Valitsev olukord 1938-39 Euroopas

Põder, Liis

Valitsev olukord 1938-39 Euroopas (0)

1 Hindamata

ENNE TEIST MAAILMASÕDA
Valitsev olukord 1938-39 Euroopas
Suureks saksakeelseks riigiks oli Austria, aga Saksa ja Austria ühinemine oli keelatud. Austrias oli tekkinud ka oma natsionaalsotsialistlik liikumine, aga osa neist olid vangistatud, mitte, et austria oleks demokraatlik (oli autoritaarne), aga mõningad olid ikka vangis . 1938 aasta veebruaris esitati Austria kantslerile kolm nõudmist:

Austria natsid, kes vangis olid, tuleks vangist vabastada.

Austria natside juht määrataks siseministriks.

Austria armee tuleb anda Saksamaa alluvusse.
Esialgu austria kantsler lükkas nõudmised tagasi ja arvas , et tuleks korraldada rahvahääletus, et vaadata, mida rahvas arvab , aga vahepeal olid sündmused arenenud teistmoodi. Austrias endas viidi läbi valitsusevahetus. 12 märts 1938 saksa väed ületavad Austria piiri ja järgmisel päeval ehk 13 märts, kuulutatakse Austria Saksamaa osaks ja sellest saab Sm osa Ostmark. Anšlus- peetakse silmas seda, et 38 aasta märtsis Austria ühendati Saksamaaga. Pärast seda, kui see kõik oli toimunud, siis toimus referendum ühendamise küsimusel ja siis “austerlased olid toetanud peaaegu 100%”. Demokraatlikud lääneriigid ei teinud midagi nagu varemgi Hitleri sammude puhul. Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat lootuses sõda ära hoida.
Järgmisena pöördusid nõudmised Tšehhoslovakkia poole, seal oli umbes 14,5 milj elanikku, aga see oli paljurahvuseline riik. Tšehhe u 6,5 milj, sakslasi 3,2 milj, slovakke 3 milj ja lisaks veel ungarlased ja poolakad. Hitleri nõue oli, et nad peaksid loovutama need alad, kus elavad sakslased , slovakkia lääneosa ja kandis nime Sudeedimaa ja neid nim sudeedisakslastest, nad polnud tegelt kunagi saksamaal elanud, elasid enne Austriaungaris. Nüüd Sm alustas kampaaniat, et tšehhoslovakkias kiusatakse tagasi sakslasi ja surutakse alla jne. Sudeedi sakslastel oli ka oma natsionaalsots partei ja hakkasid ka nõudma, et tuleks ühendada. Pmst Sm propakanda selle suhtes ,et vaesed sudeedi sakslased on allasurutud ja et sakslased peaks ikka elama saksa riigis. Tšehhoslovakkia oli valmis sõdima, aga lääneriigid sõda ei tahtnud ja jällegi nad otsustasid Saksamaa nõudmistele vastu tulla. Nimelt 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents . Seal osalesid Sm, Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa. Seal otsustati, et Tšehhoslovakkia peabki Sudeedimaa loovutama Saksamaale. Ülejäänud riigid lubasid siis ülejäänud Tšehhoslovakkia iseseisvust garanteerida. Inglise peaminister oli kindel, et need järelandmised, mis seal tehti, aitavad garanteeria rahu. Seda kuivõrd vähe tegelt Ingl ja Pra garantiid väärt olid ,seda oli näha märtsis 39, nimelt okupeeris siis Sm kogu selle TšSlo osa, mis oli asustatud Tšehhidega. Ida osas, kus elasid peamiselt slovakid , seal loodi Slovaki vabariik ja see oli pmst Sm vasallriik. Itaalia hõivas ka Albaania . Ehk siis kadusid kolm riiki, Austria, Tšehhoslovakkia ja Albaania.
Järgmisena asus Sm esitama nõudmisi Poolale. Et Sm saaks täitsa vabalt kasutada neid maanteid ja asju, mis asusid Poola koridoris . Peamine propaganda jälle, et kiusatakse taga seal olevaid sakslaseid. Nüüd lõpuks lääneriigid ei olnud vastu tulema neile nõudmistele. Inglismaa teatas, et tema garanteerib poola sõltumatust, et kui talle tungitakse kallale, siis ta astub ka välja. Inglismaal oli vaja leida ka liitlasi Sm vastu. Kevadel ja suvel 39 toimusid läbirääkimised kolme riigi vahel. Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL . Pmst sel teemal, et luua Sm vastane liit, et Sm ohjeldada . NSVL polnud riigipiiri Sm-ga ja seetõttu NSVL soovis, et lääneriigid lubaksid paigutada oma sõjaväge Eesti Läti Leedu Poola territooriumile, siis saab aidata. Lääneriigid polnud nõus Poole territooriumile paigutamisega, aga Eesti, Läti , Leedu oli savi suht neil. Samal ajal kui NSVL pidas läbirääkimisi Pra ja Ing oli ta kahepalgeline, pidas ka läbirääkimisi Sm-ga. Konkreetne leping sõlmiti Sm-ga- mittekallaletungi leping 10 aastaks, et üksteisele kallale ei tungita. Pigem oli see ka mõlemal pool osaliselt sunnitud samm, kuna nii Sm-l kui ka NSVL oli vallutusplaanid , aga mõlema sõjavägi oli veel nõrk. Lisaks ka üksteisele toiduaineid tarnida ja NSVL Sm-le naftat, sellel lepingul oli juures ka salajane lisa ehk salaprotokoll- MRP salaprotokoll ja jagati ära mõjusfäärid ida-Euroopas. Teine pool ei sega vahele, kui üks võtab seal midagi ette. NSVL- Soome, eesti, läti, ida poola, Bessaraabia. Esialgu Leedu ja Lääne-Poola jäid Saksamaa mõjusfääri. Hiljem 28.09 1939 läks Leedu NSVL ja Poola arvelt sai nats Saksamaa rohkem poolast, kui algul pidi saama.
TEINE MAAILMASÕDA
1939-45
Kolm osapoolt:

