ÕIGUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED (0)

KORDAMISKÜSIMUSED
1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga.
Õiguse seos riigiga.
Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe .
Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid , mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. ( erakonnad , ametiühingud , noorsoo-organisatsioonid, usuühingud)
Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest.
Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik , suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas.
Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks riigi ja õiguse omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni.
Õiguse seos poliitikaga.
Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon . Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses riigivõimu omandamise, selle kasutamise ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid . Poliitika eesmärk on ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega.
Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid , teatavatel juhtudel kogu rahvas (seaduse vastuvõtmisel rahvahääletusel) ning ta leiab väljenduse riigi poolt aksepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Seega on õigusaktis väljendatud riigi tahe poliitiliste jõudude kompromiss . Sellest askeptist vaadatuna on õigus riigi poliitika väljendus ja selle tulemus.
Igal seadusel on konkreetsed poliitilised eesmärgid. Oma poliitika teostamisel kasutab riik eelkõige õigust kui väga ratsionaalset ja otstarbekohast vahendit ühiskonnaliikmete käitumise suunamiseks riigi ülesande täitmisele . Sellest aspektist vaadatuna on õigus riigi poliitika teostamise vahend.
Õigus peab tagama võimude lahususe põhimõtte järgimise, seaduslikkuse ja seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimise, riigivõimu allutatuse põhiseadusele, demokraatliku õigusemõistmise sõltumatu kohtu poolt jne. Õigus peab kaitsma üksikisikut nii riigi kui ka riigiväliste institutsioonide ebaseadusliku kohtlemise eest. Õigusriigis peab poliitiline tegevus toimuma õigusega kindlaks määratud raamides. Sellest aspektist vaadatuna on õigus poliitika ohjeldamise vahend.
2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem . Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist.
Õiguse mõiste

• Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum.
  

Õigusnormid kujutavad endast terviklikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest. See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstabõiguse kui tervikliku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi.

• Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.
  

See tunnus eristab õigusnormide kogumit ürgkogukondliku ühiskonna tavadest ja teiste sotsiaalsete normide süsteemidest, sest õigusnorme loob ainult riik.

• Õiguses väljendub riigi tahe.
  

Mida demokraatlikum on poliitiline režiim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe.

• Õigus on üldkohustuslike normide kogum.
  

Õigusnormid on kohustuslikud kõigile riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest. Tänapäeva demokraatlikes riikides on õigus selleks vahendiks , mille abil riik piirab enda ja oma organite tegevust, püsides seadusega kindlaks määratud raamides.

• Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga.
  

Sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. Rikkumiste korral kohaldatakse ka karme karistuslikke meetmeid, mõnedes riikides isegi surmanuhtlust.

• Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.
  

(loe lisaks õpik lk 30)
Õigussüsteem
Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õn-de struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tava käsitluses mõistetakse selle all õn-de kogumit ja õigusasutuse süsteemi.
Õiguse allikad.
Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õn-i väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu rii annab normile üldkohustusliku tähenduse.
ÕV liigid:

• Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava
  

• Õigusteadus (juristide arvamus)
  
• Kohtu- ja halduspretsedent
  
• Leping
  
• Normatiivakt ehk õigustloov akt
  
• Rahvusvahelise õiguse üldtunnustaud põhimõtted ja normid
  
• Euroopa Liidu õigusaktid
  

Tava erinevus õigusnormist.
Tava on käitumisreegel , mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga. Õn-de täitmist tagatakse riigi sunniga.
3. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid .
Õigusnormi mõiste.
Sotsiaalse normi üks alaliike, millel on kõik sotsiaalsete normide liigitunnused:

• Ta on inimeste käitumise reegel
  
• Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele
  
• Tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.
  

Õn-i spetsiifilised tunnused:

• Lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu.
  
• Täitmine tagatakse riigi sunniga.
  
• Üldkohustuslik käitumisreegel.
  
• Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohutstused.
  
• Formaalselt määratletud reegel.
  

Õn-e võib liigitada:

• Subjekti järgi
  
• Reguleerimisobjekti järgi
  
• Ajalise kehtivuse järgi
  
• Territoriaalse kehtivuse järgi
  
• Ettekirjutuse iseloomu järgi
  
• Täiendava funktsiooni järgi
  
• Vastavalt regulatsiooni viisile
  

Sotsiaalne norm.
Üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mimtesuguste kollektiivsete subjektidega.
Sotsiaalsete normide põhiliigid.

• Moraalinormid
  
• Korporatiivsed normid
  
• Tava
  
• Religiooninormid
  
• Välise kultuuri normid
  

4. Avalik õigus ja eraõigus . Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
Avalik õigus ja eraõigus.
Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õn-e, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon . Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
Eraõiguse moodustavad õigusharud , õigusinstituudid ja õn-d, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Autonoomne reguleerimismeetod.
Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest.
????????
Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
Avalik õigus:

• Rahvusvaheline õigus
  
• Haldusõigus
  
• Finantsõigus
  

Eraõigus:

• Võlaõigus
  
• Perekonnaõigus
  
• Pärimisõigus
  

5. Õigusakt . Seadus, määrus, käskkiri . Millal need õigusaktid jõustuvad?
Õigusakt.
Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid , mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õa-d võivad olla, kas normatiivsed või mittenormatiivsed.
Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele. Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õn-e.
Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile . Kohustavad konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks.
Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
Põhiseadused , konstitutsioonilised seadused, lihtseadused.
Jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei ole sätestatud teisiti.
Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juridileselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruse andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel, KOV volikogul ja valla- või linnavalitsusel.
Jõustub kolmandal päeval peale RT-s avaldamist, kui määruses pole sõtestatud teisiti.
Käskkiri on asutuse tegevust korraldav haldusakt . Käskkiri on korraldav dokument, mille annavad välja minister, tippjuht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada ettevõtte tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi .
Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks. Nendele aktidele tuleb käskkirja konstateerivas osas viidata.
Jõustub selle allakirjutamisest, kui selles ei ole kirjas teisiti. Tehakse teatavaks viivitamatult.

6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu).
Õn alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotussubjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
Elemendid:

• Subjektid (kõik ühiskondlikus elus osalevad isikud)
  
• Subjektiivsed õigused (lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist) ja juriidilised kohustused (riigi poolt kehtestatud kohustuslikkäitumise määr)
  
• Objekt (materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve)
  

7. Õigusvõime , teovõime , deliktivõime . Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine.
Õigusvõime
Riigi poolt tunnustatav isiku võime omandada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
Teovõime
Isiku võime subjektiivseid õigusi js juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada.
Deliktivõime
Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest.
Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine.
Füüsilise isiku õv on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õv tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Alla 18-aastasel isikul ja psüühikahäirega isikul on piiratud teovõime. Alla 7-aastase alaealise poolt tehtud ühepoolne tehing on tühine.
Kui füüsilise isiku asukoht on pikka aega teadmata ja tema kohustused jäävad täitmata, õigused realiseerimata ning vara säilimine satub ohtu, siis kasutatakse füüsilise isiku surnuks tunnistamist. (TSÜS §-d 19-23).
Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine.
Juriidiline isik võib tekkida kahel viisil:

• Teatud liiki juriidilise isiku kohtakäiva seaduse alusel (nt aktsiaselts asutatakse äriseadustikus as-i kohta kehtestatud sätete alusel)
  
• Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (Vabariigi Valitsus, Riigikontroll jt.)
  

Juriidilise isiku lõpetamise alused (TSÜS § 39):

• Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega
  
• Isiku, organi või asutuse otsusega, kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik
  
• Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel
  
• Tähtaja möödumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt
  
• Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta
  
• Muul seaduse, põhikirja või ühislepinguga ettenähtud alusel
  

8. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid.
Juriidiliste isikute liigid.
Eraõiguslik ja avalikõiguslik
Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid.

• Riik
  
• KOV üksus
  
• Avalikes huvides loodud juriidiline isik
  

Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid.

