LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE (0)

LähteÜhisgümnaasium
LÜGÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE
uurimistöö
Koostaja : Jaanus Vaht
Juhendaja :Mariann Aava
Lähte2015

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. VÕÕRKEELE ÕPE 5
1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled 6
1.1.1 Inglise keel 7
1.1.2 Saksa keel 8
1.1.3 Vene keel 9
1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt? 10
1.2.1 Õpitulemuste saavutamine 11
1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli? 12
2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA 14
2.1 Vastajate jaotumine 14
2.1.1 Õpilaste olulisus võõrkeelte õppimisele 16
2.1.2 Õpilaste kartlikus rääkida võõrkeeltes 17
2.1.3 Vene/saksa keele õppimine on raskem kui inglise keele 19
2.1.4 Kasu võõrkeelte õppimisest tulevikus 20
2.1.5 Võõrkeelte õppimine tekitab tunde, et olete edukas 21
2.1.6 Võõrkeelte õppimise meeldivus 23
2.1.7 Võõrkeelte tase 24
KOKKUVÕTE 25
KASUTATUD KIRJANDUS 26
LISA 1 Ankeetküsitlus 27

SISSEJUHATUS

Erinevatekeelte oskamisel ei ole eriti negatiivseid külgi. Alati tulebkasuks, kui lähed välismaale ja oskad seal võõramaalastegasuhelda, olles eksinud või lihtsalt abi vajades. Tänapäevalõpetatakse koolides kindlalt kolme võõrkeelt: inglise-, vene- jasaksa keelt, osades koolides ka soome keelt. Gümnaasiumis onõpilasel kohustuslik õppida kahte võõrkeelt, mis valitaksejärgnevate keelte hulgast: inglise, prantsuse, saksa, vene või muudvõõrkeeled. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis onkohustuslik õppida eesti keelt teise keelena ja veel üht võõrkeelt.Võõrkeeled ümbritsevad meid praeguses tehnika maailmas peaaeguigal pool, arvutid , erinevad mängud, filmid jne. Praegusel ajastulei saakski ilmselt ükski inimene ilma võõrkeele oskuseta hakkama.
Sellesuurimuse püstitas töö autor eesmärgiks välja uurida LÜGõpilaste vaateid võõrkeelte õppimise vajalikkusele. Samuti pakkustöö autorile huvi teada saada, mida arvavad ja tunnevad LähteÜhisgümnaasiumi õpilased osates erinevaid võõrkeeli.
Antudtemaatika valik on tingitud sellest, et autorile teadaolevalt ei olesarnast uurimust Eestis varem tehtud. See tähendab, et teadaolevaltei ole uuritud Eesti õpilaste vaateid võõrkeeleõppe vajalikkuselening nende hinnanguid oma võõrkeeleõppe kohta.
Antudtöös defineeritakse sõna „ motivatsioon “ kui innukus javalimisolek millegi tegemiseks ilma et keegi antud tegevust pealesunniks. Motivatsiooni mõistet on laiendatud ka sellele, mis on needpõhjused, mida õpilased üldse peavad tähtsaks võõrkeeleõppimise juures, ehk siis kui õpilased toovad välja mõne põhjuse keeleõppe motivaatorina, ei tähenda see kindlalt, et antud õpilastsee põhjus piisavalt motiveerib seda keelt vabatahtlikuna õppima.
Antudtöö teoreetiline osa põhineb suures osas erinevatel keeleõpetreguleerivatel dokumentidel, nagu näitekskeeleõpperaamdokument(2007), gümnaasiumi riiklik õppekava (2014) jagümnaasiumi võõrkeeleõppe valdkonnaraamat (2012), kui kauurimustel, näiteks Weger(2013), Afroza(2014) ja Lamb(2012) kes uurisid erinevaid keeleõppe motivaatoreid ja õpilaste suhtumistkeeleõppesse.
Töösuurib autor esmalt , kuidas käsitlevad erinevad võõrkeeleõpetreguleerivad dokumendid keeleõppe tähtsust ja mis soovitusi nadannavad. Sellele järgneb lühike ülevaade Lähte Ühisgümnaasiumisõpetatavatest võõrkeeltest. Seejärel arutletakse selle üle, midaon vaja, et võõrkeeleõppes tulemusi saavutada ja milleks üldse onvaja õppida võõrkeeli. Teoreetilisele osale järgneb autori pooltläbi viidud uurimuse tulemuste esitlus ja analüüs ning kokkuvõttestuuakse välja tähtsamad tulemused arutelust .

1.VÕÕRKEELE ÕPE

Gümnaasiumiriiklikus õppekavas (2014) on välja toodud, et võõrkeeledtekitavad inimeses tunnetusvõimalusi ning suutlikust mõista javäärtustada kultuurilist maailma, arendavad mõtlemist ning annavad