tähtsamad sündmused(lünktekst) *Suurbritannia *teisel pool Saksamaa *Balkani poolsaarel põrkusid Venemaa ja Austria-Ungari *Franz Ferdinand, Sarajevos *Schlieffeni plaaniks *Suurbritannia kuulutas sõja Prantsusmaale *mürkgaase *Allveesõja *Prantsusmaa *Austria-Ungari *Verduni lahing ja Somme-i lahing *tanke *Serbia vastu *Saksamaa kuulub Venemaale *Jüüti merelahing *Suurbritannia ja Saksamaa vahel *Novembri revolutsioon *Compiegne vaherahule 6.Pariisi rahukonverentsi otsused ja Versaillese rahuleping. Pariis: *töötati välja rahulepingud sõlmimiseks Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Neist tähtsaim oli 28.juunil 1919. a. Versaillese lossi peeglisaalis sõlmitud Versaillese rahuleping Saksamaaga. *Balti riike käsitleti Pariisi Rahukonverentsil kui tulevase mittebolševistliku Venemaa autonoomseid osi *töötati välja Rahvasteliidu põhikiri, mis sai rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks. Rahvasteliit on Pariisi rahukonverentsil loodud
Louis xiv Karl Suur James 2 Kolekümmne aastane sõda toimus 1618-1648 aastal.Pühjus konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel.Riigid olid:Saksamaa,Rootsi;Taani, Venemaa, Põhjasõda oli 1700-1721a peetud sõda ülemvõimu pärast.Selles võitlesid Rootsivastu Moskva,tsaaririik,Taani,Saksamaa;Rzecpospolitaning nendega hiljem liitunud Preisimaa ja Hannover. Louis xiii-saatis parlamendi laiali tahtis ise riiki valitseda Louis xiv-valitseb üksinda riiki tema õukond kolis Versaillese. Rootsi ajal elu! Talud jäid tühjaks sinna kolisid välismaalased .öppaljud talupojad surid nälga.
1939 Saksamaa ja NSVL'I vahel see sisaldas endas et Saksamaa ja NSVL ei ründa üksteist järgneva 10 aasta jooksul. MRP'l oli ka salajane lisa leping millest mitte ükski muu maa ei teadnud, kus jagati euroopa kahe maa vahel ära. 3.) Nimeta lühidalt viis II ms. põhjust. Poliitilised eeldused riigid ei olnud rahul oma territooriumiga. Majanduslikud eeldused majanduskriisis riigid hakkasid arendama sõjaväge et vallutada teisi riike ning saada sellega varandust. Riigid ei olnud rahul Versaillese lepinguga riigis tahtsid suuremaid maid. NSVLõi põhjus oli saada tagasi oma mõjusvääri need riigid mis olid ennem tsaariimpeeriumi all. Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid riike enam taltsutada. 4.) Talvesõda ja jätkusõda NSVL ja Soome vahel? NSVL tahtis oma võimu säilitada peale tsaariimpeeriumi lagunemist. Soome ja NSVL'I vahel tekkis sõda. Talvesõda algas 30. nov. 1939 lõppes 13. märts 1940. Talvesõja võitis punaarmee. Jätkusõda oli samuti NSVL'I ja Soome vahel 25
23.08.1939 – Moldovi-Ribbentropi pakt Moldovi-Ribbentropi pakt  Saksamaa Ja Nõukogede Liit = leping, milles riigid omavahel ei ründa  Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära  Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast  Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS?  Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means)  Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu  Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud  Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = kolmikpakt)  Nõukogude poolel (Punaarmee): Suurbritannia, Prantsusmaa, USA  Neutraalsed: Rootsi, Šveits, Hispaania 1939 01
ohvriterohkeim sõda, mis eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest. On palju vajeldud selle üle, kas teine maailmasõda on esimese jätk , kuid mina isiklikult seda ei arva. On palju põhjusi, miks teine maailmasõda algas, nagu näiteks poliitilised, majanduslikud ja ka ideoloogilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud toime oma ülesannetega, Versaillese süsteem osutus ebapüsivaks, Hitler ja Stalin arendasid sõjatööstust jne. Paljudel riikidel oli seotud sõjaga palju plaane ja eesmärke. Saksamaa soovis luua SuurSaksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõukogudeliit tahtis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast kaotatud riigid, sealhulgas ka Eesti. Itaalia soov oli muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia
5. Selgita mõisted ja dateeri. Rapollo leping – 16. aprillil 1922. aastal Genova eeslinna Rapallos Vene SENV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmiti leping, millega loobuti sõjast. Komiterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapani 25.nov 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Komitrerni vastu. TEINE MAAILMASÕDA Peatükk 12,, 1. Sõnasta lühidalt viis teise maailmasõja põhjust. 1)Versaillese lepingut peet sakslaste suhtes ebaõiglaseks 2) Stalin tahtis taastada suurt riiki 3) Jaapan tahtis Aasia valitsejaks 4) Nõukogde Liit vajas rakendust Punaarmeele. 5)Hitler vajas edukaid vallutussõdu et võlad tasuda. 2. Kuidas lõppes Talvesõda Soome Vabariigi jaoks? a) säilitas iseseisvuse. b) pidi loobutama umbes 10% enda aladest. 3. Millised territooriumid vallutasid NSVL ja Saksamaa aastatel 1939-1941? Täida õpiku ja kaartide abil
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni ...
PARIISI RAHUKONVERENTS 1919  1920 Konverentsist võttis osa 27. Riiki. Enne I MS lõppes 1918 jaanuaris esindas USA president Wilson oma rahu programmi selle nim. Oli ,, Wilsoni 14. Punkti ,, , mis nägi ette sõja lõpetamise ilma reparatsioonide nõudmiste ja võõraste maade ära võtmiseta. Samuti oleks ka koloniaal valduste küsimuses lahendatud ära avaliku diskutsiooni teel. Saksaväe juhatus lükkas selle tagasi, lootes veel võita I MS ja sai hoopis rängemad tingimused, Versaillese rahulepingu järgi. Saksamaaga sõlmitud Versallie lahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peeglisaalis. 28.juuni 1919 Versaille rahuleping. Seejärgi jäi saksamaa ilma 1/8 territoorimusist. 1) Elsas  Letringi piirkond läks taas Prantsusmaa kätte 2) Poola koridoriga tükeldati Saksama ära Dantsigi linn nim ümber dankstiks ja see kuulutati Poola tolli piirkonnas vabalinnaks.
Suurtööstuse (eeskätt sõjatööstuse) rajamine Gulaag- töölaagrite süsteem Nõukogude Liidus ( nt: vangid) 14. Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused Saksamaal · rahulolematus Versaille süsteemiga, oli tingitud sellest, et peeti sõjasüüdlaseks plus veel territroiaalsed kaotused ning relvastuse piirang · rahulolematus parlamentarismiga, oli tingitud et võimul olijad süüdi 1. maailmasõjas ning tänu sellele üldse sõlmitigi Versaillese leping. Lisaks oli ka parteide vaheline võitlus. · majanduskriis · hirm kommunistide ees 15. Natsionaalsotsialistide võim Saksamaal Natside sisepoliitika  demokraatlikud institutsioonid kaotati, kehtestati diktatuur, ajalehtede läbi toimus propaganda, tsensuur, lubatud natsionaalsotsialistlik ideoloogia, gestapo, vangilaagrid, tagakiusamine, teede ehitamine. Natside majanduspoliitika  lubasid eraettevõtteid, sõjatööstuse arendamine. 16
annaabi.ee 