Saksamaa ja tema liitlased
Hitleri vastane koalitsioon
Nõukogudeliit (1939-41 oli saksamaa liitlane, 41-45 sai hitleri vastase koalitsiooni liige,sest tungis kallale Saksamaale)

1939 1 september tungis Saksamaa kallale Poolale ja sellest sai alguse Teine maailmasõda. Inglismaa ja Prantsusmaa ei jätnud reageerimata, algul üritasid kokkulepet saavutada, et Saksamaa tooks oma väed välja Poolast ja Saksa seda ei teinud ja kuna ei õnnestunud kokkulepet saavutada, siis 3.09.39 kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Saksamaast läänes toimus passiivne sõda ja seda aega sept39-aprill 40, seda kutsutakse lääne rindel “kummaliseks sõjaks”. Seda seetõttu, et reaalset sõjategevust läänerindel ei toimunud. Sest mõlemad pooled üritasid ka veel otsida kompromissi , aga selleni ei jõutud. Küll oli aga sõda idas, Sm asus poolat vallutama ja 17 septembril viis oma väed Poola ka NSVL. Seega realiseeritud MRP salajases protokollis kirjapandud. NSVL põhjendas seda Poolatungimist ka sellega ,et Poola valitsus lõpetas eksisteerimise ja , et see valitsus ei suuda enam neid ukrainlasi ja poolakaid enam kaitsta , et vennasrahvas ja blabla, see ns ettekääne. 28 september Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahel sõprusja piirilepingu, sest Poola olid nad kahekesi sõbralikult ära likvideerinud. Nad nüüd nihutasid seda salaprotokolli, et noh Leedu läks NSVL-le ja Poolat rohkem Sm-le. NSVL samal ajal, kui viis läbi poolas sõjalisi operatsioone, siis NSVL esitas ka Eestile, Lätile, Leedule ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Eeskätt pidi see seisnema selles, et need riigid lubavad oma territooriumile rajada sõjaväe baasid ja, et nende kaitseks tuuakse nende riikide territooriumile ka NSVL väed. Kõik baltiriigid võtsid antud lepingu vastu ja oktroobris 39 toodi NSVL väed neisse riikidesse sisse. Esialgu valitsused, mis neis riikides olid, jäid võimule. Samaaegselt kui väed sisse toodi, 39 oktoobris algas Eestist, Lätist, Leedust baltisakslaste lahkumine ehk Umsiedlung , nimelt Hitler esitas Eestis, Lätis, Leedus olevatele sakslastele üleskutse, tulla tagasi oma ajaloolisele kodumaale. Baltisakslased seda üleskutset ka järgisid ja neil oli ka hirm, et baltiriigid satuvad täielikult NSVL riigi kätte. Neid samu baltisakslasi ei paigutatud mitte saksa territooriumile, vaid neile aladele, mida Sm oli ära vallutanud Poolalt. Said endale majad, korterid, kust poolakad olid välja tõstetud. Samasuguse ettepaneku sõlmida baasideleping , aga lisaks sellele, et ssaaks sisse tuua oma sõjaväe baasid ja saaks tuua sõjaväe, lisaks sellele taheti ka piiri õgvendamist, selline ettepanek tehti Soomele. Põhjendus oli see, et see piir, mis 39 aastal Soome ja NSVL vahel on, kulgeb väga lähedale Leningradi linnale. Vb Soome valitsus ja president oleks nõus olnud, aga kuna see oli demokraatlik riik, siis see arutlus läks parlamenti ja see nõudmine lükati tagasi ja see tähendas sõda. Novembrist 39- märtsini 40 toimus talvesõda Soome ja NSVL vahel. Karjala kannasele oli Soomlastel rajatud kaitseliin , mis kandis nime Mannerheimi liin ja toetudes sellele liinile soomlased ostasid väga visa vastupanu. Jõududevahekord oli siiski ebavõrdne ja veebruaris oli juba soome nõus alustama rahuläbirääkimisi, sest NSVL väed tungisid läbi Mannerheimi liini ja ka NSVL oli nõus juba alustama läbirääkimisi, sest kuulsid, et lääneriigid tulevad abistama soomet ja tehti rahu ja Soome oli sunnitud loovutama alad. See tõi kaasa selle (sõda soome vastu), tõi kaasa, et NSVL visati välja Rahvasteliidust. Aprillis 40 kummaline sõda lõppes. Aprillis 40 alustas Saksamaa Taani vastast tegevust ja siis juba Norra. Taani kapitaleerus ja siis ründas Norrat. Norrat abistasid ka Suurbritania väed, aga sellest kuigi suurt abi ei olnud, sest Suurbritania mais oli sunnitud oma väed välja tõmbama, et viia oma väed appi Prantsusmaale. Mais algas rünnaks Hollandi, Belgia, Luxenburgi ja siis juba Prantsusmaa vastu. 22 juunil 40 Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmisid Compaigne’ vaherahu . Sest I ms lõpul alistus seal Sm ja nüüd oli Prantsusmaa sunnitud. Prantslased olid ka vaguni alles jätnud, kus sm andis kapitalleerumis lepingule alla kirjutama ja nüüd kasutati ka seda, aga vastupidi ja pärast Hitler lasi selle vaguni põlema panna. See tähendas seda ,et Sm okupeeris Pr põhja ja lääne osa. Põhja osa oli peamine tööstuspiirkond, aga oluline oli ka hõivata kogu rannik , sest seda käsitleti kui sõjalist tugipunkti ründamaks inglismaad. Lõuna Pra jäeti okupeerimata, seal tekkis nn Vichy Vabariik ja selle juhiks sai Petain . Ta oli prantslaste rahvuskangelane I maailmasõjast, kus Petain oli organiseerinud võitlust Sm-ga aga nüüd ta oli kollaborant , sest ta tegi vastastega koostööd. Kollaboratsioon- see, kes teeb vastastega koostööd. Ei okupeeritud kogu Prantsusmaad, sest muidu karfeti, et Inglismaa võtab ära Prantsusmaa kolooniad , aga nii oli võimalik kasutada nende ressurssi. Ja seega pärast Pra kapitalleerumist jäi ainsaks Sm vastu sõdivaks riigiks Inglismaa. 40 aasta augustis septembris toimus nn lahing britannia pärast, see tähendas, et kahe kuu jooksul käisid saksa nii hävitus kui pommitus lennukid , inglismaad pommitamas. Pommitas kaks kuud inglismaad. Kannab nime lahing britania pärast.
Itaalia väed ründasid kreekat ja jugoslaaviat 1941, Sm abistas itaaliat . Algselt oli kavandatud Sm pealetung NSVL-le varasemaks kuulutatud, aga kuna Balkani kampaania võttis aega, siis see jäi hilisemaks.
1941 juuni Saksamaa alustas sõda NSVL vastu. Sõtta astusid saksamaa liitlastena itaalia, Rumeenia , Slovakkia ja Ungari. Ka soome alustas NSVL vastu sõjategevust. See, et Soome ka liitus, kannab nime Jätkusõda! Eesmärk oli tagasi saada alad, mis NSVL oli valllutanud. Kolmeks oli Saksamaa armee jagatud. Armee grupp Nord- eesmärgiks vallutada Leningrad. Armee grupp Mitte eesmärgiks oli Moskva vallutamine . Kolmas oli Süd ja eesmärk oli läbi Ukraina liikuda Tagakaukaasiasse ja jõuda Kaspia mereni (koht, kust NSVL naftat puuris. Eesmärk oli plaanida välksõda. Eesmärk hõivata territoorium , mis jääb AA joonest paremale (Arhagelsk, Astrahan). Põhja suunal jõuti välja Leningradini, ära ei vallutatud, piirati ümber. Algas blokaad . Leningradi blokaad kestis umbes 900 päeva. Teine eesmärk oli jõuda Moskvani ja pmst Saksa väed seal jõudsidki novembriks u25km kaugusele moskva eeslinnast, aga Moskva all suutsid NSVL väed Sm väed esmakordselt taganema panna. Lõuna suunal eesmärki täita ei suudetud. Hõivati küll ukraina, mõningad kaukaasia alad, aga oma esmast eesmärki ,et jõuda Kaspia mereni, seda ei õnnestunud täita.
Sel ajal kui Saksamaa oli alustanud NSVL vastu sõda. Siis 1941 aasta suvel augustis, kohtusid Inglismaa ja USA juhid. Enne seda oli alanud juba nende vaheline koostöö, kuid esialgu USA veel sõjas ei olnud. Nimelt USA käis välja selline prgorammi: lend-lease programmi. Mille kohaselt USA annab ainelist abi riikidele, mille kaitse on USA seisukohalt oluline. Hiljem kui NSVL sattus sõtta Sm-ga, NSVL sai ka lend-lease kaudu abi- relvastus, veoautosid, rõivaid, toiduaineid, aga augustis 1941 kohtusid USA president Rooswelt ja inglismaad esindav peaminister Churcil. Need mehed alkirjastasid sellise dokumendi, mis kannab nime Atlandi harta. Sisu on see, et eesmärgiks ainult võit, Sm purustamine. Deklareeriti seda, et allakirjutanud riigid ei taotle omakasu. Need rahvad , kes on II ms käigus iseseisvuse kaotanud, need rahvad saavad iseseisvuse tagasi. Kuna sellega liitus ka NSVL , siis pärast sõda sellest kinni ei peetud. Eesti, Läti, Leedu ei saanud oma iseseisvust tagasi, mingit täieliku koostööd ei tulnud majandusvallas. NSVL-s liikumisvabadus puudus. 1.jaanuaril 1942 kirjtuasid 16 riiki alla ühinenud rahvasti deklaratsioonile. Pmst need riigid, kes olid sõjas, need rõhutasid, et ei sõlmi separaatrahu Saksamaaga.( üks riik liitlastest üksinda sõlmib rahu) . see organistasioon sai aluseks ÜRO tekkele. Detsembris 7. 1941 ründas Jaapan USA-d. Pearl Harbor-is. See Jaapani rünnak tõi kaasa selle, et USA sekkus sõtta. See usa sekkumine II maailma sõtta, tõi kaasa selle, et Hitleri vasane koalitsioon laienes, enne ainult majanduslikult oli.
“ Aasia aasialastele”- Jaapani loosung. (uuri mis tähendas)
!942 ja 43 toimusid murrangulised lahingud, mis tõis sõtta pöörde. Vaikse ookerani piirkonnas purranguliseks lahinguks oli 42 juunis toimunud Midway lahing. Selle lahinguga usa panid piiri Jaapani edasitungile Vaikse ookeani piirkonnas. Pärast seda algas Jaapani aeglane taandumine.
Teine murrrangu moment sõjas oli Põhja-Aafrikas. Oktoobris 1942 El-Alameini lahing. Selle sama lahinguga pandi piir Saksa ja Itaalia vägede edasitungile (sm tahtis jõuda suessi kanalini) Inglismaa pani piiri. Algas Itaalia ja Saksa vägede taandumine. Aafrikas veel: Novembris 1942 toimus Usa vägede ja Inglise vägede dessant Marokosse ja Alšeeriasse. See oli oluline sest peatasid sealt poolt itaaliat ja saksamaad. Kuna inglismaa oli võtnud prantsusmaa kolooniad, siis Saksamaa okupeeris kogu Prantsusmaa, sest kolooniad, mida lootis kasutada, olid tema jaoks kadunud. Mais 1943 itaalia ja saksamaa tõmbasid oma väed Põhja Aafrikast välja. Põ Aafrika oli liitlaste kontrolli all.
Kolmas murranguline lahing on idarindel 1942 aasta novembris- 1943 veebruarini. Selleks lahinguks on Stalingradi lahing. 42 aasta suvel jõudsi saksa väed välja Volga jõeni. Mööda volga jõge toimetati Kaspia naftat põhja poole. Sellega taheti võimalik varustustee ära lõigata. 1942 suvel saksa väed jõudsid Stalingradini ja vallutasid selle. Väga verine sündmus ja sõnaotseses mõttes võideldi maja maja pärast. Enamiks stalingradi paremal kaldal , veits ka vasakus. Saksa väed hõivasid pmst kogu parema kalda. Teist poolt nad ära vallutada ei suutnud. Stalingradi all läksid NSVL väed vastupealetungile. Need paiknesid sealt lõuna ja põhja pool. Mõlemad piirasid saksa väed ümber. Võitlus kestis, sest Hitler ei lubanud alla anda Stalingradis olevatel vägedel. Saksamaa üritas appi saata veel vägesid, et nad murraks piiramisrõngast läbi , aga see korda ei läinud. Veebruari alguses olid alles jäänud Sm väed sunnitud alla jääma. Neist sakslastest said NSVL sõjavangid. Stalingradi lahingu tähtsus on selles, et sellega pandi piir saksa vägede edasitungile idarindel. Stalingrad oli kaugeim punkt, kuhu Saksa väed välja jõudsid. Stalingradi all said Saksa väe tõsise hoobi. 43 aasta suvel üritasid sakslased veel viimast meeleheitliku pealetungi. See toimus sellises kohas nagu Kursk . Aga see katse edu saavutada ei läinud korda. 43 aasta jooksu NSVL väed ?ida rindel? jõudsid kaugele. 43 aasta jooksul jõudsid NSVL väed välja 39 aasta piirini . 43 suvi liitlased teevad dessandi sitsiiliasse ja seejärel juba Itaalia apenniini ps-le. Itaalia kuningas pärast seda kui liitlased on toonud oma väed Lõ-Itaaliasse, sõlmib kunn vaherahu liitlastega ja Mussoliini arreteeritakse. Saksamaa ei saanud seda lubada, Saksamaa poolt saadetud väesalk vabastas Mussoliini. Itaalia jaguneb kaheks. Lõunapoolne osa- seal on see liitlasosad. Põhja pool taastatakse Mussoliini võim ja teda abistab Saksamaa. 43 aasta lõpus, nov-dets saavad omavahel kokku kolme liitlasriigi juhid Teheranis. Kohal on USA president Rooswelt, inglise peaminister Chuchil, NSVL Stalin . Otsustati avada teine rinne Prantsusmaal. Seni paiknesid liitlasväed Itaalias. NSVL nõudis väga, et teine rinne avataks Prantsusmaal, et sealt Saksamaad rünnata. NSVL pidi saama omale 1941 aasta piirid. See ei läindu kokku Atlandihartaga. Sel momendil Inglismaal ja USA-l oli tarvis NSVL panust saksa purustamiseks ja seetõttu ka selline kokkulepe. Lepiti kokku, et kui Saksa purustatud , siis kuulutab NSVL välja Jaapanile sõja. Seni nende vahel kehtis mittekallaletungi leping. Lääneriigid pmst müüsid baltikumi maha.
44 s aasta kulges NSVL pealetungi tähe all, sest NSVL vallutas sitaks. Sõjavägi jääti sisse igalepoole, et kontrollida sakslasi, kes olid sinna sisse jäänud. Varssavis puhkes ülestõus, poolakad mässasid saksa võimu vastu, nad tahtsid taastada poola, mis oli enne NSVL okupatsiooni. NSVL plaan oli aga teine, et kommunistlikuks teha. NSVL väed olid varssavi lähedal, aga nad ei jätkanud pealetungi ,et varssavi ülestõusnutele appi minna, aga NSVL lasi sakslastel selle maha suruda ja need hukata. Sellega said lahti poolakate eestvedajatest, kes tahtsid vana riiki tagasi, sakslased tegid selle nende eest ära, üks osa poolakaid sõdis NSVL vägedes, teised liitlaste vägedes. Need , kes liitlaste omas, need tahtsid endise riigi taastamist. Sõjategevus polnud mitte ainult idarindel, vaid algas ka läänes. 6. Juunil 1944 toimus Normandia dessant. Tähendas seda, et Inglismaa ja USA toimetasid oma väed Normandiasse. Sellele eelnes ka pettemanööver, et sakslaste väed oleks paigutatud mujale. Nimelt inglased enda poole kus kitsas koht, koondasid pettetehnika ja mehed, et sakslased arvaksid ,et dessant toimub seal kitsas kohas. Sakslased olid asunud rajama kaitseliini pikka atlandi rannikut, mis oli atlandi vall, et kõige pealt need väed mis normandiasse toimetati, need pidid kõige pealt atlandi vallist läbi murdma (erinevad kindlustused mis sinna rannale rajatud, maha pandud miinid). Saksat hakati nüüd ründama ka läänest. Idast ründasid NSVL väed. Augustis vabastati pariis saksa okupatsioonist. Pmst 44 aasta lõpuks jõudsid liitlaste väed saksamaa piirini läänes. 45-ks jäi Saksamaa hõivamine.
45 aasta veebruaris kohtusid liitlased teist korda. See oli Jaltas, mis Krimmis. Jalta või krimmi konverents.
Otsustati:

