Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond. Sellest lausest võime välja lugeda, et poliitika seisnebki selles, milline erakond valitakse rahva poolt võimule ja kes haarab seejärel võmu enda kätte. Rahvas saab oma tahtmisi nõuda läbi valimiste, lootes, et erakond mida ta valis võidab ja ka viib oma lubadused ellu.Valijaskond usub, et valimisteeelsetes reklaamides on tõetera sees ning nad saavad paremad eluvõimalused siinses riigis. Eestis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant
valimissüsteem lühiajalistele ja nõrkadele valitsustele, kuid nüüdseks on poliitiline kultuur Eestis väljakujunenud sellisel määral, et valitsused suudavad ametis püsida terveid ametiaegu. See tagab tugevate valitsuste tekked ja on võimalik viia ellu järjepidevat poliitikat. Juhul kui valijaskond ei ole siiski rahul poliitikaga, mida elluviiakse, siis järgmistel valimistel on tal alati võimalik hääletada teise kandidaadi poolt. Lisaks sellele saab valijaskond läbi tugeva kodanikuühiskonna ja avaliku arvamuse juhtida kitsaskohtadele riigis ja mõjutada valitsust see läbi. Eestis kui ei olda poliitikaga rahul, siis tavaliselt järgmised valimised ka näitavad rahul olematust riigi suhtes. Näiteks Res Publica võitis valimised, siis valijad olid väsinud olemas olevate erakondade võimu võitlusest ning loodeti värskeid ideid ja mõtteid. Nimelt kui Eestis
Sisu:Kõrgeim võim on ENSV võimu organitel,NSVL seadused kehtivad,kui Eesti neid tunnustab,maa ja maavarad on Eesti omad,tunnustati eraomandit,tunnustati NSVL'i poolt ratifitseeritud inimõiguste pakti,tagati konstitutsiooniliste õiguste kohtulik kaitse,NSVL ülemnõukogu presiidiumile tehti ettepanek sõlmida Eestiga liiduleping.25).Mille poolest erinesid ENSV Ülemnõukogu ja Eesti kongressi valijaskond? ENSV ülemnõukogu valijaskond olid kõik Eesti elanikud(sealhulgas sibulad),kongressil aga 1988 seaduse järgi kodakondsust omanud isikud(sibulaid vähem)26).Mida otsustas ENSV ülemnõukogu 30 märts 1990? Et Eesti on ikka NSVL poolt okupeeritud ja tunnitas NSVL riigivõimu ebaseaduslikkust.27).Millal loobuti ENSV sümboolikast ja mis sümbolid kasutusele võeti? 1990a mai,nimeks võeti ,,Eesti vabariik",kasutusele võeti eelmise iseseisvusaja sümboolika.28)
Valimisaktiivsus Eestis ja Kose vallas Valmisaktiivsus langes eriti järsult pealinnas, kui 2013. käis Tallinnas valimas 64,1% valijaid, siis sel aastal 53,6%. Tallinna kaheksast valimisringkonnast- linnaosadest parima tulemuse tegi Nõmme (62,69%), teise koha tulemuse tegid Pirita linnaosa elanikud (59,54%). Passiivseim oli Kesklinna valijaskond (49,43%). Tallinna linnavolikogu valimisel osalemise võimalus oli 361 509 inimesel. Valimisaktiivsus langes mõned protsendid peaaegu igal pool. Olid siiski mõned erandid. Natuke tõusis valimisaktiivsus Läänemaal, mis on aga peale haldusreformi oluliselt kahanenud. Väike tõus oli ka Jõgevamaal, Lääne- Virumaal, Võrumaal ja Viljandimaal. Kõik tõusud jäid ühe protsendi piiridesse, sellal kui valimisaktiivsuse langused teistes maakondades olid tihti palju suuremad
Stalini Venemaa ja Hitleri Saksamaa Esimese maailmasõja järel puhusid Euroopas segased tuuled. Rahva pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, laienenud valijaskond ja pettumine Verailles’ süsteemis andsid tõuke diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP, Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu
Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit. Sarnasusi ja erinevusi. Kahe maailmasõja vahel puhusid Euroopas segased tuuled. Rahva pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, laienenud valijaskond ja pettumine Verailles' süsteemis andsid tõuke diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Kommunistid ja natsid tulid võimule erinevalt. Kui Saksamaal puhkes majanduskriis, kasuatasid seda ära kommunistid, kes üritasid lööksalkade abiga agressiivselt võimu haarata. Paljude arvates oli neid võimalik peatada ainult natside abiga. See tõi kaasa Natsionaal
EESTI POLIITILINE MAASTIK V 1) Vene erakonnad (vene keelese elanikkonna huvide kaitse rahvuslikul pinnal, nõuavad vene keelt teiseks riigikeeleks, igaljuhul häid suhteid venemaaga, nato vastased, leiavad üldiselt, et eesti ei peaks kuuluma natosse) 2) Keskerakond (savisaar, erineb teistest, sest aegade jooksul kõigis erakondades on perioodiliselt juhatuse ümbervalimised ja liider vahetunud, aga seal mkm, savisaare isikukultus, valijaskond on vene keelne elanikkond (üle 80% neist valivad KE), venelased armastavad KE, sest pooldab kodakondsuse seaduse lõdvendamist, leeevendada keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal), majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad, et penisioneid kahekordistatakse) 3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllume...
majandusprobleemid. Hitleri soov oli sama mis rahval tõsta sõjalist võimsust riigis. Et eesmärke täita, võttis Saksamaa suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades selle tagasi maksta peale vallutusi. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja sõjavarustuse tootmiseks, ehitati kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiirelt transportida. Kõik see andis rahvale palju töökohti. Tänu sellele paranes Saksamaa elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaasnenud vägivallapoliitika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Lühikese ajaga toimus suur murrang Venemaa muutus aktiivseks tööstusriigiks. Paljusid talupoegi sundis maalt lahkuma ja linna elama minema kollektiviseerimine. Stalini ainuvõim aina tugevnes. Koos sellega kaasnes ka poliitiliste vaenlaste massiline hävitamine. Stalini võim tugevnes vägivallale, mis oli tema arust õige.
aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kus üle 9 tuhande valija (s.o 1,9% hääletamisest osavõtnutest) andis oma hääle Interneti teel. Sellest ajast alates on siduva tulemusega elektroonilist hääletamist läbi viidud juba seitsmel korral (vabariigi valimiskomisjon (VVK), 2014). Elektroonilistest valimistest võtab osa järjest rohkem inimesi ning selle populaarsus aina kasvab. 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel kasutas e-hääletamise võimalust 103 151 valijat. Antud valijaskond moodustas juba 11,4% kõigist valimisõigustega inimestest ning lausa 31,3% kõigist Euroopa Parlamendi valimistest osa võtnud valijatest (VVK, 2014). Usun, et tegemist on kasvava trendiga, sest e-valimised on eelkõige mugav lahendus kodanikukohustuste täitmiseks. E – valimised on vajalikud just selleks, et jõuda ka nendeni, kes ühel või teisel põhjusel valimisjaoskonda tulla ei saa. Antud statistika näitab, et kõige rohkem kasutab e - valimiste teenust elanikkond, kelle vanus
Kas Eestisse võiks sobida kaheparteisüsteem? Kui jah, siis miks, kui ei, siis miks sobib Eestile mitmeparteisüsteem. Minu arvates sobiks Eestisse siiski mitmeparteisüsteem. Kaheparteisüsteem sobiks minu meelest rohkem suurematesse riikidesse, kus on suurem valijaskond ja hästi mitmete vaadetega inimesed. See muudaks väga keeruliseks valitsuse moodustamise näiteks USA-s, kuid kahepartei süsteem siis pakub ainult kahte suuremat programmi, mille vahel valida. See muudab süsteemi seal stabiilisemaks ja tagab tugeva valitsuse. Eestis seevastu oleks oma väikeriigi staatuse seisukohalt oluline mitmeparteisüsteem, kuna siis saab erakondade vaated paremini välja tuua enamikele kodanikele
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fasistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fasistli...
Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. · Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ja valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. · Rahvas valib otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuintitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted. Presidendi valimised: otsevalik: · VASTU : o Rumal valijaskond o Populism · POOLT : o Suurendab rahva seotust riigivõimuga Võimu nimetus Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim Võimuorgan Riigikogu Vabariigi valitsus Kohus Liikmete arv 101 Peaminister ja ministrid; Halduskohtud:27kohtunik 13 ku
2) Üldistus- hääleõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine 4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud kodanikud, kes elavad vastavas linnas või vallas 3)mandaat-koht parlamendis/volikogus Jagatakse 3viisil: 1) isikumandaat-saavad, kes koguvad vähemalt kvoodi jagu hääli kvoot=valijate arv/mandaatide arv
Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Eesmärkide täitmiseks võttis riik suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti transportida kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini "musta neljapäeva" tagajärjed. Töötuid oli tohutult, inflatsioon oli meeletu ja tekkis vaesus. Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Kuid miks rahvas uskus teda? Päris kindlasti oli oluline osa tema kõnedel nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees ja manipuleerija
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku ...
Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Eesmärkide täitmiseks võttis riik suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja –varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti transportida– kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa – lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini “musta neljapäeva” tagajärjed. Töötuid oli tohutult, inflatsioon oli meeletu ja tekkis vaesus. Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Kuid miks rahvas uskus teda? Päris kindlasti oli oluline osa tema kõnedel – nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees ja manipuleerija
ka Eesti, võib vasak- ja parempoolsus ideoloogiate suhtes Lääne-Euroopaga võrreldes vastupidiselt avalduda - vasakpoolsed on konservatiivsed ning parempoolsed liberaalsed. Selline tendents on Eesti poliitmaastikul näha: nii tsentraalne Keskerakond kui ka selgelt parempoolne Reformierakond on tegelikult vaadetelt liberaalsed. Klassikalise poliitilise stsenaariumi kohaselt peaks just vastupidi olema. Selgus, et samamoodi vice-versa võib toimida ka valijaskond: kui Lääne-Euroopas kalduvad vähem haritud ja eakamad inimesed paremale poole, siis endistes kommunistlikes maades on nad pigem vasakpoolsed. Nii on näiteks Keskerakonna valijatega. Reformierakonna toetajaskond on aga pigem nooremapoolne, koosnedes eeskätt just õpilastest ja üliõpilastest, kelle paigutaksin ühiskonna haritumasse kihti. Kuna endiste kommunismimaade poliitmaastik on aga vaikselt muutumas, oleks vale öelda, et postkommunistliku riigi tendents absoluutselt kehtiks. Nii on
Survegruppide erinevus erakonnast: Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutavad poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkonda või Programmi ulatus valdkondi probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegruppide liigid: 1. Kategooriakaitse grupid organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest. 2. Edendamisgrupid on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Liikmeskond võib kiirsti muutuda, pole piiratud sotsiaalse klassi või kategooriaga. NT:
Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresidendi surma, võttis Hitler üle võimu diktaatorina, et taastada riigi sõjalist võimsust, mis suruti esimeses maailmasõjas alla. Saksamaa kehtestas plaanimajanduse, rajas tehaseid sõjatehnika tootmiseks, ehitati teid sõjaväe kiiremaks transportimiseks kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige paremini toimiv demokraatlik riik oli Suurbritannia. Juba kaks sajandit kehtinud demokraatia ei kadunud kuhugi, vaid tugevnes. Riik üritas tugevdada ka suhteid koloniaalriikidega ja hoida eemale konfliktidest mandri-Euroopaga. Esimesest maailmasõjast tuli riik võidukalt välja ja süvendas rahva usku demokraatiasse. USA-le andis esimene maailmasõda majandusliku võimsuse. Kui enne sõda tuli USA-l
Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostuseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijaile Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism 7. Erinevad poliitilised rühmitused Ateena linnriik- rahvakoosoleks (ekleesia) Inglismaa kodusõda- parlament Prantsusmaa revolutsioon- valitsus (direktoorium) Venemaa 1905.a revolutsioon- riigiduuma Eesti esimene legaalne partei- Eesti Rahvameelne Eduerakond 8. Eesti valitsuskabinet al. 2011.a. Peaminister- Andrus Ansip Haridusminister- Jaak Aaviksoo
Uus riigi tekkimise teooria - ,,ühiskondliku lepingu teooria" mille kohaselt inimene on loobunud loodusest tulenevast õigusest üksteist hävitada. 3. Kuidas liigitatakse erakondi tegevusharude alusel? Massipartei kaadripartei häälte püüdja 4. selgita mõisted: makjavellism- poliitik oma eesmärkide nimel vahendeid ei vali. Tähtis on tulemus ja kõik vahendid on lubatud, populism, - populaarsust taotlev tegevus elektoraat, - valijaskond greenpeace - laiaulatuslik ,,rohelise" mõtteviisiga inimeste liikumine, et leevendada keskkonnale toimivat majanduslikku survet., absoluutne veto- võtab automaatselt küsimuse arutusest maha 5. kuidas jaotatakse survegrupid organisatsioonilisel struktuuri järgi (3) ametlikud institutsionaalsed survegrupid kodaniku algatuse korras loodud liidud, seltsid Ajutised projektipõhised 6. loetle liberalismi kolm iseloomulikku joont individualism
Hitleril oli rahvaga sama soov tõsta riigi sõjalist võimsust. Eesmärkide täitmiseks võttis riik suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid , mis võimaldasid sõjaväge kiiresti transportida kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Hitleri arvates oli üks natsismi õpetuse tugisambaks rassiline puhtus. Hakkasid toimuma massilised juutide mõrvad ning Hitleri eesmärk oligi teha Saksamaa juutidest puhtaks. Prantsumaa ja Inglismaa jäid demokraatlikuks riigiks ka pärast maailmasõda. Inglastel oli rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemusi ning samuti süvendas usku demokraatiasse võit I maailmasõjas. Prantsusmaal prooviti teostada riigipööret, kuid selle surus politsei koos vabatahtlikega maha
Peamine eesmärk on jõuda parlamenti. Asetus skaalal (vasakult paremale): keskerakond, sotsiaaldemokraadid, rahvaliit, rohelised, IRL, reformierakond. Erakondade ja survegruppide erinevused Erakonnad tahavad luua poliitikat (tulla võimule), kuid survegrupid vaid mõjutada (avaldavad survet võimulolijatele). Programmi ulatus erakondadel haarab kõiki valdkondi, kuid survegrupil on keskendunud ühele valdkonnale. Sihtgrupiks on erakondadel valijaskond, kuid survegrupil võimueliit. Teavitamise viisiks on erakondadel tähelepanu meedias, kuid survegruppidel lobism. Survegruppide liigid kategooriakaitse grupid organisatsioon või ühendus, mis kaitseb kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, naftaärimeeste) huve. Huvituvad elu- või äritingimuste parandamisest. (tarbijate liidud-info kaupade kohta). Edendamisgrupid on pisut hägusem organisatsiooni ja liikmete poolest. Tekivad kodanikualgatusel,
ERAKOND SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkond või probleemi valdkondi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Näited IRL, SDE, Reform, Kesk. Ametiühingute liit SOTSIAALNE LIIKUMINE ERINEB nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase liikmeskonna poolest. Näiteks: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Kuidas saadakse Eesti kodakondust
Rahvaliit näeks meelsasti kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on avatud turumajanduse poolt. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised: Survegrupi ja erakonna erinevused: Erakonna eesmärgiks on luua poliitikat, survegrupi omaks mõjutada poliitikat. Erakond soovib selleks tulla võimule, survegrupp tahab avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp käsitleb üht valdkonda või probleemi. Erakonna teavitamise sihtgrupp on valijaskond, survegrupi oma võimueliit. Erakonna teavitamise viisiks on avalik tähelepanu meedias, surverupi oma lobism. Survegruppide liigid: Kategooriakaitse grupid (kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest). Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühikonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele.
TUNNE KELAM - Eesti Kommitee esimees, Isamaa liider, võitles Eesti iseseisvumise eest. Praegu europarlamendi saadik TV lk 66 ül 12 Mis eesmärgil loodi Eesti kodanike komiteed ja Eesti Kongress? Eesti Vabariigi kodanike kindlaks tegemiseks, kes seejärel valiksid enda esindusorgani Eesti Kongressi, mille ülesandeks oleks Eesti Vabariigi taastamine. Seega taastamine oleks toimunud juriidilise järjepidevuse alusel. Mille poolest erines Eesti Kongressi valijaskond ENSV Ülemnõukogu valijaskonnast? Eesti Kongressi valisid Eesti kodanikud ja nende järglased. Ülemnõukogu valisid ENSV elanikud.
eelnenud rahastusskandaali poolt, sellepärast käisid mitmed ettepanekud erakondade ja valimisseaduste pihta. Ajakirja The Economist 2013. aasta demokraatiaraporti järgi on aga Eesti kõige suurem probleem demokraatiaga inimeste huvi poliitikas osaleda. Erakondade ja valimisseaduste muutmine ei tooks tulu, sest probleem pole selles, kui suur on erakonnajuhtide mõjuvõim, vaid selles, keda inimesed valivad. Eestis on aga mitmeid valijasgruppe poliitellu kaasamata, näiteks venelased. Vene valijaskond valib aga ainult Keskerakonda, teised erakonnad pole vene valijate püüdmisest eriti huvitatud. Et luua aga kindel demokraatlik ühiskond, on vaja kaasata otsustesse kogu riigi elanikkond. Sotsioloogi Juhan Kivirähki sõnul pole taolist erakorralist olukorda, kus usaldus ja toetus uue valitsuse vastu kukub esimesel kuul suure hooga, varem Eestis olnud. Selline olukord Eesti poliitmaastikul, kus valitsus ei saa hakkama oma programmi elluviimisega, kaotab toetajaid
PARTEI SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi Tulla võimule Avaldada võimulolijatele survet saavutamiseks Programmi ulatus Haarab kõiki poliitika valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Propaganda objekt Valijaskond Võimueliit PARTEIDE TÜPOLOOGIA · Organisatsioonilise struktuuri järgi: a) Väikeparteid Nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Pole ranget hierarhiat või kõike reguleerivaid dokumente. Peetakse kinni suusõnalistest kokkulepetest. b) Tugeva bürokraatliku hierarhiaga kollegiaalselt juhitavad parteid Laiem liikmeskond ning allorganisatsioonide võrk. Liikmetelt eeldatakse organisatsiooniteadlikku käitumist. Siia kuuluvad
16) Parlament valitakse …4…… , president 5……… ja kohalikud volikogud …3….. aastaks. 17) Eesti kohtusüsteemi kolm astet on ……Maakohus,Halduskohus….. , … Ringkonnakohus……………………………… ja …Riigikohus……… . 18) Eestis kehtib …sega….. majandus.(Eesti on turumajanduslik riik) 19) Kohaliku omavalitsuse üksusteks on linnad ja vallad…………………………….. . 20) Parlamendi ja kohaliku volikogu valijaskond erineb selle poolest, et …KOV valimistel saab hääle anda ka EU(EL)kodnik,kelle püsielukoht rahvastikuregsitri andmeil on Eesti……………….. 21) Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond on avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised.
14. Selgitage, mida mõtleb Blumenthal termini `permanent campaign' all (loengumaterjal) Esimest korda kirjeldas `permanentset kampaaniat' 1980-ndate aastate algul toonane ajakirjanik ja praegune meediateoreetik Sidney Blumenthal Blumenthali hinnangul on PC loomulik tulemus poliitilises süsteemis, kus `parteid on nõrgad, meedia on tugev, ja ABINÕUD määravad lõppTULEMUSE. Niisugust pol. süsteemi iseloomustab ka võõrandunud ja rahulolematu valijaskond. Võitnud valimised volatiilsete valijate häältega, jääb valitu valimisalus nõrgaks. Tulemuseks on pidev püüd säilitada kergelt meelt muuta võivate kodanike toetus. Selleks tuleb kasutada valimiskampaaniast tuttavaid meetodeid: - korraldatakse sageli (kui mitte pidevalt) arvamusküsitlusi, et seada agendad ja visandada mõjuv ,,sõnum" - kasutatakse strateegiaid nende ,,sõnumite" levitamiseks, valijaskonna sihtgrupi määratlemiseks ja ,,tasuta meedia"
on vimude lahusus(vimud peaksid olema tasakaalus) ja kolmandaks on seaduse limuslikus ja lpuks kodanikuiguste austamine.(Demos ja kratos V.Kreeka). Referendum on rahvahletus. Demokraatia tekkis 18. saj. 3 vimu: kohtuvim, tidesaatja, seadusandlik. Demokraatia vormid tnapeval on: 1)Esindusdemokraatia - rohkem levinud vorm tnapeval. Valitakse esindajad, kes esindavad rahva huve.(Niteks parlamenti, kohalikesse omavaltsustesse, europarlamendi liikmed) 2)Osalusdemokraatia ehk otsenedemokraatia - valijaskond otsustab kollektiivselt hiskonnaelu thtsate ksimuste le. 3)Elitaardemokraatia - demokaraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitika son tagasihoidlik phitegijateks ja otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. ##VABAD VALIMISED## Valimiste funktsioonid (ehk lesanded) - regulaarne ja seadusprane vimuvahendumine. 1)Kodanike tahted vimudele edastamine - toimub valimiste kaudu 2)Rahva usalduse indikaator riigivimule - nitab, kui usaldusvrne on rahvas teatud parteile vi ldiselt vimule
Organisatsiooni huvigrupid ( kuidas neid liigitada)? Organisatsioonide huvigrupid võivad olla näiteks järgmised: ettevõttest üldiselt huvitatud huvigrupid – tarbijad, hankijad, töötajad, konkurendid; riigiametkonnad, partnerid, pangad jne. Ettevõte, mille aktsiaid noteeritakse börsil – pangandusringkonnad, investeerimisagentuurid, erainvesteerijad, kindlustusagentuurid, haldusfirmad jne. omavalitsused - selle piirkonna elanikud, valijaskond, ettevõtjad, riigiametid, maksumaksjad, toetuste saajad, turistid (ka potentsiaalsed) jne. 11. Miks on ettevõttele meediasuhted vajalikud? Ettevõttele on meediasuhted vajalikud, kuna see aitab ettevõttel olla pildis. Kui ettevõte/organisatsioon on nähtav siis on ettevõttest teadlikumad ka neile vajalikud sihtgrupid. 12. Miks on oluline teada organisatsiooni/ettevõtte sihtgruppe? Et leida efektiivseim
Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki Käsitleb ühte valdkonda valdkondi (välispoliitikat või probleemi (nt perepoliitikani) keskkonnahoid v kodumaise põllumajanduse toetamine) Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Liikmeskond Alati kindel, lisaks olemas Mõnikord raske põhikiri määratleda Survegruppide liigid: 1. kategooriakaitse grupid Huvituvad enda elu- või äritingimuste parandamisest (nt ametiühingud seisavad töö- ja palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate informeerimist
Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otsese...
Tegevuse eesmärk Luua poliitkat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla vimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegruppide liigid · Kategooriakaitse grupid Kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve (põllumeeste, tööstustööliste, tarbijate jne) Huvituvad eeskätt enese elu ja äritingimuste parandamisest. · Edenemisgrupid Liikmeskond võib kiiresti muutuda, tekib tavaliselt kodanikualgatusel, mida iseloomustab nõrk sisemine
Usa pääses tänu nendele punktidele Saksamaa pääses majanduskriisist nii, et kogu majandus läks riigi alla ja tuli diktatuur. Sõjatööstust hakati esmajoones arendama. · Demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda, demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused sisepoliitikas, majanduses ja kultuuris. Miks laienes? - 1. Maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, sellega demokraatia pooldamine tõusis ja levis nii uutes ja vanades riikides. - valijaskond laienes (naised said valimisõiguse ja nüüd ka mehed, kelle palk oli madal ehk kaotati varaline tsensus) (Demokraatlikud ideoloogiad: 1) liberalism: mõju vähenes peale 1 ms, kaitses inimeste vabadusi. 2) konservatism: jäid peaaegu samaks, kaitsesid vabaturgu, meeldisid traditsioonilised, vanad asjad. 3) sotsiaaldemokraatia: edu kasvas, sest kaitses tööliste huve ja aitas abivajajaid.) Demokraatikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Soome,
ja sügisel). RVF alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu, kuhu kuulub praegu 24 direktorit. Vastavalt RVF põhikirjale saavad 5 suurima kvoodiga maad (Prantsusmaa, Saksamaa,Jaapan, USA ja Suurbritannia) ise määrata oma täidesaatva direktori. Oma direktor on ka Saudi Araabial (Valuutafondile enim raha laenanud riik), Hiinal ja Venemaal (piisavalt hääli oma direktori määramiseks). Ülejäänud direktorid valitakse valijaskondade poolt. Valijaskond on tavaliselt sarnaste huvide, geograafilise asendi, etnilise või kultuurilise tausta ning majanduslike ja poliitiliste suundumustega liikmesriikide grupp. RVF kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Eesti Panga president ja tema asendusliikmena Rahandusministeeriumi kantsler. RVF regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Sellesse valijaskonda kuuluvad lisaks Eestile veel Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani
Tsentrumparteide hulka Res Publica, popuistliku partei tunnused, juured on parempoolsed kuid tegutsemine vasakpoolne. 23. Survegrupi ja erakonna sarnasused ja erinevused Erinevused: Tegevuse eesmärk: ERAKOND- luua poliitikat, SG- mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks: ERAKOND- tulla võimule, SG- avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus: EK- haarab poliitika kõiki valdkondi, SG- käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp: EK- valijaskond, SG- võimueliit Teavitamisviis: EK- avalik tähelepanu meedias, SG- lobism Sarnasused: Mõleamd esinavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alterbatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 24. Survegrupi liigid · Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, naftaärimeeste) huve. Need
Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Teavtamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegruppide spekter on palju mitmekesisem kui erakondade oma. Nad võivad erineda organisatsioonilise ülesehituse, liikmeskonna arvukuse ja tegevusmeetodite poolest. Nende võime mõjutada poliitikat on samuti erinev. Kategooriakaitse grupid kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooriaga( põllumeeste, riigiteenustajate) huve
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakp...
teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. (Erakonnaseadus; 1994) Erakonna vahendid Materiaalsed vahendid • Liikmemaksud • Eraannetused • Toetus riigieelarvest Inimressursid • Liikmeskond • Valijaskond - Kattuvad osaliselt - Massipartei taktika Valitsus ehk täidesaatev võim Praeguse valitsuse koosseis EESTIS ON PEAMINISTER + 13 MINISTRIT JA 11 MINISTEERIUMI VALITSUS Enamusvalitsus – parlamendi enamuse Vähemusvalitsus – ei ole parlamendi toetus enamuse toetust
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
vastu võtta) Protseduurilised piirangud mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, aga laenulepingu peab ratifitseerima parlament) Riigivõimu kolmikjaotus: · Seadusandlik võim · Täidesaatev võim · Kohtu võim Riigivõimu tasakaalustatus et võim ei koonduks ühe isiku või grupi kätte Presidentaalne riigivõim (USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia) Rahvas e valijaskond e valijamehed valivad presidendi ja parlamendisaadikud. President moodustab valitsuse. Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi. Võimude lahusus on suurim. Presidendi 3 ametit: · Riigipea · Peaminister e valitsuse juht õigus ministreid ametisse nimetada või tagandada · Vägede ülemjuhataja Seadusandlikuks institutsiooniks on kahekojaline ( Esindajatekoda ja Senat e ülemkoda) parlament e Kongress. Süsteemi eelised: valitsused on pikaajalised
vastu võtta) Protseduurilised piirangud – mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, aga laenulepingu peab ratifitseerima parlament) Riigivõimu kolmikjaotus: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtu võim Riigivõimu tasakaalustatus – et võim ei koonduks ühe isiku või grupi kätte Presidentaalne riigivõim (USA, Mehhiko, Argentiina, Tšiili, Egiptus, Gruusia) Rahvas e valijaskond e valijamehed valivad presidendi ja parlamendisaadikud. President moodustab valitsuse. Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi. Võimude lahusus on suurim. Presidendi 3 ametit: Riigipea Peaminister e valitsuse juht – õigus ministreid ametisse nimetada või tagandada Vägede ülemjuhataja Seadusandlikuks institutsiooniks on kahekojaline ( Esindajatekoda ja Senat e ülemkoda) parlament e Kongress. Süsteemi eelised: valitsused on pikaajalised
3. Kes peaks valitsema? 1. Mis on demokraatia? Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks. 2. Milliseid probleeme kerkib seoses demokraatiaga? Demokraatia kui enamuse valitsemine ja kui üksikisikuga arvestamine. Oletame, et 51% inimestest tahab üht, kuid mis saab ülejäänud 49% soovidest? Enamus valitseb, kuid teiste üksikisikute kahjuks. 3. Mis on otsene demokraatia? Mis probleemid sellega seostuvad? Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu (ideaal rahvahääletuse korras). Aga rahvas ei pruugi õiget valikut teha (motiivid, pädevus). 4. Mida väidab Platon demokraatia vastu ja millised on selle nõrgad kohad? Kui inimene on haige, läheb ta arsti ehk spetsialisti juurde, kes kirjutab talle vastava ravimi. On ju ilmne, et ta ei lase rahvahulgal selle üle otsustada, et millist ravimit peaks võtma.
RVF alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu, kuhu kuulub praegu 24 direktorit. Vastavalt RVF põhikirjale saavad 5 suurima kvoodiga maad (Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan, USA ja Suurbritannia) ise määrata oma täidesaatva direktori. Oma direktor on ka Saudi Araabial (Valuutafondile enim raha laenanud riik), Hiinal ja Venemaal (piisavalt hääli oma direktori määramiseks). Ülejäänud direktorid valitakse valijaskondade poolt. Valijaskond on tavaliselt sarnaste huvide, geograafilise asendi, etnilise või kultuurilise tausta ning majanduslike ja poliitiliste suundumustega liikmesriikide grupp. Eesti osaleb RVF tegevuses Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. RVF-il on ka peadirektor, kes juhib nii direktorite nõukogu kui ka RVFi personali tööd [2]. 5 3. NÕUDED RVF-IGA ÜHINEVALE RIIGILE
majanduses (sotsiaalne turumajandus). Eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. Kristlik demokraatia pöörab rohkem tähelepanu ka kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ülesanne on seda leevendada. Eriti populaarsed on kristlikud demokraadid olnud Saksamaal. Põhjamaade kristlikud erakonnad on parempoolsemad ja nende valijaskond jõukam. Konservatism Nad pole pidanud demokraatiat parimaks ühiskonna valitsemise viisiks, kuna rahvas pole alati pädev otsustama. Konservatiivid väärtustavad eriti rahvust ja selle kultuuri, religiooni kui ühiskonna moraalset alust ning perekonda. Ajalooliselt on nad pidanud parimaks ühiskonna valitsemise vormiks konstitutsioonilist monarhiat, mis tasakaalustab ühiskonna eri klasside huvid. Aadelkonna kadumisega
Valimiskünnis 4-5%, Eestis 5% Plussid: Soosib ka väikseid parteisid; Hääled ei lähe kaotsi Miinused: Keerukas süsteem; Valitsuskriiside tekkimise võimalus, killustunud Näidisriigid Eesti, Soome, Holland Jagatakse isiku-, ringkonna- ja kompensatsioonimandaate. 17. Erakond tegevuse eesmärk on saada võimule ja luua poliitikat, tegeletakse poliitika kõigi valdkondadega, teavitamise sihtgrupiks valijaskond ning teavitamise viisiks on tähelepanu püüdmine meedias. Erakond peab olema registreeritud äriregistris; tegutseb põhikirja ja programmi alusel; kindel koosseis. Survegrupp tegevuse eesmärgiks on mõjutada poliitikat, avaldades survet võimulolijatele, käsitleb ühte probleemi, sihtgrupiks on võimulolijad ja teavitamise viisiks lobism. Puudub kindel põhikiri ja koosseis.
PARTEI SURVEGRUPP (lobigrupid) tegevuse eesmärk luua poliitikat mõjutada poliitikat vahend eesmärgi teostamiseks tulla võimule avaldada survet võimulolijatele programmi ulatus haarab kõiki poliitika valdkondi üks valdkond või probleem teavitamise/propaganda objekt valijaskond e. elektoraat võimueliit põhistrateegia publicity lobbism, guluaarides Liikumised: (kollektiivne käitumine, kus on tegemist erinevate mastaapidega). Gustav Le Bon (1841-1931)-,,Hulkade psühholoogia``, kirjeldab massikäitumist, eliittsükli 3 etappi: 1. Eelkriis, inkubatsiooni etapp (käärimine, nurin). 2. Kriis ise-toimub aktiivne tegevus, olemas eesmärgid, liidrid. 3
b) poliitiliste otsuste elluviimine; c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess. 12. Poliitika väljatöötamine on vastus küsimusele a) kuhu liikuda? b) mida teha? c) millised on probleemid? 13. Strateegia tegeleb a) tee valikuga praegusest situatsioonist lõppeesmärgini; b) olukorra analüüsija tegevuse plaanimisega; c) lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega. 14. Sisulised (riigiõiguslikud) võimupiirid on a) kolmikmõju; b) valinus-ja valitavusõigus, valijaskond, võrdsus seaduse ees; c) võimu mõjupiirkonna jagunemine. 15. Valitsusest peaksid olema (vähemalt suhteliselt) sõltumatud a) konkurentsi kujunemine, aruandlus ja statistika; b) riigiametid; c) ministeeriumid. 16. Individuaalset ja ühiskondlikku hüvet eristatakse a) inimese bioloogiliseks eksisteerimiseks olulisuse järgi; b) tööjõu taastootmiseks olulisuse järgi; c) hüve jagatavuse ja tarbimise iseloomu alusel. 17. Ühiskondliku kauba (hüve) tootmist finantseeritakse enamasti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
