Jõgi Orinoco Ronan Vahtras Orinoco • Jõgi Orinoco asub Lõuna-Ameerikas. • Jõe pikkus on 2140 kilomeetrit. Statistiline info • Jõe lähe on Guajaana mägismaal. • Jõgi suubub Paria lahte, Mao suu lahte ning Atlandi ookeani. • Jõe vooluhulk on 33 000 m³/s. • Jõe kõige kõrgem koht on 1047 meetri kõrgusel ja madalaim 0 meetrit. Info • Jõgi Orinoco voolab läbi Venezuela ja Colombia. • Jõgi voolab läbi tähtsate linnade nimedega Puerto Ayacucho, Puerto Carreno, Ciudad Bolivar ja Ciudad Guayana. • Läbi Orinoco saavad sõita laevad ja seal saab ka kalu püüda. Jõestik ja valgla • Valgla pindala on 880 000 km². • Parempoolsed lisajõed: Ocamo, Padamo, Cunucunuma, Puruname, Magua, Ventuari, Stpapo, Parguaza, Suapure, Cuchivero, Caura, Aro ja Caroni. • Vasakpoolsed lisajõed: Mavaca, Siapa, Casiquiare, Atabapo, Guaviare, Rio meta, Capanaparo, Aracua, Apure ja Pao. Tüüp • Jõgi Orinoco on tasandikujõgi. • Jõeo...
Harilik vaher läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras Vaher on ühekojaline lehtpuu. Ta kasvab kuni 30m kõrguseks ja ta elab umbes 150-300 aastat. Vars on noorelt punakaspruun, nõrgalt läikiv, sile ja vanemas eas kattub tumehalli peenerõmelise korbaga. Vahtra lehed on suvel tuhmrohelised, aga sügisel muutuvad need värviliseks. Lehed on umbes 5-25cm pikad ja vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osadel neist puudub emakas. Õied kasvavad tavaliselt kobarates ja neid on hästi näha ning nad on kollakat ja rohekat värvi.
leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õmmik, kõiv, raudkask Külmakindel, Valgusenõudlik, Kasevitsa kutsuti urvaplaastriks, Okstest tehakse luudasid, vihtasid,
Nad kasvavad põhjapoolsetes parasvöötmelistes piirkondades ja isegi kõrgete mägede nõlvadel. Kased on suhteliselt lühiealised puud, mis mitmeti leiavad kohalikku kasutust. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad. Puit on enamasti heakvaliteediline. Paljudel kaskedel on koor, mis on kas tumedatooniline ja läikiv või valge ja paberilaadne. Vaher Platanoides kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Rahvapärased nimetused ka vahtras, pikaninapuu, läänepuu jne. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistute koosseisus Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat.
söepulbrit · Pärna õitest saavad mesilased väga palju head nektarit, millest valmib suurepärane pärnamesi, see aga on jälle vitamiiniderikas ravim. Harilik vaher (Acer platanoides) läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras ·Vahtra õied on väga heaks meeallikaks mesilastele, ühelt puult võib saada kuni kümme kilo mett. · Vahtra puitu kasutatakse vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli
Kuriteoennetuse suuname eelkõige noortele. Korrakaitse alustaladeks on politseipatrullid ja naabrivalve. Omavalitsusjuhid Harjumaal Harku vald - vallavanem Kaupo Rätsepp, abivallavanem Eddi Tomband, vallavalitsuse liige Andrus Braunbrück, volikogu esimees Helikar Õepa Jõelähtme vald - volikogu esimees Art Kuum, aseesimees Tiia Välk, abivallavanem Priit Põldmäe Keila vald - volikogu esimees Heiko Raamat Kuusalu vald - volikogu esimees Tõnu Tamm, vallavalitsuse liige Kunnar Vahtras Padise vald - vallavanem Leemet Vaikmaa Saue linn - volikogu esimees Valdis Toomast, linnavalitsuse liige Jüri Tümanok Viimsi vald - vallavanem Haldo Oravas, abivallavanem Jan Trei, volikogu aseesimees Mari-Ann Kelam IRL liikmeühendused Ettevõtjate Kogu- Tõnis Palts Ettevõtjate Ühendus- Vello Väinsalu IRL Seenioride Kogu- Ann Räämet IRL Naiskogu- Kaia Iva IRL Noorteühendus- Veiko Lukmann Rahvuskultuuri Ühendus- Epp Rebane Sportlaste Ühendus- Toomas Tõniste
Selline piim on kallim, kuid sobib geneetiliste puuetega inimestele. Korralikult hapnenud piimas on laktoos ära käärinud ja sellepärast sobivad hapupiim, keefir, jogurt jms kõigile. Sahharoos e.roo või peedisuhkur glükoos + fruktoos Meile tuntud kui tavaline lauasuhkur. Sahharoosi tunti muistses Indias juba ammu enne meie ajaarvamist. Euroopas levis suhkur laiemalt alles viimasel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut. Tegelikult leidub seda veel maisis, vahtras, kases ja suhkrupalmis. Suhkrupeedist hakati suhkrut tootma XVIII sajandil. Sahharoos on kristalne aine, mis sulab temperatuuril 185 kraadi. Sellest kõrgemal algab dehüdraatumine, moodustuvad ka kondenseerunud ühendid, mis värvivad aine tumepruuniks ja annavad talle erilise maitse saadakse karamell. Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks. Tuntuim looduslik invertsuhkru lahus on mesi. Invertsuhkrut kasutatakse kondiitritoodete ja
Acer platanoides Rahvapäraselt kutsutakse vaherit veel: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras. Kuulub sugukonda vahtralised, perekonda vaher. Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik
mehaanilise tugevuse. Kevadpuit on hele ja kergem, tekib kevadest sügiseni. Tihtipeale laiem ja säsipoolsem. Kevadpuit tagab toitainete transpordi (see toimub säsikiirtes). Säsikiired tagavad toitainete transpordi horisontaalselt, puu keskelt radiaalselt koore suunas ja tagasi (primaar säsi: algavad säsist, ulatuvad kooreni; sekundaar säsi: algavad puidust, ulatuvad kooreni). Säsikiired esinevad: kases, vahtras, haavapuidus. Sooned esinevad ainult lehtpuidul. Sooned tagavad kasvava puu maltspuidus vee, mineraalsoolade ja toitainete vertikaaltranspordi. Kui sooned esinevad terve aastarõnga ulatuses, siis on tegemist hajulisoonelise puiduliigiga. Jämesooned kevadpuidus: rõngassoonelised. Vaigukäigud esinevad nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Vaigukäikude sisepinnal olevad epiteelrakud toodavad vaiku, mis kaitseb
(Ilves 2011b) Konkurss kooli direktori kohale algas 2012. aasta märtsis. 24. septembril kinnitas halduskomisjon, et Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktoriks saab Leidi Schmidt, kes oli seni olnud Wiedemanni kooli õppealajuhataja. Ühisgümnaasiumi direktorina alustas Schmidt 8. oktoobril. Schmidti sõnul osales ta konkursil seetõttu, et Wiedemanni kool oli viimastel aastatel palju tegelenud suunaõppega. Kuna tolleaegne direktor Leini Vahtras uue kooli direktoriks ei kandideerinud, ei tahtnud Schmidt, et nende töö kaotsi läheks. (Ilves 2012) Otsiti ka uusi õpetajaid - 30 kohale saabus 86 avaldust, üks lausa Hispaaniast. Palju oli noori, kes tahtsid Haapsalus oma karjääri alustada, ning kandideerijate seas oli lausa 22 meesterahvast. Kuid Haapsalu linnavalitsusel ja haridusministeeriumi vahel oli lepe, mille kohaselt oli Haapsalu koolide õpetajatel eelis. Nõnda pidi Schmidt paljudele ära ütlema. Tahtjaid oli tõesti
mööblit, muusikariistu ja tarbeesemeid. Haljastuses kasutatakse meil umbes 10 liiki. Perekonda kuulub umbes 150 Noorena taluvad varju, vanemas eas valgusnõudlikkus suureneb. Enamus puukujulisi liike on noorelt kiirekasvulised. Meil looduslikult kasvamas üks liik. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Rahvapärased nimetused ka vahtras, pikaninapuu, läänepuu jne. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistute koosseisus Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat.
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
Enamus puukujulisi liike on noorelt kiirekasvulised. Kasvavad tihti segapuistute koosseisus, eelistades viljakaid, parasniiskeid muldi. Põldvaher (A. campestre) kasvab hästi ka lubjarikkal pinnal. Juurestik on vahtratel hästiarenenud, puukujuliselt kasvavatel liikidel võrad laiuvad. Meil looduslikult kasvamas üks liik. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Rahvapärased nimetused ka vahtras, pikaninapuu, läänepuu jne. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistute koosseisus Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Tsoon III-IV. Kultuuristamise täpne aeg teadmata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
