.................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.
Triin Roosve SKA lektor OBJEKTIIVNE ÕIGUS • Kehtivate õigusnormide kogum • Iga uus vastu võetud norm muutub objektiivse õiguse osaks • Kui mingi säte annab inimesele õigustuse kuidagimoodi käituda, siis seda objektiivse õiguse normi nimetatakse samal ajal ka subjektiivseks õiguseks Triin Roosve SKA lektor VangS § 26: Kinnipeetaval § e, kellel § § puudub § § § §
III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastase haldusaktiga. Kaasus 10 (koost. A. Lott) J pani 28.07.2008 toime raske distsipliinirikkumise, rebides katki ja lastes WC-potist veega alla inspektor-kontaktisiku poolt tutvumiseks toodud distsiplinaarmenetluse materjalid. Vangla inspektor-kontaktisiku 28.07.2008 käskkirja alusel paigutati J menetluse ajaks eraldi lukustatud kambrisse vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 4 alusel. Ehkki eraldi lukustatud kambrisse paigutamise käskkirjas on J paigutamise õigusliku alusena viidatud VangS § 63 lg-le 4, selgitas vangla hiljem (eelduslikult arvestades Riigikohtu 19.04.2012 määruses nr 3-3-1-8-12 leitut), et tegelikult oli J paigutamise aluseks VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 4, kuna J oli süstemaatiline distsipliinirikkuja. J leiab, et 28.07.2008 käskkirja pinnalt puudus alus tema
9 karistusjärgsest kinnipidamisest tingimisi vabastatu19 käitumise põhjal on alust arvata, et ta võib panna toime uusi kuritegusid, võidakse sellise isiku suhtes uuesti kohaldada karistusjärgset kinnipidamist. Eelneva põhjal julgeb autor väita, et praktikas võib karistusjärgne kinnipidamine kujuneda ka eluaegseks vabadusekaotuseks. Karistusjärgse kinnipidamise täideviimisel lähtutakse vangistusseaduse20 (edaspidi VangS) regulatsioonist. VangS § 104³ kohaselt toimub see kinnises vanglas ja karistusjärgselt kinnipeetavaid (edaspidi kinnipeetav) hoitakse teistest kinnipeetavatest eraldi. Kuna isik on süüle vastava karistuse ära kandnud, tuleb vähendada kinnipidamise repressiivsust ja tagada võimalikult loomulik keskkond.21 Tulenevalt sellest võimaldatakse neile kaks korda poole aasta jooksul pikaajalisi kokkusaamisi. Samuti on neil lubatud kasutada isiklikku riietust ja
kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud edasilükkamatuid menetlustoiminguid; korraldada vanglas jälitustegevust; koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid; majandada vanglale vallata antud riigivara; täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid.8 2.3. Viru vangla töökorraldus Viru vangla põhiline tööd reguleeriv dokument on ,,Viru vangla kodukord", mille eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (VangS), justiitsministri 30. 11. 2000. aasta määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Viru Vanglas. Täpsustused hõlmavad eelnimetatud õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid. Kodukorda on kohustatud täitma kinnipeetavad, vahistatud, vangla teenistujad ja vanglas käivad isikud.9 Lisaks Viru vangla kodukorrale reguleerib Vangla teenistuajate tööd ka üksuse
K. keeldus tööle asumast, sest tema hinnangul on öösel töötamine õigusvastane. Vanglaametniku R. korralduse eiramise tõttu määrati K.-le Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku S. 10.07.2013. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuseks noomitus. K. on seisukohal, et ta ei pidanud vanglaametniku R. korraldust täitma, sest see oli HMS § 63 lg 2 p 4 alusel tühine. Lisaks leiab K., et Tartu Vangla inspektor-kontaktisikul S. puudus distsiplinaarkaristuse määramise pädevus, sest VangS § 64 lg 4 ja § 106 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramine vangla direktori pädevuses. Andke hinnang, kas vanglaametniku R. korraldus ja inspektor-kontaktisiku S. käskkiri on tühised. Vangistusseadus § 37. Töökohustus (1) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. § 64. Distsiplinaarmenetlus (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. § 67
võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. TLS- töölepingu seadus (töötaja - tööandja) ATS- avaliku teenistuse seadus. (teenistuja - riik) alluvussuhe, ei saa esitada tingimusi VangS vangistus seadus (kinnipeetav - riik) Töö on tasu eest tehtav hüve! Töötajaks on TLS alusel nii teovõimeline kui piiratud teovõimega füüsiline isik. Tööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik (nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik). TL · Taotleb TA juhtimisele ja kontrollile · Tööandja annab töövahendid · Tasu 1x kuus · Töötaja teeb isiklikult tööd · Puhkus 28 kalendripäeva
Kolleegium nõustub õiguskantsleri seisukohaga, et juhul, kui kirja adressaat viibib kirja avamise juures, siis ei ole tegemist PS § 43 kaitseala riivega. Keelatud asjade äravõtmine kirja adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Samas on kirja sisuga tutvumine isegi adressaadi juuresolekul võimalik PS §-i 43 järgides. Kuna praegusel juhul tuleb eeldada, et täidetud oli VangS § 29 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad, välja arvatud VangS § 29 lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avab vanglaametnik kinnipeetava juuresolekul, siis ei ole käesolevas asjas PS § 43 kaitseala riivatud. (Tuleb analüüsida, mis sõnum, sõnumisaladus). 2.1.2
Töösuhe lõpetati kuna ei läbinud katseaega edukalt. Lahendused: Siret poleks pidanud nõustuma töötama 2 nädadlat töötama kella 20ni. Tööandja vastu pöörduma töövaidluskomisjoni. 20.TÖÖÕIGUS Tööd saab teha lähtuvalt neist neljast seadusest: 1. TLS- töölepingu seadus - selle seaduse järgi on subjektiks töötaja ja tööandja. 2. ATSAvaliku teenistuse seadus- subjektid:teenistuja/ametnik ja teiseks pooleks riik 3. VangS vangistuseadus- subjektideks kinnipeetav ja riik.KP ei ole töösuhetes vanglaadministratsiooniga. Kuid töötades väljaspool vanglat on töösuhetes asutusega. 4. VÕS- võlaõigusseadus töövõtuleping-töövõtja.-tellija see ei ole töölepinguline suhe. Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid. Töötaja on ainult ja alati füüsiline isik.
Kui isik esitab kahju hüvitamise taotluse esmalt organile, kes talle kahju tekitas, tuleb taotlus lahendada kahe kuu jooksul nõuetekohasest kaebuse esitamist. Kui taotluses on puudused, siis ei hakka tähtaeg kehtima. Juhul kui jäetakse rahuldamata või tähtaegselt rahuldamata või ei nõustuta hüvitise suuruse või viisiga, tuleb kannatanul 30 päeva jooksul pärast negatiivse otsuse saamist esitada halduskohtule kaebus. Mõnel juhul on kohustuslik ka kohtueelne menetlus, nt VangS on see toodud (3-3-1-71-09): Kahju hüvitamiseks pöördub halduskohtusse pärast seda, kui isik on esitanud RVastS-s ettenähtud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale. Kui haldusorgan ei rahulda seda nõuet või tagastab, siis saab isik halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul (RVastS § 18 lg 2). Kui aga isik pärast haldusorgani keeldumist mitte ei esita halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks, vaid õigusvastasuse tuvastamiseks, siis peab ta pärast selle tuvastamist
käundusandja (tööle lähed siis kui saad) Töövõtuleping oluline on töötulemus, õigel ajal valmistab õige asja. Sarnasused: Töö tegija valib ise töö tegemise koha, aja ja viisi. Tööandja paneb vastutuse töötajale ja väldib riigipoolset kontrolli. Avaliku teenistuse seadus ATS riigiametnik, teenistuja > tööandjaks on riik Võlaõiguse seadus VÕS töövõtuleping töövõtja tellija alluvussuhet pole Vangistus seadus VangS kinnipeetav riik Teenuseosutamise leping Tööleping Käsundusleping KA KV Töövõtuleping TELLJA, TV TA juhub ja kontrollib T KA juhised v.a K täitmine TV garanteerib eriala teadmiste põhjal teatud küüpäevks Alluvussuhe Eelduseks isiklik.=4 Teatud tähtpeakaks kauba
annaabi.ee 