et saksamaa tuleb jagada okupatsiooni tsoonideks, Saksamaa peab maksma sõjakahjud ehk reparatsioonid ja, et natsism tuleb hävitada.

Jällegi pandi kirja, et NSVL alustab sõda Jaapaniga.

Määrati kindlaks Poola piirid- lepiti kokku, et Poola ida piiriks saab rahvuspiir, pmst need alad, kus elasid ukrainlased ja poolakad, need jäävad nsvl-le. Kuna Poole oli enne II ms suurem, siis Poola riigile otsustati nende alade kaotus kompenseerida Sm arvelt- nihkus lääne suunas. Poola ja Sm vaheliseks piiriks pidi saama Oder Neisse jõgi, praegu ka nii.

Lepiti kokku ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht- see sai alguse ühinenud rahvaste deklaratsioonist.
45 aastal sõjategevus Sm-l. USA ja Inglismaa olid NSVL-ga kokku leppinud, et Berliini vallutamine jääb NSVL osaks. Berliini jõuti aprilli lõpul. Teisel mail Berliin kapituleerus. Enne seda oli Hitler sooritanud enesetapu. Hitler oli määranud oma asendiks admiral von Dönitz (ple oluline nimi), tal polnud võimuga mdiagi peale hakata, Sm oli liitlaste ja NSVL kontrolli all. Saksa väed kapitulleerusid 7. Mail USA vägede peakortris. Seal olid Sm esindajad, USA ja Inglismaa omad. Seal ei viibinud NSVL esindajaid. NSVL nõudis nüüd, et Sm kordaks veel kapitulliseerimist, et NSVL oleks ka kohal. 8. mail toimus selle kordamine, jälle kirjtuati sellele alla. Aga kuna Moskvas oli sel ajal juba 9. mai, siis NSVL-s hakati võidupühana tähistama 9 maid. Sõda euroopas lõppes mais 1945. Suvel said veel kokku liitlaste esindajad. Juulis augustis Potsdamis. Stalin oli kohal. Rooswelt oli surnud ja oli uus president Truman , Inglismaal oli algul Churchil ja lõpuks polnud, sest olid parlamendi valimised, C lahkus konvelt ja kuna tema partei ei võitnud valimisi, siis konve lõpuks tuli kohale uus peaminister Atlee. Arutati:

Saksamaal tuleb läbi viia DDDD. Denatsifitseerimine , demilitariseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine (sõjatehast demonteerida (lahti võtta) tehase sisseseadmed võeti reparatsioonideks endale, eriti harrastas seda NSVL, mõningad neist sisseseadetest suudeti ka korralikult tööle panna, osasid mitte.)

Otsustati kokku kutsuda rahvusvaheline sõjadribunal- et mõistaksid kohut sõjakurjategijate üle, ikka Saksamaa ja tema liitlasi mõeldi nende all.

Sakslased, kes elavad mujal, need tulen ümberasutada Saksamaale. Sajandite jooksul olid need sakslased poole või Tšehhoslovakkia vms aladel elanud, aga nüüd otsustati need ümberasustada, mõte oli, et kui Saksamaa saab tugevamaks, et Sm ei hakkaks nõudmisi esitama kunagi, et võtta saksamaa alla alad, kus elavad sakslased.
Et sundida Jaapanit alistuma, siis kasutati tuumarelva 6. August Hiroshima u 20 000 hukkunut ja 9. August Nagasaki . Kasutati tsiviilisikute pommitamist, et valitsus alistuks. See sundis Jaapanit kapitulleeruma.
II ms LÕPPES 2. september.
LEHEL Eesti osa!
NSVL viis läbi 1940 - 41aastal ka läbi terve rea ümberkorraldusi:

Alustati riigistamisest, natsionaliseerimisest- pangad , tööstusettevõtted, hotellid, haiglad , kirjastused jne kuulutati riigi omadeks.
NSVL viis läbi maa reformi, maa natsionaliseeriti, jääti talupoegadele kuni 30 ha kasutada, ta oli nüüd kasutaja, aga kui tal oli enne olnud rohkem,siis ülejäänu võeti sellest ära. See ülejäänud jagati nn uusmaasaajatele. Kehvikud kellel oli vähe maad, sulased, teenijad . Tegelikult see maareform tõi kaasa pinged külas. Sageli see, kes oli oma maa juba tsaarivõmult päriselt ostnud ja ettevõtlik ja siis kui sealt võeti ära ja anti kohalikule parmule.
Viidi läbi rahareform . 1kr= 1 rubla 25 kopikat , see oli kunstlikult madal kurss , oleks pidanud rohkem saama.
Haridus viidi nõukogulikele teedele. Õpetati nsvl ajalugu, vene keelt.
Hakati hävitama kirjandust, mis oli seotud EV-ga ja mis polnud NSVL võimule meelepärane. Hävitati ka mälestussambaid, mis seotud vabadussõjaga.

Kultuur: Repressioonid , inimesi arreteeriti, eeskätt, kes olid kuulunud EV aegsesse majanduslikku ja poliitilisse eliiti. Arreteeriti ka Konstatin Päts ja Laidoner, aga Päts veel kuu pärast juuni pööret tegutses, aga kui kuulati NSVL sotsialistlik vabariik, siis ta arreteeriti ja ta pere ka. Repressioonide tipuks võib pidada 1941 14. Juunil toimunud massiküüditamist, selle ohvriks langes veidi üle 10 000 inimese. Kui algselt teati, et pered on saadetud NSVL kaugetesse kohtadesse , siis tegelt mehed eraldati, mehed vangilaagrisse ja naise ja lapsed Siberisse asumisele. Need mehed, kes vangilaagrisse saadeti, enamik neist suri. Väga vähesed jäid ellu. 1941 ja 1944- eesti sõjategevusest haaratud, mitte kogu aeg. Saksa tungis peale juba 7. juuni, 1941 väegrupp nord tungispeale. Nordi peamine eesmärk oli vallutada Leningrad. Lõuna poolne osa eestist hõivati väga kiirelt. Seetõttu lõuna eestist nsvl vägedesse mobiliseeriti üsna vähe mehi, kuna neil ei jäänud aega mobilatsiooni läbi viimiseks . Põhja eestist mobiliseeriti tunduvalt rohkem mehi, kuna see ala oli NSVL käes. Enne seda kui saksa väed kohae jõudsid, olid metsavennad võimu enda kätte võtnud. Peale juuni küüditamist olid päris paljud mehed läinud metsa, varjasid NSVL võimu eest ja kartsid uusi küüditamisi. Kui saadi teada saksa ja NSVL sõja algusest, siis na d lootsid , et sakslased taastavad Eesti iseseisvuse. Need mis juunis toimusid, kolme erineva jõu lahinguid, saksa, nsvl ja eesti metsavennad , kes toetasid saksa vägesid, nimetatakse suvesõjaks. Hävituspataljonid olid moodustatud NSVL võimude poolt, mis olid moodustunud NSVL aktivistidest, sunniviisiliselt värvatud mehi ja seal tegutses ka miilitsaid, nende ül sai metsavendade tabamine. Kuna Eestisse tulid ka lätist tulnud hävituspataljonid, mõlemad, nii läti kui ka eesti omad, kasutasid vägivalda tsiviiilelanikkonna peal. 41 aasta suvel paisati eestisse Erna salk , mis moodustus soome põgenenud eestlastest, see sama erna salk suvesõja ajal võitles hävituspataljonide ja punaarmee vastu. Kui 41 aastal kehtestati saksa okupatsioon , siis eestlaste lootus, et sakslased nende iseseisvuse taastavad, e i läinud täida. Mõlemal okupatsioonil oli päris palju ühist- nsvl ja saksa.
Saksa ja NSVL sarnasused ja erinevused- lehel.
Sarnasused: marionetvalitsused- vene oma juhtis Barbarus ja sakslaste oma H. Mäe. Neil kummalgi ei olnud mingit võimu, reaalselt NSVL reaalne võim kuulus Stalinile ja Saksa okupatsiooni ajal oli eesti üks osa kolmandas reichis, see oli jagatud erinevateks piirkondades, mingi jah, ja keegi juhts, ups. Mõlemad okupatsioonivõimud viisid läbi sund mobilatsiooni, nendelt aladelt, mis on okupeeritud, pole lubatud värvata mehi oma sõjaväkki. Mõlemad surusid peale oma ideolooogiaid. Mõlemale poole olid omased repressioonid, erinevad vangistamised, mahalakmised. Saksa puhul veel eraldi juutide hävitamine- holokaust .
Olid ka mõningad erinevused: nsvl okup ajal viidi läbi maareform, sakslaste ajal tühistati, aga maatagastamiseni ei jõutud. Nsvl okupatsiooni ajal toimus põlisrahva massiküüditamine, aga saksa ajal sellist ei toimunud, kui nsvl ajal oli talurahva teadlik väljakurnamine, siis saksa okupatsiooni ajal anti talupoegadele abi majanduse taastamiseks, sest siis talupoeg suudab rohkem toota ja saksa riiki varustada. Kui nsvl okup ajal hakkasid kehtima nsvl seadused, siis saksa ajal pandi kehtima vanad eesti seadused, muidugi riigikogu ega presidenti vms polnud. Elatustase väga tugevalt mõne okupatsiooni ajal langes.
NSVL puhul oli olnud EV ajal oma sõjavägi aga sellest moodustati laskurkorpus , seda ei kasutatud lahingutes eestis, vaid pihkvamaal. Nendest 41 aasta suve ja sügise lahingus pihkvas, seal läksid palju üle saksa vägedesse. Teised pmst saadeti tööpataljonidesse, see pmst tähendas sunnitöölaagrit, kus ära minna polnud võimalik ja tegemist ränga metsatööga, mida valvasid punaarmee venelastest liikmed. 42 aasta, kes olid ellu jäänud tööpataljonidest ja venemaa eestlastest, formeeriti üksis nagu eesti laskurkorpus.
Küsimused:

