Facebook Like

Õiguse alused konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid ei saanud seda. Miks ?
  • Kuidas vaidlus lahendada ?
  • Millega töötaja rahul ei ole ?
  • Kuid tekib küsimus, kellelt ta autot renid, kes see Teine on ?
  • Miks ta tagasi kutsusti juhatuse liikme ametikohalt ?
  • Millega töötaja enda arust rahul ei ole ?
  • Kui jah, siis millist liiki ?
  • Kui jah, siis millist liiki ?
  • Mis liiki isikutega siin tegemist on ?
  • Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub ?
  • Mis liiki ja miks ?
  • Mida saaks ta ette võtta oma õiguste kaitsel ?
  • Kellel on nõudeõigus Tõnu suhtes ?
  • Mis liiki isikutega siin kaasuses tegemist on ?
  • Millisesse õiguse valdkonda kajastatud probleem kuulub ?
  • Kui jah, siis millist liiki ?
  • Kui jah, siis millist liiki ?
  • Kui jah, siis millist liiki ?
  • Midagi muutuks, kui Tõnu oleks sõitnud enne tema peatamist autoga maha 5 m naabri aeda ?
  • Mis liiki isikutega siin tegemist on ?
  • Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub ?
  • Kui jah, siis mis liiki ja miks ?
  • Midagi muutuks, kui Tõnu oleks vallavalitsuse töötaja ?
  • Kellel on nõudeõigus Tõnu suhtes ?
  • Mis liiki isikutega siin kaasuses tegemist on ?
  • Millisesse õiguse valdkonda kajastatud probleem. kuulub ?
  • Kui jah, siis millist liiki ?
 
Säutsu twitteris
  • Õiguse alused konspekt




    Õiguse alused konspekt 1
    1.RIIGI TUNNUSED 3
    2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP 3
    3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD: 4
    4.ÕIGUS 4
    5. ISIKUD –ÕIGUSSUBJEKTID 5
    6.ÕIGUS JAGUNEB 6
    7.SEADUSED TÄHTSUSE JÄRJEKORRAS 7
    8. SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID: 8
    9.ÕIGUSNORMIDE LIIGID:Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. 8
    10.ÕIGUSSÜSTEEM 9
    11.ÕIGUSSÜSTEEMIDE TÜÜBID 10
    11.ERAÕIGUSE JA AVALIKU ÕIGUSE 10
    12.ÕIGUSAKT 11
    13.ÕIGUSAKTIDE KEHTIVUS: 12
    14.ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE 12
    15.ÕIGUSSUHE JA LIIGID 13
    17. JURIIDILISED FAKTID 15
    18.ÕIGUSE RAKENDAMINE 16
    19. ÕIGUSRIKKUMINE: 17
    20.TÖÖÕIGUS 19
    21. KAASUSED 21
    22. SAADETUD KAASUSED. 24
  • 1.RIIGI TUNNUSED

    1.Avalik võim on on suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip).
    2.Territoorium – ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni).
    3.Rahvas - kodakondsus näitab suhet riigiga. Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad.
  • 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP

    1.horisontaalne
    2.seadusandlik – rahva esindaja – riigikogu
    3.täidesaatev – valitsus
    4.kohtuvõim
    Uued Riigikogu valimised 2015 märts 1 pühapäev
    Riigikogu juhatus Ergma ,Jänes,Rats .Valitakse 1 aastaks.Esimees Ergma.
    Valitsuse koosseis :
    Maksimaalselt 15 ministrit tegelikult13
  • Peaminister -Andrus Ansip ,Peaminister
  • Haridus - ja teadusminister – Jaak Aaviksoo
  • Justiitsministeerium - Hanno Pevkur
  • Kaitsemionister – Urmas Reinsalu
  • Keskkonnaminister – Keit Pentus- Rosimannus
  • Kultuurimisinster – Rein Lang
  • Majandusminister Juhan Parts
  • Põllumajandusminister – Helir-Valdor Seeder
  • Rahandusmininsteerium – Jürgen Ligi
  • Regionaalminister - Siim-Valmar Kiisler
  • Siseminister - Ken Martin Vaher
  • Sotsiaalminister - Taaavi Rõivas
  • Välisminister – Urmas Paet

  • 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:

  • I kohtuaste, maakohtud (4) – Harju Maakohus , Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas;
  • I kohtuaste, halduskohtud (2) – Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju;
  • II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) – Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal - ja haldusasju apellatsioonikohtuna;
  • III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus.
    Halduskohus on erikohus.
    Erijuhtum on organiseeritud kuritegevuse kohus ja seal on 3 kohtunikku, kes asja arutavad.
    Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles.
    Kohtu tegevuse üldised põhimõtted Eesti kohtusüsteem.
    Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse.
    Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni:
  • seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve
  • erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja rolli
  • kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine
    Lisaks apellatsioonile(maakohtu otsusele) ja kassatsioonile(ringkonnakohtu otsusele edasi riigikohtusse ) on kohtumenetlusseadustikes ette nähtud võimalus kohtulahendite teistmiseks.
    Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada.
  • 4.ÕIGUS

    Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodid riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalikkusega ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
  • Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu.

    Objektiivse õiguse ehk positiivse õiguse on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjalike õigusnormide kogum.
    Subjektiivse õiguse on positiivsetest õigusnormidest õigussubjektile tulenev õigustus. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult on need omavahel tihedalt seotud
    Loomuõigus sünniga kaasnevad nt.inimõigused.Neid saab piirata aga ei saa ära võtta.
    Nt. 48 tundi ilma kohtuloata kinnipidada
    Õigus (objektiivses mõttes) – riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus.
    Õigus (subjektiivses mõttes) – objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba , kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud
  • 5. ISIKUD –ÕIGUSSUBJEKTID

    Isikuid on kahte liiki
  • Füüsilised isikud- inimesed.
  • Juriidilised isikud – asutused
    Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
  • 1.Füüsilise isiku õigus-ja teovõime.

    Õigusvõime
    TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
    Inimloode – teatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.
    Teovõime
    Teovõime on isiku võime omandada oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi.
    Tsiviilteovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid (TsÜS § 8 lg 1).
    Tsiviilõiguses algab inimese teovõime täisealiseks saamisega. Inimene on täisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks (TsÜS § 8 lg 1, 2).
  • 2.Juriidilise isiku mõiste ja tunnused.

    Juriidilise isiku võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, v.a. neid, mis on omased ainult inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping. Seaduses sätestatud juhtudel võib juriidiline isik tegutseda seaduse alusel ka ilma põhikirja või ühingulepinguta.
    Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Kui niisugune organ tekitab kahju teisele juriidilisele organile, siis vastutavad nad solidaarselt selle ees.
    Äriühingud
    Mitte äriühingud
    AS
    Aktsiaselts
    SA
    Sihtasutus

    Osaühing
    MTÜ
    mittetulundesühing
    TuÜ
    Tulundusühing
    TäÜ
    Täisühing
    US
    usaldusühing
    +EÄ, EÜ
    Euroopa Äriühing ja euroopa Ühistu
    + EÕ (EMH)
    Euroopa majandushuvijuhing
    JURIIDILINE ISIK jaguneb kaheks
    Eraõiguslikud
    Äriühingud
    Erakool
    Pangad
    Mittetulundusühingud
    NEED KANTAKSE REGISTRISSE
    Avalik-õiguslikud (riik on neist kõige suurem)
    KOV üksused
    Tartu Ülikool
    Ministeerium
    NEED LUUAKSE SEADUSE ALUSEL.
    I ISIK- õigus nõuda II ISIK – juriidiline kohustus I ISIK –pöördub kohtusse
    Aluseks leping mille seda täita aga ei täida
    aluseks on seadus ehk õigusnorm
    Kohus teeb otsuse
    Lahendiks otsus - vaidlus lahendatud Lahendiks määrus - kui sisuliselt vaidlust ei ole.
    Kohtutäitur täitemenetlus-tegemist on sundtäitmisega
  • 6.ÕIGUS JAGUNEB


    Siseriiklik õigus.Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ja õigustatud looma mistahes sisuga õigust v.a välislepingutega piiratud ulatuses.
    Rahvusvaheline õigus- reguleerib riikidevahelisi õigus.
  • Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused.-

    a)Võimude lahusus – seadandlikku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus
    b)Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena
    c)Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele
    d)Põhiseaduses väljakuultatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ja rahvusvahelise õiguse austamine
    e)Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele f)Seaduse ülemlikkuse täideviimine
    g)Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt.
  • 7.SEADUSED TÄHTSUSE JÄRJEKORRAS

    Põhiseadus
    Konstitutsioonilesd
    Lihtseadused
    Seadus riigikogu võtab vastu , president kinnitab
    Määrus
    Korraldus-käskkiri
    Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
    Määrustäidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea üldaktist madalama õigusjõuga.
    Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt:
  • Vabariigi President –nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne.
  • Riigikogu,
  • KOV volikogu ,
  • Eesti Panga nõukogu ja
  • kohus - kohtuotsus.
    Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu:
  • minister – teenistusalastes vm üksikküsimustes,
  • riigisekretär,
  • ministeeriumi kantsler,
  • ameti ja inspektsiooni peadirektor,
  • vallavanem, linnapea ,
  • Eesti Panga President.
    Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu:
  • Vabariigi Valitsus,
  • peaminister,
  • maavanem ,
  • valla- või linnavalitsus .
    Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor.
  • 8. SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID:

    Ürgkogukonna sotsiaalsed normid.
  • Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda.
  • Religiooninormid -käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel.
  • Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest.
  • Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale.
  • Sotsiaalsed normid.
  • Sots.reguleerimine-inimeste
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse alused konspekt #1 Õiguse alused konspekt #2 Õiguse alused konspekt #3 Õiguse alused konspekt #4 Õiguse alused konspekt #5 Õiguse alused konspekt #6 Õiguse alused konspekt #7 Õiguse alused konspekt #8 Õiguse alused konspekt #9 Õiguse alused konspekt #10 Õiguse alused konspekt #11 Õiguse alused konspekt #12 Õiguse alused konspekt #13 Õiguse alused konspekt #14 Õiguse alused konspekt #15 Õiguse alused konspekt #16 Õiguse alused konspekt #17 Õiguse alused konspekt #18 Õiguse alused konspekt #19 Õiguse alused konspekt #20 Õiguse alused konspekt #21 Õiguse alused konspekt #22 Õiguse alused konspekt #23 Õiguse alused konspekt #24 Õiguse alused konspekt #25
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kristajoost Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    45
    docx
    Õiguse konspekt
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    30
    docx
    Õiguse alused konspekt
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    28
    doc
    ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
    31
    docx
    Õigusõpetuse suur konspekt
    88
    doc
    Õiguse alused konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun