Valitsev olukord 1938-39 Euroopas (0)

Sarnased õppematerjalid

24

odt

Ajalugu II maailmasõda

II Maailmasõda Euroopa 1938-39 Sõjakolde kujunemine maailmas sai alguse pärast seda, kui Hitler võimule tuli ja Versailles’ süsteemi likvideerima sai (tema nr1 prioriteet). Hitleri üheks eesmärgiks oli ka sakslaste ühendamine ühte riiki ja 30ndate aastate keskpaiku oli Saksamaa teinud katset Austria ühendamisega, aga Itaalia oli selle vastu. Austria ühendamine Saksamaaga jäi ära. 1937. aastal uus plaan Austria ühendamiseks Saksamaaga (selle plaani koondnimetus OTTO)

Ajalugu

7

docx

Teine maailmasõda

Inglismaad esindas Churchill, USA Roosewelt ja NSVL Stalin. Peaprobleemiks küsimus, kus avada teine rinne, et Sm purustada. NSVL soovis, et teine rinne avataks Prantsusmaal. Lepiti kokku selles, et pärast Sm purustamist kuulutab NSVL sõja Jaapanile. Kolmandaks punktiks oli maailma sõjajärgne korraldus. Seal Ing ja USA nõustusid sellega, et NSVL hakkab eksisteerima 1941a piirides. Lepiti kokku, millised Poola riigi piirid peaksid olema. Läänes '44 pidi olema aasta, kus Euroopas avatakse läänerinde. See sai alguse 6 juuni '44 Normandias, kui lääneliitlaste dessant seal maabus. Sm oli hakanud alates '40ndast aastast rajama Atlandi valli, kindlustusesüsteemi. Selleks, et sakslasi segadusse viia, viisid lääneliitlased läbi pettuse, et näiliselt koondati La Manche'i väina juurde sõjamasinaid jms, et Sm paigutaks sinna võimalikult palju oma sõjajõude. 6 juuni 1944 dessant Normandiasse. Peale seda alustati pealetungi Prantsusmaal

Ajalugu

16

docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

· Euroopa (ehk Hispaania 1936-39) -eesmärk: sõjaväelased soovisid kukutada Rahvarinde (vasakpoolsete) valitsuse -tegevus: kodusõna 1936-39 (RAHVARINNE (NSVL toetas) VS SÕJAVÄGI (Sm ja itaalia toetasid) -interbrigaadid ­ vabatahtlikud Euroopast, kes läksid Rahvarinde poolele sõdima -tagajärg: Franco diktatuur -Rahvasteliit: andis Rahvarindele toitu, ravimeid, riideid. · Majanduse arengu põhijooni 1920. Aastatel Sõjajärgne olukord. 1) sõjakahjustused ja nende likvideerimine 2) majandussidemed katkenud (saksamaa, Nõukogude Venemaa/NSVL)  3) üleminek rahuaja majandusele Saksamaa miinused: alate kaotus(maavarade kaotus) ja reparatsioonid ->inflatsioon 1924 Inglismaa miinused: laenu tagasimakse USAle, vanad tööstusharud. Prantsusmaa miinused: sõjakahjud, reparatisoonid, laen pluss: Elsass lotring, Saarimaa USA plussid: laenud tagasi, läksid sõtta hilja ja sõjategevus toimus eemal

Ajalugu

19

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

süüdistasid kõikides hädades demokraatiat, nõudsid diktatuuri, mis viiks õitsengule · esimesena välja kujunenud diktatuur soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, hävitada kodanlus · fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine: klassivõitluse asemel rahvuse ühtsus, vaenlased: rahvaste reeturid, teised rahvad, kommunistid · diktatuuridele aitas kaasa sõjajärgse maailma olukord: 1. uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine ­ tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suudeti kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: peeti ülekohtuseks, toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide

Ajalugu

38

doc

Venemaa kokkuvarisemine

süüdistasid kõikides hädades demokraatiat, nõudsid diktatuuri, mis viiks õitsengule  esimesena välja kujunenud diktatuur soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, hävitada kodanlus  fašistlik ja natsionaalsotsioalistlik liikumine: klassivõitluse asemel rahvuse ühtsus, vaenlased: rahvaste reeturid, teised rahvad, kommunistid  diktatuuridele aitas kaasa sõjajärgse maailma olukord: 1. uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine – tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suudeti kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: peeti ülekohtuseks, toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide

Venemaa

6

odt

Ajalugu V - II maailmasõda

Ajalugu V II maailmasõja algus ja sõja esimesed aastad 1930. aastate pollitiline olukord ­ eelmise perioodi materjal. Saksamaa ja Versailles'i süsteem ­ Saksamaa lõhkus Versailles'i süsteemi, Saarimaa liitus Saksamaaga, oli sõjaväekohustus, arendati sõjaväge ehk laevastikku ja lennuväge, mindi Reini demilitariseeritud tsooni. Olid sõjakolded ­ Hispaanias kodusõda, Mandzuurias konflikt. Rahvasteliit tegeles rahustamispoliitikaga. Saksamaa ja Jaapan tegid Antikomiterni-pakti kommunismi vastu. Itaalia ründas Etioopiat. 1937

Ajalugu

7

docx

Teine maailmasõda

TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine ­ nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria ­ plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938.marssisid sakslased Austriasse sisse. 13.märtsil

Ajalugu

6

doc

II maailmasõda

TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tul

Ajalugu

Kommentaarid (0)