Ajaloo 12. klassi konspekt (0)

Esimene maailmasõda
Toimus aastatel 1914- 1918
Põhjused:
1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast
2. Mõjupiirkonnad, asumaad
3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks.
4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon
5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid .
4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen
Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile
I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja.
Sõjaplaanid:
Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus!
Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Saksa-Prantsuse piir ja seal pidada kaitsesõda. Edasi soovisid nad vallutada Elsassi, Lotringi ja siis ülejäänud Saksamaa.
Inglismaa plaanid olid Prantsuse vägede toetamine rahaliselt ja maksimaalselt 70 000 mehe saatmine rindele.
Venemaa sõjaplaani järgi sooviti alguses Ida- Preisimaal võidelda Saksa vägede vastu ja enne seda purustada lõuna pool Austria-Ungari.
Austria-Ungari sõjaplaan oli saata üks osa vägedest lõuna pool Serbia vastu ja teine (suurem) osa saata Venemaa peale, lootes Saksamaalt toetust. Taaskord kukkus plaan läbi!!
Rinded:
Läänerinne: Prantsusmaa + SuurBritannia Saksamaa
Idarinne : Saksamaa, Austria-Ungari Venemaa
Lähis-Ida: Türgi + Bulgaaria Venemaa + SuurBritannia
Balkan: Serbia + Venemaa Austria-Ungari + Bulgaaria
OLULISEMAD SÕJASÜNDMUSED
AASTA LÄÄNERINNE IDARINNE TEISED RINDED
1914 02.08 sakslased vallutasid Luksemburgi. Vene väed läksid Ida-Preisimaale Jaapan astub sõtta Saksamaa vastu
04.08 alistas Saksamaa sissetungi Belgiasse. Pealetung Varssavile Türgi astus sõtta Saksamaa poolel
21-25.08 toimus piirilahing Tannenbergi lahing
Marne `i lahing
1915 Ypres`i lahing kasutati esmakordselt mürkgaase Gorlice lahing Bulgaaria sõtta astumine Saksamaa poolel
Allvee sõja algus
Austria-Ungari kuulutab Itaaliale sõja
1916 Somme`i lahing - kasutatakse tanke ja lennuväge Venemaa pealetung Austria-Ungarile Jüüti merelahing
Keskriigid vallutasid Rumeenia Inglased võtavad ära sakslaste kolooniad
Aafrikas, Aasias ja Okeaanias
1917 Usa astub sõtta Veebruari revolutsioon Saksamaa vallutas Riia, Saarema, Muhumaa, Hiiuma
Oktoobri pööre Venemaal
1918 Caporetto lahing Saksamaa okupeeris Baltikumi ja suurema osa Ukrainast
Wilsoni 14 punkti - USA rahukava Bresti rahu - NSV astus sõjast välja
Märtsist juulini toimub neli suurt sakslaste pealetungi
II Marne'i lahing
Amiensi lahing
September kuni november Saksamaa liitlased astuvad sõjast välja
11. november Compiegne'i vaherahu - sõjategevus saab läbi.
Sõja lõpp ja tulemused
Pariisi rahukonverents 1919 - 1920
Konverentsi eesmärgiks oli sõja ametlik lõpetamine, rahulepingute koostamine ja allkirjastamine .
Konverentsil osalesid sõja võitjad, aga sõja kaotajaid sinna ei lubatud.
Peamised otsustajad olid suur kolmik.
Saksamaa sõlmitud rahu - Verssailes' rahu - tingimused: Saksamaa tunnistati ainsaks sõja süüdlaseks, Saksamaa pidi maksma reparatsioone (sõjakahjuhüvitis), Saksamaa jäi ilma ühest kaheksandikust oma territooriumist ja kolooniatest. Piirati Saksamaa relvastust ja sõjaväge.
Loodi rahvasteliit - rahvusvaheline rahutagamise organisatsioon
VENEMAA KODUSÕDA
(1917 - 1922)
Põhjused: Paljud poliitilised rühmitused Venemaal, ei olnud enamlaste võimuga rahul, soovisid seda kukutada .
Osapooled: enamlased e bolševikud e punased Asutava Kogu liikmed ja toetajad (valged) + Antanti riigid
Interventsioon - teiste riikide sekkumine Venemaa kodusõtta
Kodusõja iseloom:
Julm, ohvreid oli palju (8 - 20 miljonit)
Punane ja valge terror - vägivald mõlema osapoole poolt
Sõja majanduspoliitika - kaotati palgad , töökohustus, ettevõtted riigistati, esmatarbekaupu ja toiduaineid jaotati kõigile võrdselt ja normi alusel.
Maailmarevolutsioon - enamlaste plaan muuta kogu maailm kommunistlikuks ja allutada Nõukogude võimule.
Tulemused: Kodusõja võitsid enamlased, püsima jäi Nõukogude võim.
Maailmarevolutsiooni plaan ei õnnestunud
Venemaa äärealad iseseisvusid (Soome, Eesti, Läti)
Maailmas tekkis esimene totalitaarse diktaktuuriga riik.
Vene impeeriumi äärealade iseseisvumine
Soome 6.12.1917
Leedu 16.02.1912
Eesti 24.02.1918
Läti 18.11.1918
Pariisi rahukonverents (1801.1919 - 21.01.1920)
- +

• Otsustajateks võitjad Rahvasteliidu loomine
  
• Versailles süsteem Uute rahvusriikide tunnustamine
  

(oli ebaõiglane)
Ungari pidi loovutama enamiku oma
senisest territooriumist
Itaalia ja Jaapan jäeti ilma
territooriumitest ja kolooniatest.

• Rahvuspiire mitte arvestavad riigipiirid
  

Sõjast sai kasu USA, kuna sellel territooriumil ei toimunud lahingutegevust ja Usa andis Antanti riikidele sõja pidamiseks laenu.
Venemaa ja Saksamaa tõrjuti rahvusvahelisest suhtlusest välja.
1922 Rapallo leping
Saksamaa tootis Venemaal edasi oma sõjatehnikat.
I m.s järel ei toimunud kohest majanduse elavnemist.
-> tööpuudus
-> inflatsioon - raha väärtuse langus
1924 Dawes 'i plaan
Rahvusvahelised suhted I maailmasõja järel
Miks oli äärmisliikumiste tugevnemine võimalik? Sõjajärgne pettumus, raske majanduslik olukord
Millised äärmusliikumised tekkisid? fašistlik liikumine (Itaalia), kommunistlik liikumine (Saksamaa, Prantsusmaa), natsionalistlikud (rahvuslikud) liikumised
- Komitern ehk kommunistlik internatsionaal - oli kõigi maade kommuniste ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks oli kommunistide võimule aitamine terves maailmas.
- Locarno konverents - 1925 a. Esimene Euroopa riikide konverents, kuhu Saksamaa kutsuti võrdse partnerina. Eesmärk oli parandada Euroopa riikide vahelisi suhteid ja arutada piiride küsimust. Kokkulepped: piiride puutumatus , üksteise ründamine on keelatud
- Briand 'i - Kelloggi pakt - 1928 a. kohustati sõdadest loobuma ja lahendama konflikte rahumeelselt.
Rühmatöö
1920. aastail elavnes majandus lühiajaliselt. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. Valitses ületootmine. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliiyika kooskõlastamises- 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika - väärtpaberid ning nende hinnad langesid ülikiirelt. Pangandus varises kokku, sest inimesed ei suutnud enam laene tagasi maksta. Tööta jäid miljonid inimesed. Ühendriigid nõudsid Euroopas tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud. See viis kriisi Euroopasse ja hiljem ka mujale. Kriisi põhjused: Ületootmine, vale majandamine , valitsuste vead kriisi ajal. Kriisi tagajärjed olid rasked, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest, kõige rängem olukord oli Ameerika Ühendriikides. Tekkis vaesumine.
Demokraatlikud riigid 1920 - 1930 aastail
Näited demokraatia laienemisest I ms ajal

• Tööliste valimisõigus
  
• Demokraatlike riikide arv suurenes
  

1930. aastail eksisteerinud demokraatlikud ideoloogiad

• Konservatism - vanameelne, ei taheta suuri muutusi
  
• Liberalism - vabameelne, uuendusi pooldav ideoloogia, mis toetas kodaniku õiguste suurendamist
  
• Sotsialistid ehk sotsiaaldemokraadid - kaitsesid tööliste ja vaesema rahva huve. Nõudsid astmelise maksusüsteemi kehtestamist ja toetuste maksmist vaesematele ühiskonnaliikmetele.
  

USA
Usa sai sõjast kasu ja muutus majanduslikult maailma tugevaimaks riigiks. Vaba turu võidukäik.
Milline oli Usa keeluseaduse tulemus? Võimuesindajad oma eesmärki ei saavutanud, inimesed alkoholist ei loobunud. Selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia , rikastudes salaalkoholi toel ja suurendades seega märkimisväärselt oma mõju.
USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA
Rahvarinne
Riigikord Demokraatlik Vabariik Demokraatlik Kuningriik Demokraatlik Vabariik
ja 2-parteisüsteem 2-parteisüsteem Väga palju erakondi
Sisepoliitika Nõrgad koalitsioonivalitsused
ja sagedased võimukriisid
_______________________________________________________________________________________
Vabaturg, keeluseadus, Tööpuudus, streigid , Reparatsioonid ja tööstusalad
Majandus maffia, Suur Depressioon probleemid söe- ja tekstiilitööstuses, Saksamaal
New Deal tööstuse vananemine Sai tööstusriigiks
_________________________________________________________________________________________
isolatsionism Briti rahvaste ühendus Oli aktiivne kesk- ja idaeuroopas,
tahtis saada Euroopa mõjukaimaks riigiks
1930. hakkas tegema koostööd ENSV -ga
Välispoliitika _____________________________________________________________________________________
ARUTLUS - poolteist kuni kaks A4
Sissejuhatus - mis aeg on? Aastatega
Probleem- miks miski tekkis?
Hakkan lahendama
6 teemapunkti kirjutan lahti
Kokkuvõte - toon järelduse ja vastan ära probleemile.
ARUTLUS
Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914 aastal ning kestis 11. novembrini 1918 aastani. Esimest korda maailma ajaloos oli ühte sõtta kaasatud sõdima nii palju riike ja sõdureid. Millest ja kelle vahel võisid tekkima hakata probleemid? Kuidas suutis sõda endasse haarata nii rohkelt riike? Kas tõesti oli sõda ärahoidmatu?
Kui hakata mõtlema sellele, millest sõda tekkis, leiab mitmeid erinevaid põhjuseid. Ilmselt kõige oluliseim neist oli Saksamaa ja Prantsusmaa vihavaen. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast
2. Mõjupiirkonnad, asumaad
3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks.
4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon
5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid.
4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen
Küsimused 1, 2, 5, 6
1.
2. Kuna demokraatlik riigikord pärast I maailmasõda ei vastanud koheselt inimeste ootustele, kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, kes süüdistasid kõiges demokraatiat.
Diktatuuride tekkele aitasid kaasa veel järgnevad asjaolud:

• uute, kergemini manipuleerivate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu
  
• pettumine Versailles' süsteemis
  
• pettumine demokraatlikus riigikorralduses
  
• majanduslikud raskused
  

5. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Wimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsostsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler . Ta püüdis haarata võimu, kuid natside mässukatse suruti kiirelt maha ja Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi. Seal kirjutas ta teose ''Minu võitlus'', kus ta Saksamaale suurt tulevikku lubab. Ülemaailmse majanduskriisi ajal tekkis natsidel uus võimalus, nad kogusid populaarsust
6.Itaalia oli I maailmasõjas kandnud raskeid kaotusi, seega pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Mussolini kasutas seda võimalust ära ning tekitas veel suuremat kaost korraldades streike ja väljaastumisi.
Mussolini oli karismaatiline juht - tema meelest polnud üksikisikul mingit tähtsust rahvuse kõrval ja klassihuvid, teised egoistlikud püüdlused tuli alla suruda.
Diktatuuri tunnused
1. võim on koondunud ühe inimese või väikese grupi kätte.
2. üheparteisüsteem
3. dem õiguste ja vabaduste puudumine
4. tsensuur
5. juhikultus
6. propaganda
7. vägivald, sala- ja julgeolekuteenistused (SS, Gestapo, NKVD )
8. sõjakus
Läänemere maad
Rootsi oli jäänud esimeses maailmasõjas neutraalseks ja arenes peale esimest maailmasõda üsna kiiresti. oli stabiilse sisepoliitikaga demokraatlik kuningriik.
Soome oli esimese maailmasõja käigus iseseisvunud noor demokraatlik vabariik. Ta soovis pigem kuuluda põhjamaade, kui balti riikide hulka (balti liidu ebaõnnestumine).
Soomes olid äärmusliikumised suhteliselt tugevad ( kommunistid ja Lapua liikumine)
Poola oli oma iseseisvuse taastanud esimese maailmasõja tulemusena.
Poola jaoks oli oluline Vilniuse küsimus ja sellest tekkis tõsine konflikt Leeduga. Poolas kehtestati autoritaarne diktatuur 1926. aastal.
Danxigi piirkond ehk Poola koridor
Eesti, Läti, Leedu olid kõik noored demokraatlikud vabariigid, mis olid saavutanud iseseisvuse esimese maailmasõja käigus. Kõikides Balti riikides tegutsesid organisatsioonid , mis ootasid sobivat hetke võimu haaramiseks. Balti riikides kehtestati autoritaarsed diktatuurid .
Kordamine
1. Euroopa kaart
2. Iseloomusta USA, Sb ja Pr sisepoliitika, välispoliitika ja majandust.
3. Keeluseadus USAs ja selle mõju.
4. Miks tekkisid diktatuurid?
5. Diktatuuri tunnused
6. Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur
3 demokraatlikule ühiskonnale iseloomulikku joont -
1) rahva võimalus kaasa rääkida,
2) inimõiguste kaitse on tagatud,
3) lubatud on tegutseda erinevatel parteidel
Demokraatia laienemise näiteid:
Venemaast eraldusid uued riigid: Eest, Läti, Leedu - olid demokraatlikud.
Naistele anti valimisõigus.
Rahvaste Liidu loomine.
Peamised demokraatlikud liikumised:
1) Sotsiaaldemokraadid
2) Konservatiivid
3) Liberaalid
Kommunistide, fašistide ja natsionaalsotsialistide vaadete sarnasused:
Hirmutamine,
inimelu tähtsusestus,
sõjakus.
erinevused:
kommunistidel oli oluline klassivõitlus, rahvus ei loe.
natsionalismi ja fašismi puhul on rahvus aga tähtis.
Suurbritannia majandusprobleemid - tööstus vajas uuendusi, oli aegunud .
Rahvusvahelised kriisid
1935. Etioopia (Abessiinia kriis) - Itaalia vallutas Etioopia. Rahvasteliit püüdis Itaaliat majanduslike sanktsioonide abil korrale kutsuda ent see ei andnud tulemusi. Itaalia astus Rahvasteliidust välja.
1936 - 1939 Hispaania kodusõda - kommunistide ja sotsialistide Rahvarindevalitsuse vastu alustasid mässu sõjaväelased (F. Franco ). Rahvarinde valitsust toetas NSVL , sõjaväelasi Saksamaa ja Itaalia. Euroopa riigid ei sekkunud. Tulemusena kehtestati Hispaanias kindral Franco autoritaarne diktatuur.
Lepituspoliitika on Suurbritannia ja Prantsusmaa järeleandmised Hitlerile, lootuses, et nii on võimalik Hitlerit rahustada ja hoida ära suure sõja puhkemine.
Tegelik tulemus oli see, et Hitler sai aega sõjaks valmistumiseks.
MRP Molotov - Ribbentropi pakt - Salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa maad Saksamaa ja NSVL vahel.
Balti riikide okupeerimine ja Talvesõda
24. september 1939. sõlmiti Eesti ja NSVL vahel vastastikuse abistamise leping (baaside leping)
30. november 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu (Talvesõda)
Soomel õnnestus säilitada iseseisvus Moskva rahuga pidi loobuma umbes 10% oma territooriumist: Karjala kannasel, Laadoga karjasel, Viena Karjalas.
1940. aasta juunis esitas NSVL Balti riikidele ultimaatumid, milles nõudis õigust täiendavate väeüksuste sisse toomiseks ja uute valitsuste moodustamiseks. 15. juunil okupeeriti Leedu, 17. juunil Eesti ja Läti.
Moodustati uued valitsused, mis palusid Balti riikide vastu võtmist NSVL koosseisu.
1940. aastal okupeeris NSVL Bessaraabia.
Läänerindel üritas Saksamaa 1940. aastal vallutada Inglismaad, aga see ebaõnnestus.
VAIKSEL OOKEANIL
Midway merelahing, kus USA võidab jaapanlased.
Jaapan kasutab kamikadzesid - jaapanlastest surmalendurid, kes rammisid vastaste laevu
AAFRIKAS
El - Alameini lahing - briti üksused surusid Saksa-Itaalia väed välja Egiptusest ja Liibüast
1943. aastal sõjategevus
IDARINDEL
Kurski kaare lahing - Sakslaste viimane suurpealetung . Initsiatiiv lõplikult Punaarmee käes.
LÄÄNERINDEL
Liitlaste edukas dessant Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse
Mussiolini kõrvaldatakse võimult
Sõjategevus 1944
IDARINDEL
Punaarmee suurpealetung kogu rindel - Leningradi blokaad murtakse, sakslased aetakse Eestist välja - märtsipommitamine
1945
IDARINDEL
Saksa okupatsioonist vabastatakse Poola, Tsehhi ja Ungari
LÄÄNERINDEL
Hitler teeb enesetapu
8. mail Saksamaa alistub
Jaapani purustamine
USA viskab 6. augustil Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile tuumapommi. Jaapan kirjutab alla alistumislepingule 2. september 1945. Sellega oli teine maailmasõda lõppenud.
II maailmasõja tagajärjed
Sõja järel toimus Pariisi rahukonverents, kus koostati rahulepingud . Rahulepingud sõlmiti Saksamaa liitlastega, aga mitte Saksamaa ja Jaapaniga. Saksamaa jagati liitlasriikide vahel neljaks okupatsiooniks. 1951. aastal Jaapan sõlmis San Fraciskos rahulepingu.
Nürnbergi protsess (1945) - selle eesmärk oli mõista kohut sõjakurjategijate ja -algatajate üle. 24-st 12 mõisteti surma, 2 mõisteti õigeks, ülejäänutele pikaajaline vangistus
Hukkunute arv täpselt teadmata, Euroopas umbes 60 miljonit, enamus tsiviilisikud. Poola kaotas 15,3% rahvaarvust.
Sõjakulud ja kahjud umbes 4000 miljardit USA dollarit.
Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati
Ida-Euroopa langes NL mõjusfääri - 3 Balti riiki kaotasid iseseivuse
Maailm polariseerus 2 tugevama suurriigi NL ja USA vahel - algas "külm sõda"
Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid
Loodi ÜRO
KORDAMINE
anšluss - Austria liitmine Saksamaaga 1938. aastal märtsikuus
Müncheni kokkulepe - Saksamaa sai õiguse Sudeedimaa okupeerida. 1938.a hiljem
Molotov Ribbentrovi Pakt - 23. august 1939 Leedu ja Lääne-Poola jäid Saksamaale, Ida-Poola, Besaraabia, Soome, Eesti ja Läti jäid NSVL-le
Kolmikpakt - Itaalia, Saksamaa ja Jaapani sõjaline liit 1939
Holokaust - 1941.a. 7. detsember
Pearl Harbour -
Atlandi Harta -
Ühinenud Rahvad - Sb ja USA kokkulepe sõja eesmärkide ja sõjajärgse maailmakorralduse kohta
Rahutagamise organisatsioon - 1942.a.
Baaside leping - lubati tuua Nõukogude sõjaväebaasid 1939.a. 28. september
Kollaborant - Võõrvõimuga koostööd tegev isik
Küüditamine - kodudest välja saatmine
Saksamaa ründab NSV liitu
Atlandi Harta sõlmiti 1941. aastal
Esimene aatomipomm heideti Hiroshimale
Teherani konverents toimus 1943. aastal
NSV Liidu relvajõud kandsid Punaarmee nime.
1. Austria anšluss
2. Müncheni kokkulepe
3. Tšehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt
4. Saksamaa kallaletung Poolale
5. Talvesõja algus
6. Prantsusmaa okupeerimine Saksamaa poolt
7. Stalingradi lahing
8. Hirošima tuumapommi rünnak
UUED RIIGIPIIRID
NSVL territoorium laienes oluliselt
Albaania ja Island said iseseisvaks
ei kattunud rahvuspiiridega, see tekitas probleeme
Kahepoolse maailma teke
-USAst sai üliriik
Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes
Teiseks üliriigiks sai NSVL
Raudne eesriie oli mõtteline piir demokraatliku Läänemaailma ja Sotsialistliku idaploki vahel - reisimine oli äärmiselt keeruline
Külm sõda - NSVL ja idaplokimaade ning USA ja demokraatlike riikide vaheline võimuvõitlus
Albaania sai iseseisvaks
Ungari loovutas Rumeeniale alasid
Island iseseisvus
Uued riigipiirid sundisid inimesi ümber asuma
Jaapan jäi USA okupatsiooni alla
Tekib NSVL ja USA vastasseis ehk Külm sõda
Natsism mõisteti hukka
KÜLMA SÕJA TUNNUSED:
Võidurelvastumine
Propaganda
Pidev tuumasõjaoht
Raudne eesriie
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE
Trumani dokriin: USA teatas, et tuleb end NSVL-st lähtuva ohu eest kaitsta.
Marshalli plaan: 17 riigile anti USA poolt 13 miljardi dollari eest abi, tingimusel, et öeldakse lahti kommunismist.
Külma sõja osapoolte vahelised liidud
Valdkond Majandus Sõjaline koostöö rahutagamine
Demokraatlikud organisatsioon Euroopa Söe- ja Teraseühendus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO ÜRO
lääneriigid loomise aasta 1952 1949 1945
____________ eesmärk Euroopa uue sõja vältimine kaitsta liikmesriike Sõjaliste konfliktide ärahoidmine, rahu tagamine
Majandusliku koostöö arendamine ja diplomaatiline koostöö
Sotsialistlik organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu VMN Varssavi Lepingu Organisatsioon VLO
idablokk loomise aasta 1949 1955
eesmärk Muuta idabloki riigid NSV Liidust sõltuvaks NSV Liidu diktaadi elluviimine