• AS
  
• OÜ
  
• TÜ
  
• UÜ
  
• TULUNDUSÜHISTU
  
• SA
  
• MTÜ
  

9. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm.
Tehing.
Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimisele, muutumisele, või lõpetamisele. Lepingud võivad olla ühepoolsed, kahe- ja mitmepoolsed. Kahe- ja mitmepoolseid tehinguid nimetatakse lepinguteks. Tehing kujutab endast isiku tahte avaldust. See tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja omades nendes õiget ettekujutust. Tahe võib olla avaldatud otseselt või kaudselt . Otsene võib väljenduda ka kõnes, kirjas või märkidel, millel on sõnade tähendus. Kaudne on tahteavaldus , mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu teostamise tahet. Vaikimist arvestatakse tahteavaldusena vaid siis, kui see on ette nähtud seaduses või poolte kokkuleppes.
Mida tähendab tühine tehing.
Tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Seadusega vastuolus olev tehing on ühine, v.a. kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on kehtetu algusest peale ja seda ei pea täitma. Kõik, mis selle järgi saadakse tuleb tagastada, kui see on võimatu, siis hüvitama rahas.
Tehingu vorm.
Tehingu võivad pooled teha mistahes vormis või kokku leppida, mis vormis seda teha, kui seadus ei sätesta tehingule kohustuslikku vormi. Pooled võivad teha lepingu notariaalselt tõestatud vormis ka siis, kui seadus nõuab kohustuslikku kirjalikku vormi või ei ole tehingu vorm seaduses sätestatud. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis, kehtivad selle vormi kohta seaduses kehtestatud nõuded. Tehingu kirjalik vorm võib olla kas reaalne ehk kirjalik-notariaalne (notariaalselt kinnitatud) või lihtkirjalik. Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla mõlemad lepingu osapooled. Lihtkirjaliku lepinguga on võrdne poolte kirjavahetus. Seaduses ettenähtud lihtkirjaliku vormi või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing kehtetu (tühine).
10. Esindamine . Esinduse liigid.
Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping , abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks. vahel lähedalt sugulased). Juriidiline isik võib olla esindajaks, kui see ei ole vastuolus tema juriidilise isiku õigusvõimega. (näiteks. kaubandusettevõte ei saa esindada).
Volitus
Seadus
11. Mis on leping. Lepingu vormi nõuded (§11)
Mis on leping.
Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele.
Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ning lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Selliseks loetakse rahvusvahelisilepinguid (pakte, konventsioone), millest juhinduvad ka teised subjektid. Sageli kohustab rahvusvaheline leping osapooli sisse viima muudatusi oma siseriiklikku seadusandlusesse. Normatiivseks loetakse ka tööõiguslikke kollektiivlepinguid.
Lepingu vormi nõuded (§11)

• Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
  
• Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.
  
• Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
  
• Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool .
  
• Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates.
  

12. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20)
Pakkumus ehk ofert (§ 16)
Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus.
Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega.
Määratud nõustumuse andmise tähtajaga pakkumus (§ 17)
Kui pakkumuses on nõustumuse andmise tähtaeg määratud, kehtib pakkumus ja sellele võib nõustumust anda selle tähtaja lõpuni. Pakkumusele ei ole õigeaegselt nõustumust antud, kui nõustumus ei jõua pakkumuse esitajani nõustumuse andmise tähtaja jooksul.
Pakkumuse esitaja poolt kirjas määratud nõustumuse andmise tähtaeg algab kirjas märgitud päevast. Kui kirjas ei ole nõustumuse andmise tähtaja algust märgitud, algab nõustumuse andmise tähtaeg kirja postitamisest.
Kui pakkumus on esitatud kohalviibijale või edastatud telefonitsi või muud hetkesidevahendit kasutades, algab nõustumuse andmise tähtaeg pakkumuse esitamisest, kui pakkumuse esitaja ei ole määranud teisiti.
Määramata nõustumuse andmise tähtajaga pakkumus (§ 18)
Kui kohalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumusele ei anta nõustumust viivitamata, siis pakkumus lõpeb, kui asjaoludest ei tulene teisiti. Sama kehtib, kui pakkumus esitatakse telefonitsi või muud hetkesidevahendit kasutades.
Eemalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumuse puhul kehtib pakkumus nõustumuse kättesaamiseks tavaliselt vajaliku aja jooksul, arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas pakkumuse esitaja valitud sidevahendi kiirust.
Pakkumuse lõppemine (§ 19)
Pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate.
Pakkumus ei lõpe , kui pakkumuse esitaja pärast pakkumuse esitamist , kuid enne nõustumuse kättesaamist, muutub piiratult teovõimeliseks või sureb või kui kuulutatakse välja tema pankrot või tema vara määratakse sundvalitsemisele, välja arvatud juhul, kui võib eeldada pakkumuse esitaja tahet pakkumuse lõppemiseks sellisel juhul.
Nõustumus ehk aktsept (§ 20. )
Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.
Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks.
13. Mis on võlasuhe , selle õigussuhte subjektid (§2)

Võlasuhte mõiste (§ 2)

Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik ) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Subjektid on võlgnik ja võlausaldaja.
14. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt)

Kohustuse täitmine (§ 76)

• Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
  
• Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
  
• Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
  
• Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud , siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
  

Kohustuse täitmise kvaliteet (§ 77)

Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt (§ 78)

Kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest.

Kohustuse täitmine õigustamata isikule (§ 79)

Kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kohustus loetakse samuti täidetuks käesoleva seaduse § 169 lõikes 1 nimetatud juhul.

Leping kolmanda isiku kasuks (§ 80)

Lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks).

Kohustuse täitmise aeg ja sissenõutavus (§ 82)

Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
15. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (VÕS §142, 156, 158)

Kõrvalkohustused (§ 141)

Kõrvalkohustusteks on eelkõige:

• käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused;
  
• käsiraha andmisest tulenevad kohustused;
  
• leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused.
  

Käendamine.
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Garantii.
Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
Käsiraha.
Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma.
Leppetrahv .
Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm.
Tööleping.
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik ( töötaja ) teisele isikule ( tööandja ) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Töölepingu kohustuslikud andmed.

• tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
  
• töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
  
• tööülesannete kirjeldus;
  
• ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
  
• töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ( töötasu ), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
  
• muud hüved , kui nendes on kokku lepitud;
  
• aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ( tööaeg );
  
• töö tegemise koht;
  
• puhkuse kestus;
  
• viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad ;
  
• viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele;
  
• viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
  

17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?

Võrdse kohtlemise seaduse kohaselt on töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuste, rassi või nahavärvuse, nende usutunnistuste või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu.

Võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimine (§ 3)

§ 1 lõige 1
Võrdse kohtlemise seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse ), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.
18. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama?
Tööandja säilitab töölepingut kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.
NB! Enne 7.01.2001 lõpetatud töölepinguid ning lahkunud töötajate isikukaarte säilitatakse 75 aastat; 7.01.2001 – 01.07.2009 lõpetatud töölepinguid, töötajate isikukaarte ja välja võtmata tööraamatuid säilitatakse 50 aastat.
19. Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?

Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (§ 6)

Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku TLS § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele , mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse.

Töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86)

• Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.
  
• Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.
  
• Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest.
  
• Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel , mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
  

Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu (§ 96)

  Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.
20. Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu?

Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (§ 6)

Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.

Tähtajalise töölepingu sõlmimine (§ 9)

Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas.

Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks.

Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang (§ 10)

• Kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.
  
• Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi.
  

21. Konkurentsipiirangu kokkulepe.

Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (§ 6)

Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu.

Konkurentsipiirangu kokkulepe (§ 23)

• Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.
  
• Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
  
• Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud .
  
• Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine.
  

Konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivus pärast töölepingu lõppemist (§ 24)

• Pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see:
  

• vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele;
  
• on sõlmitud kirjalikult;
  
• selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3;
  
• see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
  

• Tööandja ei saa tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet.
  
• Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.
  

Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine (§ 25)

• Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette.
  
• Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik.
  

Leppetrahv konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel (§ 26)

Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi.
22. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes.

Saladuse hoidmise kohustus (§ 22)

• Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.
  
• Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
  
• Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud.
  

Saladuse hoidmise kohustus (VÕS) (§ 625)

• Käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt.
  
• Pärast käsunduslepingu lõppemist säilib käsundisaajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ulatuses, mis on vajalik käsundiandja õigustatud huvide kaitseks.
  

23. Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega?

Töölepingu sõlmimine alaealisega (§ 7)

• Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.
  
• Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
  

ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;

ohustab alaealise kõlblust;

sisaldab ohte , mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;

takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;

ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. 

• Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
  
• Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine.
  

Nõusolek alaealise töötamiseks (§ 8)

• Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta , on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab.
  
• Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest.
  
• Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta.
  
• Kui tööinspektor on kindlaks teinud, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha, annab tööinspektor tööandjale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku.
  
• Kui tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul.
  
• Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega käesolevas paragrahvis nimetatud nõusolekuteta, on tühine.
  
• Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta.
  

24. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel?

Töötaja hoolsuse määr (§ 16)

Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

Töötaja vastutus (§ 72)

Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust.
25. Mis on töölähetus , millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord.

Töölähetus (§ 21)

• Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
  
• Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega.
  
• Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.
  
• Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.
  

Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus (§ 40)

Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist . Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras.
26. Mis on töötasu? Selle suuruse kindlaksmääramine. Mida tähendab töötasu alammäär? Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu?
Töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu. Töölepingus peab olema kajastatud brutopalk.

Töötasu suurus (§ 29)

• Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.
  
• Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
  
• Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas.
  
• Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda.
  
• Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära.
  
• Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.
  

Majandustulemuselt makstav tasu (§ 30)

Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.

Tehingutelt makstav tasu (§ 31)

Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679–682.
27. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Puhkusetasu maksmine .

Põhipuhkus (§ 55)

Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

Põhipuhkuse andmine (§ 68)

• Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.
  
• Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus - ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
  

Puhkusetasu (§ 70)

• Töötajal on õigus saada TLS-e § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu.
  
• Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
  
• Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine.
  

Kasutamata puhkuse hüvitamine (§ 71)

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
28. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust. Varalise vastutuse kokkulepe.

Leppetrahv tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel (§ 77)

Tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (§ 88)

Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja:
on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;

Varalise vastutuse kokkulepe (§ 75)

Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
 1) see on sõlmitud kirjalikult;
 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
29. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.

Töölepingu lõpetamine kokkuleppel (§ 79)

Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
30. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt.

Töölepingu korraline ülesütlemine (§ 85)

Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.

Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.

Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.

Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.

Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda.
31. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel. !!!

Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt (§ 91)

Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.
32. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (§ 89)

Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul ( koondamine ).
Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:
 1) tööandja tegevuse lõppemisel;
 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid .
Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.
Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
33. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil
Hädakaitseseisund
Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huve ohustava õigusvastase ründe tõrjumine . Hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire . Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. Tõrjuda tuleb samamoodi kui rünnatakse, enam-vähem samade vahenditega. Teatavatel juhtudel pole hädakaitse õigus, vaid kohustus, näiteks valvuritel. Hädakaitse tingimused on kõigile võrdsed. Õigus hädakaitsele tekib siis, kui inimene on hädakaitse seisundis, st. peab esinema ühiskonnale kahjulik või ohtlik rünne. Ründe algamise moment on hetk, mil rünne reaalselt ähvardab toimuda, mitte see, et keegi valmistab ette või kavatseb rünnata. Hädakaitse seisund püsib seni, kuni ründe oht on reaalne. Esineb ka näiline hädakaitse, näiteks mängupüstoliga pimedas ähvardamine. Sel juhul võib rünnatav kasutada reaalset hädakaitset.
Hädakaitse võib olla:
1. Ennakkaitse- asutakse kaitsesse enne tegelikku rünnet. Kaitsja eeldab rünnet.
2. Hilinenud kaitse- pärast rünnet minnakse seda tõrjuma, tavaliselt kättemaksu ajel.
Hädaseisundil
Tegevus, millel on küll kõik õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat, teist isikut, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huve, ei ole õigusrikkumine , kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitust väiksem. Hädaseisundis toime pandud tegu on seega ühiskonnale kasulik ja õiguspärane, kuigi väliselt on tal õigusrikkumise tunnused. Õigus nii käituda on igal inimesel. hädaseisund tekib, kui seda õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht, ohu allikad võivad olla näiteks loodusjõud, seadmed või mehhanismid . Hädaseisund tekib alati hetkest, mil objekti ähvardab reaalne oht. Hädaseisund ei saa õigustada igasugust tegu, mille hädaseisundis isik on toime pannud . Õigustada võib tegu, mis on ainsaks objekti ohtu kõrvaldavaks vahendiks. Hädaseisundi õiguspärasuseks on nõutav, et tekitatud kahju oleks väiksem ärahoitud kahjust.
34. Mida tähendab süüdimatus
Isik on süüdimatu , kui ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega, mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
35. Süüteo mõiste.
Süütegu on Karistusseadustiku kohaselt karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi ( KarS §2 lg2).

§ 3.  Süütegude liigid

 (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
 (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod.
 (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus.
 (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
 (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo - ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest.
36. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest.
Kuritegu on KarS sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus.

§ 4.  Kuritegude raskusastmed

Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod.
Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Juriidilise isiku süütegu on esimese astme kuritegu, kui sama teo eest on füüsilisele isikule raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus.
Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet.
37. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest.
Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.

38. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse?
Maa- ja halduskohtud
39. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse?
Ringkonnakohtud
40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus ?
Esimesest astmest
41. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale?
Ringkonnakohtusse
42. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale?
Riigikohtusse
43. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond ?
Tartu Maakohtu juures
44. Milliseid kohtuasja liike arutavad/ lahendavad maakohtud?
Tsiviil- kriminaal- ja väärteoasja. Maakohus teeb ka muid toiminguid , mis on seadusega antud nende pädevusse.
45. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud?
Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.
32