Õiguse alused. Eksam 2016 (0)

1.Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga.
Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe . Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks.
Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon .
2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem . Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist.
Õ on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
ÕS ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
Õ allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.

• Õiguslik tava
  
• Õigusteadus ( juristide arvamus)
  
• Kohtu- ja halduspretsedent
  
• Leping
  
• Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
  
• Normatiivakt
  

ÕN erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel , mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu.
3.Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid .
ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
SN on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega:1. Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted;1.Korporatiivsed normid – käitumisreeglid , mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon ) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.
4. Avalik õigus(rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus , finantsõigus) ja eraõigus (perekonnaõigus, võlaõigus , asjaõig). Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3
õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon
Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.
HUVITEOORIA –

• Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist
  
• Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust)
  

SUBJEKTITEOORIA –

• Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.
  
• Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud.
  

ALLUVUSTEOORIA -

• Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe).
  
• Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe).
  

5. Õigusakt . Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
ÕA-Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
SEADUS - üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
Põhiseadus
Konstitutsioonilised seadused
Lihtseadused

• jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega .
  

MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel.

• jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.
  

KÄSKKIRI - Üksikakt , reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.

• jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti.
  

6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu).
Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
Õigussuhte elemendid:

• Subjektid
  
• Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
  
• Objekt
  

Subjekt: kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse ( õigusvõime , teovõime , deliktivõime )
Subjektiivne õigus: lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
Juriidiline kohustus: riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr.
Objekt: Materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
7. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine.
Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine.
Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada.
Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest
8. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline
isik ja selle liigid.
Jur.isikud:avalik-õig ja eraõig isik
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. EÕ j/i on täisühing , usaldusühing , osaühing , aktsiaselts , tulundusühistu , sihtasutus ja mittetulundusühing .
AÕ j/i on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
9. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm.
Tehing on on toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus
Tühine tehing on näiteks seadusega vastuolus olev tehing ja seda ei pea täitma

• Suuline
  
• Kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud)
  
• Elektrooniline vorm
  

10. Esindamine . Esinduse liigid.
-on tehingu tegemine esindaja kaudu,
-loob õigussuhte esindatava ja tehingu, mida esindaja esindatava nimel teeb, teise poole vahel,
-ei ole lubatud, kui seadusest tulenevalt peab tehingu tegema isiklikult
Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus .
11. Mis on leping. Lepingu vormi nõuded
Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Suuline ja kirjalik
12. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu
Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
13. Mis on võlasuhe , selle õigussuhte subjektid (§2)
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik ) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
14. Kuidas tuleb kohustust täita
1.Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.2.Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.3.Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.4.Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud , siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
15. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu
Kõrvalkohustusteks on eelkõige:
1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused;
2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused;
3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused.
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku ( põhivõlgnik ) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma .
Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm.
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu
17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
18. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama?
Töölepingu kehtivuse ajal ja 10 aastat töölepingu lõppemisest arvates
19. Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?
Katseaeg – tööandja ja töötaja vaheline kokkuleppeline aeg, mille jooksul hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele , mida nõutakse töö tegemisel. Max 4 kuud.
Töölepingu ülesütlemine katseajal:
1.Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda 4kuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.
2.Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.
3.Tööandja ja töötaja võib kuni 8ks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest.
4.Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel , mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
20. Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu?
Kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas.
21. Konkurentsipiirangu kokkulepe
Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.
22. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes
Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
23. Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega?
Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega, va teha kerget tööd 7-14a
Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida:
1)ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
2)ohustab alaealise kõlblust;
3)sisaldab ohte , mida alaealine ei suuda õigel ajal
4)takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist
Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus
24. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel?
Töötaja hoolsuse määr - töötaja peab tööandja vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult, püüdma kahju tekkimist igal juhul vältida. Järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest
25. Mis on töölähetus , millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord.
Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
Töölähetuse päevaraha alammäär 22,37€. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.
26. Mis on töötasu ? Selle suuruse kindlaksmääramine. Mida tähendab töötasu alammäär? Mis on
majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu?
Töötasu- kokkulepitud töö eest makstav tasu, mis makstatkse rahas. Töötasu alammäär on vähim tasu, mida võib töötajale tehtud töö eest maksta lähtudes seadusest.
Maj:Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.
Teh: Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679–682.
27. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Puhkusetasu maksmine .
PP iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. PP nõue aegub 1 aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
28. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust. Varalise vastutuse kokkulepe.
Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
29. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.
Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
30. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt.
Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, va töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
31. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel.
1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi , ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu
3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
4) oli tööl joobeseisundis;
5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo
7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.
32. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).
33. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil
1. hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks;
2. üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene;
3. võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega;
4. tekitatav kahju peab olema väiksem ärahoitavast;
5. ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis;
6. hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse-puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid.
34. Mida tähendab süüdimatus
Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal
- ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või
- ei olnud võimeline vastavalt sellele juhtima seoses:
1.vaimuhaigusega;
2.ajutise raske psüühikahäirega;
3.nõrgamõistuslikkusega;
4.nõdrameelsusega või
5.muu raske psüühikahäirega (nt kurttummus , võõrutushäired sõltuvushaigetel jne)
35. Süüteo mõiste
Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.
Süüteod: kuritegudeks ja väärtegudeks.
36. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest.
Kuritegu on KarS -is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus

• Rahaline karistus
  
• Vangistus
  

37. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest.
Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.

• Arest
  
• Rahatrahv
  
• Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine
  

38. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse?
Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru) ja halduskohtud (Tallinn, Tartu/ kohtumajad on aga Tartus, Tallinnas, Jõhvis ja Pärnus)
39. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse?
Ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu)
40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus ?
Kohtumenetlus algab I kohtuastmest
41. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale?
Ringkonnakohtusse
42. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale?
Riigikohtusse
43. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond ?
Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures
44. Milliseid kohtuasja liike arutavad/ lahendavad maakohtud?
Maakohtud arutavad I astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasju.
45. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud?
Halduskohtud arutavad I astme kohtuna haldusasju.