha ajaloo vahel. Õpikeskkond 1. Ajalooatlas, kontuurkaardid, seinakaardid, skeemid ja tabelid. 2. Illustratiivne pildimaterjal, fotod, kroonikafilmid, näiteks filmid ,,Detsembrikuumus", ,,Nimed marmortahvlil". 3. Eesti Vabariigi põhiseadused, dokumendikogumikud (nt Asutava Kogu dokumendid), allikakogumikud (nt Baltimaade ajaloo lugemik. Avita, 2002; Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile. Argo, 2008). 4. Ajalooõpetaja käsiraamatud (nt Tagasivaade minevikku, erinevad vaatenurgad. Zvaigsne, 2000; Ajalugu ei ole ainult minevik, minevik ei ole veel ajalugu. EAS, 2004; Holokaust, õppematerjal
sotsiaalseid õigusi ja huve esindav ühendus (AÜS § 2) - ajaloolistel põhjustel ei ole sotsiaalpartnerite osatähtsus Eestis töösuhete kujundamisel märkimisväärne o põhjamaades tekkisid 19. saj lõpul AÜ, Eestis 1905 (Vene tsaaririigi ajal – 1905. aasta revolutsiooni tagajärjel. 1024 AÜ tegevus peatati, kuna toimusid rahutused, millega AÜ on seotud (film Detsembrikuumus). 1936 saatis Päts AÜ laiali ja tekkisid töönõukogud. NSVL ajal olid AÜ olemas, peaaegu kõik T-jad kuulusid AÜtesse – partei käepikendus ja plaanide elluviija (ühiskondliku elu korraldus käis läbi AÜ). Kortereid, autosid, reisimisvõimalused käsid läbi AÜ. Kuid NSVL AÜ ei seindus palgaküsimuste eest. mõeldamatu oli, et üksikisik hakaks riigi vastu protesteerima. NSVL pärand on
annaabi.ee 
