Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele.
Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas
reegleid kehtestama. Tekkis riik.
Riigi tunnused:
Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormidesüsteem Õigus on õigusnormide kogum. Õigus jaguneb: Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Riigi poolt kehtestatud. Loomuõigus e ülipositiivne õigus, sünnipäraselt saadud. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes sisuga õigust v.a välislepingutega piiratud ulatuses. Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid. Õigusriik Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse (Kiris jt. 2012:33). Õigusriik on selline riik, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite kohaselt,
Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon
Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. 4.ÕIGUS Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodid riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalikkusega ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu. Objektiivse õiguse ehk positiivse õiguse on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjalike õigusnormide kogum. Subjektiivse õiguse on positiivsetest õigusnormidest õigussubjektile tulenev õigustus. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult on need omavahel tihedalt seotud Loomuõigus sünniga kaasnevad nt.inimõigused.Neid saab piirata aga ei saa ära võtta. Nt. 48 tundi ilma kohtuloata kinnipidada
millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Riik, kohalik omavalitsus, Riigikogu. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
3. Õiguses väljendub riigi tahe, mida demokraatlikum on poliitiline reziim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest. 5. Õiguse täitmist tagatakse riigisunnijõuga. Käitudes õiguspäraselt, teostavad sotsiaalsetes suhetes osalejad riigi tahet. Õiguse eeltoodud käsitlust on õigusteaduses nimetatatud õiguse juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normatiivseks kontseptsiooniksõigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. On ka kontseptsioone, mille kohaselt õiguseks ei ole või ei ole ainult riigi poolt kehtestatud normid. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose
kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. Siseriikliku õiguse ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes sisuga õigust v.a. välislepingutega piiratud ulatuses
Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigusriigi põhimõte: ka riigivõimu kandjad on oma tegevuses seotud seadusega ning kohustatud tagama üksikisikute õigused ja vabadused. Õigusriigi põhimõtte elemendid:
vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Nimeta õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Vastus: Õiguse mõiste - Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem-on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutusõigusharude ja intituutide kaupa . õigussüsteem on mingis riigis kehtivate õigusnormide süsteem. Õiguse allikad: ’ õiguslik tava ’ õigusteadus ’ kohtu- ja halduspretsendent ’ leping
Kõik kommentaarid