Minu LÜG mälestusraamat (0)

 
 
 
Kallis lugeja! 
See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning 
on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi  viiendale  juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes 
Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need 
toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega.  Sooviksin  väga tänada oma juhendajat 
Monika   Undot  tema  kannatlikkuse  eest  ning  kõiki  vilistlasi,  kes  olid  nõus  oma  mälestusi 
minuga  jagama . Mul on olnud väga lõbus Teie  lugusid  lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele 
toovad need lood naeratuse näole.  
Suur aitäh! 
Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel 
sadu! 
 
 
2 
 
 
 
Natuke ajaloost.   
 
Koolireform  gümnaasiumivõrgu  korrastamiseks  tõi  rohkelt  vastukaja  nii  õpilaste  kui 
linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus  koole  sulgema, samas õpilasi meelitas mõte 
haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle 
Küttis püüdis  omavalitsusi  rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei 
räägita,  kõige  olulisemaks  peetakse  siiski  hariduse  kvaliteeti,  kolme  või  rohkem  pakutavat 
õppesuunda  ning  ideaalis  võimalust,  et  iga  õpilane  saaks  koostada  endale  individuaalse 
õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...)  
16.  juunil  2010  allkirjastati  eelleping  riigigümnaasiumi  loomiseks.  Lepingu  kohaselt  pidi 
Wiedemanni  koolimajas  alustama  2012.  aasta  sügisel  tööd  riigigümnaasium  ligikaudu  300 
õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga – nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis 
klasse   oli.  Kuigi   koolimaja   oli  väga  hästi  hoitud,  siis  linnavalitsuse  haridusjuhi  sõnul  nägi 
Wiedemanni maja teiste  renoveeritud  koolide kõrval siiski hale välja.  Niisiis  loodetigi sellele, 
et riik  teeks  remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused  paljudele  küsimustele: tuli 
lahutada  põhikool  ja  gümnaasium,  praegused  koolid  reorganiseerida  ning  teha  koostööd 
kogukonna  ja  gümnasistidega.  Tööd  oli  palju:  ette  oli  vaja  valmistada  põhimäärus,  valida 
koolile   nimi,  koostada  õppekava;  samuti  teha  valmis  kava  riigigümnaasiumi  rahastamiseks, 
leida personal, sõlmida lepinguid ning valida  hoolekogu . (Ilves 2010a) 
Kuid  sama  aasta  septembriks  oli  riigikooli  tulek  ikka  veel   lahtine .  Algse  eelarve  järgi  oli 
Wiedemanni kooli remondiks planeeritud 42 miljonit krooni, kuid valitsus ei olnud veel kooli 
riigihooneks  määranud  ning   eelarvet   ei  oldud  veel  vastu  võetud  -  kõik  oli  lahtine,  kuid 
suhtumine  oli  siiski  optimistlik.  Haapsalu  haridusinimesed  kogunesid  teist  korda,  et  arutada 
teemadel   nagu  õppesuunad  ja  ajagraafik.  Kolmandat  korda  koguneti  juba  siis,  kui 
riigigümnaasiumi tulek oli kindel. Siis pandi paika ka plaanid munitsipaalvõrguga: kellest saab 
põhikooli  uus   direktor   ja  kellest  moodustatakse  uus  töötajaskond.  Riigigümnaasiumi  tulek 
aitaks  tuulutada   Haapsalus   nii  tööturgu  kui  ka  õpetajaid  –  polnud  veel  teada,  kes 
riigigümnaasiumi tööle kandideerivad. (Ilves 2010b) 
2011. aasta märtsis kinnitas Haapsalu  volikogu  koolivõrgu ümberkorralduse kahe aasta kava - 
selle  kohaselt  alustab  Wiedemannis  riigigümnaasium  1.  septembril  2013.  Juba   aprillis   algas 
nimekonkurss ja mais direktori  konkurss . Reformikavas tutvustati ka ideed luua Kuuse tänavale 
üks  kool,  aga  see  mõte  ei  meeldinud  kõigile.  2012.  aasta  juulis  allkirjastas  haridusminister 
3 
 
 
 
Aaviksoo   ühisgümnaasiumi  moodustamise  käskkirja  (Lääne  elu.  Aaviksoo...),  mille  järel 
alustati Wiedemanni koolimajas remonti. Gümnasistide jaoks tähendas see aastakese veetmist 
Haapsalu  Gümnaasiumis  suures  ruumikitsikuses  (Ilves  2011a).  Kolimisega  kaasnes  ka  suur 
kevadpuhastus: hinnati vallasvara – mis läheb põhikoolile, mis riigikoolile. (Ilves 2011b) 
Konkurss  kooli  direktori  kohale  algas  2012.  aasta  märtsis.  24.  septembril  kinnitas 
halduskomisjon, et Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktoriks saab Leidi  Schmidt , kes oli seni 
olnud  Wiedemanni  kooli  õppealajuhataja.  Ühisgümnaasiumi  direktorina  alustas  Schmidt  8. 
oktoobril. Schmidti sõnul osales ta  konkursil  seetõttu, et Wiedemanni kool oli viimastel aastatel 
palju tegelenud suunaõppega. Kuna tolleaegne direktor Leini  Vahtras  uue kooli direktoriks ei 
kandideerinud, ei tahtnud Schmidt, et nende töö kaotsi läheks. (Ilves 2012) 
Otsiti ka uusi õpetajaid -  30 kohale saabus 86 avaldust, üks lausa Hispaaniast. Palju oli noori, 
kes tahtsid Haapsalus oma karjääri alustada, ning kandideerijate seas oli lausa 22 meesterahvast. 
Kuid  Haapsalu  linnavalitsusel  ja  haridusministeeriumi  vahel  oli  lepe,  mille  kohaselt  oli 
Haapsalu koolide õpetajatel eelis. Nõnda pidi Schmidt paljudele ära ütlema. Tahtjaid oli tõesti 
palju:  juhiabi  kohta tahtis 12 inimest, vene keele õpetaja kohta 7 inimest, inglise keele õpetaja 
kohta 5 inimest, füüsika ning keemia õpetaja kohtadele oli mõlemale 4 kandidaati. 2013. aasta 
1. veebruariks loodeti välja valida uued õpetajad ning 1. augustil nendega  lepingud  sõlmida. 
(Ilves 2013)  Kooliaasta alguses alustas koolis tööd 34 õpetajat, neist 22 täiskohaga (Karnau. 
Riigigümnaasium...).  
Sama aasta märtsis valiti ka koolile logo:  sinine volditud  paberlind. Schmidti sõnul esindab 
sinine  lind  endist  ja   tulevast ,  samuti  on  see  järg  traditsioonile  ja  väljendab   loovust .  Nimelt 
kasutati kajakamotiivi palju Haapsalu Gümnaasiumi sümboolikas.  Sinilinnu   motiiv  on jällegi 
poeetiline  ja  kooli  iseloomustav.  Linnu  voltides  on  valikuvõimaluste   rohkus   ning  Jaapani 
paberivoltimiskunst   seondub   remondi  jaoks  saadud  raha  allikaga  -  kooli  remonditi  Jaapani 
autofirmale müüdud süsihappegaasi kvoodi raha eest. (Ilves 2013b) 
2013.  aasta  märtsis  avaldati  ka  algne  nimekiri  õpetajatest,  kellele  oli  tehtud  ettepanek  töö 
alustamiseks ühisgümnaasiumis. Lisaks sellele anti teada, et erilisi  sisseastumiskatseid   koolil  
ei  tule.  Kooli  pääsemise  määravad  ära  põhikooli  lõputunnistus  ja   vestlus ,  mille  alusel 
moodustatakse  pingerida . Vestluseta pääsevad kooli need, kelle  hinnete  keskmine ja eksamite 
hinded on vähemalt 4. Plaanis oli vastu võtta 10. klassi 120 õpilast, rohkemaks polnud lihtsalt 
ruumi. (Ilves 2013a) 
4 
 
 
 
Juuni lõpuks oli teada, et 10. klassi oli soovijaid 108. Kehvade hinnete tõttu päris kõiki vastu ei 
võetud.  Menukaimateks  suundadeks olid loodus-, majandus- ja humanitaarsuund.  Lisaks sai 
valida reaal-,  sport /tervise- ja sotsiaalsuundade vahel.  Avaldusi  laekus Wiedemanni ja Haapsalu 
gümnaasiumist, Ridalast, Paliverest, Turbast ja Tallinnast. Haapsalu noorte jaoks oli Läänemaa 
Ühisgümnaasiumis õppimise  eeliseks see, et ei pea Haapsalust  lahkuma . (Ilves 2013c) 
Nädalake  pärast  katseid  oli  teada,  et  uude  riigigümnaasiumi  10.  klassi  on  vastu  võetud  104 
õpilast.  10.  klassi  õpilaste  seas  osutus  populaarseimaks  majandussuund,  millele  järgnes 
humanitaarsuund, loodussuund, sotsiaalsuund, reaalsuund ning sport ja tervis. 11. klasside seas 
oli  populaarseim  jällegi  humanitaarsuund,  populaarsuselt  järgmised  loodussuund  ja 
majandussuund. Selline erinevus näitabki, et õpilastele tuleb pakkuda laia valikut - noored on 
iga aasta erinevate huvidega . (Õuemaa 2013) 
Läänemaa  Ühisgümnaasiumi  koolihoone  pühitseti  31.  augustil  2013.  aastal  ning  avaaktus 
toimus 1. septembril ( Tobias . Läänemaa...). Esimene koolipäev võeti vastu kümnete valgete 
õhupallide   taevasse   lennutamisega.  Uue  riigigümnaasiumi  esimeses  koolipäevas  oli  tunda 
elevust.  Põnevust  lisasid  värskelt  remonditud  maja,  uued  õpetajad  ja  uued  klassikaaslased. 
Kooli avaaktus oli väga ebatraditsiooniline - klassijuhatajatunniga tuli sobitada interneti kaudu 
üle   kantud   viie  riigikooli  ühisaktus.  Enim  pakkus  rahvale  vaimustust  vastremonditud 
koolimaja. Tolleaegsele Wiedemanni keeleauhinna laureaadile  Valve -Liisile tuletas uue kooli 
vanem osa meelde tema kooliaega. Tema sõnul on Eestis vähe selliseid maju, mis tõuseks nagu 
tuhast. Ta leidis, et koolimaja on imeilus ja  innustab  ka head tööd tegema. Kuid tuhast tõusmine 
tõi  kaasa  ka  uusi  reegleid.  Et  hoida  maja  võimalikult  kaua  ilusas  konditsioonis,  oli  noortel 
kohustus  kanda  koolimajas  vahetusjalatseid  ja  keelatud  kanda  terava   kontsaga   jalanõusid. 
Samuti alustati tööd uue õppekava järgi: kooliaasta jaotati 5  perioodiks  ja  tundide   pikkuseks  sai 
75  minutit.  Direktori  sõnul  lubas  uus  õppekava  vabadust,  mis  omakorda  eeldab  õpilastelt 
täiendavat vastutust. (Reiljan 2013) 
Kui oli veel üks tähtis probleem - mis saab lennunumbritest?  Oldi  väga erinevatel arvamustel. 
Direktor, õpetajad ja õpilased olid selle poolt, et alustada lende esimese lennuga. Linnavalitsus, 
lapsevanemad ja vilistlased jälle eelistasid vana lennunumbri jätkamist. Hoolekogu võttis vastu 
otsuse  viie  poolthäälega  kaheksast,  et  esimene  Läänemaa  Ühisgümnaasiumi  lend  lõpetab 
numbriga 92.  Kuigi paljude jaoks oleks olnud lõpusõrmuste sees number 1 väga oluline, siis 
leiti, et 92 aastat eestikeelset gümnaasiumiharidust on veelgi olulisem.  (Lauri. Hoolekogu...)  
5 
 
 
 
Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolimaja valiti 2013. aasta Haapsalu aasta ehitiseks. Haapsalu 
linnavalitsuse  sõnul  sai  linn  juurde  märkimisväärselt  kena,  väärika  ja  vajaliku  maja.  (Ilves 
2014) 
Alates kooli uhkest algusest on meie kool olnud väga edukas. Meie kooli  kvintett  osales 2014. 
aastal  Tallinnas  kvintettide  konkursil  ja  tõi  sealt  koju  konkursi   grand   prix  võidu  (Lauri. 
Läänemaa...). 2015. aasta  veebruaris  õnnistati EELK piiskop electus Tiit Salumäe ja EAÕK 
Haapsalu  koguduse  preestri  Jüri  Ilvese  poolt  meie  gümnaasiumi  uus   lipp .  Lipu  õnnistamine 
ühendati  vabariigi  aastapäeva  tähistamisega.  (Hepner.  Läänemaa…)   2016 .  aastal  esitleti 
Haapsalu  kultuurikeskuses  Läänemaa  Ühisgümnaasiumi   muusikali   „Valeühendus“  ning 
valmistused  uue  muusikali  jaoks  juba  käivad  (Ilves.  Eile...).  Samuti  korraldab  Läänemaa 
Ühisgümnaasium  pidevalt  huvitavaid  üritusi:  erinevad  kontserte,  playbacke,  jõuluballe, 
näituseid ning muid koolisiseseid üritusi.  
Meie  kooli  lühikese  tegevusaja  jooksul  on  tulnud  koolil  vahetada  ka    direktorit.  Esimene 
direktor Leidi Schmidt läks pensionile 1. veebruaril  2018 . Läänemaa Ühisgümnaasiumi uueks 
direktoriks  sai  Ain  Iro,  kes  on  varasemalt  olnud  Haapsalu  linnavalitsuse   haridus -  ja 
kultuuriosakonna  juht,  Jõhvi  gümnaasiumi  õppealajuhataja  ja  direktori  kohusetäitja  ning 
Viljandi  gümnaasiumi  matemaatikaõpetaja.  Haridusministeeriumi  koolivõrgu  osakonna 
juhataja Raivo Trummali sõnul oli komisjoni otsus üksmeelne. Iro sõnul näeb ta koolielu otsuste 
tegemisel tähtist rolli õpilasesindusel ning peab oluliseks, et õpilased saaksid õpikeskkonna kui 
ka õppekava teemadel kaasa rääkida. ( Kann . Ain...) 
 
 
 
6 
 
 
 
Mälestusi kooliajast.. 
 
Esimese asjana tulevad mul pähe ikka rõõmsad ja lõbusad mälestused, aga 
see  vist  on iga asjaga nii, et head jääb rohkem meenutama. 
Esimeses vene keele tunnis ütles õpetaja mulle: „Sind ma hakkan küll 
armastama .“ Ega ausalt  öeldes ei oskaks soojemat vastuvõttu kooli ette 
kujutada. Ja vot see oli alles hea õpetaja – konkreetne, lõbus, jutukas , tark, 
klassivenna ema – täis komplekt. Eks toredaid õpetajaid oli mul tegelikult 
õige palju, kole kahju on, et osade  tundides ainult ühe perioodi jagu käia 
sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest  
rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on 
mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must 
tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. 
Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte, 
mäletan kuidas ühes tunnis tegin lollust ja õpetaja  viskas mind kriidiga, 
kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes 
vaatas  natuke kõõrdi ka, siis ma ei saanud kohe aru, et vihapurse mulle 
suunatud on, see tegi muidugi õpetaja veel tigedamaks ja järgmisena sain 
lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu  kuklasse . Ei hakka 
valetama , hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui 
mitte ennast. Tagantjärgi on ikka naljakas. 
Kõige rohkem nalja sain kooli vältel oma klassivenna Väikese Markusega. 
Kui inimesele on kord hüüdnimi antud ega siis sellest lahti enam ei saa. 
Igatahes, minu jaoks vahvaima asjaga saime  hakkama siis, kui pidime 
suure-suure mati koolist võimlasse tassima. See oli parajalt raske ja 
mõtlesime, et keerame mati rulli ja veeretame trepist alla – on lihtsam. Siis 
mõtlesime, et poeme ise ka mati sisse, siis on lõbusam ka pealekauba ja no 
oli, ausõna, lõbustuspark. Koristajale jäime ka keset keerutamist vahele. 
Mõtlesime, et saame noomida, aga too ütles hoopis, et proovige, äkki 
järgmise trepi pealt saate suurema hoo. Koristaja oli meil ka vahva , alati 
tõi naeratuse näole. Jälle on kahju, et iga töötaja kohta midagi meenutada 
ei saa, sest maht saab täis, tahaks küll. 
Üks asi mida veel nautisin oli see, et osadele õpetajatele oli tähtis, et lastel 
oleksid  kõhud täis ja nii sain paar korda ühelt õpetajalt loa magustoit  
sööklast tundi kaasa võtta kuna ma vahetunnis “ei jõudnud“ ja tundi mingi 
hinna eest hilineda ei tahtnud. Tingimus oli muidugi, et süüa võin kui 
tunnitöö tehtud ja ega ma siis ikka pingutasin ka selle nimel, win-win 
olukord minu arvates. 
Mäletan, et õpetajad suhtusid väga mõistvalt minu probleemi, milleks oli 
tundides magamine. Selle peale, et ma iga päev vähemalt ühes tunnis ära 
vajusin, võis mürki võtta, kuid ma luban, et ei teinud seda meelega, eriti 
mitte  matemaatika tundides. See ei olnud minu süü, et matemaatika alati 
7 
 
 
 
esimese või teise tunni ajal oli, kui minu energia levelid eelmise õhtu suure 
õppimise tõttu madalad olid. (Kõik, kes mind vähegi teavad, said muidugi 
aru, et see oli nali.) 
Sellised on esimesed mälestused, mis mulle pähe tulevad, kui keegi 
gümnaasiumi aja vastu huvi tunneb. Aitäh nende eest. 
-  Kaarel Koel 
 
 
 
Mälestusi Läänemaa Ühisgümnaasiumist on hulgaliselt ning neist  omaette  
võiks kirjutada juba raamatu. Mul õnnestus sattuda imelisse majanduse 
klassi, kus olid parimatest parimad klassikaaslased. 1. septembril kui ma 
esimest korda n-ö ametlikult LÜG-i läksin, siis pidin minema Evi Riivitsa 
klassi, kes oli mu klassijuhataja . Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid 
juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me  vaikselt   juttu  
tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka 
terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale 
veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli 
klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks 
üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. 
Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja 
meenutada erinevaid olukordi . LÜG-is hakkasin ma esinema juba enne 
kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus  Roger  
Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli 
Playbackil  publiku vallutanud esitusega. See oli mu esimene kogemus LÜG-
i üritustega. Sellest ajast saati olen igal Playbackil kaasa teinud nii üksi kui 
ka klassi ja lihtsalt gruppidega. Üks legendaarne esitus sai tehtud 11.RMH 
klassi koosluses: Bochka, Bass, Kolbaser. Sellel esitusel on youtubes ligi 40 
tuhat  vaatamist, mis on omakorda arvatavasti kõige vaadatum esitus üldse 
LÜG Playbackide ajaloos. Üks kõige emotsionaalsemaid Playbacke oli 
arvatavasti meie klassi viimane Playback, kus me esitasime Grease ja 
praktiliselt terve klass võttis sellest osa. Seda oli  vinge nii harjutada  
mitmeid päevi kui ka esitada. Peale seda lõid eriti tüdrukutel emotsioonid  
välja, kes hakkasid nukrusest nutma , et see oli viimane Playback seal 
koolis.  
Väga vinge üritus oli ka Mingi  muusika üritus, kus 10. klassis esitasime 
10.M eest lugu mina, Aimar ja Indrek. Selle loo nimeks oli „Are you 
ready ?“ Selle esinemisega on üks väga põnev lugu rääkida. Esialgu oli meil 
plaanis esitada lugu „MC Vimpel- Potased kuluvad.“ Olime kõik sõnad 
pähe õppinud ja veidi ka harjutanud, aga kui õpetajad kuulasid seda lugu 
esinemise päeval proovis, siis arvasid, et pigem teeme sellega endal margi 
täis ja et midagi ei tule sellest välja. Seega tuli teha kiireid otsuseid, kas 
mitte osaleda või tulla millegi muuga lavale. Kuna me ei tahtnud üritusest 
8 
 
 
 
loobuda ja me lubasime oma klassile, et esineme klassi eest, siis tuli mõelda 
midagi uut. Ma tulin mõttele, et võiks teha kunagise „Ma pean saama 
Eurovisioonile, muidu suren “ sketši „Are you ready?“ Meil läks selle 
ettevalmistamisega kuskil 15 minutit (osade jagamine, liigutused, 
sünkroon). Kui olime valmis, siis näitasime Lükkile seda ja talle see isegi 
meeldis, sest see oli  humoorikas ja sobis ürituse alustavaks esituseks, kus 
küsime publikult, et kas nad on valmis. Seega nullise laulmisoskusega 3 
kutti tulid LÜG-i aulas lavale ja esitasid laulukava lauluüritusel ning tulid 
sellega suurepäraselt toime ja publik läks sellest hulluma. Järgmisel päeval 
saime ka positiivset järelkaja ning kõige rohkem jääb meelde, kuidas Karin 
Lükk meid kiitis, et sellega toime  tulime  ja arvatavasti sellest hetkest 
vallutasime ka tema südame ning olime kolmekesti tema jaoks heas 
valguses.  
Tahaksin eraldi veel ära mainida kui vägevad õpetajad tegelikult LÜG-is 
ikka on ja kui vahva on see õhkkond mis selles koolis valitseb. On 
legendaarseid õpetajaid nagu Kalle Lõuna ja Aavo Toomingas ning on ka 
äärmiselt sõbralikke/südamlikke õpetajaid nagu Monika Undo, Imbi  
Raudkivi ja Evi Riivits. Samuti ka abivalmeid õpetajaid nagu Tiiu Soostar, 
Kadri  Mitt ja Mall  Vainola . Ning rõõmsaid/lõbusaid õpetajaid nagu Jaana  
Maripuu, Rea Raus , Karin Lükk ja kindlasti ka kõige ägedam prantsuse 
keele õpetaja Stephane. Mul oleks lõpmatult veel neid mälestusi millest 
kirjutada, aga kuna piiriks oli 1 A4, siis las jääda see. Palju mälestusi on ka 
teistest üritustest nagu ristimine (mis oli minul äärmiselt vinge ja lahe), 
klassireisid (lennuga reisid ), koolielust, tundidest, võistlustest jne jne. 
-  Andres Dobõšev- Proosväli 
 
 
Enda kooliajast mäletan, et tuli teha suurtes mahtudes kodutöid, samal ajal 
õppides järgmisel päeval olevateks tunnikontrollideks või/ja 
kontrolltöödeks, mis tegi kooliajast eriti raske katsumuse. Õnneks aitas 
sõprade ja klassi vaheline läbisaamine  ja erinevatel üritusel osavõtt nii 
koolis, kui mujal  viia mõtted eemale ka raskemast õppetööst. Ajal kui 
õppisin Läänemaa Ühisgümnaasiumis oli väga palju katsetamist uute 
õppekavadega, mis jäi tihti segaseks nii õpilastele, kui õppejõule. 
Loodetavasti on nüüd see muutunud.  
Olen tugeval arvamusel, et koolid võiks vähendada koduste tööde mahtu 
kuna põhilist stressi tekitas peale õppepäeva pikk koduste ülesannete 
lahendamine ja lisaks erinevateks töödeks õppimine. Nende vähendamine 
oleks teinud minust  koolipingis palju produktiivsema õpilase. 
-  Reio Tapner 
 
9 
 
 
 
Üks kõige meeldejäävam osa sellest keskkooliteest on kindlasti 
keemiatunnid legendaarse õpetaja Robert Sultsiga. See mees sai meie lennu 
legendiks puhtalt oma iseloomu tõttu, ei olnud keegi enne ega peale tema 
tunde näinud nii teistsugust inimest. Temaga väga huvitavaid, hirmsaid 
ning naljakaid momente oli sadu selle pooleteise aasta jooksul, mil ta meie 
klassile tunde andis, kindlasti ei jõua ma kõiki siia kirja panna ega 
meenutada. Võib-olla alustada näiteks sellest, et kuidas ükskord poistega 
sai tagapingis kaarte mängitud, ning siis kui Hr.  Sults tähele seda pani, 
ütles ta pigem kurja häälega: „andke kaardid siia!“. Andsime siis siva talle 
kaardid, kuid meie imestuseks küsis ta poole minuti pärast peale 
pahandamist klassi käest, et kas me kaarditrikki sooviksime näha? Klass oli 
algul segaduses kuid siis kui kõik rõõmust „Jaaa!!!“ kriiskasid, asus 
õpetaja juba oskuslikult klassile silmapetet tegema. Mis tal ilmselgelt ka 
välja tuli, klass aplodeeris, õpetaja kummardas tänulikult.  
 
Või siis näiteks kuidas selle asemel, et küsida õpilaselt tema nime, 
genereeris ta kohapeal välja nime Moonika, ning teisele õpilasele Eliisabet. 
Meil ei käinud klassis ega paralleelis ühtegi Moonikat ega Eliisabeti :D.  
Kindlasti ei unusta ka Martin ära seda hetke, kui sai sõbraga kahepeale 
tunnikas tehtud, 1:1-le vastustega , ning üks töö tuli „2“, aga teine „5“, 
seda mitte ainult keemias, vaid ka eesti keele tunnis (ka Ukule meenub 
sarnane olukord tema suhtes) :D. Ilma, et õpetaja oleks töö käigus seda 
reaalselt tähele  pannud . Siis näiteks paari nädala möödudes kontrolltööst 
tundis klass juba huvi, millal hinded teada saab. Küsides siis Sultsilt, et 
millal tulemusi näeb, vastas ta meile poolmuiates, et tööd on juba 
kontrollitud, aga ta unustas need WC  poti  kõrvale. 
 Vaatamata sellele, et vahepeal mõnda poissi ta meie klassist  nahutas 
kratist, ning tihti karjus ja kutsus meid korrale, läksime me lõpuks siiski 
sõpradena lahku, kui hr. Sults meid saali kutsus. Klass oli üsna jahmunud, 
keegi ei teadnud  miks. Aga see hetk kui Sults klaveri taha maha istus ja 
meile mängis ning laulis , ja hiljem vabandas ning nentis et ta tegelikult 
tahtis saada muusikuks mitte õpetajaks, see pani meid kõiki talle andestama 
ja elulõpuni meeles pidama . Nüüd tagantjärele mõeldes tundub siiski, et 
tegu oli väga raske ja pika eluteega mehega, kelles sees peitus kirg, mis jäi 
avamata elu hammasrataste pärast. Mainis ka vahepeal oma joomistest 
ning kadunud naisest. 
 
Rääkides juba maha tegemisest, siis füüsika viimasel (tegelt pea iga töö, 
aga viimsest meenus lihtsalt see kuidas Uku suutis üksi hiirvaikse klassitäie 
itsitama panna) kontrolltööl tegi ka terve klass ilmselgelt koostööd, sest 
Tõnu Tiidu õpetamisest ei olnud siis, ega pole ka juttude järgi nüüd tolku. 
Ja ega õpetaja siiski sellest enne aru ei saanud, kui üks meist ütles et ta 
oskab aidata ainult NatGeo pideva vaatamise pärast, mitte TT õpetamise 
tõttu.  
Meie klass oli kindlasti üks meeldejäävamatest läbi aegade, või meile 
10 
 
 
 
lihtsalt tundub nii. Aga kui võtta näiteks, et Järveotsal viskas nii üle meie 
klassi mõnedest poistest, et ta ütles: „Palun minge lihtsalt ära, ma ei pane 
teile isegi puudumist!“. 
-  Tom-Tristan Ots ja klass 
Suudan seda alles ülikoolis õppides hinnata, kui tore koht Läänemaa 
Ühisgümnaasium oli. Eriti suudan hinnata, kui palju õpetajad meie arengut 
ja kordaminekuid toetasid. Ülikooli jõudes mõistsin, et sellises keskkonnas 
on enda eest vaja seista, keegi sulle oma abikätt, ega küsi, kuidas sa 
millestki aru saad. Gümnaasiumist võtsin kaasa ka organisatsioonikultuuri. 
Minu elsa4Schools projekti  eestvedaja kohale  ELSA Estonia (European 
Law  Students Association) tudengiorganisatsioonis aitas väga palju mitu 
aastat õpilasesinduses kaasa löömine. Leidsin, et sain teha midagi selle 
kooli ja õpilaste kasuks. Kindlasti jäid VÕLV–iga meelde ühised projektid  
ja tegemised, mille tulemusena kantigi edasi kooli hinge ja 
väärtushinnanguid. Väga Olulised on ka kooli traditsioonid, mida koos 
LÜG–i alguses välja mõtlesime ja arendasime, sest just need andsidki 
koolile isikupära. 
Igatsen kooliajast kindlasti palju inimesi, õpetajaid ja ka ühistegevusi. 
Läänemaa Ühisgümnaasiumis oli sõna  otseses mõttes lihtne õppida. Nii 
õppekava ülesehituselt, mis tugines ühes perioodis kindlatele  ainetele , kui 
ka keskkonna mõttes. Kool oli värske ja motiveeriv. Tundsin igal  hommikul , 
et tulen justkui oma teise kodusse.  
Olen koolilt saanud palju eneseusku. Läänemaa Ühisgümnaasium näitas 
mulle, et endasse uskudes on kõik võimalik. Mulle meeldis, et kool seisis  
kõrgete sihtide eest. Meie lennus oli väga palju andekaid õpilasi, kes 
jätkasid õpinguid ka ülikoolis. Sellisele potentsiaalsele seltskonnale suudeti 
pakkuda vastavat haridust ja palju võimalusi teadmiste laiendamiseks. Kui 
mõelda, mida ma ise koolile olen andnud, siis võib-olla võitleva ja 
protesteeriva hinge.  
Kõige kurvem aeg koolis võis olla siis, kui kevadel lõpetama hakkasime .  
Saabus aeg, kui pidi pesast välja lendama. Seda „head“ elu oskab inimene 
hakata siis taga igatsema, kui ta on jõudnud uude kohta, uude etappi . 
Ülikool on koht, kus on võimalik ennast teostada ja arendada, leida omale 
sobiv kutsumus ja selle nimel elus töötada. Gümnaasium on koht, kus 
arenes minu isiksus ja teadmised, sotsiaalne oskus, küpsus.  
On võimalik, et tänu sellele, et jõudsime õppida nii Haapsalu Wiedemanni 
Gümnaasiumis, Haapsalu Gümnaasiumis, kui ka lõpuks Läänemaa 
Ühisgümnaasiumis, siis väärtustasin seda, mida meile pakuti, ja kohanesin 
kergesti. Ma ei saa nimetada ühtegi maja neist kõige kodusemaks või kõige 
toredamaks. Kannan endaga Wiedemanni hinge ja olen uhke, et saime 
sellest pea viimastena osa. Samas leian, et olen täieõiguslikult Läänemaa 
Ühisgümnaasiumist välja lennanud sinilind , kes kannab edasi selle kooli 
väärtushinnanguid ja seisab hea nime eest.  
11 
 
 
 
-  Liis Võsa 
 
 
 
Esimene koolipäev-  
Esimesel koolipäeval mõtlesin juba sellele kuidas sealt minema saaks. 
Värske humanitaarsuuna õpilasena olin pettunud, kuna kõik teised suunad, 
mis tundusid palju huvitavamad ( Sotsiaalsuund, Spordisuund), jäeti 
avamata. Kutsekooli ma minna ei tahtnud ning seega tuli mul olukorraga 
leppida. Tagasi vaadates olen väga tänulik, et just sinna suunda sattusin. 
Sain klassist häid sõpru ning õppisin palju eluks vajalikku.  
Eredaim mälestus- 
Neid on palju, aga see on vist kõige eredam -  Oma uurimistöö kaitsmisel 
jäin sügavasse häbisse kui õpetajad Kalle Lõuna ja Karl Hein mind 
Malaisia Sõja kohta küsitlesid. Uurisin oma ema vana-vana onu tausta , kes 
on sõdinud nii Teises Maailmasõjas kui Vietnami sõjas. Vietnami sõja 
aegadel sattus ta Malaisiasse. Ilmselt mingi defekti all olles mõtlesin välja 
Malaisia Sõja, mida pole tegelikult olemas olnud. Kõige hullem oli see, et 
ma ise tulihingeliselt uskusin, et nimetatud konflikt on aset leidnud ning 
tegin oma esitluses selle kohta eraldi slaidi. Kui tol ajal mõtlesin pärast 
gümnaasiumi lõpetamist minna ajalugu edasi õppima, siis pärast seda 
päeva need mõtted kadusid .  
Kas koolil on vaim? 
Vaimudesse ma ei usu, kuid kindlasti on koolil mingisugune väga 
omapärane  aura .   
Mida igatsen sellest kooliajast? 
Kooliajast igatsen klassikaaslasi ja õpetajaid. Tiina Brock , Kalle Lõuna ja 
vana hea Aavo.  
Kas ootad vilistlaste kokkusaamist? 
Ootan küll. Tahaks teada, kuidas vanadel klassikaaslastel läheb ja kui 
õpetajaid kohal, siis oleks nendega samuti tore rääkida.   
 
Lõpetamise tunne- 
 Lõpetamisel ei tahtnud kohale jõuda, et see etapp elus on läbitud. Oli tunne 
nagu viimased kolm aastat olid möödunud paari nädalaga. Mul ei olnud 
aimugi, kuhu edasi õppima minna ning sees oli ka väike hirm. Teadsin vaid, 
et matemaatikast, füüsikast ja geomeetriast hoian kaugele. Siin ma nüüd 
olen- peaaegu aasta hiljem õppides Tallinna Tehnikakõrgkoolis 
12 
 
 
 
Tööstustehnoloogia ja turunduse eriala kus on  suur rõhk geomeetrial, 
matemaatikal ja füüsikal.    
 
-   Pent Uustalu 
 
Mina läksin Läänemaa Ühisgümnaasiumisse õppima ainult 12. klassiks. 
Kuna 12. klassid hakkavad aprillis eksameid tegema, käisin ma ca pool 
aastat ainult seal koolis. Ma mäletan esimest päeva seal majas  väga hästi. 
Olin esimesed nädal aega välismaal, seega kui mina lõpuks kooli läksin, oli 
kõigil (ka Haapsalu Gümnaasiumi) õpilastel juba peas, kus mis klass on ja 
kust abi saada.  Mina olin nagu tola seal sel hommikul, sest ma ei osanud 
garderoobist kuskile edasi minna. Mäletan seda, et nii kooli juhtkond kui 
õpetajad võtsid hästi soojalt vastu ja alati aitasid, kui mure oli. Haapsalu 
Gümnaasiumi õpilastel oli tegelikult vaimselt hästi raske sinna kooli minna, 
sest meid viidi sinna ainult üheks aastaks, kuigi olime viimased 11 aastat 
käinud teises koolis. Sellepärast polnud ka just selle kooli lõpetamine 
ülitähtis üritus. 
Kui rääkida ainult Läänemaa Ühisgümnaasiumi ajast, siis sealt on kõige 
rohkem meelde jäänud õpetaja Ekaterina Mokhovikova. Meie kutsusime 
teda Katjaks. Kuna õpin inglise keele õpetajaks, siis olen ka enda töös 
kasutanud ideid just tema tundidest. Ta on alati meelde jäänud ka kui väga 
toreda ja sooja inimesena . Arvan, et räägin kõigi meie klassi tüdrukute 
poolt, kui ütlen, et kõik kehalise kasvatuse õpetajad peaksid olema nagu 
Leelo Paju. Samuti õpetaja Imbi Raudkivi, kellega geograafia oli 
huvitavam, kui mulle enne oli tundunud. Nüüd kui olen pedagoogikat 
õppinud, siis tagasivaadates julgen küll öelda, et LÜGis on head õpetajad.  
Ruumidest igatsen kõige enam neid ruume , mis seal katuse all olid, 
nt  arvutiklass (ilmselt on praegu ka samas kohas). Ka raamatukogu on 
koolil väga mõnus. 
Viimase aasta üritused on eelkõige meelde jäänud klassisiseselt. Küll aga 
tuli LÜGi üle see Wiedemanni üritusterohkus ja ettevõtlikkus just 
igasuguseid erinevaid üritusi korraldada nii õhtuti kui ka vahetundides.  
Eredaim mälestus... ma ei tea, miks mulle kohe see lennula draama meenub. 
Lennupulm oli ka kindlalt üks lahedamaid üritusi, sest pruut oli meie enda 
klassist. See oli tõesti ülilahe üritus, enne oli ka tüdrukuteõhtu. Võid ette 
kujutada 18  aastaste tüdrukuteõhtut.  
Kas ootad vilistlaste kokkutulekut? See küsimus on selline, nagu sellist sorti 
üritus oleks nagu tulemas. Ei tea sellest midagi :D 
-  Annagreta Raudseping 
 
13 
 
 
 
Kui ma gümnas käisin siis olid suht segased ajad, algul läksin wiedemanni 
gümnaasiumisse, siis edasi kolisime haapsalu gümnaasiumi hoonesse aga 
ise olime ikka widekas, seal, olles kaks kooli ühes majas, muutus olukord 
väga kitsaks ja jube keeruliseks ja kui lõpuks wideka renoveerimine  valma 
sai siis kolisime sinna majja tagasi aga kooli nimi muutus ning koos sellega 
peaaegu kõik, samaks jäi ainult kooli asukoht ja õpetajad. Võrreldes 
widekat LÜG-iga oli ma arvan et enamike õpilaste jaoks widekas tunduvalt 
parem kool. Koolielu oli vabam, playbackidest ja siukestest asjadest võeti 
palju rohkem osa ja ka kooli üleüldine maine rahva seas oli tunduvalt 
kõrgem kui LÜG-il praegu. Kool muutus pärast renoveerimist nagu väga 
ametlikuks asutuseks ära, tekkisid väga kindlad piirid hindamisel, 
puudumistel jms. 
Kõige eredam mälestus mul widekast oli üks playback kus ma pidin minema 
palja torsoga lavale ja taldrikuid ühe korra kokku lööma 😀ja siis lavalt 
ära minema, ma mäletan et kalle lõunale olevat see väga meeldinud 😀, 
tulemuseks saime  tubli kolmanda koha. 
Mis ma koolilt sain? Gümnaasiumisse läksin ma kindla mõttega gümna 
lõputunnistus kätte saada ja ei midagi enamat . Venitasin igas aines oma 
kolme välja, vahepeal läks ka paremini, tuli ka kõrgemaid hindeid  😀, aga 
jah, pmst mu moto oli et tee nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Oma 
lõputunnistuse ma ka saavutasin keskmise hjndega 3,4 😀, edasi läksin 
ülikooli, mis osutus mulle  inseneri alal suts keeruliseks. 
Aa mul lügist ka üks ere mälestus. Mingile klassile tehti kooli peal 
ekskursiooni, või oli see neile kes valisid astronoomia valikaine , ei mäleta 
täpselt. Igatases  jõuti siis oma ekskursiooniga sinna kooli ülemisse osasse  
kus on see tähtede vaatlemise hiunjaa ja siis keegi karjus sealt ülevalt alla 
et pump on jaani käes, keegi oli all seda kuulnud  aga vähe valesti ja sai aru 
et pomm on jaani käes ja selle peale helistas ta menti, mendid tulid kohale 
ja küsisid et kes ja kus on see jaan kellel pomm on. 😂😂 
-Andres Kruusma 
 
14 
 
 
 
 
Klassivend sõitis enne matemaatika riigieksamit matemaatika õpetaja 
autole  kriipsud peale. Mis mu mata opsi nimi oli?  punapea  
 
Tõeline Mayweatheri TMT oli Majandusklass iii lennust. Mäletame Robert 
Sultsi, kes rääkis oma keemiatundides, kuidas ta järvejää õhku lasi. Ja 
laulis tunnis meile. Oli cute  af. 
-   Grete Sammal  
 
15 
 
 
 
*Esimesel koolipäeval oli mul väga suursugune  tunne, kuna tulin tõsisest 
maakoolist ja LÜG oli sellega võrreldes kordades suurem. Õpetajaid ja 
kaasõpilasi oli hästi palju ja kõik tundusid hästi toredad ja sõbralikud. 
*Gümnaasiumi lõpetamine oli kindlasti väga vabastav ja kõik teed olid 
avatud tol hetkel, aga mis puudutab just meie kooli lõpetamist, siis mul oli 
äärmiselt uhke tunne lõpetada LÜG-i kõikide vahvate kogemustega ja 
juhtumistega. Väga palju sai tehtud ja läbi proovitud, mida enamik 
gümnaasiumitest kohe kindlasti ei saa. 
*Eredaimad mälestused on minul kindlasti üritusest, mis on Eestis väga 
ainulaadsed ja rasked saavutada. Lisaks meenub mulle LÜG-iga iga nurga 
alt  Mairi , kes tegi need kolm aastat nii meeleolukaks, kui vähegi sai, ning 
tänu tema peale hakkamisele on minu kogemuste  pagas väga suureks 
saanud.  
*Koolivaimu ise mina kogenud pole, isegi et olen veetnud palju hilisõhtuid 
ja öid koolis ja Võlvis. Ainus hirmuäratav seik , mida võib liigitada 
koolivaimu alla, oli Võlvis filmiõhtu (vaatasime õudusfilmi) ajal, kui kõrval 
ruumis hakkas keegi vaikselt kolistama ja liikuma ning meie teada pidi kool 
tühi ja lukus olema ning tüdrukud olid juba üsna hirmul, kuid siis ilmus 
nurga tagant välja koristaja Malle, kes ei teadnud filmi vaatamisest midagi.   
*Igatsen kooliajast kindlasti seda melu ja üritusi ja tantsimist ja lihtsust, et 
kõike sai kiirelt lahendatud, kui oskasid õigel ajal suu lahti teha ja märku 
anda. Igatsen ka Mairit väga, kuna tema sarnast aktivisti ei leia kuskilt ja 
tema positiivsus oli lausa nakkav. Igatsen ka kõiki teisi õpetajaid, kes mulle 
oma tarkusi jagasid, aga kuna neid kõiki on nii palju, siis ei mahu need 
head sõnad kõik kuhugi ära. Aga nendel kõigil oli hea omadus muuta tunnid  
ka noorele õpilasele huvitavaks, mis pärast minul polnud palju igavaid 
koolipingis istumise päevi, kus peaks monotoonset juttu kuulama. 
*Mida mina koolile anda võisin oli üks tubli ja tegus õpilane. Aga mida 
kool mulle andis, sellest saaks väga pikalt kirjutada, aga lühidalt 
kokkuvõttes muutis LÜG mind tolereerivamaks inimeste suhtes ja andis 
julgust hüppama üle oma varju. 
*Muidugi ootan vilistlaste kokkutulekut, tahaks ikka näha kuidas kõigil 
läheb ja kes mida teeb. 
-  Jasper Vimm 
 
Esimene päev  koolimajja sisse astudes kindlasti oli põnev   samas olin ka 
ise väga elevil, et oh suur koolimaja ning samas ka äsja renoveeritud (ei 
käinud wiedemanis aga LÜG siis oli palju ilusam nagu selle poolest, et oli 
valge ja hele) 
16 
 
 
 
LÜGis lõpetamine minu jaoks oli elus kindlasti väga olulisel kohal, kuna 
mul olid suured eesmärgid seatud ning üks neist oli LÜGi lõpetamine   kui 
see päev kätte jõudis, ma ei suutnud uskuda et 3 aastat möödus nii kiiresti 
 
Kooli hinge muutumise kohta ei oska öelda kuna ei käinud eelnevalt 
Wiedemannis vaid Paliveres, aga kindlasti ta muutus palju hubasemaks ja 
ka võib olla kodusemaks tundeks   
Eredaim mälestus minu jaoks...hmm...ma arvan et kõik üritused olid 
ägedad, mis sai koos klassiga tehtud. Erinevad spordipäevad ja võistlused, 
ballid, playbackid jne jne. 
Ei usu mina, et koolil vaim oleks 
 aga mine tea, äkki ongi 
...oh ma 
igatsen kõige rohkem oma klassikaaslasi ja ka teisi teistest suundadest  
alati kui satun Haapsalu  kanti , siis ikka üritan võimalikult palju kooli 
külastamas käia. 
Kas ma just palju andnud olen koolile, aga olen palju panustanud ja 
korraldanud spordivõistlusi. Kuna ma ise olen sportlane, siis aitasin 
spordivõistlusi korraldada ja siis ka ise sellest Lääne Elusse lugu teha   
Ja kindlasti ootan kokkutulekut. 
-  Kelly Klippberg 
 
Mis tunne oli esimesel koolipäeval siia majja tulla? Esimest korda kõndisin 
LÜG-i ruumides ringi küll sisseastumiskatsetel, ent ega sellest lühikesest 
retkest midagi suuremat vist meelde ei jäänud, kui et käimas olid veel 
viimased viimistlused koolimaja avamiseks - juhtmed polnud veel kõik 
ühendatud klassiruumis jne jne. Esimene september võimaldas tiba rohkem 
avastada ja tunne oli selline, noh, positiivset kogemust tõotav. Aktus oli 
vähe teistsugune - viibisime õues, kuulasime õpilasi esinemas (Anita 
Rotberg esitas seal vist  Birgit Õigemeele “On nii täiuslik see”) ning lasime 
heeliumiga täidetud õhupalle lendu, et tähistada ühisgümnaasiumi avamist. 
Seda kanti vist üleriigiliselt üle, samal ajal avati ka mõned teised 
riigigümnaasiumid - mingi ühisaktuse stiilis asi. Mis tunne oli siin koolis 
lõpetada? Väheke  muserdav , samas meeletult ootusärev. Kool ise oli 
sotsiaalselt nii meeldiv, toetav ja arendav , et hingekriipiv oli lahkuda, 
samas ülikooliaeg tõotas tulla üks suur seisklus… Seega nii ja naa. Aktus 
jättis iseenesest hea tunde sisse, väga tore oli. 
Eredaim mälestus LÜG pakkus meeletus koguses naerukrampe ja vägevaid 
kogemusi, aga miskipärast tulevad mulle alati kooliajale tagasi mõeldes 
ette kõigepealt kaks situatsiooni õppealajuhataja kabinetis. Kirjeldan ühte 
neist: Koolis käis ülemaakonnaline mälumäng, tulijaid oli igast 
vanuseklassist. Kuna LÜG-is on kohustuslik kanda sisejalatseid või 
kilesusse, tekitas nii minus  kui ka mõnes teises kaasõpilases nördimust, et 
tulijad ei vaevunud siniseid sussikesi jala otsa suskama - meil olid jalas kas 
17 
 
 
 
sokid või sussid ning nende pläkerdamine võõraste ükskõiksuse tõttu ajas 
kopsu veits üle maksa. Seega võtsime kahe tüdrukuga kilesussikorvid kätte 
ning seisime esimese korruse vahekäigus, jagades  võõrastele kilesusse. Kui 
klassiõed väsisid ära, jäin ma ainsana treppide juurde tõmblema. Siis sattus 
mulle aga peale Viire, kes kutsus mind koheselt kabinetti ning luges 
järgmised sõnad peale: “Sinu tegutsemist  vaadates arvavad võõrsilt tulevad 
lapsed, et meie koolis käivad väärakad.” 
Kas koolil on vaim? Kindlapeale. Mida igatsed sellest kooliajast? 
Igapäevast ümbritsetust oma parimate sõpradega. Laisklevat kulgemist läbi 
kolme aasta. Turvalist ümbrust enese arendamiseks. Kõiki naerupisaraid 
:)))) 
 Kas oled koolile midagi andnud, koolilt saanud, mida endale tähtsaks 
pead? Olen mõnel olümpiaadil esikohti  toonud gümnaasiumile, see vist 
kõlab nagu miski, mida olen saanud koolile anda? Kool ise andis mulle 
lihtsalt toredaima võimaliku kogemuse, mida Haapsalu 
gümnaasiumiharidusest välja imeda sai. 
 Kas ootad vilistlaste kokkutulekut? Igal juhul!!! Korraldame oma vana 
klassiga jõuludel küll istumisi, kuid osalejaid jääb iga aastaga aina 
vähemaks. Tahaks oma lennu inimesi näha küll. 
-  Grete Põlluste  
 
Esimene koolipäev oli suhteliselt hirmuäratav, sest kõik teised tundusid 
hästi suured ja meie olime väikesed. Üldine vastuvõtt oli aga väga meeldiv 
ja kõik olid väga sõbralikud ja tore oli sinna ilusasse majja minna. 
(Vestlusele minnes mul ikka korralikult jalad värisesid ning kartsin, et mind 
ei võeta vastu)  
Lõpetades oli väga hea ja uhke tunne saada lõputunnistus, millel oli kirjas 
Läänemaa Ühisgümnaasium. Olen õnnelik ka väga ilusa lõpetamise eest 
mis meile korraldati. 
Kooli hingest mina iseenesest kahjuks ei oska väga midagi öelda, sest 
eelnevalt olin Haapsalu Gümnaasiumi hoones ning selles samas majas 
palju ei käinud. 
Kogu kooliaja kõige meeldejäävam osa oli see, kui KÕIK arvasid et meie 
klass ei olnud just kõige toredam ja me ei saanud üldse omavahel läbi (tänu 
sellele saime ka 10. klassis grupiteraapiat, mille üle siiani omavahel nalja 
viskame ). 12nda klassi lõpuks olime aga kõik väga kokku kasvanud.  
Kooliajast igatsen neid inimesi, kellega sai  koguaeg koos oldud ning 
kellega kahjuks nüüd enam ei kohtu. Õpetajaid kes ei lähe kunagi meelest 
ning kõige rohkem igatsen seda “kuskile kuulumise” tunnet mille LÜG 
tekitas. 
18 
 
 
 
Iga õpilane jätab kooli oma jälje, olgu see siis positiivne või mitte, aga 
mina isiklikult loodan, et kõik minu nõu ja jõu abiga korraldatud Üritused 
on jätnud minu nimel mitu korralikku suurt jälge.  
Vilistlaste kokkutulekut ootan väga, aga kuna peale LÜGi lõpetamist 
suundusin oma kooliteed jätkama Inglismaale , siis loodan südamest, et saan 
selleks ajaks Eestisse tagasi tulla. 
- Greete Tikerpuu 
 
Sissejuhatus 
Mina olen Läänemaa Ühisgümnaasiumi II lennu lõpetanud aastal 2015. 
Kuna olin teine lend, siis sain LÜGis käia vaid 2 aastat, oma esimese 
gümnaasiumiaasta käisin Wiedemanni Gümnaasiumis aga Haapsalu 
Gümnaasiumi õppehoones. Mäletan seda suurt elevust ja ootusärevust, kui 
pidime 11. klassis valima suuna mida tahame LÜGis õppida – mina valisin 
Spordi ja Tervise suuna. Teadmine, et läheme täiesti uude koolimajja oli 
ootusärev, ning kohale jõudes, ei olnud ühtegi põhjust pettumiseks või 
nurisemiseks, olin väga rahul, et ka mina sain selles koolis käia. 2013 algas 
minu teekond LÜGis. 
Tunnid 
Tundide pikkus oli uudne, algas ettevalmistus ülikooliks, kus loengud  
minimaalselt 90min, Lügis olid tunnid 75min vana 45min asemel, esialgu 
oli see väga harjumatu, aga päevad olid igati positviised, kuna tundidega 
jõudis töödelda palju materjali ja reaalselt ka midagi omandada, mitte 
ainult nuusutada igat  teemat. Mida pikemad tunnid, seda vähem tunde 
päevas – mis andis selge võimaluse oma koolikott kergena hoida. Päevade 
pikkus väga ei muutunud, oli vähem tunde aga päevad olid ikkagi sama 
pikad. 
Vaba aeg 
Vaba aeg LÜGis, on üks suurimaid plusse mida välja tuua. Meil oli 
spordihoone, kust sai süüa juua, istuda. Meil olid  kott  toolid üleval 
korrusel, kus sai lösutada. Meil oli õpilasaktiivi VÕLVi ruumid, kus sai olla, 
ja nautida maa-alust vana maja hõngu ja vaikust . Vaba aja sisustamise 
kooliga seoses julgen nimetada ka LÜGi oma rahvatantsukollektiivi “Läki 
Tantsule” kus said õpilased sooritada vaba aine punkte ja olla osa 
rahvuskultuurist. 
Õpetajad 
Lihtsalt wow. Ei ole õpetajat, kes oli saamatu oma aines. Tean, et 
koolipingis nurisesin  ja laitsin õpetajaid. Kuid täna vaatan tagasi, ja ütlen, 
et igal õpetajal oli midagi õpetada ja on ka õpetanud! Ei ole halba õpetajat, 
19 
 
 
 
on halb õpilane. - kes tahab, võib viimase väite ka  teistpidi  mõelda, aga 
mina väidan niipidi. Positiivsus oli iga õpetajate silmis , naljatades võin 
öelda, et ma ei tea mida nad seal õpetajate toas tegid, aga alati kui nad 
vastu tulid, naeratasid ja särasid – mis põhjuselt? Kas minu pärast? - Seda 
mina ei tea. 
Söök 
Söök, võrratu söök. Sellega oli alati mingi  jama , küll kliendikaart, sularaha , 
id-kaart, ilma rahata, 50 senti, 2 eurot. Aga rahulolu ja lõpptulemus oli siis, 
kui kahvlil oli toit ja seda süüa said, sest maitse oli  super . Endiselt mäletan 
ja igatsen seda nurjatut juustukastet... Olen proovinud seda ise teha, aga 
SEE EI OLE SEE. Süüa sai alati, süüa oli alati. Ma mäletan, et mul oli ühe 
kokaga eriti head suhted, ja vahepeal, kui polnud raha või kõht oli väga 
tühi, või mingi muu probleem, siis tema alati aitas mind. Need töötajad 
seal, hoolitsesid meie eest nagu oma laste eest! Aitäh. 
Võimalused 
Võimalusi ja väljundeid oli mitmeid. Mäletan, ennast kui aktivisti, siis alati 
oli vaja valmistuda millekski – Playback, Mingi Muusika Üritus, Luuleõhtu, 
Rebaste rets, Diskod, Jõuluball, Kõnede võistlused, Monarhi debatid ja neid 
üritusi oli veel ja veel. Kooliaeg lausa lendas selle kõige taustal. Kõige 
positiivsem pool oli ürituste juures õpetajad, kes lihtsalt olid kõigega nii 
kaasas, et õpilasel oli lausa lust kõike teha, kui keegi talle midagi ette ei 
heida . 
Kokkuvõte 
Mina isiklikult jalutasin LÜGist ära sirge selja ja kindla meelega. Mul ei 
ole negatiivseid mälestusi, sest ma ei võta neid kaasa, kõik halb jäägu 
seljataha . LÜG õpetas mind palju, andis mulle võimalusi, austas ja aitas 
mind. Nii ka mina, austan LÜGi. Aitäh. 
-   Rivo Reinsalu 
 
Mina olin üks nendest, kes oli LÜG-i esimene lend, mis tähendab seda, et 
mul on mälestused antud koolist ühe aasta lõikes. Varasemalt käisin kaks 
aastat Wiedemannis ja enne seda Haapsalu Gümnaasiumis. Kui ma mõtlen 
oma kooliaja peale LÜG-is, siis esimesena meenub see mõnus miljöö ja 
õhkkond. See, kuidas vanast tehti uus, säilitades selle juures varasem 
õhkkond.  Mulle meeldis, et õpilastel oli vabadus liikuda koolipeal ringi, 
kas siis vahetunnis või tundide ajal, kasutades selleks erinevaid ruume. 
Näiteks mõni kirjandustund toimus võlvis? (nüüd ma ei mäleta täpselt 
nime). Eks koolil on omamoodi vaim tõesti, aga eelkõige arvan, et selle 
vaimu loovad ja aitavad hoida antud kooli õpilased, kes panustavad 
igakülgset aktiivsesse kooliellu. Kooliajal ei olnud mina just kõige aktiivsem 
20 
 
 
 
ürituste korraldaja või osavõtja, kuigi olin väga sotsiaalne inimene.. ilmselt 
just seetõttu, et meie lennust oli minust palju rohkem aktiivsemaid noori.  
Nüüd.. 4 aastat hiljem, kui asusin õpetajana tööle suurde kooli, milles õpib 
üle 1500 õpilase, mõtlen ikka ja jälle oma kooliajale tagasi. Ilmselt ka 
seetõtu, et käesolevast koolis tehti ka remont, aga miskipärast ei ole sellist 
õhkkonda nagu LÜG-is, kuigi koolis on väga tore  kollektiiv , sealhulgas 
õpilased, koolitöötajad ja töötajad. Asi võib olla ka selles, et kui koolis pole 
turvameest, kes kogu aeg kõike jälgiks, siis see annab mingitmoodi 
vabaduse olla noor.. olla selline nagu just parasjagu heaks arvatakse.  
Kõige meeldivamad hetked on otseselt seotud kindlate õpetajatega, kes 
muutsid oma mitmekülgse lähenemisega kogu õppeprotsessi huvitavaks. 
Konkreetselt soovin välja tuua järgnevad õpetajad: Tiina Brock, Imbi 
Raudkivi, Kadri Mitt, Kalle Lõuna ja Tõnu Tiit. Need on need õpetajad, kes 
jäävad alatiseks meelde oma huvitava ja omapärase ellusuhtumisega ja 
õpetamisstiiliga.  Samuti on kõige mõnusamad hetked seotud oma 
klassikaaslastega, kellega oli iga koolipäev uus seiklus . Seikluseks võis olla 
ka jälle mõni erimeelsus või heatahtlik nöökamine, aga tegelikult see kõik 
oli väga vahva ja need mälestused jäävad alatiseks meelde.  
Olles ise nüüdseks pedagoog, mõistan ja oskan analüüsida oma kooliaja 
õpetajaid. Mõne õpetaja õppemeetodeid ja õpetamisstiili olen võtnud 
endale eeskujuks oma igapäevatöös. Ma mõistan õpetajate väsimust, 
kurnatust ja puhkusevajadust enne vaheaegasid.. ma mõistan, mis tähendab 
„palun tule vasta nüüd see töö järgi, et saaksin sulle hinde välja panna“ 
jne.. Mõistan, mis tähendab olla õpetaja ja selle tööga kaasneb.  
Aitäh klassikaaslased, õpetajad, kogu LÜG-i kollektiiv, et suutsime luua 
selle ühe aastaga juba nii palju mälestusi ja toredaid hetki! Kindlasti on 
selle nelja aastaga palju edasi arenenud ja areneb veel, kuid on miski.. 
miski, mis mõjutab kogu seda protsessi.. nendeks on koolis käivad 
õpihimulised ja aktiivsed noored!  
Kokkutulekut ootan sama palju.. nagu omal ajal gümnaasiumi lõppu. Ehk 
siis ootan huviga  ☺  
-  Hanna- Riina  Klaos 
 
* Mis tunne oli esimesel koolipäeval siia majja tulla?  
Esialgu oli kindlasti õudne ja hirmus , kõik uus paneb esialgu jala all 
värisema. Kindlasti oli ka väga palju ootusärevust, kuna ees ootas uue 
klassiga ja klassijuhatajaga kohtumine , uue keskkonnaga harjumine. Tunne 
oli sees aga uhke, suurte laste kool ju ikkagi. Hirmutunne õnneks oli siiski 
esimese nädala lõpuks juba unustatud, vanemad õpilased võtsid meid pigem 
üsna ruttu omaks. 
21 
 
 
 
Esimesel esimesel septembril laval istudes ja näoga juba vanema koolipere 
poole vaadates jäi mulle kohe silma see, kuidas õpilaste ja õpetajate 
omavaheline läbisaamine oli niivõrd hea ja „ kambavaim “ oli õhus.  
*Mis tunne oli siin koolis lõpetada?  
Uhkustunne oli minuga lõpetamiseni, kuna meeletut vaeva sai nähtud kolme 
aasta jooksul nii õppimise kui ka VÕLV-i näol. Kurb oli ka, kuna oma 
lennuga kasvasime me kolme aastaga nii kokku ning õpetajad olid ka osa 
perest .  
*Kas kooli hing muutus remondiga? ( siis pigem neile, kes varasemalt 
Wiedemannis käisid, kui käisid)  
Hinge kohta ei oska ma kommenteerida, kuna ise tulin HG-st, aga kuna 
koolimaja oli niivõrd palju muutunud, siis minul küll võrdlusmomenti 
HWG-ga ei tekkinud kordagi.  
*Eredaim mälestus?  
Kindlasti kõik kooliüritused – playback, ball, lügness on nendest 
eredaimad. Nende nimel sai nähtud higi, vaeva ja pisaraid, kuid 
lõpptulemus oli alati niivõrd hea ja emotsioonid veel paremad.  
Eredaimad mälestused jäävad enda klassist, meie omavahelistest naljadest, 
tundidest ja ettevõtmistest. 
Koolielu planeerimine on osa olemine VÕLV-ist andis 
gümnaasiumiaastatele nii palju juurde, rohkem tegemisi, planeerimist ja 
„asjalikuks“  olemisi . Andis kogemusi nii ürituste korraldamisel kui 
juhatuses erinevate õhkukerkinud küsimuste lahendamises. See oli kogemus, 
mida ei oleks õnnestunud  kusagilt  mujalt saada ja millele olen kõige 
rohkem tänulik. 
*Mida igatsed sellest kooliajast?  
Kindlustunnet , et ükskõik millist plaani või ideed ma ka koolis katsetada ei 
prooviks, on alati olemas toetavad inimesed.  
*Kas oled koolile midagi andnud, koolilt saanud, mida endale tähtsaks 
pead?  
Olen saanud sõbrad, mitte ainult oma lennust vaid kõigist neist, kes üldse 
nendel aastatel minuga seal majas on olnud. Seda pean ma kindlasti kõige 
suuremaks väärtuseks. Muidugi olen saanud ka selliseks inimeseks , kes ma 
täna olen. 
* Kas ootad vilistlaste kokkutulekut? 
Väga ootan. Ma loodan, et meid tuleb kokku palju. 
-  Rahel Elisabeth Toffer 
22 
 
 
 
 
Kirjanduse loetelu 
 
Hepner,  Juhan  2015.  Galerii:  Läänemaa  ühisgümnaasiumi  lipu  õnnistamine.  –  Lääne  elu 
https://online.le.ee/2015/02/25/galerii-laanemaa-uhisgumnaasiumi-lipu-onnistamine/  (28.03) 
Ilves, Kaie 2013a. Uude riigigümnaasiumisse saab sisse ilma katseteta. – 5. 03. lk 3. 
Ilves, Kaie 2013b. Uue kooli logoks sai sinilind. – Lääne elu 7.03. lk 5. 
Ilves,  Kaie  2013c.  Ühisgümnaasiumi  vastuvõtt:  10.  klassi  pürgib  108  õppurit.  –  Lääne  elu 
27.07. lk 1. 
Ilves, Kaie 2016. Galerii: Eile esietendus Haapsalus koolimuusikal „Valeühendus“. – Lääne elu  
https://online.le.ee/2016/03/11/galerii-eile-esietendus-haapsalus-koolimuusikal-valeuhendus/ 
(28.03) 
Ilves, Lehte 2010a. Riigigümnaasium võib alustada 2012. – Lääne elu 19.06. lk 1. 
Ilves, Lehte 2010b. Riigikooli tulek on veel lahtine. – Lääne elu 21.09. lk 3. 
Ilves, Lehte 2011a. Linnavalitsus  piirdub  alalhoidliku koolireformiga. – Lääne elu 29.03. lk 1.  
Ilves, Lehte 2011b. Uue kooli juht  selgub kevadel. – Lääne elu 20.12. lk 1. 
Ilves,  Lehte  2012.  Gümnaasiumireform  on  jõudnud  patiseisu.  –  Lääne  elu 
https://online.le.ee/2012/02/25/gumnaasiumireform-on-joudnud-patiseisu/   (28.03) 
Ilves, Lehte 2012. Uue kooli juhiks võib saada Leidi Schmidt. – Lääne elu 25.09. lk 3.  
Ilves, Lehte 2013. Õpetajad jooksevad uuele riigikoolile tormi. – Lääne elu 19.01. lk 3.  
Ilves,  Lehte  2014.  Haapsalu  aasta  ehitised  on   eramu   Uus  –  Sadama  8  ja  Läänemaa 
ühisgümnaasium. – Lääne elu 16.01. lk 4. 
Kann,  Lemmi   2018 .  Ain  Iro  valiti  Läänemaa  ühisgümnaasiumi  direktoriks.  –  Lääne  elu 
https://online.le.ee/2018/01/10/ain-iro-valiti-laanemaa-uhisgumnaasiumi-direktoriks/  (28.03) 
Karnau,  Andrus  2013.  Riigigümnaasium  pakub  süvaõpet  kuuel  suunal.  –  Lääne  elu 
https://online.le.ee/2013/02/12/riigigumnaasium-pakub-suvaopet-kuuel-suunal/  (28.03) 
23 
 
 
 
Kylaline  2012.  Läänemaa  ühisgümnaasiumi  moodustamise  käskkirja.  –  Lääne  elu 
https://online.le.ee/2012/07/24/aaviksoo_yhisgymnaasium/  (28.03) 
Lauri,  Urmas  2014.  Hoolekogu  tegi  lennunumbri  valiku  ülinapi  enamusega.  –  Lääne  elu 
https://online.le.ee/2014/04/24/hoolekogu-tegi-lennunumbri-valiku-ulinapi-enamusega/ 
(28.03) 
Lauri, Urmas 2014. Läänemaa ühisgümnaasiumi kvintett tegi Mederi konkursil puhta töö. – 
Lääne  elu   https://online.le.ee/2014/03/09/laanemaa-uhisgumnaasiumi-kvintett-tegi-meder i-
konkursil-puhta-too/  (28.03) 
Reiljan, Kaire 2013. Ühisgümnaasium alustas õppetööd. – Lääne elu 3.09. lk 3. 
Riimets,  Andres  2010.  Riigigümnaasiumi  poolt  või  vastu.  –  Haapsalu   teataja  
http://vana.haapsalu.eu/upload/ht-2-nr35.pdf  (28.03) 
Tobias,  Riina  2013.  Galerii:  Läänemaa  ühisgümnaasiumi  hoone  õnnistamine  ja  kooliaasta 
avaaktus.  –  Lääne  elu   https://online.le.ee/2013/09/02/galerii-laanemaa-uhisgumnaasiu mi-
hoone-onnistamine-ja-kooliaasta-avaaktus/  (28.03) 
Õuemaa, Tarmo 2013. Selgusid Läänemaa ühisgümnaasiumisse vastu võetud. – Lääne elu 4.07. 
lk 4. 
 
24