ega agasid. Õiguslikud probleemid kohtuotsuses (materiaal- ja menetlusõiguslikud) Probleemiks on hageja saamata jäänud töötasu ja lõpparve, hüvitis kasutamata puhkuse eest ning tööraamatu väljastamine ning hüvitis viimase väljastamise eest. Sellest kõigest tulenevalt on tõstetud peaprobleemiks töölepingu olemasolu. Maakohus kohaldas valesti TLS § 8 ja 9. Maakohus jättis alusetult tähelepanuta TLS §-s 17 sätestatu, mille kohaselt sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Maakohus ei ole märkinud, millistel tõenditel rajanevad tema järeldused. Kostja arvates andis Ringkonnakohus ebaõige hinnangu poolte tahtele lepingu sõlmimisel ja jättis arvestamata TLS §-s 9 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 89 sätestatu. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise
Ajakirjanik ei tohtinud oma mõtteid avaldada. 4) 5) Rahvast hirmutati juuditega, kommunistidega. 6)Ehitati palju tehaseid ja vabrikuid, kus toodeti sõjarelvi. 7) SS, millele allus veel lisaks Gestapo 2. Mille poolest on Stalini ja Hitleri tegevus võimu kehtestamises sarnane? Mõlemad lõid ranged seadused, mis piirasid inimeste sõna ja kodanikeõigusi. Samuti kõrvaldati vaenlased. 3. Leia seoseid natside populaarsuse ja Versaille rahulepinguga sätestatu vahel. Natsid tahtsid tühistada Versailles rahulepingu, kuna see alandas neid ja nad tahtsid laiendada riigi piire. 4. Millised olid Mussolini õpetuse põhiseisukohad? Tähtsaimal kohal oli rahvus. Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. 5. Too välja iseloomustavad jooned: 1) sõjakommunismile a) Enamik tööstusettevõtteid riigistati
mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Saladuse hoidmise kohustus Vastavalt võlaõigusseaduse §s 625 sätestatule võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. TÖÖANDJA PEAMISED KOHUSTUSED (1) (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldus 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu
* Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. * Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. * Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira võlaõigusseaduse §-s 14 sätestatu kohaldamist. 7. Töölepingu muutmine ja tühistamine * Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu tühistamise erisused * Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse tõttu, kui asjaolu, milles tööandja oli eksinud, on
4. maksumaksja koostatud ajakava kehtestamine maksuhalduri poolt maksuvõla tasumiseks 5. Maksu- ja tolliameti kohaliku asutuse poolt maksumaksja taotlusel kehtestatud maksuvõla tasumise graafik 14. Intressimäär vastavalt kehtivale seadusele on 1. 0,6% päevas 2. ajatatud maksuvõla korral võib see olla 0,04% päevas 3. maksimaalselt kuni 0,06% päevas 4. maksuhalduri poolt kehtestatav määr, kuid mitte üle seaduses sätestatu 5. aluseks sisse nõuda 11.34 eurot 630 eurolt võlalt 30 päeva eest 15. maksukohustuslase õigused maksumenetluses on 1. taotleda maksumenetluse tähtaja ennistamist või pikendamist 2. kasutada esindajat 3. kasutada tõlki 4. esitada proteste maksuhalduri tegevuse kohta 5. nõuda ametniku taandamist erapooletuse kahtlusel 16. Maksuõigussuhte mitterahalised kohustused on 1. info andmine 2. dokumentide säilitamine 3. maksukinnipidamine 4
§ 42. Kohaliku omavalitsuse pädevus alkohoolse joogi jaemüügi reguleerimisel (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib oma haldusterritooriumil: 1) kehtestada alkohoolse joogi jaemüügil lisaks käesoleva seaduse §-des 40 ja 41 nimetatule sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused. 2) [kehtetu - RT I 2008, 30, 190 - jõust. 14.07.2008] (2) Valla- või linnavalitsus võib alkohoolse joogi jaemüügi kohta märke tegemisel kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel tingimusi alkohoolse joogi jaemüügile. [RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004] § 43. Alkohoolse joogi müügihind (1) Alkohoolse joogi müügihind peab olema alkohoolse joogi jaemüügil avaldatud. (2) Alkohoolse joogi müügihinda ei ole lubatud avaldada selliselt, et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind. (3) Koos alkohoolse joogi müügihinnaga peab olema avaldatud: 1) alkohoolse joogi liik ja nimi;
tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõtetest lähtuvalt vastuvõtmatu. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 1 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 2 MÕISTLIKKUSE PÕHIMÕTE Tegutsetakse seaduslikult, st seaduses sätestatu või lepingus kokkulepitu järgi. VÕS §7 võlasuhtes loetakse Hea usu põhimõte on üldistest mõistlikuks seda, mida samas moraalinormidest ja väärtushinnangutest olukorras heas usus tegutsevad isikud tulenev käitumisreegel. loeksid tavaliselt mõistlikuks. Heas usus käitub inimene, kes käitub ausalt,
seadusandlusega kooskõlas ja seda ta on. Pensioniameti direktori käskkiri täpsustab seadusandlust. Pensioniseaduses on kirjas, et pensioni saaja peab oma isikut tõendama, Isikutõendite seaduses on nimetatud isikuttõendavad dokumendid. Need kaks seadust aga ei määra kindlaks aga seda, et pensioni saaja peab saama ükskõik millist neist kolmest dokumendist isiku tõendamiseks esitada. Seega ei ole käskkirjas sätestatu vastuolus nende kahe seadustega. Lisaks peab õiguserakendaja vaatama ega seadused pole välja antud peale käskkirja, aga nii ei ole, käskkiri on kõige viimasena välja antud. Sel juhul seal sätestatu kehtib ja kuna see on ka loogiliselt põhjendatud, siis peaks Magdaleena siiski pensionit soovides esitama passi või juhiloa. Selleks peaks ta endale uue passi tegema ja selle siis kohe esitama ning saama pensionit
4. maksumaksja koostatud ajakava kehtestamine maksuhalduri poolt maksuvõla tasumiseks 5. Maksu- ja tolliameti kohaliku asutuse poolt maksumaksja taotlusel kehtestatud maksuvõla tasumise graafik 14. Intressimäär vastavalt kehtivale seadusele on 1. 0,6% päevas 2. ajatatud maksuvõla korral võib see olla 0,04% päevas 3. maksimaalselt kuni 0,06% päevas 4. maksuhalduri poolt kehtestatud määr, kuid mitte üle seaduses sätestatu 5. aluseks sisse nõuda 11,34 eurot 630 euroselt võlalt 30 päeva eest 15. Maksukohustuslase õigused maksumenetluses on 1. taotleda maksumenetluse tähtaja ennistamist või pikendamist 2. kasutada esindajat 3. kasutada tõlki 4. esitada proteste maksuhalduri tegevuse kohta 5. nõuda ametniku taandamist erapooletuse kahtlusel 16. Maksuõigussuhete mitterahalised kohustused on 1. info andmine 2. dokumentide säilitamine 3. maksu kinnipidamine 4. maksu deklareerimine 5
§ 29. Jäätmehoolduse keskkonnamõju ja parim võimalik tehnika (1) Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. (2) Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. (3) Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnika 4) Keskkonnaministril on õigus anda käesoleva paragrahvi lõigetes 13 sätestatu rakendamiseks määrusi, mis kehtestavad käitlusnõuded: 1) vanaõlile; 2) polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavatele jäätmetele; 3) asbesti sisaldavatele jäätmetele; 4) titaanoksiidi tootmisel tekkivatele jäätmetele; 5) biolagunevatele jäätmetele; 6) elektri- ja elektroonikaseadmete romudele (elektroonikaromudele); 7) romusõidukitele; 8) kasutatud patareidele ja akudele; 9) ehitus- ja lammutusprahile; 10) vanarehvidele;
teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtu üldkogu (kuuluvad kõik riigikohtunikud): 1). vaatab läbi kohtulahendeid; 2). teeb Vabariigi
kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutusena. Õiguskantsleri seadus Allar Jõks Õiguskantsler Õiguskantsleri ametkonna tegevuse üheks põhieesmärgiks peab kujunema aktiivne osalemine põhiseaduse paragrahvis 14 sätestatu elluviimisel: õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus. See omakorda tähendab kõigi avaliku võimu kandjate aktiivset ja mõtestatud koostööd ning avatust. Riigikogu Toimetised, 4, 2001 5
Projekti aruandluses nähakse sageli tüütut bürokraatiat. Tegelikult on aruandlus vajalik ja kasulik kõigi projektiga seotud osapoolte jaoks. Kasusaavale organisatsioonile on aruandlus üheks monitooringu instrumendiks. Aruannete analüütilist osa saab kasutada argumendina tulevaste projektide rahastamise taotlemisel. Ka teostav firma või institutsioon ise võidab kvaliteetsest aruandlusest. Kinnitatud aruanne annab talle tegevusvabaduse aruandes sätestatu piirides ning samas on oluliseks töövahendiks projekti õigetes raamides hoidmiseks. Aruandlusel on ka distsiplineeriv mõju. Rahastav organisatsioon ei ole projekti tegevustega igapäevases kontaktis. Seega on aruanne tema jaoks peamine monitooringu vahend. Projekti aruannete põhjal annavad doonororganisatsiooni ametnikud omakorda aru finantside kasutamise efektiivsuse ja kvaliteedi kohta.
talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse. (3) Kui ettevõtja on prokuurat piiranud, ei kehti piirang kolmandate isikute suhtes, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud piirangud. (4) Prokuura suhtes kehtib tsiviilseadustiku üldosa seaduses (RT I 1994, 53, 889; 89, 1516; 1995, 26-28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811) esinduse kohta sätestatu, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. 11. Füüsilisest isikust ettevõtja. 12. Äriregister, registritoimingud .Äriregistri õiguslik tähendus. Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel.
Lepingueelsed läbirääkimised (1) Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. (2) Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira võlaõigusseaduse §-s 14 sätestatu kohaldamist. § 12. Töölepingu muutmine Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. § 13. Töölepingu tühistamise erisused (1) Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse tõttu, kui asjaolu, milles tööandja oli eksinud, on tühistamise ajal
automaatselt edasi astuda. Omanikuhüpoteegi vastu: §332. Omanikuhüpoteegi kustutamine hüpoteegipidaja nõudel (1) Kui hüpoteegi ja koormatud kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegipidaja nõuda sellise hüpoteegi üks ja sama isik, võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegipidaja nõuda sellise hüpoteegi kustutamist. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu ei kehti §328 alusel tekkinud hüpoteegi(st esialgse omanikuhüpoteegi)kohta. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue ei kehti hüpoteegi suhtes, mille kandest nähtub selle mittekehtimine antud hüpoteegi suhtes. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõude tagamiseks võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke pärast omanikuhüpoteegi tekkimist. Ühishüpoteek §359. Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja.
Kui ettevõtja on prokuurat piiranud, ei kehti piirang kolmandate isikute suhtes, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud piirangud. Prokuura suhtes kehtib tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatu, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja.Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule
· Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käsundi puhul peab käsundisaaja teatama käsundiandjale oma otsesest või kaudsest huvist käsundi esemeks oleva tehingu suhtes. 2 · Käsundisaaja poolt käsundi täitmisel iseendaga tehingu tegemine ei piira käsundisaaja õigust tasule ja kulutuste hüvitamisele, kui on järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. · Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatu ei välista ega piira käsundisaaja esindusõiguse kehtivust. Käsundisaaja teatamiskohustus · Käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. · Käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate
Suurimad keskkonna saastajad ja loodusvarade raiskajad on riiklikud monopoolsed ettevõtted, nagu "Eesti Põlevkivi" ja "Eesti Energia". Nende hiidude lõhkumine ja kogu energiatootmise ja -jaotuse süsteemi muutmine keskkonnasõbralikumaks ning säästva arengu põhimõtteid järgivad, on Säästva arengu seaduse poolt sätestatu elluviimisel tähtsaim samm. Üheks takistuseks teel säästliku ühiskonna suunas on elanikonna vähene teadlikkus säästva arengu probleemistikust. Nende igapäevane tegevus on suunatud peamiselt hetkeprobleemide lahendamisele või kasumijahile, mis tihtipeale viib lähiminevikus juba tehtud vigade kordamisele ega pea silmas kaugemaid perspektiive, rääkimata Agenda 21 poolt püstitatud eesmärkidest. x Tallinna Ülikool
(1) Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. (2) Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira võlaõigusseaduse §-s 14 sätestatu kohaldamist. § 12. Töölepingu muutmine Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. § 13. Töölepingu tühistamise erisused (1) Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse
3.3 Saladuse hoidmise kohustus Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. 3.4 Konkurentsipiirangu kokkulepe Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist
ehitiste olemasolul? Ei ole takistuseks. Ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 1. lõike punktis 8 sätestatu alusel. §6.(31) 30. Milline kord määrab maa munitsipaliseerimise täpsemad alused (korra nimi, vastu võtmise aeg ja määruse nr)? Maa munitsipaalomandisse andmise korra kinnitamine Maa munitsipaalomandisse andmise kord Vastu võetud 06.11.1996 nr 269 31. Millistel juhtudel võib maad erastada välismaalane? (2) Välismaalane võib erastada talle Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maad ja talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad
· Võivad kvalifitseeruda kriminaalkorras karistatavateks süütegudeks · Kahjustavad teo toimepannud isiku ja toimingutega seotud krediidi- ja finantseerimisasutuste mainet ja usaldusväärsust · Võivad kahjustada usaldust kogu rahandussüsteemi vastu ja suurendada isikute ja avaliku sektori kulusid. Rahapesu tõkestamine · Kontrolli teostab rahapesu andmebüroo · Peamiseks ülesandeks järelvave korraldamine EL ja Eesti õigiusaktides sätestatu üle Krediidi- ja finantseerimisasutustes. · Töö käigus hinnatakse hoolsuskohustuste täitmist ja vastavaid siseprotseduure. · Samuti peab FI osa võtma antud teemaga tegelevate komiteede tööst ja pakkuma probleemidele omapoolseid lahendeid.(MONEYVAL) Rahapesuga võitlevad organisatsioonid Eestis · Rahapesu andmebüroo · Pangaliit · Rahandusministeerium · Rahapesu tõkestamise alane valitsuskomisjon · Prokuratuur · Kaitsepolitsei
Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perekonna- ja eraelu võib riivata põhiseadusega kooskõlas ja PS § 26 teises lauses nimetatud põhjustel. PS § 26 esimene lause piiritleb sätte esemelise kaitseala sätestades perekonnaelu ja eraelu puutumatuse. Eraelu sfääri kuuluvad eelkõige intiimsfääri puutumatus, õigus seksuaalsele enesemääramisele, õigus informatsioonilisele enesemääramisele ja õigus oma sõnale ja
maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmisega. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistussuhte lõppemisega. §26 (1) 14. Millised andmed on avalikud ja kellele võib maksuhaldur neid avaldada? Maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele: 1) käesoleva seaduse §-des 18–22 sätestatu kohaselt Maksu- ja Tolliametis registreeritud maksukohustuslase registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva, tegevusala ja tegevuskohta, füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse alguse ning lõpu kuupäeva, § 18 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning § 23 lõikes 3 nimetatud andmeid; 2) käibemaksukohustuslase, samuti aktsiisilaopidaja registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva ning tema
määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega. (MKS § 26 lg 1) 14. Millised andmed on avalikud ja kellele võib maksuhaldur neid avaldada? Maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele: (MKS § 27 lg 1 p-d 1-11) 1) MKS §-des 18-22 sätestatu kohaselt Maksu- ja Tolliametis registreeritud maksukohustuslase registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva, 4 tegevusala ja tegevuskohta, § 18 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning andmeid notari ja kohtutäituri ametitegevuse alguse, peatamise ja lõpetamise kohta;
ning kaudne mõjutus lähedalasuvatele hõimudele. Just Rooma õiguse eeskujul hakkasid ka teised rahvused õigust üleskirjutama ( 5-6 sajand ). Eriti tähelepanuväärseks teeb Rooma õiguse see, et seda prooviti teha alati rahvale arusaadavamaks ning kättesaadavamaks nii nagu see toimib ka 21. sajandi Euroopas. XII tahvli seaduste punktid olid alus õiguslikule seosele ning ühiskonna stabiliseeritusele ja korrigeeritusele. Seaduses sätestatu oli riigi sunnijõuga tagatud õigus. Tekkis mõiste seaduse ülimuslikkusest ning subjektide vahelistest juriidilistest suhetest, kas siis eraõiguslikest ( ius privatum) või siis avalik-õiguslikest ( ius publicum). Kasutatud kirjandus 1. Hattenhauer, H. Euroopa õiguse ajalugu. Juura. 2007 2. Ilus, E. Rooma Eraõiguse alused. Penikoorem. 2005 3. 12 tahvli seadused. Arvutivõrgus:[http://www.historyguide.org/ancient/12tables.html] 4
ti-j töö i-j kestus. 5. Mis on pakkumiskutse dokumendid ehituse võistupakkumise kontekstis? Loetle 1)Pakkumiskutse 2)Tehniline 3)Tööettevõtuprogramm 6. Mis on voolehituse eesmärk? Voolumeetod kindlustab ehitustoodangu rütmilise väljalaske tööjõu pideva (katkematu) ja ühtlase koormamisega. Voolu korraldamise eesmärk on tööjõudluse kasv spetsialiseerumise, rutiini ja rütmi arvel. V.8 1. Loetle, mida määrab detailplaneering kaasarvatud ehitusõigusega sätestatu? Detailplaneering määrab: 1)kogu maaala kohta: - maa-ala kruntideks jaotamise - krundi ehitusõiguse, - tänavad ja liikluskorralduse - haljastuse ja heakorrastuse - ehitistevahelised kujad - tehnovõrkude paigutuse - keskkonnakaitse abinõud; 2)iga krundi kohta eraldi: - krundi kasutuse otstarve - lubatud ehitiste arvu - suurima ehitusalase pinna - ehitise lubatud kõrguse. 2. Kas on mingid üldised reegild ehitustööde järjestamisel? Mis neid mõjutab? 1). Maa-alused tööd sh
(2) Kui ostjale saadetud asi antakse sihtkohas ostja käsutusse, kuid ostja õigustatult keeldub asja vastu võtmast, peab ostja asja sellele vaatamata müüja arvel oma valdusse võtma, kui see on võimalik ostuhinda tasumata ja ei põhjusta ostjale ebamõistlikke ebamugavusi või kulusid. Ostja ei pea asja oma valdusse võtma, kui sihtkohas on kohal müüja või isik, kellel on õigus asi müüja arvel oma valdusse võtta. (3) Kui ostja võtab asja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt oma valdusse, on tal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigused ja kohustused. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu puhul võib ostja asja kolmanda isiku juures hoiustada vastavalt käesoleva seaduse §-le 124 või selle müüa vastavalt käesoleva seaduse §- le 125. § 230. Müügigarantii (1) Müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja
on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu. (3) Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest, mis võrdub hoonestajale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga. (sisuliselt lammutatud hoone ehitusmaterjali maksumus- mitte hoone turuhind) (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu kehtib niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti. § 253. Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel (1) Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada. Kui hüvitise
mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine. 27. Saladuse hoidmise kohustus töösuhtes. Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. 28. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 29. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. (1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. (2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja
vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. (5) Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. (6) Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. (8) Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. 8. § 115. Kahju hüvitamine (1) Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui
Arvutil põhinevad leiutised ei ole patenditavad, kui leiutis ei kujuta tehnikaalast panust või see panus on endastmõistetav (ala asjatundja jaoks patenditaotluse esitamise ajal). 31. Milliseid patendiõigusi on võimalik vaidlustada (autorsuse vaidlustamine ja patendi vaidlustamine)? Autorsuse vaidlustamine: Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus peale patenditaotluse avaldamist. Füüsiline isik, kes leiab, et PatS § 13 lg 1 või lg 2 sätestatu järgi on leiutise autor tema, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi patenditaotleja või pärast patendi väljaandmist patendiomaniku vastu. Autorsust võib vaidlustada ka selle isiku pärija. Patendi vaidlustamine: Patendiomaniku vaidlustamine: isik, kes leiab, et õigus patendile kuulub käesoleva seaduse alusel temale, võib oma õiguste tunnistamiseks pärast patenditaotluse sätestatu järgi
täitmata või täidab neid osaliselt on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS § 100. • Kohustust rikkunud isiku suhtes võib kohaldada nii lepingust kui ka VÕS § 101 lg 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. • Oluline: kohustuste rikkumine ei tohi kaasa tuua kohustuste rikkumist. Nt kui üks lepingu pool täidab omapoolsed kohustused osaliselt, siis see ei anna teisele lepingu poolele õigust jätta oma kohustused täitmata, va VÕS § 110 ja 111 sätestatu. Kohustuste rikkumine • VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. • Võlgnik vabaneb kohustuste rikkumisest, kui rikkumine on vabandatav. • Rikkumine on vabandatav, kui: • kokkuleppeliselt välistatakse ühe isiku vastutus; • esineb vääramatu jõud. • Ühe isiku poolne kohustuste rikkumine toob endaga kaasa teise isiku või isikute õiguste rikkumise. Õiguste kaitse
või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele; 5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest Riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele. (2) Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Vastavusdeklaratsioonis ja katseprotokollis sisalduvate kohustuslike andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-5 sätestatu ei laiene: 1) piiratud käitlemiseks lubatud alkoholile, kui järgitakse selle alkoholi käitlemist 17 kitsendavaid tingimusi; 2) alkoholile, millele kohaldatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 osundatud tolliprotseduuridest erinevat tolliprotseduuri selle alkoholi käitlemist kitsendavate õigusaktiga sätestatud tingimuste järgimisel; 3) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal asuvale alkoholile
nõuavad sisse nõuded, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara isikutele, kes on selleks õigustatud seaduse, põhikirja või ühingulepingu kohaselt. Pärast seda esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. c) Lõpp Eraõiguslik juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisel, avalikõiguslik juriidiline isik seaduses sätestatu ajal. Juriidilise isiku lõpp = registrist kustutamine. Sellega kaob juriidiline isik kui õigussubjekt. 6. ESEME js ASJA mõiste (III osa) a) Eseme mõiste- esemed on asjad( kehalised-autod, mööbel, jne), õigused (intellektuaalsest varast tulenevad õigused, samuti nõuded, pangahoiused, jne) ja muud hüved (elekter, soojus), mis võivad olla õiguse objektiks. b) Asja mõiste- asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Loomad ei ole
tähendab, et osapooled looksid töösuhte kus arvestatakse parimal võimalikul viisil mõlema osapoolte huvide ja heaoluga. 252. Mida reguleerib töölepingu seadus? Seaduse eesmärgiks on reguleerida töötajate ja tööandjate suhteid nii, et tagada töötajaile heaoluriigi põhimõtteid arvestades piisav turvalisus ja anda ettevõtjatele võimalus realiseerida enda äriidee. 253. Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos? V: Võlaõigusseaduses sätestatu käib ka lepingute kohta kaasaarvatud töölepingu. 254. Mis on tööleping? V: Tööleping on töötaja ja tööandja omavaheline kokkulepe mille kohaselt töötaja kohustab tegema tööd ja tööandja maksma selle eest tasu. Võib olla nii suuline kui kirjalik. 255. Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus? V: Selles, et töölepingu järgi peab töötaja tegema töö isiklikult, töövõtulepingu järgi hinnatakse töö tulemust ja võib kasutada kolmandaid isikuid. 256
Arvutil põhinevad leiutised ei ole patenditavad, kui leiutis ei kujuta tehnikaalast panust või see panus on endastmõistetav (ala asjatundja jaoks patenditaotluse esitamise ajal). 32. Milliseid patendiõigusi on võimalik vaidlustada (autorsuse vaidlustamine ja patendi vaidlustamine)? Autorsuse vaidlustamine: Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus peale patenditaotluse avaldamist. Füüsiline isik, kes leiab, et PatS § 13 lg 1 või lg 2 sätestatu järgi on leiutise autor tema, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi patenditaotleja või pärast patendi väljaandmist patendiomaniku vastu. Autorsust võib vaidlustada ka selle isiku pärija. Patendi vaidlustamine: Patendiomaniku vaidlustamine: isik, kes leiab, et õigus patendile kuulub käesoleva seaduse alusel temale, võib oma õiguste tunnistamiseks pärast patenditaotluse sätestatu
Kaubale ja teenusele osutatavad nõuded Mis nõuded on ( saatedok, arveldamine, kaubanduslik teave) § 6. Kaubale ja teenusele esitatavad nõuded (1) Müüdav kaup või teenus peab vastama sellele kaubale või teenusele õigusaktiga kehtestatud nõuetele. (2) Kauba või teenuse müügil sellega tasuta kaasa antud või mis tahes müügiedenduse eesmärgil üleantavale vallasasjale või osutatavale teenusele laieneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu. (3) Kui kaupa müüakse kaalu, mahu või mõõdu järgi vastavalt kliendi tellimusele ja asjakohane teave asub kauba vahetus läheduses selle müügikohas, ei pea müüja pakendatud kauba pakendi märgistus vastama kauba müügipakendile õigusaktiga kehtestatud nõuetele. (4) Vabariigi Valitsuse volitatud minister võib kehtestada kauba märgistamise nõuded ja märgistuses nõutava kauba koostise või omaduste määramise meetodid.
märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav ning vastama kõigile selle kauba märgistuse kohta kehtestatud nõuetele (TKS § 5 lg 1) Kui kauba märgistuse kohta ei ole õigusaktis nõudeid kehtestatud, esitatakse märgistuses vähemalt kauba nimetus (milleks võib olla selle kauba määratlemiseks üldises praktikas kindlakskujunenud väljend), kui selle puudumine võib tarbijat eksitada. Kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestades peab peale TKS § 5 lg 2 sätestatu olema lisatud järgmine teave: 1) kauba kogus või mõõtmed rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi asjakohastes mõõtühikutes; 2) kauba koostis ja koostisosade kogused #; 3) juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks; 4) juhised kauba kasutamiseks ja kauba säilitamise tingimused (kauba märgistusel, kauba külge kinnitatud
tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid." Euroopa Liidu poolt loodud õigusel on liikmesriikide suhtes vahetult üldkohustuslik jõud.4 Seega on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja teistes õigusaktides sätestatu kohustuslik kõikidele liikmesriikidele, kaasaarvatud Eestile, kes on alates 2004. aastast täieõiguslik Euroopa Liidu liige. Enne viimase redaktsiooni vastuvõtmist 2009. aastal ei olnud Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud diskrimineerimist keelavad Euroopa Liidu õigusnormid kaupade ja teenuste kättesaadavusele ja pakkumisele. See põhjustas olukorra, kus Euroopa Komisjon kaebas Eesti Euroopa kohtusse. Pärast komisjoni sekkumist on Eesti üle võtnud soolise
patendi vaidlustamine)? + · Autorsuse vaidlustamine: Füüsiline isik, kes leiab, et tema on leiutise autor, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi patenditaotleja või pärast patendi väljaandmist patendiomaniku vastu. Autorsust võib vaidlustada ka selle isiku pärija. · Patendiõiguste vaidlustamine: Isik, kes leiab, et õigus patendile kuulub käesoleva seaduse § 12 alusel temale, võib oma õiguse tunnistamiseks pärast patenditaotluse §-s 24 sätestatu järgi avaldamist esitada kohtusse hagi patenditaotleja või patendiomaniku vastu. · Patendi vaidlustamine: Isik, kes leiab, et patendiga kaitstud leiutis ei vasta PatS §-s 8 (patentsuse kriteeriumid) sätestatule, võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Patendiomanik võib hagi menetlemise käigus piirata patendikaitse ulatust, kui selle tulemusel leiutis vastab §-s 8 sätestatule. 33. Mis on isikuandmed? +
osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–7 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus. 24.Kuidas maksustatakse madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu? §22 Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil (§ 10) asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.
22. Saladuse hoidmise kohustus (1) Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. 4. Kaugtöö tegemine TLS § 6 lg 4 Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. § 23
(3) Kui tööandja on oma majandustegevuse käigus tekitatud kahju hüvitamise kohustuse kolmanda isiku vastu lepinguga välistanud või oma vastutust piiranud või kui tema vastutus on välistatud või piiratud seaduse alusel, kehtib välistamine või piirang samas ulatuses ka nende tööandja töötajate kohta, kes on kolmandat isikut tööandja majandustegevuse käigus kahjustanud. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 sätestatu ei välista ega piira töötaja vastutust kolmandale isikule tahtlikult tekitatud kahju eest. 24. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada 25. Töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel. (1) Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. (2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult.
ning võimalused enesetäienduseks; 10) tagab kooli taristu korrashoiu ja arendamise; 11) kujundab sihipäraselt kooli ja kutsehariduse mainet; 12) võib osutada õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks tasulisi teenuseid ja müüa kaupu kooli põhimääruses sätestatu alusel. (3) Riigil on kohustus tagada kutseõppe kättesaadavus kõigis maakondades. § 4. Kooli õiguslik seisund (1) Riigikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigikooli pidaja on riik, mida esindab Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Munitsipaalkooli pidaja on linn või vald. (3) Riigi- ja munitsipaalkool võivad teostada majandustegevust õppekavas ja kooli
isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus.6 Lisaks riigisisese kaubamärgiõigusele on võimalik registreerida Euroopa Ühenduse kaubamärk. Euroopa Ühenduse kaubamärk on Euroopa Ühendus kaubamärgimääruse alusel registreeritav kaubamärk, mis kehtib kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. 7 Kaubamärk tuleb registreerida Siseturu Ühtlustamise Ametis Euroopa Liidu Nõukogu määruses nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta sätestatu kohaselt. Kaubamärkide õiguskaitse üks põhiprintsiipe on territoriaalsus. Registreerides kaubamärk ühes riigis selle riigi seaduste alusel, saab kaubamärk õiguskaitse üksnes selle riigi territooriumil. Samas on aga võimalik taotleda ka õiguskaitse oma kaubamärgile kogu Euroopa Liidus kui a) esitada ühenduse kaubamärgi taotlus Siseturu Ühtlustamise Ametile, b) registreerida kaubamärk märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe protokolli
seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui ta on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel ja ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. 4) Kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe öeldi üles koondamise tõttu või kes ütles töölepingu üles töölepingu seaduses sätestatu alusel. - kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest; - kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest. 5) Kindlustatul, kes kasutas 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust,
vahistatute omavaheline sidepidamine. Siinkohal on seadusandja sõnastanud sätte nii, et sisuliselt iga eesmärki teeniv meede on lubatud. Sellised piirangud põhjustavad mitme põhiseaduses sätestatud põhiõiguse riive. Näiteks on riivatud PS §-s 19 sätestatud üldine vabadusõigus ehk vaba eneseteostus, §-s 20 sätestatud füüsiline vabadusõigus, §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatus. Samuti riivab VangS §-s 90 sätestatu PS § 34 kaitseala, kust tuleneb igaühe õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. 1 Lisa 1 Õiguskantsleri 1.06.2012 kiri nr 6-8/120785/1202671 ,,Justiitsminister_teabe küsimine". 2 Vangistusseadus. 14.06.2000. RT I 2000, 58, 376; RT I, 20.12.2012, 16. 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2. 6
Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsioon jne. Neid konvensioone, hartasid, eelnõusid jms on lõputult palju ainult, et nad on kõik liikmesriikidele soovituslikud. Ükski nendest soovitustest, mis EL on selle kohaselt vastu võetud, pole meie parlament ratifitseerinud ega kasutusele võtnud. Ainus, mis toimib on üldine Sotsiaalharta, mis on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Ja hoopis iseasi on, kui hästi hartas sätestatu meil toimib. Rohkem ei ole Eesti Vabariigis tehtud midagi ennetamaks või tõkestamaks seksuaalse iseloomuga kuritegusid. 13 6. Kokkuvõte Referaadi alguses paigutasin endale põhimõtteliselt kolm eesmärki: 1. üritasin välja selgitada statistika abil, kui suur on Eestis seksuaalsete kuritegude tase, 2. mida tehakse Eestis ennetamaks seksuaalseid kuritegusid ning 3