Nimeta kolm riiki, mille sõjavägedesse kutsumisest on alikates juttu .
Saksa, Soome, NSVL liit

Leia kaks erinevust allikate A ja B vahel.
NSVL vägedesse värvati mehi 23-34, aga saksa vägedesse vanuses 18-45. NSVL vägedesse värvatakse konkreetsetest maakondadest, aga saksa vägedesse mehi kogu eestist. Allikas B on kirjas , et mehed värvatakse rahvusväeosadesse, aga allikas A pole mingit juttu sellest. Allikas B on tegemist üleskutsega ja lubatud palka, allikas A pole palga maksmist maininud.

Leia kaks erinevust allikate B ja D vahel.
D kutsutakse üle kaitsmaks eestimaa piiri, aga allikas B kutsutakse sõdima NSVL vastu, kus tegevus toimub NSVL aladel. Allikas B tahab venemaad purustada, aga D lihtsalt neid tagasi suruda. B räägitakse ristide tagalast, D otse rindele sõdima.

Kuivõrd oli eesti meestel valikuid II maailmasõja ajal, selgita.
Valikuid ei olnud palju. Mõnel oli võimalus põgeneda Soome ningi Soome abiga võidelda (44 alguses soome ainult) NSVL vastu. Oli ka valida, kas NSVL või Saksamaa all sõdida, aga mitte alati, sest sõjaväkke värvati inimesi väga karmilt ning oma arvamus neile korda ei läinud. Mõnel õnnestus põgeneda metsa.
1944 tehti katse Eesti iseseisvust taastada. Päts oli venemaal vangis, ag aJüri Uluots (viimane peaminister) täitis ka presidendi kohustusi. Nimetas ametisse Toot Tiefi (1944) vaitsuse. Erapooletu sõjas. Ka tallinna kaitse organiseemininse püüa, aga ebaõnnestus, vee valitsus üritas Rootsi põgeneda, paat ei jõudnud õige aeg kohale, enamikul ei õnnestunud Rootsi pääseda. Jüri Uluotsal õnnestus pääseda rootsi, aga aastapärast suri seal. Tehti katse organiseerida tallinna ja eesti kaitset, aga reaalselt meestest, kes oleks suuutnud reaalselt riiki kaitsta, neist oli puudus, sest enamu võtlusvõimelisi oli Saksa koosseisus ja nad olid taganemas eesti pinnalt ja ülejäänud NSVL väes. 44 aastal iseseisvuse katse ebaõnnestus, sest polnud piisavalt mehi, kes oleks suutnud seda taastatud iseseisvust kaitsta ja teiseks ei olnud mitte mingit välisabi, sest 1943 aastal oli tehtud Teherani konvel otsus, et NSVL taastatakse 41 aasta piirides ja see tähendas et eesti läti leedu jäävad NSVL-le.
II ms olulisemaks tagajärjeks oli , et eesti langes NSVL okupatsiooni alla ja see kestis 1991 aastani aga see sama II ms tähendas Eeestile ka suuri inimkaotusi . Kuskil ¼ ehk 280 000 inimest. Need ppolnud kõik kaotusena surnutena, vaid tekkis erinevate asjaolude koosmõjuna- okupatsiooni võimude tõttu hukatud , küüditamine, mehed, kes olid mobiliseeritud või läinud üldse soome, osad jätsid elu lahinguväljal, aga need, kes oli saksa sõjaväes, need taandusid saksa vägedega saksamaale, nende taanduvate saksa vägedega liikusid lääne ka terve rida eesti tsiviilalanike, et põgeneda NSVL võimu eest ja veel teine osa lahkus rootsi kartes NSVL okupatsiooni.
Pärast sõda oli 2 riiki, kus olid suured eesti kogukonnad - Saksamaa ja Rootsi. Peale sõda liiguti edasi ka USAsse, Kanadasse, Austraaliasse.
Terve rida eesti linnu oli purustatud. Narva täielikult, Tallinn ja Tartu osaliselt ja ka väiksemad linnad olid saanud kahjustusi. Narva puhul mängis kindlat rolli see, et narva oli rindepiirkonnas 44 aastal ja seeläbi narva purustati, aga näiteks Tallinn sai palju purustada märtsis toimunud õhurünnaku tulemusena, mille NSVL väed ette võtsid (estonia teater sai palju purustada) .
Majandusliku poole pealt tööstusettevõtetest oma 50 % oli purustatu ja ka sõjaaastatel külvipind oli poole võrra vähenenud.
Eesti kaotas iseseisvuse, majanduslikult halvavalt, rahvastiku seisukohalt halvavalt.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liis Põder Õppematerjali autor

valitsev olukord 1938-1939 euroopas osapooled lahingud konverentsid nsvl-u ümberkorraldused 1940-41

