Õigusõpetuse 1 kontrolltöö küsimused (0)

1.Õiguse mõiste.
Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
2. Õigusnormi mõiste.
ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel , millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
3. Avalik õigus ja eraõigus . Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3
õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon.
( riigiõigus , haldus-, finants -, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus )
Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.
( tsiviilõigus , äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus))
4. Õigusakt.
Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Üldakt –suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi .
Üksikakt - annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks.
5. Seadus, määrus, käskkiri . Millal need õigusaktid jõustuvad?
SEADUS - üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
Jõustumine: Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega .
MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt , mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel.
Jõustumine: Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.
KÄSKKIRI - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.
Jõustumine: Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti.
6. Õigussuhe ja selle elemendid.
Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
Õigussuhte elemendid:

• Subjektid
  
• Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
  
• Objekt
  

7. Õigussuhte subjektid.
Subjekt: kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse ( õigusvõime , teovõime , deliktivõime )
8. Õigusvõime.
Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
9. Teovõime.
Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada.
10. Deliktivõime.
Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest
11. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Eraõiguslik juriidiline isik
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Jur.isiku õigusvõime
...on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
12. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid.
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing , osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing .
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
13. Tehing.
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
14. Mida tähendab tühine tehing.
Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
a: tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega.
b: seadusega vastuolus olev tehing, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud.
Tühine tehing on kehtetu algusest peale, tühist lepingut ei pea täitma, tühise lepingu järgi saadu peavad pooled tagastama, või siis hüvitama selle rahas.
15. Tehingu vorm.
Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi
Suuline
Kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud)
Elektrooniline vorm
Tehingu vormi järgimata jätmine:
Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.
16. Esindamine . Esinduse liigid.
Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus .
17. Mis on leping.
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ( pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega.
18. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20)
Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
19. Lepingu vormi nõuded (VÕS §11)
 Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
 Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.
20. Töölepingu mõiste.
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
21. Töölepingu vorm.
 Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
22. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
§ 3.
Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
23. Kuidas eristada töölepingut teistest töö tegemist reguleerivatest lepingutest?
24. Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamise alus/õigus katseajal?
Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on töö tegemiseks nõutav. Töölepinguseadus näeb ette seadusest tuleneva katseaja, mis tähendab, et selle kohaldamiseks ei pea pooled eraldi kokku leppima. Katseajal saab tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda lihtsustatud korras. Tööandja peab ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema.
25. Milliseid põhimõtteid peab tööandja teadma tähtajalise töölepingu sõlmimisel?
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks töölepingu seaduse paragrahvis 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.
26. Konkurentsipiirangu kokkulepe.
 (1) Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.
 (2) Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
 (3) Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine.
27. Saladuse hoidmise kohustus töösuhtes.
Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.
 (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud.
28. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.
Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
29. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt.
 (1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.
 (2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
 (3) Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.
 (4) Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.
30. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel
põhjustel.
 (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel , mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja:
 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata ( töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
 4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;
 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.
 (2) Enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
 (3) Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
 (4) Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
31. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.
 (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul ( koondamine ).
 (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:
 1) tööandja tegevuse lõppemisel;
 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
 (3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
 (4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.
 (5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
32. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse)
astmesse?
Maakohtud, halduskohtud , linnakohtud
33. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse?
II astmesse: Ringkonnakohtud
III aste: Riigikohus
34. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid .
Töövaidluskomisjon, kohus
1:34