Rahva hääl, jumala hääl Juta Vinni XI A klass Juba aegade algusest on hõimude kokkukuuluvus ja karja heakskiit oluline olnud. See mis ütleb rahvas, on väga tähtis. Masside arvamus omab suurt võimu. Siiski oma jumala loob iga inimene endale ise, olgu see siis pilve peal istuv habemik, mõjuvõimas aadlik, raha või hoopis inimene, kelle mõttelaad on sarnane. Nagu on öelnud prantsuse filosoof ja ajaloolane Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Juba 2. sajandil e.Kr Roomas ja tegelikult terves Vahemerepiirkonnas oli populaarseks meelelahutusürituseks gladiaatorite võitlus, kus võideldi elu ja surma eest. Niisuguste üritsute jaoks ehitati uhkeid ehitisi nagu Roomas Kolosseum. Inimesed kogunesid, et näha verd ja surma. Samuti peeti (ja peetakse mõnes piirkonnas siiani) poomist ning kividega surnuks pildumist või mõnda muud samalaadset t...
See oli tema esimene kord tappa. Nende kõikide jaoks jääb see päevaks, mil nad võtsid oma esimese elu. Päevaks, mil nad aitasid päästa Eestimaad vaenlase küüsist. Selle eest kirjutatakse nende nimed marmortahvlile. Selle eest neid mäletatakse. Kas on õige võtta elu, kui sellest sõltub sinu enda, su sõprade, võib-olla ka rahva ja kodumaa tulevik? Seadus ütleb et on. Kuid, mis on see, mis sunnib inimest oma kodu, see tähendab, oma kodumaad kaitsma. Mingisugune ühtsus, kambavaim . Aastal 1918 see toimis. Poisikesed jooksid koolist minema ja läksid oma kodunõlva kaitsma. Kartsid küll aga ikka läksid. Kas see toimiks ka täna? Koostas Meelis Maalder VIII D klass 16.10.2006...
* ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * ebaralistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus * pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine * sotsiaalmajanduslik taust, haridus Uimastid. Mis on uimastid? Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsuvad esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on...
Antud teoses autor püüab lahti mõtestada ja selgitada rahvahulkade käitumisi. Grupi kaudu mõjutamisel kasutatakse fenomeni, et inimesed käituvad grupina teisiti kui üksikindiviididena ja seda tähistab eesti keeles tabavalt sõna "kambavaim". Igal inimesel on alateadvuslik soov kuuluda rühma, sarnaneda teistega ja olla seeläbi kaitstud võõra eest, kuid grupis vallanduvad alateadvus ja instinktid ning seetõttu on hulk ka intellektuaalselt madalam kui üksikindiviid, sest üksikisik allutab oma arvamuse hulga arvamusele. Sel lihtsal põhjusel ongi hulki ka lihtne manipuleerida ja suunata. Peaaegu igal hulgal on olemas oma juht, kelle mõju alla hulgad instinktiivselt alluvad. Inimhulkades on juhil väga suur mõjuvõim ning nad on pigem teo-, kui mõtteinimesed, kuna juhil on omad kindlad veend...
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasae...
Lapsed ei kuula vanemate sõna, arvavad, et on piisavalt targad ja iseteadlikud. Eakaaslased kinnitavad nende arvamust ja ühiselt jõutakse arusaamisele, et kool on igav ning elu on tegelikult palju lihtsam ja toredam, kui täiskasvanud seletavad. Kohustusi neil pole ja need pisikesed ülesanded, mida täiskasvanud vahepeal annavad, on neile vastumeelsed. Kambavaim on see, mis on nende jaoks tähtis, loetakse minuteid, et täiskasvanuikka jõuda ja siis kodust ära minna oma elu peale. Väga vähe on neid peresid, kus koos elavad mitu põlvkonda ja nende suhetes valitseb harmoonia. Hetkel kehtib tõde, et mida kaugemal vanematest ja ämmadest-äiadest elada, seda armsamad teineteisele ollakse. Vaevalt on praegused inimsuhted olnud taotluslikud. Üks väär samm on viinud teiseni ja paratamatult tuleb astuda edasi teed, mis parasjagu jalge all on...
Põhjuseid, miks noortel on huvi proovida mõnuaineid, on mitmeid. Üheks põhjuseks on näiteks teadmatus, kuidas täpselt üks või teine narkootiline aine võib mõjuda ja milliseks võib see inimest muuta. Veel võib põhjuseks olla uudishimu, halb seltskond ja valed väärtushinnangud. Tihtipeale tekib noorte grupeeringutes kambavaim , mistõttu ei taheta kellelegi teisele alla jääda ega näidata end nõrgast küljest ja see võibki nii-öelda sundida üht noort proovima mõnuaineid. Tagajärgi, kui noorte huvi narkootiliste ainete vastu ei vähene, võib olla mitmeid. Suureneb haigestumine hingamisteede ja verevarustuse- ning ka suguhaigustesse. Samuti võib väheneda ka noorte haridustase ning võib juurde tekkida narkosõltlaseid. Veel võivad vanemad lahti...
Nii jääb vähemalt ajakava osas päev endiseks. Kuid eelharjutustega ei tohi üle pingutada. Vale on hakata lapsele rääkima, et kui sa kohe magama ei lähe, riidesse ei pane vms, kuidas sa siis lasteaias hakkama saad! Tegelikult tuleb palju asju, mida laps kodus ei tee, lasteaias iseenesest. Seal on kambavaim ja puudub ema, kes ette- taha ära teeks. * Suhtle eelnevalt õpetajaga. Isikliku positiivse kontakti olemasolu õpetaja, lapse ning lapsevanema vahel on valutu kohanemise olulisemaid tingimusi. * Esimene tutvumispäev koos lapsega on tähtis, kuid vanema pikemaajalisem osalemine päevakavas (koos lapsega mängimine, söömine vms) ja päevade poolitamine võib kohanemisprotsessi venitada. Kõige targem on lapse kohanemisgraafiku üle pidada nõu õpetajaga....
Selline hulljulge vemp näitas hästi ära, kui tähtis oli Eestlastele nende vaba riik. See episood lõi filmist positiivse ja vaatama paneva esmamulje. Ühtlasi oli see ka üks minu lemmikutest episoodidest antud filmis. Järgmiseks meeldejäävaks lõiguks oli poiste vaidlus ja arutlus Kommertskooli klassiruumis. Enamus poistest ju tegelikult kartsid astuda lahinguväljale, kuid siin sai määravaks noortepärane kambavaim ja patriootlikkus. Arvan, et paljud neist ei oleks oma loomu ja isiksuse tõttu sõdalaseks sobinudki, kuid kodumaa truudus ja soov olla sõpradele meelepärane kaalus selle üle. Filmi vürtsitas suurepäraselt peategelaste Henn Ahase ja Marta armuafäär, mis oli erutavaks killukeseks masendavasse sõja meeleollu. Kahe noore omavahelised leegitsemised paiskasid esile juba peale esimest kohtumist. Ebarealistlikult juhtus ka taaskohtumine peagi, kus valiti juba ühine teekond...
Noormehed näevad sigaretis võimalust täismeeste sekka kuuluda. Neiud püüavad poiste moodi käitudes seltskonda sulanduda ning sedasi viimastele muljet avaldada. Samas on sigaret osades avaliku elu valdkondades tuntud kui moe- ja glamuurielement. Teismelised ei teadusta endale, millised tagajärjed võivad olla soovil moega kaasa käjja. Ei saa salata, et kõige suuremaks põhjuseks, miks noored alustavad tubakatoodete tarbimist, on kurikuulus kambavaim . Usun, et pooled noorukid poleks suitsetama kunagi hakanud, kui seda ei oleks teinud nende sõbrad ja tuttavad. Samamoodi on suurem oht tubaka ja alkoholi küüsi langeda neil, kelle vanemad on juba mõnuainete lõksus. Kodu kujundab meie väärtused ja põhimõtted. Kõige enam õpib laps siiski oma vanemate pealt pidades neid oma eeskujudeks. Enamasti väldivad sigareti ja alkoholi küüsi langenud noored koolis käimist. Osa neist...
Vanemaks saades läheb ta lasteaeda ning kuulub sealsesse inimeste rühma. Kooli minnes avardub taas tuttavate ringkond ning noor inimene saab nimetada üha enam gruppe kuhu ta kuulub. Võib öelda, et inimene ei ole iialgi maailmas üksinda-vähemalt ühte kampa saab ta end ikka liigitada. Kui inimene ei kuulu kuhugi, on võimatu ka tema eksistents. Kuid kas iga grupiga käib kaasas ka kambavaim, mis tähendab seda, et inimesed tegutsevad ja muudavad enda käitumist kindla eesmärgi saavutamiseks või on mõnel puhul targem hoida omaette ja olla teistest inimestest vaimselt ära lõigatud? Tänapäeva ühiskonnas on noorte seas väga populaarne liikuda ringi suurtes kampades, mis osadel puhkudel võib olla tingitud küll samadest huvidest, kuid mõnel puhul võib olla tegu lihtsalt kambaga, kes peavad end teistest...
Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997....
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7...
Last ei tohi jätta tähelepanuta, sest muidu võib ta sattuda kuritegelikule teele. 1 Kuritegevus EVs ARVESTUS Soodustavad tegurid on vägivald, alkoholism ja majandusprobleemid perekonnas. Suureks soodustavaks teguriks on ka kambavaim . Noortel, kellel ei ole kujunenud enda arvamust, lasevad end kamba poolt rohkem mõjutada. Lüüakse kaasa tegevustes, mis tegelikult ei ole kooskõlas noore tõekspidamistega, kuid siiski lastakse ennast kamba poolt mõjutada. Kurjategijaks kujunetakse ka negatiivse miljöö tulemusena. Kurjategijad tulevad enamasti vaesest perest. Vanemad on enamasti lahutatud. Pooltel on ka vanemad õed ja vennad kohtu pool karistatud....
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
(Noorteseire aastaraamat 2012) Miks noored käituvad riskivalt? • uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida • vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus • madal enesehinnang • isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) • ebarealistlik optimism • kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim • soov muljet avaldada kellelegi olulisele • kättesaadavus • pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine • sotsiaalmajanduslik taust, haridus Suitsetamine • Enamik püsisuitsetajaid on alustanud noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. • Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid eeskujuga -suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. • Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus...
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus...
● täisealine ei tohi neile tubakatoodet ega tubakatoodetega seonduvaid tooteid osta, pakkuda ega üle anda ● neid on keelatud rakendada töödel, mis on seotud tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste pakendamise, ladustamise, edasitoimetamise, hoidmise, kauplemise või muu käitlemisega ● neile on keelatud viibida suitsuruumis ja suitsetamisalal --------------------------- Kambavaim Kambavaim on kambana tegutsemine, ühtehoidmise vaim Kambavaim on kambas/grupis olev liider. Teised grupi liikmed võtavad omaks grupis valitsevad käitumistavad ja põhimõtted, kogu elulaadi. Pidev tegutsemine ühes grupis avaldab inimese isiksuse arengule küllaltki olulist mõju. Olenevalt grupi põhiolemusest võib see mõju olla nii positiivne kui ka negatiivne. Grupi liikmete vahelised suhted ei ole kaugeltki ühesugused. Liikmete vahel...
Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi mee...