Sarnased õppematerjalid

odt

Ajalugu II maailmasõda

II Maailmasõda Euroopa 1938-39 Sõjakolde kujunemine maailmas sai alguse pärast seda, kui Hitler võimule tuli ja Versailles’ süsteemi likvideerima sai (tema nr1 prioriteet). Hitleri üheks eesmärgiks oli ka sakslaste ühendamine ühte riiki ja 30ndate aastate keskpaiku oli Saksamaa teinud katset Austria ühendamisega, aga Itaalia oli selle vastu. Austria ühendamine Saksamaaga jäi ära. 1937. aastal uus plaan Austria ühendamiseks Saksamaaga (selle plaani koondnimetus OTTO)

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda

Inglismaad esindas Churchill, USA Roosewelt ja NSVL Stalin. Peaprobleemiks küsimus, kus avada teine rinne, et Sm purustada. NSVL soovis, et teine rinne avataks Prantsusmaal. Lepiti kokku selles, et pärast Sm purustamist kuulutab NSVL sõja Jaapanile. Kolmandaks punktiks oli maailma sõjajärgne korraldus. Seal Ing ja USA nõustusid sellega, et NSVL hakkab eksisteerima 1941a piirides. Lepiti kokku, millised Poola riigi piirid peaksid olema. Läänes '44 pidi olema aasta, kus Euroopas avatakse läänerinde. See sai alguse 6 juuni '44 Normandias, kui lääneliitlaste dessant seal maabus. Sm oli hakanud alates '40ndast aastast rajama Atlandi valli, kindlustusesüsteemi. Selleks, et sakslasi segadusse viia, viisid lääneliitlased läbi pettuse, et näiliselt koondati La Manche'i väina juurde sõjamasinaid jms, et Sm paigutaks sinna võimalikult palju oma sõjajõude. 6 juuni 1944 dessant Normandiasse. Peale seda alustati pealetungi Prantsusmaal

Ajalugu

docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

· Euroopa (ehk Hispaania 1936-39) -eesmärk: sõjaväelased soovisid kukutada Rahvarinde (vasakpoolsete) valitsuse -tegevus: kodusõna 1936-39 (RAHVARINNE (NSVL toetas) VS SÕJAVÄGI (Sm ja itaalia toetasid) -interbrigaadid vabatahtlikud Euroopast, kes läksid Rahvarinde poolele sõdima -tagajärg: Franco diktatuur -Rahvasteliit: andis Rahvarindele toitu, ravimeid, riideid. · Majanduse arengu põhijooni 1920. Aastatel Sõjajärgne olukord. 1) sõjakahjustused ja nende likvideerimine 2) majandussidemed katkenud (saksamaa, Nõukogude Venemaa/NSVL) 3) üleminek rahuaja majandusele Saksamaa miinused: alate kaotus(maavarade kaotus) ja reparatsioonid ->inflatsioon 1924 Inglismaa miinused: laenu tagasimakse USAle, vanad tööstusharud. Prantsusmaa miinused: sõjakahjud, reparatisoonid, laen pluss: Elsass lotring, Saarimaa USA plussid: laenud tagasi, läksid sõtta hilja ja sõjategevus toimus eemal

Ajalugu

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

süüdistasid kõikides hädades demokraatiat, nõudsid diktatuuri, mis viiks õitsengule · esimesena välja kujunenud diktatuur soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, hävitada kodanlus · fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine: klassivõitluse asemel rahvuse ühtsus, vaenlased: rahvaste reeturid, teised rahvad, kommunistid · diktatuuridele aitas kaasa sõjajärgse maailma olukord: 1. uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suudeti kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: peeti ülekohtuseks, toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide

Ajalugu

doc

Venemaa kokkuvarisemine

süüdistasid kõikides hädades demokraatiat, nõudsid diktatuuri, mis viiks õitsengule  esimesena välja kujunenud diktatuur soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, hävitada kodanlus  fašistlik ja natsionaalsotsioalistlik liikumine: klassivõitluse asemel rahvuse ühtsus, vaenlased: rahvaste reeturid, teised rahvad, kommunistid  diktatuuridele aitas kaasa sõjajärgse maailma olukord: 1. uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine – tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suudeti kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: peeti ülekohtuseks, toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide

Venemaa

odt

Ajalugu V - II maailmasõda

Ajalugu V II maailmasõja algus ja sõja esimesed aastad 1930. aastate pollitiline olukord eelmise perioodi materjal. Saksamaa ja Versailles'i süsteem Saksamaa lõhkus Versailles'i süsteemi, Saarimaa liitus Saksamaaga, oli sõjaväekohustus, arendati sõjaväge ehk laevastikku ja lennuväge, mindi Reini demilitariseeritud tsooni. Olid sõjakolded Hispaanias kodusõda, Mandzuurias konflikt. Rahvasteliit tegeles rahustamispoliitikaga. Saksamaa ja Jaapan tegid Antikomiterni-pakti kommunismi vastu. Itaalia ründas Etioopiat. 1937

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda

TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938.marssisid sakslased Austriasse sisse. 13.märtsil

Ajalugu

doc

II maailmasõda

TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tul

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk