Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Õiguse konspekt (0)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Õigus - Õiguse alused
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis liiki isikutega siin tegeist on?
  • Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub?
  • Mis õiguse liigigiga tegemist on?
  • Mida saab Priit ette võtta?
  • Kui jah siis mis liiki?
  • Millised karistused on riiklike rikkumiste eest?
  • Mis see sinu paati kõigutab?
  • Mis liiki lepingu alusel Anni tööd tegi?
  • Mida saab Anni ema ette võtta kui Pille keeldub tema nõude täitmisest?
  • Mis liiki isikutega siin tegemist on?
  • Millises õiguse valdkonda nimetatud probleeme kuulub?
  • Millised on töötaja kohustused?
  • Millal on ületunnitöö tegemine kohustuslik?
  • Kuidas seda kompenseeritaks?
  • Misa saaks Katrin ette võtta?
  • Mis liiki isikutega tegu on?
  • Mis liiki töösuhe on Priidul?
  • Mis lepinguline suhe oli Tarvil?
  • Mis liiki töösuhe on Siimul?
Muistsel ajal õigused. Anti edasi vanematelt noorematele. Samastumine tänapäevaga. Kihistumine ja valitsev grupp hakkas reegleid kehtestama. Tekkis riik.
Riigi tunnused:
    • Avalik võim – ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda. (Erinevad võimuinstitutsioonid, struktuurid, kes ohjavad rahvast)
      • nt politsei, luureorganid, vanglad , kaitsevägi
    • Territoorium – piir (mere- ja maismaa). Eestil on Venemaaga pigem majanduspiir, kuna siiani kindlat kokkulepet pole.
      • Merepiir – kaldast 200 meremiili on riigi majandusvöönd (selle sees on võimalik kala püüda). Kui kahe riigi vahel on vähem kui 24 meremiili, siis on riikide piir keskel. Territoriaalmeri - ~8 meremiili kaugusel on nö selle riigi „vees“.
      • Õhuterritoorium – ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi.
      • Maavarad – kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul – üldine hüve.
    • Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav ) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt .

Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid.
AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest.
  • Avalik huvi – kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata.
  • Leid, peitvara, aare – kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav.
  • Üldine hüve – ei kuulu kellelegi, kuid selle rikkumine toob kaasa karistuse.
  • Territooriumi laiendatud mõiste – riigi territoorium teiste riikide territooriumil (saatkonnad).
      • Laevad, mis sõidavad lipu all.
      • Eesti territoorium – atmosfääris lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid.
      • Sõjalaevad avamerel
      • Kauba- ja reisilaevad lipu all avamerel

Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim. Rahvas ei võrdu rahvus. Rahvus on etnus(?). Eestis ~140 erinevat rahvust. Sisseränne Eestisse 6000 inimest aastas.
        • Kodakondsus on isikusuhe riigiga ning seda saadakase:
          • eriteenete eest (on võimalik ära võtta, kohus võtab ära)
          • sündides (pole võimalik ära võtta)
          • naturaliseerimine- isik peab tegema keeleeksami, eesti ajaloo testi.
        • Sünnipärasest kodakondsusest on võimalik loobuda . Võimalik tagasi taotleda, kuid sünnijärgset kodakondsust ei saa ära võtta.

Dressen – võeti ära, Herman Simm – ei võetud (sündinud EV)
        • Eesti kodanik tähendab – füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus
        • Riikkondsus – kitsam mõiste – kõige rohkem õigusi – kõik kodanikud
          • olla valija ja olla valitud (volikogud, riigikogu).
          • Privileegid –
          • Riikliku garantiisid ja kaitset (välisriigis hätta jäädes – vargus/vägivallarünnakud) võimalik läbi saatkondade kaudu abi paluda
          • Avalikus teenistuses teenida (Vaid EV kodanik) + ametikohad kuhu saavad EL
          • Sünnipärast kodakondsust pole võimalik ära võtta.
          • Kaasvastutus riigi elu kujundamisel ja juhtimisel
              • Laiem mõiste - Riigi ja isiku suhte piiratum vorm

              • Jurisdiktsiooni all olema – õigusemõistmise õigus (nende üle on õigus mõista õigust)
              • Maksukohuslane
              • Omab teatud õigusi ja kohustusi
              • Kodakondsuseta isik (halli passiga)– nt loobunud kodakondsusest ja pole taotlenud uut. Puudub õigus valida ja olla valitud jne. Toetused lubatud. 18.a saab õiguse valida kodakondsuse. Eestis pole lubatud topeltkodakondsus. V.a. USA-s elavad väliseestlased. Riigiametisse astudes tuleb valida.
              • Diplomaadid – diplomaatiline immuniteet
                • Esindavad oma kodumaad
                • Omavad lisaõigusi
              • Rahvas – kõrgeima võimu kandja -
              • Riigikogu valimised – 18a. ; kohalike omavalitsuste valimised muutumas – 16a.
              • Riikluse aluspõhimõtted
                • Riigivõimu tulenemine rahvast
                • Riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel
                • Riikluse järjepidevus
                • Suveräänsus - iseotsustamisõigus
                • Rahu
                • Rahvuse ja kultuuri säilimine ja areng
              • Riigivõimu tunnused (riik kehtestab reeglid/seadused, riik karistab):
                • Ainuõigus kehtestada seadusi
                • Ainuõigus koguda makse
                • Ainuõigus kasutada vägivalda
                • Otsused on kohustuslikud
                • Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises
                • Riigivõimul on selge võimasutuste hierarhia
              • Võimude lahususe printsiip – isikliku huvi konflikti vähendamine ning vähendada altkäemaksu pakkumist, ebaõiglast kohtlemist, kallutatust - korruptsiooni - 4 võimu (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, meedia)
                • Horisontaalne – kõik võimud on eraldi, lahusus
                  • Seadusandlik võim
                  • Täidesaatev võim
                  • Kohtuvõim
                • Vertikaalne

              • Seadusandlik – seaduste vastuvõtmisõigus – esindaja on riigikogu.
              • Täidesaatev – e täidavad norme, reegleid, mida riigikogu vastu võtab – esindaja valitsus (kollektiivorgan) ja Vabariigi president .
              • Kohtuvõim – õiguse mõistmine – esindajad on kohtuasutused

              • Põhiseaduslikud institutsioonid -
                • Riigikogu
                • Vabariigi President
                • Vabariigi Valitsus
                • Riigikontroll
                • Õiguskantsler
                • Kohus
                • Kohalik omavalitsus

              • PS – ÕIGUSAKTID (peavad olema PS kooskõlas) seadus – (peavad olema SEADUSEGA kooskõlas) seadlus – määrus – otsus – korraldus – käskkiri

              • Seadlus – Vabariigi Presidendil on õigus anda (nt sõjaolukorra väljakuulutamine) ja vastutav antud seadluse ees. Ajutise iseloomuga kuid kehtimisel võrdne seadusega, hiljem Riigikogu vastutab kas seadlus vastu võtta seadusena.
              • Määrus – universaalne õigusakt – Vabariigi Valitsus/minister/kohalikud omavalitsused /kohtumäärus
              • Otsus – juriidilise tagapõhjaga - kohtuotsus, VP otsus, kohalike omavalitsusüksuste organite otsus, juriidilise terminina kui eiratakse otsust, siis on karistatav.
              • Korraldus – nt Maavanema korraldus,
              • Käskkiri – nt Minister annab käskkirja

              • Riigiasutused -
                • Seadusandliku võimu asutused – riigikogu
                • Täidesaatva võimu asutused –
                  • Valitsusasutused nt ministeeriumid , vanglad, riiklikud ametid, maksu ja tolliamet
                  • Valitsusasutuste hallatavad asutused nt koolid, muuseumid , lasteaiad, spordikoolid, sotiaal ja kultuur asutused
                • Kohtuasutused (kohtu võim) –
                • Väljaspool võimude kolmikjaotust asuvad asutused –
                  • Riigikontroll
                  • Õiguskantsleri Kantselei

              • Riigikogu ülesanded, juhib juhatus (esimees Eiki Nestor , Jüri Ratas ja Seeder )
                  • 1. võtta vastu seadusi
                  • 2. välisdeligatsioone võõrustada
              • Riigikogu valitakse 4 aastaks. (Järgmised valimised 2019), märtsi esimene pühapäev.
              • Vabariigi valitsus valitakse samuti 4. aastaks
              • Riigikogu juhatus valitakse üheks aastaks. Riigikogu juhatuse esimees on 2. inimene tähtsuselt pärast VP.
              • Riigikogu liikme puutumatus – võib ise lahkuda või tema suhtes on süüdimõistev kohtuotsus.
              • Riigikogu põhitöö käib komisjonides, (liige peab olema vähemalt ühes komisjonis)
                • Alatised komisjonid - 11tk
                • Ajutised ja erikomisjonid – konkreetsete ülesannete täitmiseks
              • Vabariigi Valitsus – ministrid ja peaminister , mitte üle 15 liikme ( 2016 on 15 liiget)
              • Valitsuse liikmed annavad riigikogule aru.
              • Vabariigi Valitsus on ametis 4 aastat.
              • Vabariigi President esitab peaministri kandidaadi Riigikogule - kiidab heaks või mitte – antakse volitus valitsuse moodustamiseks – Vabariigi valitsus annab ametivande Riigikogu ees, peaminister allkirjastab.
              • Vabariigi President – 40-aastane, sünnilt Eesti kodanik, 2016 valimised, iga 5 aasta tagant, 2x järjest saab olla, täidesaatva võimu esindaja, riigikogu valib, määrab peaministri kandidadi

              • Riigikogu võtab vastu seaduse. (Võib olla 3 lugemist. Riigieelarveseadus PEAB läbima 3 lugemist.)
              • Vabariigi President – kontrollib, kas seadus on PS kooskõlad –
                • 1. kuulutab välja (avaldatakse RT – Riigi Teatajas) + Vabariigi Presidendi otsus (õigusakt)
                  • 10. päeval hakkab kehtima (RT avaldamisest)
                  • Õigusandluses sätestatud ajast hakkab kehtima
                • 2. Ei kuuluta välja – kui ei ole PS kooskõlas
                  • RT avaldatakse Vabariigi Presidendi otsus miks ei kuulutatud välja – kui Riigikogu leiab, et VP eksib , siis läheb otsus edasi Riigikohtusse. Riigikohus (4 kolleegiumi antud juhul Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumisse) – kui Riigikogu eksis, siis saadetakse Riigikogusse. Kui VP, siis saadetakse VP ja peab 3 päeva jooksul seaduse välja kuulutama.
              • Riigikontroll – on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan , kus riigikontrollör kontrollib kuidas riigiasutused kasutavad riigilt saadud raha. Tegevusaeg 5 aastat.
              • ntsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Tegevusaeg 7 aastat.
  • Kohtuvõim – 3 astmeline kohtusüsteem. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas PS ja seadustega.
  • Kohtuasutused on maakohus ja halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus.
  • Riik – Maakond – ( Maavanem - Vabariigi Valitsuse poolt nimetatakse ametisse) – kohalik omavalitsus – 1. linn ja 2. vald

Kuriteod:
  • Rasked
  • Kerged
    Tsiviilasjad:
    • Perekonna õigused, vanemaõigus, abielulahutused jms.
    • Pärimisteemad
    • Asjaõigus – isikute suhted asjadega, omandid.
    • Võlaõigus – lepingud

    I aste - Halduskohtud:
    • Isikute õiguskaitse täitevvõimu vastu.
    • Teemad, kus üheks osapooleks on riik.
    • Avaliku teenistusega seotud asjad.
    • Omandi- ja maareformiga seotud vaidlused.
    • Kodakondsuse ja migratsiooniga seotud vaidlused.
    • Riigivaraga seonduvad vaidlused. Hanked jms.
    • Pöördumiseks HK peab esitama kaebuse või protesti .
    • Alati üks halduskohtunik.
    • Tsiviil- ja väärteo asjade puhul samuti üks kohtunik .
    • Kriminaalasjade lahendamisel 3 isikut (2 rahvakohtuniku + 1 kohtunik)
    • Riigilõiv – suurus sõltub nõudest.

    Pärast halduskohust – APELLATSIOONKAEBUS – Appellant - Riigilõiv (samas suuruses, mis I astmes )
    II aste – Ringkonnakohtud – Tallinn ja Tartu
    • Koosneb kolleegiumidest – 3tk – Igat kaasust lahendab 3 kohtuniku.
      • Tsiviil -
      • Kriminaal -
      • Haldus –

    Pärast Ringkonnakohut – KASSATSIOONKAEBUS – isikut kutsutakse kassaatoriks
    III aste – Riigikohus – Tartus – 19 Riigikohtu kohtuniku
    • 9 aastat kohtuniku ametiaeg.
    • Koosneb 4 kolleegiumist
      • Tsiviil
      • Kriminaal
      • Haldus
      • Põhiseaduslikkuse järelvalve
      • Pöördumisel tuleb maksta kassatsioonikautsjon (riigilõiv) – makstakse riigi kohtu arvele, mitte riigi arvele – suurus sõltub nõude suurusest (nt 1%, kuid mitte rohkem kui 4000€)
        • Makstakse tagasi kui
          • Osaliselt või täielikult rahuldatakse nõue
        • Ei maksta tagasi kui
          • Ei rahuldata nõu – ei saa midagi tagasi ja raha läheb riigile.
          • Ei võeta menetlusse - ei saa midagi tagasi ja raha läheb riigile.
    • Vandeadvokaadid

    Edasi Euroopa kohus ja Euroopa Inimõiguste kohus.
    Kohalikud omavalitsused:
    • Riigi väike mudel kohapeal.
    • Eesmärk lahendada sellel territooriumil elavate inimeste probleeme.
    • Maakond ei ole omavalitsusüksus vaid riiklik administratiivne üksus.
    • Kohaliku omavalitsuse (KOV) üksused:
      • Linn
      • Vald
    • Kohaliku omavalitsuse organid:
      • Volikogu (tegevusaeg 4 aastat) volikogu/ linna/ valla määrus või otsus
      • Valitsus (tegevsuaeg 4 aastat) korraldus
    • KOV rahastab riik, kuid omavad õigust kehtestada kohalikke makse. (nt loomapidamismaks )
    • KOV võimalus kehtestada koormisi – tasuta töö kogukonna heaks. (hetkel – majaomanikele – lumi, jää, lehed)

    Avalik haldus
    • Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus tähendab avalike asjade ajamine . Asjad, mis on kogu rahva huvides.
    • Haldus on kõik see, mis jääb üle, kui jätta välja seadusandlus ja kohtumõistmine.
    • Ülesanded:
      • Avaliku korra ja julgeoleku kaitse (Politsei, piirivalve)
      • Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine (nt toimetulekutoetus )
      • Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine (nt toetused riigilt, kohalikud maksud , riigilõivud)
      • Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid
    • Liigid:
      • Ülesannete järgi:
        • avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine
        • Üksikisiku toetamine, soodustuste tagamine
        • Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine
        • Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine
      • Tegevuse õigusliku vormi järgi:
        • Eraõiguslik
        • Avalik-õiguslik haldus
      • Avaliku õiguse kandjate järgi:
        • Riigihaldus
        • KOV
        • Haldus
        • Muu
    • Õigus jaguneb:
      • Eraõigus – isik vs isik – alluvussuhe puudub
      • Avalik õigus – isik vs riik – alati alluvussuhe
    • Avaliku halduse kandja: Avalike asjade korraldaja. õigussubjekt, kellel on õiguskorra poolt antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel.
    • Avalik-õiguslik korporatsioon
    • Avalik-õiguslik asutus
    • Avalik-õiguslik sihtasutus
      • Isik –ro
        • Füüsiline isik / eraisik– e inimene
        • Juriidiline isik – ettevõtted, organisatsioonid
          • Eraõiguslikud juriidilised isikud (Äriühingud, OÜ, UÜ, AS)
          • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (kõige tähtsam: Riik)

    kov Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik)
    Iseseisvad, kuid alati seotud riigiga Riik määrab ülesanded
    Allutatud seadustele
    Allutatud riiklikule järelvalvele
  • Avalik-õiguslik korporatsioon
    • Kindel liikmeskond
    • Õigusvõimeline organisatsioon (isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi, füüsilisel isikul algab see elusalt sünniga)
    • Luuakse riikliku aktiga.
    • Moodustab oma tahte ise. (nt kästakse, et AS peab olema juhatus. AS ise valib kui mitu inimest seal on, kas on nõukogu või juhatus vms)
    • Täidab avalikke ülesandeid.
    • Avaliku võimu pädevus. (voli karistada rikkujaid, teha ettekirjutisi, anda korraldusi – täitmiseks ja karistatav)
    • Korporatsioonide näited: kõige suurem RIIK, KOV üksus (linnad, vallad ), Eesti advokatuur , Notarite koda jne

  • Avalik-õiguslik asutus
    • Avalike teenuste kasutajad
    • Avalike ülesandeid ei täida, tegelevad sotsiaalkultuurilises valdkonnas
    • Osutavad tasulisi teenuseid
    • Riik määrab tasu
    • Avalik-õiguslik korporatsioon loob või lõpetab avalik-õigusliku asutuse.
    • Näited asutustest: ERR, Rahvusraamatukogu

  • Avalik-õiguslikud sihtasutused
    • Valitseb eraldatud vara.
    • Täidab avalike ülesandeid sihtasutuse asutaja määratud eesmärgi saavutamiseks.
    • Avalik võim on antud seaduse alusel
    • Näited: Pärnu haigla , TÜ kliinikum SA, Keskkonnafond, kultuurkapital)

    • Avalikud ülesanded:

  • Avaliku võimu teostamisega seonduvad
  • Ei saa edasi delegeerida.
  • Avalike teenuste osutamine
  • Võimalus edasi delegeerida füüsilistele isikutele (FIE) ja eraõiguslikud juriidilised isikud (OÜ) – kuid mõlemad on kutse- või majandustegevuses tegutsevad
    • Haldusorgan
      • On ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik.
      • Organ peab vastama teatud tingimustele:
        • Varustatud avaliku võimu volitustega ja nende teostamiseks vajalike vahenditega
        • Koht haldusorganite süsteemis
        • Pädevus on õiguslikult määratletud

    11 ministeeriumi, 14 ministrit
    • Täidesaatva riigivõimu asutused
      • Valitsusasutused – Maavalitsus , rahvusarhiiv, Tartu Vangla
      • Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused – koolid, muuseumid
      • Valitsusasutuse kohalikud asutused – Tartu Veterinaarkeskus

    Allikas: Riigi-ja omavalitsusasutuste riiklik register .
    Õigus
    Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodud riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalusega.
    „Õigus peab tunduma ka õiglane“
    Õiguse tunnused:
    • Õigus on üldise iseloomuga (st, et ei kirjutata konkreeetselt/detailselt)
    • Käitumisreeglite/õigusnormide süsteem
    • Üldkohustuslike käitumisreeglite süsteem (kes rikub võib arvestada, et saab karistada)
    • Normide täitmine on tagatud riigi sunni jõuga (riigil on õigus kasutada sunnijõudu)
    • Riik kehtestab käitumisreeglid

    Liigitus:
    • Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum (praegu kehtiv kirjapandud õigus mis kehtib kõikidele võrdselt)
    • Loomuõigus (ülipositiivne) on õigus mida saadakse sündides (nt inimõigused)
    • Subjektiivne õigus on positiivse õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus.
        • Subjektil B on õigus teha või tegemata jätta, kuid aluseks on positiivne õigus). Konkreetse subjektiga seotud õigus.

    I Loomuõigus – II positiivne õigus – III subjektiivne õigus
    Näide: Subjekt A laenab raha ( sellega kaasneb kohustus) subjekt B käest (kellel on õigus nõuda hiljem raha tagasi) – võlgnik ja võlausaldaja
    (nõudmine on subjektiivne õigus)
    Subjektiivne õigus
    B subjekt A subjekt
    Raha/võlg
    Maakohus Kohtutäitur Täitemenetlus Sundtäitmine
    Ius non scriptum - >12 tahvli seadus –> ius scriptum
    • Siseriiklik õigus – ühe riigi õiguskord
    • Rahvusvaheline õigus – reguleerib riikidevahelisi suhteid (lepingute allkirjastamine)

    Õigusriik
    • Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse
    • Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees, samuti õiguse õiglasele õigusemõistmisele.

    Kodune töö:
  • Eesti on õigusriik – 3 näidet
  • Eesti ei ole õigusriik – 3 näidet
    Sotsiaalsed normid
    Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühsikonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides
    • Tavanormid – tava seadust ei muuda, aga seadus võib tava muuta (paljukordne ühel viisil käitumine)
    • Moraalinormid – normide rikkumisele kaasneb ühiskonna hukkamõist
    • Korporatiivsed normid – kindlas inimgrupis kehtivad normida mida kehtkestavad grupiliikmed ise (reeglite rikkumisel visatakse korporatsioonist välja )
    • Religioossed normid
    • Õigusnormid
      • Riigi poolt kehtestatud üldised käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi.
      • Õigusnorm on abstraktne reegelt s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste alusel.
      • Õigusnorm on õiguslikult kehtiv norm.

    Tava- ja moraalinormide rikkumisel ei järgne karistust.
    Õigusnormid – alati kirjalikult, kehtivad kõikidele. Riik võib kasutada sakntsioone.
    Õigusnormid hakkavad kehtima ja lõppevad teatud ajal. Moraalinormid kehtivad kuni isiku surmani. Moraalinormid on vaenamad, õigusnormid tekkivad riigi tekkega. Õigusnormid sisalduvad õigusaktides, moraalinormid tekkivad ja surevad ühiskonnas.
    Õigusnormide liigid
    • I Õigusliku ettekirjutuse iseloomu alusel
      • Kohustavad õigusnormid
        • Punane foorituli, liiklusmärgid, parkimis /peatumis keelumärk
        • Kohustuslik põhiharidus
        • Maksude maksmine (maamaks)
      • Keelavad õigusnormid
        • Ära tapa
        • Ära varasta
        • Kuriteod üldiselt
        • Alkoholi tarvitamine (18+)
        • Samasooliste abiellumine
      • Õigustavad ehk lubavad õigusnormid
        • Alkoholi-, tubaka ostmine
        • Abielu registreerimine
        • Kõrghariduse omandamine
        • Juhtimisõigus
        • Valimisõigus
    • II Territoriaalse kehtivuse järgi
      • Üleriigilised õigusnormid
        • Kiirusepiirang
      • Lokaalsed õigusnormid (kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks)
      • Kohalikud normid (kehtestab kohalikomavalitsus)
        • Parkimiskord Pärnu linnas
        • Kasside ja koerte pidamine Tartu linnas
        • Öörahu
    • III Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi
      • Imperatiivsed e kategoorilised (peab käituma ainult nii kuidas on kirjutatud)
        • Perekonnanormid (abielu ainult mehe ja naise vahel)
        • Asjaõigusenormid
      • Dispositiivsed e kokkuleppelised – pooled võivad igal moel kokku leppida v.a kui see on otseselt seadusega keelatud
        • Lapsele nime valimine
      • Suhteliselt määratletud – kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel.
        • Töölepingu seaduse järgi – saata töötaja lähetusse ainult tema nõusolekul.
    • IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi
      • Regulatiivsed – määravad isikute õigused ja kohustused, kuidas isik peab käituma teatud situatsioonis.
        • Abiellumiseks on vaja teha kindlad sammud (jah ütlemine, allkirjastamine, prudi sammud)
      • Kaitsvad õigusnormid (millised karistused on ette nähtud)

    • Tähtaega – ajavahemik (kevadest suveni)
        • Mingi aja JOOKSUL (3st 4ni)
        • 20.01 – 20.02 (üks kuu, samal päeval)
    • Tähtpäev- konktreetene ajahetk
        • Kuupäev – (1 päev =24h)
        • Kindlalt saabuv sündumus (sünnipäev, jõulud, surm(ei tea milla )

    Näide
    Laura laenas Priidult 500 eurot, mille lubas tagastada 20.02. Kaks äöeva hiljem polnud ta seda veel teinud ja Priit helistas Laurale korduvalt nõudes raha tagastamist. Laura väitis, et oli raha kulutanud sõbrannadega ostmisele ja oma kohustust ta täita ei suuda.
    Tegu on mitteformaalse kokkuleppega. Dokumentaalset tõendit pole mille alusel saaks Priit oma raha tagasi nõuda.
    Laura on võlgnik – Priit on võlausaldaja
    Mis liiki isikutega siin tegeist on?
    Tegu on füüsiliste isikuteda – alluvussuhe puudub
    Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub?
    Tegu on eraõiguse valdkonnaga
    Mis õiguse liigigiga tegemist on?
    Tegu on subjektiivse õigusega ehh tegu on kindla subjektiga seotud õigusega.
    Laural on juriidiline kohustus raha tagastada.
    Mida saab Priit ette võtta?
    Sõlmima Lauraga võlaleping aga kui Laura pole nõus siis...
    Verbaalselt veenda raha tagasi maksta, ja kui see ei õnnestu siis saab pöörduda maakohtusse.
    Kas Laura rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis mis liiki?
    Jah, rikkus moraali ja tavanorme.

    Kas Laura rikkus õigusnorme?
    Rikkus küll. Kokkuleppelised normid, kohustavad normid
    Priidu silmis aga lubavad normid
    Õigusaktid
    • Kirjalik dokument
    • Kindlatele nõuetele vastav
    • Õigusnormid kui käitumisreeglid peavad olema teatudu süsteemis
    • Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud (näiteks ministril on õigus anda määrusi)
    • Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid , mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühsikondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.

    Õigusaktideks ei ole!
    • Juhendid
    • Selgitused e kommentaarid
    • Ringkirjad e tsirkulaarid
    • Deklaratsioonid

    Jurisdiktsioonilised aktid ehk õigusemõistmise aktid.
    Õigusakti struktuur ehk ülesehitus
    Seadusandlike ja halduskatide struktuur
    • Pealkiri (ntks töölepingu seadus, lastekaitseseadus jne)
    • Preambula (meil on PS olemas) – sissejuhatus
    • Üldsätted – (kes on tööandja, mis lepinguga tegu on, kes on pärija jne jne )
    • Regulatiivne osa – otsustav osa (konkreetsed )
    • Rakendussätted
    • Signatuur ehk allkiri
    • Datum

    Kohtuotsuse struktuur
    • Motiveeriv osa (alagab pealkirjast kuni otsuseni)
    • Resolutiivosa ehk kohtuotsus

    Õigusaktideks ei ole
    • Juhendid (kasutusjuhendid, kui ei loe seda siis ega riik ei sekku)
    • Selgitused ehk kommentaarid (isegi kui nad on kirjalikus vormis)
    • Ringkirjad ehk tsirkulaarid
    • Deklaratsioonid

    Õigusaktide skeem (üldaktid ja üksikaktid)
    • Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu võetavad üld- või üksikaktid. Seadused, otsused.
    • Täidesaatva riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. Määrused, korraldused . Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri.
    • Kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

    ÕIGUSAKTIDE SKEEM
    Riigikogu:
    • Seadus
      • Põhiseadus
      • Konstitutsioonilised seadused (riigieelarve seadus)
      • Lihtseadused (jõustub 10. päeval pärast RT avaldamist või õigusaktis sätestatud ajast)
    • Otsus
      • Jõustub allakirjutamisel
      • Või õigusaktis sätestatud ajast

    Vabariigi Valitsus:
    • Annab määrusi – kirjutavad alla Peaminister, asjaomandiminister, riigisekretär (üldakt)
      • Avaldatakse RT – jõustub avaldamisele järgneval päeval või siis õigusaktis sätestatud ajal.
    • Korraldus – üksikakt – konkreetsete isikute osas. Allkirjastab Peaminister ja riigisekretär. Antakse ül. Valitsusasutustele.
      • Jõustub allkirjastamisest või õigusaktis sätestatud kuupäevast.

    Vabariigi President
    • Seadlus – üldakt
      • Avaldatakse RT ja jõustub 10. päeval.
    • Otsus – üksikakt - kellegi autasustamine
      • Avaldatakse RT, jõustub allakirjutamisega
    • Käskkiri – üksikakt
      • Avaldatakse RT, jõustub allakirjutamisega

    Kohalikomavalitsus üksus (linn, vald)
    • Volikogu – määrus – üldakt – avaldatakse RT, kehtib 3. päeval pärast avaldamist
      • Otsus – üksikakt – jõustub teatavaks tegemisest
    • Valitsus - määrus – üldakt – avaldatakse RT, kehtib 3. päeval pärast avaldamist
      • Korraldus – üksikakt - jõustub teatavaks tegemisest

    Riigikogu võtab seaduse vastu – president –riigiteataja õeva möödmisel
    Õigusaktide kehtivus
    • Jõusolek ja õigusjõud
    • Jõus on iga jõustunud õigusakt
      • Mida pole muudetud või tõhistatud või
      • Mis ei ole muutunud kehtetusk
    • Õigusjõud ehk seaduste kollisioon
      • Kõrgema õigusjõuga õigusakt (Seadus > määrus / Vabariigivalitsuse määrus > Ministrimäärus / Seadus > Vabariigipresidenti otsus)
      • Hilisem õigusakt (Seadus 2013 2017 / Seadus 2009 > Määrus 2017 / VVm
      • Erinormide õigusakt (kui erinorme pole siis kehtib üldnorm ntks kasiionos töötamine alates 21a, presidenti amet alates 40a)

    Kehtivus ajas
    • määramata tähtaja ( senikaua kui tekib vajadus uue seadusakti järele)
    • aktis endas määratud tähtajani
    • aktis endas määratud sündmuse või toiminguni

    Kehtivus ruumis
    • Millisel territooriumil kehtib
      • Kogu riigi territooriumil
      • Teatud tunnustega aladel (lennuväljad, sadamad, operatsiooni plokk , KV territoorium)
      • Riigi territooriumi haldus jaotusüksustes (koerte ja kasside pidamise kord pärnu linnas)

    Kehtivus isikute ringis
    • Kõikidele isikutele (kes viibivad eestis)
    • Teatud isikute grupile (kaitseväelased, tudengid)
    • Konkreetsele isikule ( karistamine , ameti kõrgenduse andmine)

    KODU TÖÖ:
    Euroopaliidu õigusaktid (5tk)
    Euroopa õiguse mõju eesti õigusele
    Õigusaktide süstematiseerimine
    • Õigusaktide süstematiseerimine - aktide viimine kooskõlastatud süsteemi rühmitades neid kindlas järjestuses.
    • Inkorporeerimine – õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine trükkisteks (kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses). Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiiv akte – ei toimu õigusaktide sisulist muutust. Õigusaktide sisu ei muudeta. Tekstide kaante vahele panemine .
      • Ametlik – pädevad organid annavad välja kehtivate normatiivaktide ehk üldaktid süstematiseeritud kogusid (riigiteatajat annab välja riigikantselei )
      • Mitteametlik – füüsilised ja juriidilised isikud võivad sellega tegeleda omal initsiatiivil (kodus õigusaktide süstematiseerimine)
    • Kodifitseerimine – mudetakse normatiivakti sisu kodifitseerimises. Seisneb mitme eriseaduse koondamises üheks seaduseks (mitu erinevat üheks kokku). Tulemuseks on uus õigusakt. (võib ise koostada, kuid see ei ole kehtiv)

    Õigusnormid esitatakse seadustes paragrahvide lõigete ja punktidena. Kusjuures paragrahv numereeritakse rangelt kasvavas järjekorras.
    Paragrahvid jagunevad lõigeteks (lg). Lõiked on seaduses kirjutatud nt (1) või (2). Lõiked jagunevad punktideks (p 1), mis seaduses on nt 1). Lõiked algavad taandrealt. Õigusnorm avaldub õigusakti tekstis, mille väikseimat ühikut, milles avaldub terviklik mõte, nimetatakse sätteks. Paragrahv + lõige + punkt = säte.
    Nt §200 lg 2 p 1,2
    Õigusnormi struktuur (H-D-S tüüpi õigusnormid, nt karistusseadustik)
    • Õigusnormi struktuuri all mõistetakse õigusnormi sisemist ehitust, seda moodustavate koostisosade teatud omavahelist seost ja tingitust.
    • Õigusnorm on üles ehitatud tingimus-lausena:
    • Kui (hüpotees)-, siis ( dispositsioon )-, vastasel juhul (sanktsioon).
        • nt Ema ütleb lapsele, kui kell saab 22, siis pead sa koju tulema, vastasel juhul oled koduarestis.
      • Hüpotees (kui) – Asjaolude kirjeldus, millal õigusnorm kehtib (tingimused õigusnormi kehtivuse kohta – mille ja kelle suhtes). See on eeldus või tingimus, millal seda õigusnormi kohaldatakse. Kuidas milliste tingimuste korral see õigusnorm saab kasutatud.
        • nt sõjaaeg, milline subjekt on.
      • Dispositsioon (siis) – Näitab subjekti vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused (mis on lubatud, mis mitte – kirjeldatakse subjekti käitumist).
        • nt „Teise inimese tapmise eest“ – karistatakse kuue-kuni viieteistaastase vangistamisega. Tegu – a) tegevus või b) tegevusetus. nt arst jätab abi andmata.
      • Sanktsioon (vastasel juhul) – Näitab riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete rikkumise korral.

    Karistusseadustikus ( KarS ) on H-D-S tüüpi seadused.
    Õigussüsteem (õigusperekond)
    • Õigusnormid on paigutatud mingisse kindlasse süsteemi, mis kujutavad endast õiguskorda.

    Õigussüsteemide tüübid
    • Mandri-Euroopa õigussüsteem (Eesti + Euroopa + Ladina Ameerika riigid, Aafrika ja Lähis-Ida)
      • Õigus põhineb seadusel (peamiseks õiguseväljendusvormiks on seadus).
      • Kohus ei loo uut õigust, ainult rakendab seda.
      • Süsteem on suuresti mõjutatud Rooma õigusest.
      • Era- ja avalik õiguse eristamine.
      • Suur osa õigusest on kodifitseeritud. (õigusaktide süstematiseerimise üks liikidest ja muudetakse sisu; teine on inkorporeerimine – ametlik nt Balti riikide liitmine NSVL või mitteametlik nt oma õppematerjalide süstematiseerimine)
    • Angloameerika ehk common law süsteem – pretsedendi õigus – üks juhtub on võetud aluseks järgnevate juhtumine lahendamisel (varem toimunud kasutamine uuesti). (USA, Kanada , Austraalia , Uus- meremaa , India) kohus loob uut õigust
      • Õiguse allikana kasutatakse kohtu pretsedenti ja tava.
      • Väga suur mõju tavadel.
      • Ei eristata avaliku- ja eraõigust.
      • Õigus ei ole kodifitseeritud (süteem puudub).
    • Skandinaavia õigussüsteem
      • Eristatakse avaliku- ja eraõigust.
      • Õigus ei ole kodifitseeritud.
    • Islami, hinduistliku, judaistlik õigussüsteem
    • Kaug-Ida õigussüsteem
    • Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem
    • Sotsialistlik õigussüsteem

    ÕIGUS
  • Õiguse valdkonnad
  • Eraõigus – vaidluse lahendab maakohus – valdkond , mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Pooled on võrdsed. Isik vs Isik.
    • Raamatu tagastamine

  • Avalik õigus –vaidluse lahendab halduskohus - valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes osalejad on alluvussuhtes. Isikvs Riik
    • Inimese tapmine

  • ÕIGUSE HARUD – õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
    • Võlaõigus
    • Tööõigus
    • Perekonnaõigus

  • ÕIGUSINSTITUUT – õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum. Õigusinstituut on õiguse allharu.
  • ÕIGUST LOOVAD AKTID e ÜLDAKTID
    • Määrus
    • Otsus

  • ÕIGUSNORMID - käitumisreegel
    Õigusallikad
    • On teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis.
    • Õigusallikas on seega vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad.
    • Seadused, tavad
    • Euroopa Liidu õigusaktid-otsused, direktiivid , määrusedö
    • Välislepingud

    Haldusõigus
    • Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist.

    • Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid:
      • Õiguse põhimõte/printsiip – kohalike põhiõigused ja vabadused – PS kirjas.
      • Sotsiaalriigi printsiip – normaalsete elamistinimuste tagamine riigi poolt, sotsiaalse julgeoleku tagamine, üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine, kultuurivajadused, tervishoid , arstiabisüsteem, toetuste loomine, toimetuleku soodustamine. Igal inimesel Eesti riigis peaks olema tore elada.
      • Demokraatia printsiip – enamuse õigus otsustada, kodanike arvamuse arvestamine (allkirjade kogumine arvamuse kujundamiseks). Enamuse võim vähemuse üle.
      • Õiguspärasuse printsiip – haldus peab vastama kehtivale korrale ja ei tohi olla sellega vastuolus , seaduslikus e legaalsus – vastu võetud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas, egaalsus e õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid võrdsetena. See millega riik tegeleb, peab olema läbipaistev ( korruptsioon – võimu valesti kasutamine).

    Haldusõiguse allikad
    • Põhiseadus
    • Seadus
    • Seadlus
    • Määrus
    • Kohaliku omavalitsuse määrus
    • Tavaõigus

    Haldusõiguse üldosa – reguleerivad suhteid, haldusõiguse põhiprintsiibid, halduskontroll, haldusvastutus (kes kontrollib, kes vastutab, kuidas menetlused toimuvad).
    Haldusõiguse eriosa – normid reguleerivad teatud üksikuid valdustegevuse valdkondi
    nt ehitusõigus, lennundusõigus.
    Õigusaktid jagunevad kaheks:
    • Normatiivakt – üldakt/õigustloov akt – suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid e õigusnorme (seadus, seadlus, määrus)

    • Mittenormatiivne – üksikakt – õigust rakendav - akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile.
      Õigustrakendav akt ei sisalda õigusnorme.

    Üldaktid (seadused) on tähtsamad kui üksikud aktid (avabariigi presidedi otsus)
    Üksikakte antakse välja üldaktide alusel.
    Üldaktid – nendega kehtestatakse, abstraktseid õigusnorme (st paljukordseks kasutamiseks).
    • Seadus
    • Seadlus
    • Määrus

    Üksikaktid – üksikjuhtumite lahendamsieks ja neid antakse üldakti alusel.
    • Otsus
    • Korraldus
    • Käskkiri

    Juristiktsioonilised ehk õigusmõistmis aktid
    • Kohtuotsus
    • Kohtulahend millega sisulisel asi lahendatakse (poolt vahelise vaidluse lahendamine)
    • Kohtumäärus (kohtulahend, millega korraldatakse kohtumenetlust või vormistatakse poolte kokkuleppe ehk kompromiss )

    ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE
    • Õigusaktide tõlgendamine - tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu.

    • Tõlgendamise võimalused:
      • Tõlgendamise ulatuse järgi
        • Sõnasõnaline ehk adekvaatne (mehe ja naise vaheline abielu)
        • Kitsendav või laiendav ()
      • Juriidilise tähenduse järgi
        • Ametlik ehk ofitsiaalne – normatiivne; kasuaalne ehk kohtulik (tegelevad kohtud, konkreetse juhtumi kontrollimine; seletuskiri )
        • Mitteametlik (igaüks võib tegeleda – juriidilist tähtsut pole ntks õppejõud loengus). Isikliku seisukoha väljendamine.

    Teistmine – uute asitõendite tekkimisel Riigikohtus kaasuse uuesti arutamisele võtmine.
    Riigikohtu lahendid õigusnormide selgitamisel on ametlik tõlgendamine.
    • Tõlgendusvõtete järgi
        • Grammatiline ehk keeleline (nii nagu kirjutatud, nii tuleb ka aru saada) Kuritegu on ühtlasi kuri tegu (materiaalse vara lõhkumine), kuid kuri tegu ei pruugi olla kuritegu (sõbra saladuse väljarääkimine)
        • Süstematiline – võtab ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel arvesse mitte ainult üht normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi (ntks abikaasade ühisvara)
        • Ajalooline ehk geneetiline – uuritakse seaduse eesmärke, selle vastuvõtmise ajal samuti seaduse tekkelugu .
        • Teleoloogiline egk eesmärgipärane - selle alusel selgub seaduse otstarve, mida peab õigusakti rakendaja arvestama.

    ÕIGUSE REALISEERIMINE
    • Õiguse realiseerimine - õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises.

      • Õigusnormide järgimine – subjektid ehk isikud allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide ettekirjutustele, see ei vaja riigiorganite sekkumist, sest on riigi poolt soovitud ja vajalik käitumine. Riigil on kohustus luua soodsad tingimused selliseks käitumiseks. Tegu on passiivse käitumisega.
      • Õigusnormide kasutamine – subjektid ehk isikud panevad toime tegusid , mida lubavad õigusnormid sisaldavad. Selline isiku käitumine on alati aktiivne (nt lapsele 3 eesnime ).
      • Õigusnormide kohaldamine ehk rakendamine – Kompetentse riigiorgani tegevuse kaudu õigusnormi ettekirjutuse realiseerimine konkreetsel juhul (nt abielu sõlmimine, pensioni saamine). Konkreetse isiku suhtes.

    ÕIGUSSUHE
    • Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste kohustustega.

    Objektiks võivad olla:
      • Asjad ja mittemateriaalsed väärtused
        • (nt tööjõud, teenus, intellektuaalne omand)
      • Vaimsed väärtused
        • (nt au, nimi, väärikus)
      • Majanduslikud
        • (nt raha, asjad, varalised õigused, tööjõud, teenus või intellektuaalne omand) või sotsiaalsed hüved (nt au ja väärikus, hea nimi, tunnustus, ühiskondlik seisund

    ÕIGUSSUHTE LIIGID
    • Juriidilise kohustuse iseloomu alusel
      • Aktiivsed õigussuhted – tuleb mingeid tegusid toime panna
        • Avalduse kirjutamine
        • Toidu koju tellimine
      • Passiivsed õigussuhted
        • Ootamine
        • Eksami tulemuste ootmaine
        • Punase foori tulega olen passiivselt ühe koha peal
    • Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel
      • Lihtsad õigussuhted – üks pool on ainult õiguste ja teine pool ainult kohustuste kandjad .
        • Pärandi vastu võtmisel või sellest loobumine (3 kuud aega notari juures pärandi loobumisest, kui ei reageeri siis tuleb automaatselt üle)
        • Kinke leping (kinkijal on kohustus asi üle anda, kingisaajal on õigus see vastu võtta, mitte kohustus)
      • Liitõigussuhted – mõlemad pooled on õiguste ja kohustuste kandjaks .
        • Ostja ja müüa
        • Müügileping
        • Haridus (lastel on kohustus ja õigus omandada haridust, ja riik on kohustatud haridust pakkuma)
    • Õigussuhte funktsiooni järgi
      • Regulatiivsed õigussuhted – tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi, seoses nende õiguspärase käitumisega, oma õiguse realiseerimisega ( kirjutatakse ette kuidas peab käituma et midagi konkreetset saavutada)
      • Kaitsvad õigussuhted – Millised karistused on riiklike rikkumiste eest? Keda kaitstakse? Kuidas riiklikut sundi teostatakse

    ÕIGUSSUHTE SUBJEKTID
    • Õigussubjektsus on subjekti võime olla õigussuhte osaline
      • Õigusvõime - isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi – algab elusalt sünniga ja kestab surmani
        • Rase naine satub õnnetuse, laps päästetakse keisrilõikega aga ema sureb siis lapsel on õigus nõuda hüvitist kahjutekitajalt.
      • Teovõime - isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid
        • Täielik teovõime (algab 18 eluaastast-surmani)
        • Piiratud teovõime (osaline teovõime 0-18a)
        • Õigus abielluda, olla ettevõtja kuid mõlemal juhul peab olema maakohtu luba (alates 15a)
        • Piiratud teovõime 18a, põhjuseks vaimuhaigus, nõrgamõistuslikus või muu psüühikahäire – pikaajalised. Tulemuseks, isik ei saa aru oma tegudest või ei suuda oma tegusi juhtida
      • Deliktivõime - isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise ( delikti ) eest.
        • (14a - surmani)
      • Otsusevõime – - isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest või neid juhtida.
      • Süüvõime - isiku võime teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nende normidele.

    Tehing on toiming või toimingute kogum, mis toob kaasa õigusliku tagajärje.
    • Õigussuhte objekt – nähtus millele subjektide õigused ja kohustused on suunatud,
      (asjad, miitemateriaalsed väärtusd nagu ntks tööjõud, teenus, intelektualne omand, kunst , laulud,) (vaimsed väärtued nagu nt au, hea nimi, väärikus, ühiskondlik seisund)
      • ESE => Asi -> KINNISASI (maatükk, koos sellega ühendatud osad, puud, juured jne)
        -> VALLAASI
        => ÕIGUS
        => MUU HÜVE ( elekter ja soojus)

    Juriidilised faktid - asjaolud mis toovad kaasa õigusliku tagajärje ( kellegil tekkib kohustus või õigus)
    Sündmus - asjaolu, mis ei sõltu isiku tahtest.
    Tegu - (õiguspärane, õigusvastane) asjaolu, mis sõltub isiku tahtest
    Kodu töö: LAPSE SÜND ON TEGU VÕI SÜDMUS?
    Juriidiliste faktide liigid
    • Õigusliku tagajärje alusel
      • Õigusi ja kohustusi tekitavad
        • (18a saamisel, lapse sünd, tööle v kooli asumine, õiguse surm)
      • Õigusi ja kohustusi muutvad
        • (teise lapse sünd, töölepingu muutus)
      • Õigusi ja kohustusi lõpetavad
        • (lahutamine, töölepingu lõpetamine, kooli lõpp)

    • Faktide kogumi järgi
      • Lihtfaktid – ainult üks asjaolu
      • Liitfaktid – kaks või enam juriidilist fakti
        • (turvavööta ja joobes olekus sõit)
      • Jruiidiline ehk faktiline koosseis – kõik eteappid peab läbi tegema, et tekkiks õiguslik tagajärg
        • (pensioni vormistamine, abielu sõlmimine)

    • Õigusrikkumine - juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks
      • Subjekt – õigusriikuja kes rikub reegleid (delikti (v 14a) võimeline füüsiline isik)
      • Subjektiivne koosseis – kuidas isik suhtub tema poolt toime pandud teosse (tahtlus - noaga pussitamine ja ettavaatamatus - kogemata)
      • Objekt – hüved, mille vastu õigusrikkumised on suunatud
      • Objektiivne koosseis – tegevus või tegevusettus
      • Õigusrikkumiste liigid (kaasuse ülesanne)

  • Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus.
    Vangistus
    Arest
    • 30 päeva kuni 20 aastat (eluaegne=30a +10a järelvaatamist kui kohus otustab välja lasta)
    • Alaealisena kuni 10a

    • Kuni 30 päeva väärteo eest
    Rahaline karistus
    Rahalised kahjumid
    • Päevasest töötasu x määratud päevamäär (alaealine)
    • Min 10 euri päevas
    • Trahviühikud (1=4euri)

    • Väärteo ja kuriteo piir 240e
    • Oluline kahju 4 000e
    • Suur kahju 40 000e
    • Eriti suur kahju 400 000e
    • Juriidilise isiku rahalise karistus

    • 4000e – 16mil e kuriteo eest
    • 100e – 400 000e väärteo eest

  • Väärteod on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv , arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.
  • Distsiplinaarsüüteod on teenistus -, töö- või muu õigussuhte kaudu organisatsiooniga seotud isiku poolt toime pandud õigusvastased teod.
  • Avaliku teenistuse isikute poolt
  • Tsiviilõigusrikkumised on lepingust või muust tehingust tuleneva kohustuse või keelu rikkumised.
  • Üks isik tekitab teisele isikule kahju (rööv on ähvardusega vargus, teise elu ohtu seadmine)
  • Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised.
  • Tegemist on töötajaga – jätab tööle tulemata või tuleb purjus peaga
    EUROOPALIITU ÕIGUSAKTID
    Määrused – kehtestatakse mingid määrused, mis kas kiidetakse heaks või mitte, määrus mingi kindla olukorra kohta või tegevuse suhtes
    Direktiivid – ei ole üldjuhul vahetult kohaldatavad. Vajavad siseriikliku õigusakti kehtestamist. On kohustuslik eesmärgi mitte selle saavutamise vahendite ja meetodite osas. Võivad tuua kaasa isikutele vaid õigusi, mitte kohustusi.
    Otsused – keegi otsustatakse kusagile ametikohale või kõrgendatakse, ntks otsustakse mingi kasutada mingi piiravaid seadmeid
    Soovitused - soovitusliku iseloomuga, kuid nende mittejärgimine võib kaasa tuua karmimate regulatsioonivahendite väljatöötamise.
    Teo õigusvastasust välistavad asjaolud (õigusnorme on rikutud aga vastutusele veel ei võeta)
    • Hädakaitse - (kui teid või lähedast rünnatakse ja te kaitsete teda (samuti vara kaitsmiseks)– ründe tõrjumine ÜLETAMATA HÄDAKAITSE PIIRE – tuletikkude laenajat ei või maha lasta)
    • Hädaseisund - Kui isik tekitab kolmandale isikule kahju mis on ärahoitavast kahjust väiksem. (maja põledes, lõhud kolmanda isiku maja akna, et saada tulekustuti või lapsele otsasõidu ärahoidmiseks sõidad üle kellegi lillepeenra)
    • Kurjategija kinnipidamine
    • Kuritegude matkimine – kehtib ainult maakohtu loal.
    • Kohustuste kollisioon – kui on vaja koraga täita mitu erinevat kohtustus (korraga ei saa mitu ül täita)
    • Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus – ise arvan, et tegu on õigusnormi rikkumisega ning reageerin iseseisvalt - ekitus
    • Kannatanu nõusolek – kui autol jäid võtmed sisse ja tuleb lukuavaja kes lõhub ukseklaasi katki
    • Oma kohustuste teostamisele suunatud tegu – omaabi ehk kohe peab reageerima (vastand omavoli), laste kasvatamisel kasutatavad sunnivahendid.
    • Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu (tuletõrjuja likvideerib korteris tulekahju ning uputas alumise korruse – ei võeta selle eest vastutusle)

    Juriidiline vastutus (riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele)
    Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud:
    • Süüdimatus – ei sa oma tegudes aru või ei suuda oma tegusi juhtida (vaimne seisund ei võimalda aru saada) Kohtupsühhiaatriaekspertiis määrab isiku seisunid ning kohus otsustab kas oli kuriteo toimumise ajal vaimne seisund korras.
    • Armuandmine – konkreetse subjeki suhtes vabariigi preidendi poolt antav akt (mida ei pea põhjendama) armu paluda vaid süüdimõitetud isik kelle suhtes on nõustunud kohtulahend
    • Amnestia – seadusandlik akt mille alusel vabastatakse juriidilisest vastutusest teatud liiki õigusrikkumisi toimepannud ja süüdimõistetud isikut (keegi ei palu armu vaid lähtutakse sellest et tegiemist on poliitilise otssega riigi otsusega)
    • Aegumine – tähtaja möödumine pärast mida ei saa subjektile enam esitada nõude õigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist (aegumise tähtajad määratakse seadusega)

    Juriidilise vastutuse liigid:
    • Kriminaalvastutus
    • Haldusvastutus
    • Tsiviilvastutus
    • Distsiplinaarvastutus
    • Töö-õiguslikvastutus

    Töölepingu seadus
    Lühend: TLS - töölepinguseadus
  • Töötaja (T)
  • Tööandja (TA)
    Töötajaks on TLS alusel nii teovõimeline kui piiratud teovõimega füüsiline isik.
    Tööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik (nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik).
    • Tööleping – töö, kui järjepidev protsess. Töötaja ja tööandja on sõltuvussuhtes.
    • Käsundusleping – oluline on protsess, tulemust ei saa garanteerida – käsundisaaja ja käundusandja (tööle lähed siis kui saad)
    • Töövõtuleping – oluline on töötulemus, õigel ajal valmistab õige asja.

    Sarnasused: Töö tegija valib ise töö tegemise koha, aja ja viisi. Tööandja paneb vastutuse töötajale ja väldib riigipoolset kontrolli.
    • Avaliku teenistuse seadus – ATS – riigiametnik , teenistuja –> tööandjaks on riik
    • Võlaõiguse seadus – VÕS – töövõtuleping – töövõtja – tellija – alluvussuhet pole
    • Vangistus seadus – VangS – kinnipeetav – riik

    Teenuseosutamise leping
    Tööleping
    Käsundusleping KA KV
    Töövõtuleping TELLJA, TV
    TA juhub ja kontrollib T
    KA juhised v.a K täitmine eriala teadmiste põhjal
    TV garanteerib teatud küüpäevks
    Alluvussuhe
    Eelduseks isiklik.=4
    Teatud tähtpeakaks kauba või teenuse valimimine
    Suuline või kirjalik
    Suulline või kirjalik
    Suuline või kirjalik
    Töötaja teeb isikulikult tööd
    Eeldatakse isklik käsundi täitmine
    Ei pea tegema isiklikult tegema
    Pihkus 28 kal. Päeva + puhkusetasu
    Tasulist puhkust pole ette nähtud
    Tasulist puhkust pole ette nähtud
    Üldjuhul tähtajatu
    Üldjuhul tähtajaline
    Õldjuhul tähtajaline, pärast tähtaja möödumist pikeneb automaatselt
    Töö tegemise aeg piiratud, minimum puhkeaega
    Töö tegemiseks ajalist piirangut ei ole, puhkeaega ettenähtud ei ole
    Töö tegemiseks ajalist piirangut ei ole, puhkeaega ettenähtud ei ole
    Ületunnitöö, riigipühad, öötöö lisaasu
    Makstakse lepingulist tunnitasu
    Makstakse lepingulist tunnitasu
    Vähemalt töötasu alammäär
    Tasu alamäära ei ole – kokkuleppe küsimus
    Tasu alamäära ei ole – kokkuleppe küsimus
    TA maksab makse
    Maksud kokkuleppel
    TV makasab makusud ise, võimalik on ka kokkulepe
    Varaline vastutus on üldjuhul piiratudv
    Vastutus kogu kahju eest
    Vastutus kogu kahju eest
    TA maksab koolituse täiendõppe eest
    Nutan ja maksan ise
    Nutan ja maksan ise
    TA kohustus maksata T keskmist töötasu kui tööd pole anda
    TA kohustus tagada ohutud töötingimused. Kehtib töötervsehoiu ja tööohutusseadus
    Ohutu töö ees vastutab teenuseosutaja
    Ohutu töö ees vastutab teenuseosutaja
    TA vastutab tööõnnetuse eest
    Käsundisaaja vastutus
    Töövõtja vastutus
    TA vastutab vahendite ees
    Võimalik kokkuleppel
    Töövõtja enda vahendid
    Töötasu vähemalt 1kord kuus
    Tasub peale käsundi täitmist või teatud ajavahemiku
    Tasu peale töö valmimist (võimalik on ettemaks )
    Konkurentsi piirang
    Ravikindlustus
    Lepingu lõppemine ainult seaduses ettenähtud alustel. Etteteatamis aeg ja hüvitised
    „Homme pole vaja kohale tulla“
    „Homme pole vaja kohale tulla“
    Töö kui järjepidev protsess
    Oluline protsess aga garantiid pole
    Objektiks on asjade valmimine
    Teenuseosutaja valib ise aja, koha ja viisi kuidas teenust osutab – otsus on iseseisev
    Võib pöörduda töövaidluskomisjoni või maakohtusse
    Võib pöörduda ainult maakohtusse
    Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele.
    LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE REEGLITE RIKKUMISEL
    • Tööandja võimalused, kui töötaja esitas valeandmed või puudulikke andmeid – tööandja võib tühistada töölepingu eksimuse või pettuse tõttu 2 nädala jooksul teada-saamisest. Õigus nõuda kahju hüvitamist.
    • Töötaja võimalused: tühistada tööleping eksimuse või pettuse tõttu.
    • Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemisest võib vastavat asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Peale sõlmimist on õigus uurida eraelu kohta (lastele jõulupakkide tellimine vms)

    Suulise kokkuleppe kehtib 14 päeva
    Tööleping sõlmitakse kirjalikult ja on lepingupoolte poolt omakäeliselt allakirjastatud. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
    KODUTÖÖ ALAEALINE TÖÖSUHTES
    TÖÖLEPINGUS SISALDUVAD ANDMED
    • Katseaja kestus, sellest loobumine (kui katseajast lepingus juttu pole siis vaikimisi on 4 kuud katseaega – kui tööandja ei soovi katseaega rakendada siis lepingus peab seda märkima; haigestumine ei lähe kaitseaja hulka) Katseajal töösuhte lõpetamine 15 päeva enne rakendumist. Katseaeg on tasuline .
    • Proovipäev – üks päev või a’la 3 tundi – tasustamata. Viiakse läbi enne töölepingu sõlmimist. Lubatud ainult erandjuhtumil ainult läbi töötukassa (TK tegeleb sellega) ja ilm selle ei ole lubatud proovipäeva läbi viia.
    • Tähtajalise lepingu kestus ja põhjus (tähtsajaline leping sõlmitakse näiteks sel juhul kui kedagi asendatakse, )
    • Konkurentsipiirangu kokkulepe
    • Kaugtöö – poolte kokkuleppel. Oma kodus või tööandja poolt määratud kohas
    • Renditöö – maksan renditöölistele.
    • Välisriigis töötamise aeg, hüved – kui töötaja töötab välismaal eesti firma nime all üle ühe kuu siis peab saama sama palju kui selles riigis antud valdkonnas keskmine summa on.
    • Koolituskulude hüvitamise kokkulepe – siduvusaega mis paneb töötajale kohustusi töötama vähemalt 3 aastat.
    • Tööandja ja töötaja andmed
      • Füüsiline isik: nimi, isikukood , elukoht
      • Juriidiline isik või FIE: ärinimi, registrikood, asukoht
        Telefoni nuber, e-post, esindaja(d), panga rekvisiidid (konto + panga nimi)
    • Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumine aeg, tööaeg, töö tegemise koht
    • Tööülesannete kirjeldus, ametinimetus
    • Töö eest makstav tasu, muud hüved
    • Puhkuse kestus
    • Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele
    • Viide kollektiivlepingule

    Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Kui töötaja soovib töösuhet lõpetada siis teavitab ette 30 päeva ja töötaja ei pea põhjendama töösuhte lõpetamise soovi. Tööandja peab alati põhjendusi tooma . Võib ka varem – poolte kokkuleppel või töötaja algatusel kuid sel juhul ei saa töötuskindlustuse hüvitist –ehk 100 päeva 50% kuupalgast.
    Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Vaidluse korral peab tööandja põhjendama, et tegemist oli tähtajalise töölepinguga.
    NB! Kui töölepingus sisalduv on ilma viiteta seadusele siis saab neid kokkuleppeid muuta ainult poolte nõusolekul.
    TÄHTAJALINE TÖÖLEPING TÄHTAJATUKS
    • Samalaadse töö tegemiseks on sõlmitud järjestikku rohkem kui kaks tähtajalist töölepingut või
    • Tähtajalist lepingut on pikendatud rohkem kui üks kord 5 aasta jooksul
    • Järjestikune lepingute sõlmimine – lepingute vaheline aeg ei ületa 2 kuud.

    TÖÖTAJA KOHUSTUSED ( EKSAM )
    • Teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi
    • Teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ( tundide arv, tükitöö maht - kokkuleppeline)
    • Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi (töötajal on kindlasti kohustus osaleda täendkoolitustel)
    • Osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel
    • Teavitada tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest
    • Hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet
    • Teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest
    • Tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus (,.)
    • Konkurentsipiirang – mitte töötada konkurendi juures ega tegutseda samal majandus- ja kutsetegevuse alal
      • - töösuhte ajal
      • - pärast töösuhte lõppu

    TÖÖTAJAL ON ÕIGUS KEELDUDA TÖÖ TEGEMISEST JUHUL, KUI:
    • Ta kasutab puhkust (tööandaj võib teatud põhjustel selle katkestada)
    • Ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses (ajutine töövõimetus kuni 4 kuud, töösuhet haiguslehel olemise ajal lõpetada ei saa) (pikaajaline töövõimetus alates 4st kuust ja sellel ajal võib töösuhet lõpetada) Raseda naisega võib töösuhet lõpetada kui tegemist on tähtajalise lepinguga. Kuni 3a lapsega koondamine on võimalik juhul kui loa saab tööinspektor.

    Olles haige ei pea tööülesandeid täitma kuna olete 100% haige
    • Ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid
    • Ta osaleb streigis
    • Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel
    • Tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus

    TÖÖANDJA KOHUSTUSED (EKSAM)
    • Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi
    • Maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (mõistlikum on märkida ajavahemik näiteks 5-8s kuupäev)
    • Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( puhkusegraafik peab olema valmis esimeses kvartalis) Puhkuse graafiku puudumisel saab töötaja 14 päeva enne omavolilisele phkusel minekut, tööandjale krijalikus vormis teatama. Puhkuse tasu peab laekuma arvele eelviimaslel tööpäeval. Viivise tasu 8.25% aastas + euribor ehk 0.02% päevas.
    • Tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust
    • Tagama töötalajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest löhtuva koolituse
    • Tagama töötervisehoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused
    • Tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervisehoiu nõudeid
    • Teavitama täistööajaga töötaja osalise tööajaga töötamise võimalusest
    • Austama töötaja privaatsust
    • Andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta
    • Mitte avaldama töötaja nõusolekuta või teadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

    TÖÖTASU
    • Eelduseks kokkulepe töötasus (brutatasuna)
    • Töötasu makstakse vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummas (kui tegemist lepingus on rahasummadega siis kindlasti sõnade ja numbritega, sest võltsimise võimalusi on palju)
    • Eeldus, et töötasu ja muid tasusi kantakse pangakontole (avalikus teenistuses on palk, töölistel on töötasu)
    • Tööandjal on õigus maksta lisaks töötasule ka muid tasusid

    ERIJUHUD
    • Ületunnitöö hüvitatakse 1,5-kordse töötasuga
    • Öötöö hüvitatakse 1,25-kordse töötasuga (22-06) öötöötaja on tööline kes töötab öösel vähemalt 3 tundi
    • Riigipühal tehtav töö hüvitatakse 2-kordselt
    • Vaba ajaga hüvitamine kokkuleppel töötajaga
    • Mis see sinu paati kõigutab?

    Kaasus:
    15- aastane Anni soovis osta uut telefoni. Ta leppis kokku oma naabrinaise Pillega, et hakkab reede õhtuti käima tööl Pillele kuuluvas baaris ettekandjana. Anni tööajaks oli kella 18—22ni. Töötasuks pidi olema 2 eurot tunni eest. Anni ema sellest midagi ei teadnud , sest neiu sõnul oli ta samal ajal tantsuproovis. Kuna Anni ema töötas vahetustega tööl, siis kutsus Pille Anni tööle ka mõnikord laupäeviti, mil tema tööpäev kestis 8 tundi. Pikkade tööpäevade tõttu hakkasid Anni hinded kannatama ja sageli ei jõudnud ta esmaspäeval kooli. Ühel päeval sattus Anni ema ootamatult sellesse baari , kus nägi Annit töötamas ja klientidele alkoholi valamas. Ta nõudis Pillelt juhtunu kohta selgitust, kuid Pille ütles, et ta pole millegi vastu eksinud .
    Kas anni on õigussubjektne?
    On, sest tal on piiratud teovõime. (Õigus, teo, deliktivõime)
    Mis liiki lepingu alusel Anni tööd tegi?
    Tööleping, sest peab allume tööandja korraldustele
    Kas Pille rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis mis liiki?
    Õigusnorme on rikutud, keelavad, kohustav
    Kas Anni rikkus sotsiaalseid norme?
    Moraalinormid – salajased läbirääkimised (ema ei teadnud midagi)
    Kas Annil või tema emal on mingi nõudeõigus Pille vastu?
    Annil on õigus palka saada. Ema saab õigusi nõuda ainult, sest Annil on piiratud teovõime. Ema saab nõuda töösuhte lõpetamist, palga tõstmist, saamata jäänud töötasu, ületundide eest olevat töötasu (6h tema vanusel, ületundide tegemine ei ole alaealisel lubatud).
    Kas Anni emal on subjektiivne õigus Pille osas?
    On küll kun Annil ei ole teovõimet ja ta on alaealine
    Mida saab Anni ema ette võtta, kui Pille keeldub tema nõude täitmisest?
    Kaevata maakohtusse, tööispektsiooni, töövaidluskomisjoni.
    Kas Pille käitumises esinevad teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
    Ei, sest
    Kaasus:
    Katrin töötas ühes baaris klienditeenindajana. Töölepingu vormistamisel selgitas ta tööandjale, et kuna käib maalt tööle bussiga, siis ei saa ta peale kella 23 tööl olla, sest 23.15 on viimase bussi väljumisaeg. Kokkuleppe kohaselt pidi tema töötasuks olema 300 eurt ning töötajaks ühel nädalal kella 12-20 ja teisel nädalal kella 14-22. Lisaks sellele teatas Katrin, et ta õpib kolledžis ja võta õppepuhkusest 15 päeva kahe kuu pärast välja. Suvehoojala oli baaris palju külastajaid ja seetõttu pidi Katrin olema korduvalt ülemuse nõudel tööl kuni kella 02ni. Palgapäeval selgus, et tema töötasule ei ole lisatud tasu ületunnitöö eest. Kui Katrin küsis teatist töötasu kohta oma tööandjalt, siis kuulis ta vastuseks, et temaga oli kokku lepitud töötasu 300 eurot ja selle ta ka sai ning mingeid pabereid jagama ei hakata. Kui Katrin palus ülemuselt kahte järjestikust puhkepäeva, et külastada oma vanemaid, siis seda talle ei võimaldatud
    Mis liiki isikutega siin tegemist on?
    Katrin on füüsiline isik ja tööandaj juriidiline, eraõiguslik
    Millises õiguse valdkonda nimetatud probleeme kuulub?
    Era ja avalik õigus – tegemist on eraõiguse valdkonnaga kus pooled on võrdsed. Probleem puudutab nii era kui ka avaliku õiguse valdkonda.
    Kas isikute vahel on alluvussuhe?
    Katrin peab alluma tööandjale.
    Millised on töötaja kohustused?
    Õigel ajal õiges kohas, õiges magus, allub tööanja korraldusetele, ei riku tööandja mainetMillised on tööandja kohustused?
    Õigeaegne töötasu, maksete tasumine jne
    Millal on ületunnitöö tegemine kohustuslik?
    Erijuhtudel kui tööandja vara on ohustatud (laeva hilinemine)
    Kuidas seda kompenseeritaks?
    1.5x
    Kas töötaja nõuded on põhjedatud?
    Olid küll.
    Kas töötaja käitus õigesti?
    Palgateatist ei ole, kokkuleppe on rikutud, transpordi kompensatsioon, töötasu peaks olema väheamtl 480eh min palk, puhkepäevade
    Kaasus 3
    Tööandja lubas Katrini vaid üheks nädalaks puhkusele, kuid kurnavate vahetuste tõttu haigestus neiu ja oli 2 nädalat töövõimetuslehel. Tööandjale ta sellest ei teatanud. Kui ta uuesti tööle ilmus, siis tööandja keeldus tema töövõimatuse lehte vastu võtmast ja ajutise töövõimetuse hüvitist ta ka selle aja eest ei saanud. Samuti keeldus ta lubamast Katrinit õppepuhkusele. Mõne aja pärast teatas tööandja, et seoses klientide vähese arvuga vähendab ta Katrini töötasu 200 eurole kuus. Katrin sellega nõus ei olnud, sest tööandja nõudis temalt jätkuvalt pikkade vahetuste tegemist. Kui Katrin keeldus ületunnitööst, siis tööandja käskis tal kirjutada avalduse töölt lahkumisest, millest neiu aga keeldus.
    Kas Katrin käitus õigesti?
    Keeldus ületunnitööst ja avalduse kirjutamisest kuid oleks pidanud esimesel võimalusel tööandjat teavitama oma haigusest.
    Kas tööandja käitus õigesti?
    Ei käitunud, sest töötasu vähendamine ei ole lubatud kui see ei ole tingitud majanduslikest põhjustest. Vähendada võib ainult miinimumpalgani. Käsk avaldada omavoliline lahkumisavalduse. Määratud puhkuseaeg peaks olema vähemalt 14 päeva
    Kas Katrini puhul on tegemist juriidilise faktiga? Kui jah, siis mis liiki?
    Haigestumine kui sündmus.
    Õppepuhkus – kohustus oli tööandjat teavitada
    Kas katrin pani toime õigusrikkumise? Kui jah, siis mis liiki?
    Kuritegu, väärtegu, distsiplinaarsüüteod, tööõigus, tsiivilõigusrikkumine
    Tevitamata jätmine kui tööõiguserikkumine.
    Kas Katrin või tööandja rikkus(id) sotsiaalseid norme?
    Õigus, korporatiivsied, tava ja moraalinormid.
    Misa saaks Katrin ette võtta?
    Pöörduda tööinspektori poole saades sealt järgnevaid juhiseid. Samuti võib pöördudada


    TÖÖANDJA KOHUSTUS MAKSTA KESKMIST TÖÖTASU JUHUL, KUI:
    • Töötaja on töövõimeline, valmis tegema tööd, kuid töötaja ei tee tööd
    • Sest tööandja ei ole talle andnud tööd
    • v.a kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü
    • Töötaja ei saa teha tööd tema isikust tuleneval põhjusel või
    • Töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust tuleneval põhjusel (matused, notari juurde minek)
    • Ei eelda töötaja ja tööandja vahelist kokkulepet
    • Kohustus maksta tasu mõistliku aja eest (mõistlik aeg on kokkulepitav)

    TÖÖTASU VÄHENDAMINE
    • Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale tööd
    • Võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasualammäära.

    Majanduslikud asjaolud –> tööandja informeerib töötaja tusalduisikut –> pakub töötajale teist tööd (samas asutuses ja ainult võimaluse korral) –> kui ei ole võimalik, teavitab vähemalt 14 kalendripäeva ette töötasu vähendamisest (kirjalikult)!
    Töötajal on õigus:
  • Teha proportsionaalselt vähem tööd (nt 10% vähendatakse palka, seega on ÕIGUS nõuda 10% vähem töötunde)
  • Tööleping üles öelda (5 tööpäeva tuleb ette teatada , kirjalikult). Õigus saada koondamishüvitist. Kui vallandatakse töölt, siis on töötukassasse end registreerides nõus saada töötukindlustushüvitist, milleks on esimesed 100 päeva 50% töötasust. Järgnevad 100 päeva 40% jne.
    TÖÖTASU ALANDAMINE kui karistus
    • Vaid juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ja juhise andmine oli mõistlik.
    • Töötasu alandamine viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist.

    VASTASTIKUSED NÕUDED
    • Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhetest tulenevate varaliste nõuete osas aegub 12 kuu jooksul (vaid ekslikult või alusetult makstud töötasu osas)
    • Töötaja töötasuga seotud nõue aegub 3 aasta jooksul.

    TÖÖAEG TLS JÄRGI
    • Tavaline tööaeg
      • Päevane tööaeg
      • Öötöö (kellaaegadel 22-06)
    • Ületünnitöö
      • Keeld alaealistele ja töötajatele, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud

    PUHKEAEG
    • Igapäevane puhkeaeg on töötajale ettenähtud
    • 24-tunnise vajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järestikust puhkeaega
    • Iganädalane puhkeaeg
    • Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi jerjestikust puhkeaega

    PUHKUS
    • Tasustatavat puhkust saab töötaja nõuda seaduses sätestatud korras (vähemalt 28 kalendri päeva) (14 kalendi päeva on üks puhkuse osa erandjuhul 7kal. Päeva (et ei oleks olukorsa kus valitakse 5päeva ja nv puhatakse) kuid see peab olema põhjendatud)
    • Tasustamata puhkust saab poolte kokkuleppel v.a juhul, kui seaduses sätestatud korras peab tööandja töötaja nõudel talle seda võimaldama. (tööandja peab aga maksma sotsiaalmaksu, vähemalt töötasu alammäärale vastavat summat)

    • Põhipuhkus
      • Vähemalt 28 kalendripäeva
      • Põhipuhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul
      • Vähemalt 14 kalendripäeva järjest
      • Õigus puhkusele, kui on töötatud tööandja juures vähemalt 6 kuud
      • Tööandja õigus puhkust katkestada või edasi lükata
      • Alaaelistele põhipuhkus 35 kalendripäeva
    • Vanemapuhkus ( rasedus - ja sünnituspuhkus, isapuhkus , lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus , lapsepuhkus )
      • Rasedus- ja sünnipuhkus – 140 kalendripäeva (hüvitis 140päeva eest) raskesünnituse puhul +14 päeva (vere ülekanne)
      • Isapuhkus – 10 tööpäeva
      • Lapsendaja puhkus – 70 kalendripäeva
      • Lapsehoolduspuhkus – kuni lapse 3a (peale sündi)
      • Lapsepuhkus – 3 või 6 tööpäeva
      • Tasustamata lapsepuhkus – kuni 10 tööpäeva kalendriaastas
      • Peretoetus – iga lapse pealt üha rohkem money (kuni 19 eluaastaseks saamiseni , kui ta õpib edasi)
    • Õppepuhkus (tööandja ei saa seda keelata viad edasi lükata)
      • Kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul mistahes õppetööalaseks tegevuseks. Säilitatakse keskmine töötasu 20 kalendripäeva eest.
      • Tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötasu alammääras.

    TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE
    • Töösuhte lõpetamisel kokkuleppega
    • Tähtaja möödumisel
    • Töötaja surmaga
    • Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades
    • Ülesütlemisega (pikajalise lepinug puhul)

    TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE
    • Korraline (ilma põhjust märkimata- ainult töötaja kohta)
      • Õiguse töötajal igal ajal TL üles öelda
      • Tööandjal peab olema mõjuv põhjus
      • Mõistlik etteteamisaeg 30 kalendripäeva
      • Tähtajatu tööleping
      • Katseajal on mõlemal poolel ol lühendatud ülesütlemise age (15päeva)
      • Töötaja ei vaja mõjuvat põhjust
        Kui ei tööta siis lõpetataksetöösuhe ja töötajal ei ole enam õigust hüvitisele
    • Erakorraline (oluline põhjus- mõlemal)
      • Nii töötaja kui tööandja õigus
      • Mõitslik etteteatamistähtaeg järgimine tööandja poolt (max 90päeva kirjalikus vormis)
      • Nii tähtajatu kui tähtajaline tööleping
      • Töötaja mõjuv põhjus:
        • Tuleneb tööandjast (asutuses kus pole pikka aega tasu makstud
        • Tuleneb töötajast (tervis ei luba enam antud töökohas töötada)
      • Tööandja mõjuv põhjus:
        • Tuleneb töötajast
        • Majanduslik

    KAASUS:
    Taavi oli juba korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses. Kui ta järjekordselt korterivarguselt tabai ja temale kohaldati tõkendina vahistamist, sis määrati talle riigi pollt kaitsjaks Priit, kes töötas õhes advokaadibüroos. Advokaat püüdis kohtus taotleda Tarvile kergemat karistust, kuid teda karistti siiski pikaajalise vangistusega. Vanglas kohtus ta oma kunagise klassivenna Siiuga, kes töötas seal ametnikuna. Vanglas tergi Tarvi majapidamistöid jaõppis Vselgeks raamatute köitmise. Vabanedes hakkas ta pakkuma soovijatele köitmisteenust ja pildiraamide valmistamist .
    Mis liiki isikutega tegu on?
    Kõik on füüsilised isikud. Advokaadibüroo on eraõiguslik juriidiline isik. Vangla on avaliku õiguse juriidiline isik kes kuulub justiitsministeeriumile.
    Kas Tarvi rikkus sotsiaalseid norme.
    Moraalinorme, tavanorme, õigusnorme,
    Kas Tarvi rikkus õigusnormi liiki?
    Rikkus –keelavaid norme. Impereatiivseid norme oli rikutud.
    Kas Tarvi käitumises esineb juriidilisi fakte?
    Mis liiki töösuhe on Priidul?
    Kohus, vangistus, väljasaamine, röövimine (sündmus ja tegu)
    Mis lepinguline suhe oli Tarvil?
    Vangistusseaduse alausel teeb majandustöid ja raame valmistas töövõtlulepingu alusel
    Käsunduslepingu alausel, kuna Priit annab endast parima aga ei saa garanteerida kindlat tulemust (seda, et vangistust ei toimu)
    Mis liiki töösuhe on Siimul ?
    Siim on avalikus teenistuses, riigi asutuses
    3 erinevust kolme lepingu vael.
    Töölepingut ei ole võialik koheselt katkestada, käsunduslepingu alusel võidakse järgmisel päeval minema saata
    Käsunduslepingus ei ole määratud puhkuse aega, haigekassat samuti ei eksisteeri, koolituste ees ei pea vastutama ega organiseerima
    Töölepingu alusel peab töötaja isiklikult tööd tegema, käsunduslepinugul seda eeldatakse
    Kas Tarvi käitumises esinevad to õigusvastasust välistavaid ajaolusid?
    Millises seisundis oli Tarvi. Kas ta on teovõimeline. Hädakaitse, Hädaseisung, Matkimine, Kolission jne
    Kas tema käitumises esinevad juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud?
    Süüdimatus, amnestia,
    Kas Tarvi kohta tehtud kohtuostus on õigusakt?
    On küll mis toob endaga jkaasa juriidilised faktid
    TÖÖTAJA MÕJUV PÕHJUS
    • Tuleneb tööandjast
    • Töölepingu oluline rikkumine
    • Töötaja ebaväärikas kohtlemine
    • Töötasu maksmisega oluline viivitamine
    • Töö jätkamine on seotud reaalse ohuga elule, tervisele, heale nimele

    TÖÖANDJA EI VÕI TÖÖLEPINGUT ÜLES ÖELDA PÕHJUSEL, ET
    • Töötaja on rase
    • Töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi
    • Töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega tervise tõttu
    • Töötaja esindab teisi töötajaid
    • Töötaja on ajateenistuses

    TÖÖANDJA KOHUSTUS ETTE TEATADA ERAKORRALISEST ÜLESÜTLEMISEST
    Kui töösuhe on kestnud:
    • Alla 1a. – 15 kalendripäeva
    • 1-5 tööaastat – 30 kalendripäeva
    • 5-10 tööaastat – 60 kalendripäeva
    • 10 ja enam tööaastat – 90 kalendripäeva

    Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama 30 kalendripäeva.
    TÖÖTAJA MÕJUV PÕHJUS
    Tuleneb töötajast
    • Töötaja terviseseisund
    • Perekondlikud kohustused
    • Tööandja ei võimalda töötajale sobivat tööd ja vähendab töötasu

    Mõlemal juhul mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks selle aluste teadasaamisest.
    TÖÖANDJA MÕJUV PÕHJUS
    Töötajast tulenev:
    • Tervise seisund
    • Ebapiisav tööoskus
    • Eirab tööandja korraldusi
    • Tööl joobes
    • Varguse, pettuse toimepanemine

    • Põhjustab kolmanda isiku usaldamatuse
    • Kahjustab tööandja vara
    • Rikub saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust
    • Etteteatamistähtaeg
    • Hoiatus – suuline või kirjalik, et järele jääks jälg (see ei ole karistus-tähelepanu juhtimine)
    • Muu töö pakkumine
    • Mõistlik aeg
    • Majanduslik
      • tegevuse lõppemine
      • töömahu vähenemine
      • pankrot (püsivate maksete võimetus)
    • Etteteatamistähtajast kinnipidamine
    • Teise töö pakkumine võimalusel v.a pankroti või tegevuse lõppemisel

    1.hoiatus
    2.kohustus pakkuda teist tööd kui se on võimalik (sobivuse otsustab tööandja)
    I tööispektor (tööinspektsioon) => II täävaidlus komisjon (vaidlused kuni 10K euri ja seda ainult töölepingu alausel) => III maakohus (v.a. ATS –holduskohus) ja maakohus on tasuline
    TÖÖVAIDLUSTE LAHENDAMINE
    • Individuaalne töövaidlus on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus
    • Töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan
    • Maakohus

    AVALIKU TEENISTUSE SEADUS (ATS)
    • Kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning seaduses sätestatud juhtudele riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele.
    • Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldatakse käesolevat seadust eriseadustes säetstatud erisustega.

    ATS
    Riigi
    (ametiasutused)
    KOV üksus
    Ametnik
    Töötaja
    Teostab avalikku võimu (ei ole seotud avalikuga ül täitmisega)
    Avaliku võimu teostamist toetav töö
    Avaliku õiguse teenistus ja usaldussuhe (riik usaldab ametniku, et ta oma oskustega esindaks riiki pädevalt)
    Eraõiguslik töösuhe ()
    Nimetatakse ametikohale (tehakse käskkiri, kus kirja, mida isik tegema hakkab)
    Võetakse töökohale (ei sisalda avaliku võimu teostamist)
    Ametnikule antakse amaetinimetus
    Teenivad rahvast lähtudes avalikust huvist – neil on kõiged eetilised nõudmised


    Teenistuskoht
    AMETNIK JA TÖÖTAJA
    Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Ainult avaliku konkursi alusel.
    Töötaja veõtakse ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel.
    TEENISTUSSE EI VÕI VÕTTA ISIKUT
    • Kellel on karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest
    • Keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest
    • Kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära veõtud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus – niisugusele ametikohale või tegevusalale
    • Kes on vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku abikaasa või elukaaslane või nende sugulane.

    TEENISTUSSE VÕTMINE
    • Ametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt.
    • Vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras .
    • Ametnik nimetatakse ametikohale üldjuhul määramata ajaks.
    • Katseaeg kuni 4 kuud; kirjalik ametivanne; vähemalt kord aastas arengu- ja hindamisvestlus.

    AMETNIKU ÕIGUSED
    • Õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka
    • Ametniku tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas.
    • Ametnikul on 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega.
    • Ametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.
    • Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse ametnikule ametikoht ja palk.
    • Ametnikule hüvitatakse teenistusülesannete täitmiseks otseselt vajalikud kulud põhjendatud ulatuses.
    • Ametnikul, kes on rase või kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on arsti või ämmaemanda väljastatud töövimetuslehe alusel õigus teenistustingimuste ajutisele kergendamisele.
    • Kui ametnik hukkub seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhutmi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt kuriteo tõkestamise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist kokku hukkunud ametniku 10 aasta põhipalga ulatuses.
    • Ei kohaldata, kui ametnik pani toime süüteo, enesetapu või enesetapukatse, enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga.

    AMETNIKU KOHUSTUSED
    • Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt.
    • Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult
    • Ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoidma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametinkuna või kahjustaks ametiasutuse mainet.
    • Ametnik on kohustatud täitma vahetu juhi antud täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid.
    • Ametnik keeldub korralduse täitmisest, kui
      • Korraldus on vastuolus EV põhiseaduse või muude õigusaktidega
      • Tooks kaasa toimingupiirangu rikkumise
    • Ametnik võib korralduse täitmisest keelduda
      • Kui selle täitmine on talle tervise tõttu vastunäidistatud
      • Tal puudub vastav haridus või töökogemus

    AMETNIKU PIIRANGUD
    • Ametnik ei tohi streikida ega osaleda muudes kollektiivsetes teenistusalastes surveaktsioonides.
    • Kui see ei ole seadusega keelatud, võib ametnik kõrvaltegevusena tegutseda ka:
      • Töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel
      • Valitaval või nimetataval ametikohal
      • Ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus
      • Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena

    AMETNIKUL ON KEELATUD
    • Teostada vahetult ja püsivalt järelvalvet iseenda või endaga seotud isiku üle
    • Saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema teenistusülesannete hulka. Keeldu ei kohaldata haridusasutuses toimuva teadusliku või pedagoogilise tegevuse suhtes.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 45 lk · .docx · 9 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Õiguse konspekt #1 Õiguse konspekt #2 Õiguse konspekt #3 Õiguse konspekt #4 Õiguse konspekt #5 Õiguse konspekt #6 Õiguse konspekt #7 Õiguse konspekt #8 Õiguse konspekt #9 Õiguse konspekt #10 Õiguse konspekt #11 Õiguse konspekt #12 Õiguse konspekt #13 Õiguse konspekt #14 Õiguse konspekt #15 Õiguse konspekt #16 Õiguse konspekt #17 Õiguse konspekt #18 Õiguse konspekt #19 Õiguse konspekt #20 Õiguse konspekt #21 Õiguse konspekt #22 Õiguse konspekt #23 Õiguse konspekt #24 Õiguse konspekt #25 Õiguse konspekt #26 Õiguse konspekt #27 Õiguse konspekt #28 Õiguse konspekt #29 Õiguse konspekt #30 Õiguse konspekt #31 Õiguse konspekt #32 Õiguse konspekt #33 Õiguse konspekt #34 Õiguse konspekt #35 Õiguse konspekt #36 Õiguse konspekt #37 Õiguse konspekt #38 Õiguse konspekt #39 Õiguse konspekt #40 Õiguse konspekt #41 Õiguse konspekt #42 Õiguse konspekt #43 Õiguse konspekt #44 Õiguse konspekt #45
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor renzon Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT

    Sarnased õppematerjalid

    Õiguste aluste eksam
    16
    docx

    Õiguste aluste eksam

    Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormidesüsteem Õigus on õigusnormide kogum. Õigus jaguneb: Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Riigi poolt kehtestatud. Loomuõigus e ülipositiivne õigus, sünnipäraselt saadud. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes sisuga õigust v.a välislepingutega piiratud ulatuses. Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid. Õigusriik Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse (Kiris jt. 2012:33). Õigusriik on selline riik, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite kohaselt,

    Õigus alused
    Õigusõpetuse eksami konspekt
    23
    docx

    Õigusõpetuse eksami konspekt

    Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon

    Õiguse alused
    Õiguse alused konspekt
    25
    doc

    Õiguse alused konspekt

    Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. 4.ÕIGUS Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodid riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalikkusega ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu. Objektiivse õiguse ehk positiivse õiguse on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjalike õigusnormide kogum. Subjektiivse õiguse on positiivsetest õigusnormidest õigussubjektile tulenev õigustus. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult on need omavahel tihedalt seotud Loomuõigus ­ sünniga kaasnevad nt.inimõigused.Neid saab piirata aga ei saa ära võtta. Nt. 48 tundi ilma kohtuloata kinnipidada

    Õigus
    Vaheeksamiks vastamine õiguses
    8
    docx

    Vaheeksamiks vastamine õiguses

    millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Riik, kohalik omavalitsus, Riigikogu. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.

    Õigusõpetus
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    107
    doc

    Õiguse alused põhjalik konspekt

    3. Õiguses väljendub riigi tahe, mida demokraatlikum on poliitiline reziim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest. 5. Õiguse täitmist tagatakse riigisunnijõuga. Käitudes õiguspäraselt, teostavad sotsiaalsetes suhetes osalejad riigi tahet. Õiguse eeltoodud käsitlust on õigusteaduses nimetatatud õiguse juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normatiivseks kontseptsiooniksõigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. On ka kontseptsioone, mille kohaselt õiguseks ei ole või ei ole ainult riigi poolt kehtestatud normid. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose

    Õiguse alused
    Õiguse alused konspekt
    6
    docx

    Õiguse alused konspekt

    kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. Siseriikliku õiguse ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes sisuga õigust v.a. välislepingutega piiratud ulatuses

    Õiguse alused
    Õiguse alused eksami konspekt
    44
    doc

    Õiguse alused eksami konspekt

    Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigusriigi põhimõte: ka riigivõimu kandjad on oma tegevuses seotud seadusega ning kohustatud tagama üksikisikute õigused ja vabadused. Õigusriigi põhimõtte elemendid:

    Õiguse alused
    Õigusõpetus TTÜ
    12
    doc

    Õigusõpetus TTÜ

    vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Nimeta õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Vastus: Õiguse mõiste - Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem-on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutusõigusharude ja intituutide kaupa . õigussüsteem on mingis riigis kehtivate õigusnormide süsteem. Õiguse allikad: ’ õiguslik tava ’ õigusteadus ’ kohtu- ja halduspretsendent ’ leping

    Õigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun