VÄÄRTUSKASVATUS (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus

Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige

Pedagoogika

8

docx

Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana 1

Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana Referaat Juhendaja: Tallinn 2016 Sissejuhatus Haridus tähendab mitte ainult teadmiste ja oskuste andmist, vaid ka isiksuse väärtushoiakute kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna, milles on olulisel kohal aktiivne kasvatus ja õppimine. Selliseid põhi

Alushariduse pedagoog

5

docx

Raamatute kokkuvõte, erivajadusega laps

Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Tartu 2010. ( 189 lk) 1.Jaan Kõrgesaar ,, Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse" ( 85 lk) Tartu Ülikooli Kirjastus 2001 Raamat on mõeldud nii üliõpilastele, pedagoogidele, omavalitsustegelastele, haridusametnikele, aga ka lapsevanematele. Raamatust saab selge pildi probleemidest, teedest ja võimalustest, mis seostuvad vajadusega tagada hariduslike erivajadustega isikutele elus

Eelkoolipedagoogika

13

doc

VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS

Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mille alusel siis inimene valib endale väärtused. Arvatavasti kujuneb väärtuste süsteem (inimesele märkamatult) kasvatuse tulemusel (I.Meos /Filosoofia sõnaraamat/ Tallinn 2002) . Väärtuskasvatus on üks keerukamaid kasvatusvaldkondi, kus otsene sõnaline selgitustöö, rääkimata näpuviibutamisest, annab üsna tõenäoliselt soovitule vastupidise tulemuse. Väärtuskasvatus on tõhus vaid siis, kui see on kaudne (Õpetajate leht 24. 12.2004). Väärtuskasvatus Eesti koolides Eesti koolis ei õpetata eetikat eraldi ainena, samas kurdetakse kõlbelise kasvatuse vajakajäämiste üle. Kuigi kõlbeline kasvatus peaks läbima kõiki aineid, on see eriti oluline inimeseõpetuses. Õpetaja peaks igal võimalusel väärtuskasvatuse põhimõtteid silmas pidama

Sotsiaaltöö

13

doc

Meedia kui kasvatusprobleem

all mõistame. Kõige üldisemalt tähendab meedia kõiki sidevahendeid ühiskonnas ­ trükitud ja elektroonilised vahendid (ajalehed, ajakirjad, postitatavad trükised), eeter (TV, raadio), kaabellevi (internet, kaabeltelevisioon), väljapanekud (plakatid, reklaamid) ja elektroonilised salvestused (audio-ja videokassetid, plaadid, disketid). Enim mõjutab meie kooliealisi lapsi heli ja liikuva pildiga ekraanimeedia (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Uuringutest on selgunud, et laps saab koolist ainult 10% informatsioonist ning kogu ülejäänud info saadakse massimeedia või mingi muu infokanali kaudu (Patzlaff 2003). Meediaga on laps seotud juba alates oma esimesest eluaastast ning tema osakaal lapse kasvades aina suureneb. Internet ja televisioon on muutunud lapse elu igapäevaseks osaks ning oluliseks kasvukeskkonnaks. Meedias peegelduvad trendid, hoiakud, iidolid

Internetipsühholoogia põhiprobleemid

7

doc

Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana

Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 Muusikaline mõtlemine.................................................................................3 Muusikapädevused.......................................................................................3 Muusikalised tegevused.................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Allikad......................................................................................................6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt. Muusikaõpetus lasteaias on riiklikul ta

Alushariduse pedagoog

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

......................................................... 9 1.2. Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas ..... 17 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod .......................................................................

Eelkoolipedagoogika

8

doc

Pedagoogiline eetika. Seminarid.

Kohustusi õpetaja ees kirjeldab pisike lõik. Selgelt on reguleerimata riigi ja kodanike kohustused õpetajate ees. Paljude punktide täitmine sinkohal on kontrollimatu ja selgelt reguleerimata. Nn ,,õige mõõt" on tihti iga indiviidi (õpetaja) enda sisetunde küsimus. Näiteks: ,,Haridustöötajad on oma võimu rakendades õiglased ja kaastundlikud." Kus on kaastunde ja õigluse mõõt? 16.12.2011 II SEMINAR Väärtuskasvatus koolis. Õpetaja kui väärtuskasvataja. 1. Mida tähendab, Et Eesti vajab pööret teadmistekeskselt tuupimiskoolilt väärtustekesksele koolile? Missusgused elemendid Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (RÕK) peaksid sellele pöördele kaasa aitama? Takistused? Arvamus ja põhjendus. Uus RÕK on juba muutnud suunda väärtuskasvatuse suunalisemaks, kui see enne oli. See on ühiskonna vajaduspõhine muutus hariduse vallas. Eesmärgiks on väikse inimese

Pedagoogiline eetika

Meedia

Kommentaarid (1)