Detsembrikuumus "Detsembrikuumus" jutustab 1924. aasta 1. detsembril Tallinna haaranud mässust ja kommunistlikust riigipöördekatsest ning noore armastuse katsumustest keset märulit. Seni Eesti ajaloos üsna vähe tutvustamist leidnud kommunistide riigipöördekatse näitab, kui lähedal oli Eesti tol saatuslikul ööl oma noore iseseisvuse kaotusele. 29. november, 1924.Tundub et kommunism enam Eesti Vabariiki ei ohusta. Noor abielupaar Tanel ja Anna üritavad toime tulla Eesti sõjaväelase ning sidekeskuse töötaja kasina sissetulekuga, kuid otsustavad sõita Pariisi paremat elu otsima. Samal ajal aga kogutakse piiri taga mehi, Tallinnas varjavad end mässulised, rahva hulgas töötavad agitaatorid. 1.detsembril, ärasõiduhommikul, lähevad Tanel ja Anna Balti jaama, kus satuvad aga otse keset äsjapuhkenud riigipöördekatset. Mõlemad langevad mässuliste küüsi ja lahutatakse teineteisest. Anna satub pantvangi k...
Detsembrikuumus Tanel Raha nappis, kuid elu oli siiski veel elamist väärt. Anna nõudis paremat kui talle pakkuda suutsin. Ma ju tahtsin, et tal oleks hea elu, kuid oma kasina palga eest ei saanud talle kõiki ta soovitud mugavusi pakkuda. Anna soovis minna Pariisi. Ta uskus, et seal on kõik nii hea. Ma ei saanud armeest tema pärast ära tulla ja niiviisi Pariisi sõita, kui meil polnud raha isegi mitte rongipiletite jaoks. Õhtusel ballil tehti pähe rõõmsad näod, kuid inimesed olid murelikud. Palgapäev oli edasi lükatud ja kommunistid ähvardasid. Kaua ma ballil olla ei saanud, sest pidin kindral Põderi koju toimetama. Ta oli too hetk juba päris purjus ning rääkis asjadest, millest ta muidu ei räägiks. Põder soovitas mul saata kõik kus kurat ja võtta uus amet. Riigi eesotsas oli kõik nii, nagu olema poleks pidanud, seal jätkates poleks elul enam kasu olnud. Siis tegingi otsuse, et sõidame Pariisi. Siinsel elu...
Detsembrikuumus Film „Detsembrikuumus” räägib loo Eesti Kommunistliku Partei ja Nõukogude Liidu ühisest riigipöördekatsest, mis leidis aset 1.detsembril 1924. aastal Tallinnas. Mässu eesmärgiks oli haarata võim Eestis ning seejärel liita Eesti Vabariik Nõukogude Venemaaga. Paraku see aga ei õnnestunud nii, nagu kommunistid olid lootnud. Filmi peategelane Tanel, kes teenis armees, ei lahkunud koduriigist vaatamata suurele lahkumissoovile ning tal oli oluline osa riigipöördekatse läbikukkumises. Kui üldiselt ajaloolised filmid ei tundu nii huvitavad ja on pigem keeruka sisuga, siis „Detsembrikuumus” on lihtsasti arusaadav ja huvitav jälgida ka selle konkreetse sündmuse kohta vähe teades. Olenemata filmi lihtsusest saab sellest uusi teadmisi ning teeb mõnegi asja selgemaks, kui seda oli varasemalt. Näiteks eelnevalt olid minu arvates punased vaid venelased, kuid tänu filmile sain teada, et nende alla kuu...
Retsensioon ,,Detsembrikuumus" Lähteandmed · Filmi nimi : ,,Detsembrikuumus" · Valmimise põhjus : EV 90. juubeli puhul · Rezissöör : Asko Kase · Stsenaarium : M. Ulman, L.Vahtre · Operaator : K. Lagerroos · Peaprodutsent : A. Talvik · Peaosalejad : S.Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul. Kindral Põdder oli see, kes sai esimesena haisu ninna mässust, kuid paraku ei tahtnud keegi teda uskuda ning kindral Unt lausa keelas tal olukorda sekkumast. Rünnakust ei teadnud keegi, see justkui tuli taevast nagu välk. Rüüstati nii Riigikogu hoone Toompeal, sõjakool Tondil kui ka Kaitseministeerium. Selgusele jõutakse siis, kui mäss on pea terves linnas juba maha surutud. Eesti saatus sõltub vai...
Kallis kasukas või rongipilet Pariisi? Keset pingelist revolutsioonimeelset õhkkonda on vastvalminud juubeliaasta filmis "Detsembrikuumus" leitud aega pöörata rõhku ka ajastu igapäevaelu muredele ja rõõmudele. Tallinnas elava vastabiellunud Taneli ja Anna näitel jälgitakse, kuidas üritati toime tulla kasina sissetulekuga unistades samal ajal elust välismaal. Taolised unistused ei kehti muidugi vaid filmis käsitletud aja kohta. On ju kauged maad ja teised kultuurid läbi ajaloo inimestele ahvatlevate ja võimalusterohketena tundunud ning kindlasti on see nii ka tulevikus. Vaid põhjused muutuvad: vastavalt aegadele minnakse välismaale kas õppima või paremat tööturgu otsima, eriti halval juhul põgenetakse ka sõjaliste konfliktide eest. Kõiki neid põhjuseid ühendab aga vajadus uueks alguseks, võimalus muuta halb heaks ning luua eluks paremad tingimused. "Detsembrikuumuses" pole Anna ja Taneli näol tegu pelgalt lapseliku vaimustusega vaid tõ...
Kõige sügavam Eesti film Lihtne. Arusaadav. Mõtlemapanev. Ajalooline. Humoorikas. Veenev. Tõepärane. Armastus. Sõda. Kõhklus. Kindlus. Kuumus. Detsembrikuumus. Kõigile eestlastele on rohkem või vähem südamelähedane nende vabaks saamise lugu kasvõi läbi väikeste võitude, lahingute. See, kui tõelähedane on mõni tõlgendus ajalooliselt, pole oluline. Oluline on veenvus vaatamise hetkel, kaasatõmbavus ja sisseelamine olemise- hetke...oletades, et kõik just nii oligi. Elades selles hetkes, kui see konkreetne lugu juhtus, millest jutustab ,,Detsembrikuumus" tekib tunne, et teistsugust riigipöördekatset polekski saanud 1924. aastal olla.
Eesti Film 100. Suur filmimuusika kontsert 26. oktoobril külastasin koos perega Pärnu Kontserdimajas toimunud Eesti Film 100 pühendatud filmimuusika kontserti. Eesti filmi saja aastase ajaloo jooksul on tehtud sadu häid filme, mis on leidnud koha kõigi eestlaste südames. Kui film iseenesest on saanud klassikaks, siis klassikaks on saanud ka seal filmis öeldud repliigid ning kõlav m...
1924-2007 Võrreldes filmi ,,Detsembrikuumus" ja 2007 aasta aprillirahutust Tallinnas, siis leidub seal nii ühiseid kui ka erinevaid jooni. Suur sarnasus on see, see nö. rõhutud rahvas tuli tänavale. On teada ka, et aprillirahutust ei planeerinud ainult Eestis elavad vene rahvusest elanikud, vaid sellele aidati ka piiri tagant, Venemaalt kaasa. Suureks erinevuseks võib lugeda seda, et 1924 riigipöördekatse oli läbi viidud tulirelvadega ning seal sai palju inimesi surma. Õnneks aprillirahutuste ajal seda ei juhtunud, hukkus ainult üks inimene. Erinevuseks saab arvata ka seda, et 1924 üritati korraldada korralik riigipööre, aga 2007 aastal kutsuti vene noori lihtsalt tänavatele märatsema, aga jumal tänatud, et asi kaugemale ei arenenud, kuna suur rahvamass on tavaliselt rumal ja kui mingisugune loll oleks karja etteotsa roninud ja nad Toompeale oleksid roninud, oleks võinud asi päris k...
Näitlejahariduse omandas ta Draamateatri õppestuudios, mille ta lõpetas 1970. aastal. Alates sellest ajast on ta pidanud elukutselise näitleja ametit. Lisaks on ta juhtinud ka mitmeid telesaateid ning osalenud telesarjades ("M-Klubi"). Mänginud paljudes filmides (nt Metskannikesed 1979, Nipernaadi 1983, Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988, Tallinn pimeduses 1993, Head käed 2001, Georg 2007, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008). Eesti Kinoliidu auliige. Enda karjääri vältel on talle omistatud ka mitmeid autasusid 1973 hooaja ergutuspreemia (Kreeklane otsib kreeklannat, Tantsuõpetaja Rakvere Teatris) 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal (Tantsuõpetaja, Tuutu-Luutu linna moosekandid, Aristokraadid Rakvere Teatris) 1978 Tammsaare lavastuste festivali parim meesnäitleja (Vanad ja noored Rakvere Teatris) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim meesnäitleja
Sergo Vares Sergo Vares Sündinud 14. septembril 1982 Rakveres Lõpetanud 2011. aastal Rakveri Gümnaasiumi Jätkas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Aastal 2002 asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 2006 aastal asus ta tööle teatrisse NO99 Näitlejana televisioonis "Malev" (2005) Henrik "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Kodu keset linna" (2007) Henri "Ohtlik lend" (2007) Kaaro "Detsembrikuumus" (2008) Tanel "Päikese poole" (2011) - Ronald "Kättemaksukontor" (2012) Karl Suur Näitlejana teatris Mänginud ligi 20 lavastuses Tuntumad neist on "Nipernaadi" "Rehepapp" "Hirvekütt" "Kommunisti surm" "Praht, linn ja surm" Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga ütles, et Sergo Vares on üks väljapaistvamaid Eesti noornäitlejaid, kel on oma suhteliselt lühikese karjääri jooksul täita tulnud väga olulisi ja suuri rolle...
KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viim...
Laura Laumets 10B Retsensioon Retsenseerimisele tuleb 22. oktoobril Estonia kontserdisaalis toimunud Suur Eesti filmimuusika kontsert. Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element. Selle ülesandeks on filmivaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Esimene filmihelilooja ei ole päris kindel, kuid arvatakse, et see võib olla prantslane Gaston Paulin. Tegelikult ei ole isegi tummfilm kunagi päris tumm olnud nagu selle nimest võiks järeldada. Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat. Eesti filmimuusika parimaid palasid esitasid Suurel Filmimuusika kontserdil Draamateatri näitlejad Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu....
Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Filmid, telelavastused ja seriaalid • Must veri (Venemaa 2002) • Õnne 13 (Rando 1997-1998) • Head käed 2001 • Pehmed ja karvased • Kohtumine tundmatuga 2004 • ENSV (Paavo Kadak 2010- • Naaber 2004 2012) • Kuldrannake 2006 • Tuulepealne maa • Oma Maapäev 2007 • Kodu keset linna (Renee • Detsembrikuumus 2008 Õispuu 2007) • Legend vägevast seebist • Hajameelselt abielus 2011 • Heeringas veenuse õlal • Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola • Saare sosinad • M Klubi • Palume lavale Saatejuhi rollid, Episoodilised rollid • 2004 "Kuldsuu" Kanal 2-s • 2012 koos Taavi Teplenkovi ja Piret Järvisega „Eesti Laul“ finaalsaade • 2006 „Ohtlik lend“
2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Rollid mujal 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions 2005 Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Muu Mänginud filmides Must veri (Venemaa 2002), Head käed 2001, Kohtumine tundmatuga 2005, Kuldrannake 2006, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008. Mänginud telelavastustes, seriaalides (M Klubi, Õnne 13, Pehmed ja karvased, ENSV), kuuldemängudes (Ketas 1999). 5. Muu huvitav info jaanuar 2004 elas Tiit Sukk üle traagilise autoavarii. Temaga koos autos olnud sõbrad hukkusid. Tiit Sukk elab koos Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis-Beth Roseniga. 6.dets 2007 sündis Tiit Suka ja Eliis- Beth Roseni perre väike tüdruk, kes sai nimeks Lisane
Vabadus ja Vastutus Me elame müstilises maailmas, sageli teadmata, miks üks või teine asi juhtub, sest see kõik on lihtsalt nii seletamatu, nii ebareeglipärane. Ilmas on palju kirjutamata seadusi, mis tuleb meil kõigil iseendi jaoks paika panna, need on reeglid, mis kehtivad personaalselt ainult meile endile. Reeglid, mis panevad meid vastutama selle eest, mis meil on, selle eest, mida me teeme ning kuidas räägime ning reeglid, mis õpetavad meid hindama vabadust-seda kõige pühamat elus. Vabadus on elu alus. Kui me oskame seda väärtustada võime kõik meile antud aastad elada õnnelikult ning nautida täisväärtuslikku elu. Vabadus on meie endi valik, sest selle vale käsitlus karistab meid vabaduse võtmisega. Inimesed, kes ei ole õppinud oma vabadust hindama ning selle eest vastutust kandma, leiavad sageli oma koha kinnipidamisasutustes. Vabaduse kaotus tähendab vastutuse puudumist. Kui kõik i...
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt". Muusika autor Tiit Kikas Ta sündis 1975.aastal Tallinnas...
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tek...
9. klass. Lähiajalugu, 70 tundi Teema ,,Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939" läbimise järel õpilane: 1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles´ süsteem); 2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito...
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsunduslepi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
