100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vassar99
Õppematerjali autor
Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud.
-12.klassi õpilasi julgeb rääkida võõrkeeltes enda klassikaaslaste ees, põhjuseks on see, et klassikaaslased on lähedased Veel võime järeldada, et meie kooli 10.-12.klasside õpilaste võõrkeelte tase on hea ja kool näitab ennast sellega heast küljest. ---SLAID 10--- Tänusõnad: Juhendaja Mariann Aavale, kes aitas mul tööga hakkama saada, Õpetaja Helle Järvaltile, tänu kellele saadi uurimistöö algteadmised ja 10.-12.klassidele, kes olid abivalmid ja täitsid minu küsimustikku. ---SLAID 11--- Vastan retsensendi küsimusel: Millised on uurimistöö autori vaated võõrkeelte õppimisele? Töö autoris tekitab võõrkeelte õppimine edukuse tunde, kuna see tagab enesekindluse inimestega suhelda ja võõrkeelte õppimine on autori jaoks oluline. Võõrkeelte õppimine avab uksed igale poole, kuna tänapäeva maailmas saab võõrkeelte abiga hakkama peaaegu kõikjal. Peamine võõrkeel on inglise keel, mis tuleb kasuks reisimisel, välismaal
.........20 3.1 Metsade ja merelaidude mees ............................................................................20 3.2 ,,Käopoja tänu''...................................................................................................20 3.3 Tasa ja targu kuuekümneseks ...........................................................................21 3.4 Ja parandab vead................................................................................................22 3.5 Minu arvamus Harri Jõgisalu loomingust..........................................................22 4. TUNNUSTUSED.....................................................................................................23 KOKKUVÕTE.............................................................................................................24 ALLIKAD....................................................................................................................25 Avaldamata allikad.............
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3
selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu
Nurtu kool Nurtu kunagise Oese küla elanikud aeti 1800. aastate algul küla ääremaadele ja ümberkaudsetesse naaberküladesse, sest Vana-Vigala parunil, kes oli ka Nurtu maade omanikuks, oli tekkinud mõte elumehest pojale siia Nurtu maadele mõis rajada. Ehitati uhke mõisahoone ja vajalikud kõrvalhooned. Osa neist hoonetest on veel olemas, nagu valitseja maja, magasiait, kelder jt. Mõis sai nimeks Uus-Nurme (Neu- Nurms) ja oli piirkonnas üks nooremaid. Parun B. Üexküll oli mõelnud, et kui ta lodevate elukommetega poeg saab omaette mõisaomanikuks, et siis majapidamise mured toovad pojale aru pähe ja see parandab oma eluviisi ja kombeid. Aga lootus oli asjata. Laiskus ja ükskõiksus ei lahkunud sellest noorest aadlivõsust. Mõisapidamisest midagi välja ei tulnud. Teatakse, et juba 1830. aastate paiku olnud häärber tühi ja mõisa maad rendil. Neil aastatel asutati üha rohkem ja rohkem küla- ja vallakoole. Kooli asutamise mõte sai
töötegemises, tähtpäevadega. Tunnistan ausalt, et selline teistsugune lähenemine õppimisele aitab paremini informatsiooni talletada ning seoseid leida. Kahtlemata peab õpetaja arvestama ka õpilaste huvide ja võimetega. Õpetaja peab oskama leida seoseid erinevates valdkondades, peab oskama seletada, miks just selles aines antavad teadmised on kusagil mujal ja tulevas elus vajalik. Näiteks koolis, kus mina käisin korraldas eesti keele ja kunstiajaloo õpetaja sellise päeva, kus kõik minu klassi õpilased pidid tegema etteaste mingi vabalt valitud kunsti teemal. Õpetaja oli arvesse võtnud seda, et meie klassis oli õpliasi, kes tegelevad kunstiga, tantsuga, muusikaga, näitlemisega, filmindusega mis kõik on kunstiliigid ning seda kõike kajastus ka etteastetes. Mina isklikult oli sellises rühmas, kus me kõik sidusime oma huvid muusika, näitekunsti, maalikunsti ja tantsukunsti ja
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel...........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid