Muusikakeskooli kodulehe, märkad sa kohe toredat kollast logo, mis on paigutatud kavalalt kooli nime sisse. Info riba all jooksevad pildid, kus võib näha nii õpetajaid, gümnasiste ja ka pisemaid koolijütse. Piltide all on kooli uudised ning neist paremal on näha informatsiooni sisseastujale. Nagu kooli nimest juba näha on see kool täielikult pühendunud muusikale. Seetõttu peab sisseastuja tegema nii eriala-, solfedzo- kui ka üldklaveri eksami. Muusikakeskkooli põhikooli lõpetajad sisseastumiskatseid sooritama ei pea. Neil arvestatakse erialaeksamina lõpueksamit, solfedzo ja üldklaveri tasemekontrollina arvestatakse vastava aine põhikooli lõpueksameid. Muu õppekeelega koolist sisseastujad sooritavad ka eesti keele tasemekontrolli. Sisseastujatele korraldatakse jaanuaris konsultatsioone, et viia õpilased rohkem kurssi kooli tasemega. Kodulehte põhjalikumalt uurides märkasin, et koolis on vähemalt kord nädalas kontserdid või siis
Selleks,et astuda Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli on vaja saada keskharidust. Sisseastumine toimub suvel. Dokumente saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS või tuua isiklikult kõrgkooli nii Tallinnas kui Kohtla-Järvel. Dokumendid tuleb esitada kohapeal vaid juhul, kui riiklikes registrites kandideerimiseks vajalikud andmed (isikuandmed ja gümnaasiumi tunnistuse hinded SAIS-is) puuduvad. Pärast dokumentide esitamist peab inimene teha sisseastumiskatseid. Need on arvutipõhine eesti keele test ja vestlus kutsealase sobivuse selgitamiseks. Saadud tulemuste põhjal võib näha,kas kandidaat on võetud vastu või mitte. Õe õppekava koosneb nii põhiainetest, kui ka valikainetest. Põhiainete hulka kuuluvad ained nagu õpetus inimese ehitusest ja talitlusest,õenduse alused,psühholoogia,farmakoloogia. Õppekava maht on 210 EAP. Teoreetiliste õppeainete kõrval saavad üliõpilased ka praktikat
keskharidus on vaieldamatult laiahaardelisem kui kutseõppeasutuses, sellepärast et kutsekoolides on õppeajale lisaks ka kindla kutse õpe ning selle praktiseerimine ja üldhariduslikele ainetele jääb vähem aega kui gümnaasiumis, seetõttu aga on ka kõrgkooli sisseastumisel nõutavate riigieksamite tulemused nõrgemad. Gümnaasiumisse astumiseks on aga vaja mitte lihtsalt tahet, vaid ka häid õppetulemusi põhikoolis ja paljudes koolides ka edukalt läbitud sisseastumiskatseid ja vestlust. Kutseõppeasutuses jätkatakse üldjuhul õpinguid siis, kui hinded pole suurepärased, kuid siiski vähemalt rahuldavad ja on leitud endale meelepärane kutse omandamiseks. Samuti saab kutsekoolis jätkata ka peale keskhariduse omandamist, mõnel erialal ongi võimalik õpinguid jätkata vaid siis. Olulist rolli mängivad ka põhikooli lõpueksamid ning enda eelistused kooli valiku osas. Kokkuvõtteks võib öelda, et põhihariduse peamine ülesanne on tagada teadliku ja
Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole . See võimaldab ka nei , kes midagi ...
aastail rohkem rõhku kutseharidusele. Kutseharidus * 1924 / 1925 oli 42 kutsekooli 2200 õpilasega, 1939 / 1940 177 kutsekooli 13000 õpilasega Samal ajal vähenes gümnaasiumilõpetajate arv. Kõrgharidus * 1. detsembril 1919 toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid kuraator Peeter Põld, rektorid Heinrich Koppel ja Juhan Kõpp. * Esialgu võeti vastu eksamiteta keskhariduse baasil (1928. a 4700). * 1930ndate teisel poolel hakati korraldama sisseastumiskatseid (2800) Tehniline kõrgharidus * Tallinna Tehnikum muutus 1938. aastal Tallinna Tehnikaülikooliks. * Tartu Kõrgem Kunstikool ,,Pallas" * Riigi Kõrgem Kunstikool (1938, riiklik) * Tartu Kõrgem Muusikakool * Tallinna Konservatoorium muutus 1938. aastal Riiklikuks Lavakunstikooliks. * Kõrgem Sõjakool Sport Sport ja kehakultuur olid iseseisvas Eestis populaarsed ja neid toetas ka riik. Eesti Spordi Keskliidu alla kuulusid mitusada spordiseltsi ja ringi umbes 15000 liikmega. Tuhandete
Kokkuvõte Teemaarenduses oli juttu sellest, et kutseharidust saavad omandada kõik soovijad, kellel on omandatud põhiharidus või keskharidus, kuid samas on ka seesuguseid erialasid mille omandamiseks ei ole vaja põhiharidust. Sisseastumiseks peab kanditaat tegema sisseastumiskatsed või kui koolipoolt on seatud lävend ja kui kanditaadi hinded ületavad lävendi siis ei ole ta kohustatud tegema sisseastumiskatseid vaid saavad otse kooli sisse. Sisseastujale makstakse ka riigipoolt õppetoetusi, mille eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga (nominaalajaga) läbima, edukalt ja täiskoormusega õppima. Kutsekool hüvitab sõidukulud õpilasele, kes tuleb kaugemalt bussiga kooli, elab üürikorteris või ühiselamus. Koolilõuna kutsekoolides on riigi eelarveline haridust
Sinilinnu motiiv on jällegi poeetiline ja kooli iseloomustav. Linnu voltides on valikuvõimaluste rohkus ning Jaapani paberivoltimiskunst seondub remondi jaoks saadud raha allikaga - kooli remonditi Jaapani autofirmale müüdud süsihappegaasi kvoodi raha eest. (Ilves 2013b) 2013. aasta märtsis avaldati ka algne nimekiri õpetajatest, kellele oli tehtud ettepanek töö alustamiseks ühisgümnaasiumis. Lisaks sellele anti teada, et erilisi sisseastumiskatseid koolil ei tule. Kooli pääsemise määravad ära põhikooli lõputunnistus ja vestlus, mille alusel moodustatakse pingerida. Vestluseta pääsevad kooli need, kelle hinnete keskmine ja eksamite hinded on vähemalt 4. Plaanis oli vastu võtta 10. klassi 120 õpilast, rohkemaks polnud lihtsalt ruumi. (Ilves 2013a) 4 Juuni lõpuks oli teada, et 10. klassi oli soovijaid 108. Kehvade hinnete tõttu päris kõiki vastu ei võetud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
