LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE (0)

Lähte Ühisgümnaasium
LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE
uurimistöö
Koostaja : Jaanus Vaht
Juhendaja : Mariann Aava
Lähte 2015

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. VÕÕRKEELE ÕPE 5
1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled 6
1.1.1 Inglise keel 7
1.1.2 Saksa keel 8
1.1.3 Vene keel 9
1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt? 10
1.2.1 Õpitulemuste saavutamine 11
1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli? 12
2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA 14
2.1 Vastajate jaotumine 14
2.1.1 Õpilaste olulisus võõrkeelte õppimisele 16
2.1.2 Õpilaste kartlikus rääkida võõrkeeltes 17
2.1.3 Vene/saksa keele õppimine on raskem kui inglise keele 19
2.1.4 Kasu võõrkeelte õppimisest tulevikus 20
2.1.5 Võõrkeelte õppimine tekitab tunde, et olete edukas 21
2.1.6 Võõrkeelte õppimise meeldivus 23
2.1.7 Võõrkeelte tase 24
KOKKUVÕTE 25
KASUTATUD KIRJANDUS 26
LISA 1 Ankeetküsitlus 27

SISSEJUHATUS

Erinevate keelte oskamisel ei ole eriti negatiivseid külgi. Alati tuleb kasuks, kui lähed välismaale ja oskad seal võõramaalastega suhelda, olles eksinud või lihtsalt abi vajades. Tänapäeval õpetatakse koolides kindlalt kolme võõrkeelt: inglise-, vene- ja saksa keelt, osades koolides ka soome keelt. Gümnaasiumis on õpilasel kohustuslik õppida kahte võõrkeelt, mis valitakse järgnevate keelte hulgast: inglise, prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeeled. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis on kohustuslik õppida eesti keelt teise keelena ja veel üht võõrkeelt. Võõrkeeled ümbritsevad meid praeguses tehnika maailmas peaaegu igal pool, arvutid , erinevad mängud, filmid jne. Praegusel ajastul ei saakski ilmselt ükski inimene ilma võõrkeele oskuseta hakkama.
Selles uurimuse püstitas töö autor eesmärgiks välja uurida LÜG õpilaste vaateid võõrkeelte õppimise vajalikkusele. Samuti pakkus töö autorile huvi teada saada, mida arvavad ja tunnevad Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased osates erinevaid võõrkeeli.
Antud temaatika valik on tingitud sellest, et autorile teadaolevalt ei ole sarnast uurimust Eestis varem tehtud. See tähendab, et teadaolevalt ei ole uuritud Eesti õpilaste vaateid võõrkeeleõppe vajalikkusele ning nende hinnanguid oma võõrkeeleõppe kohta.
Antud töös defineeritakse sõna „ motivatsioon “ kui innukus ja valimisolek millegi tegemiseks ilma et keegi antud tegevust peale sunniks. Motivatsiooni mõistet on laiendatud ka sellele, mis on need põhjused, mida õpilased üldse peavad tähtsaks võõrkeele õppimise juures, ehk siis kui õpilased toovad välja mõne põhjuse keeleõppe motivaatorina, ei tähenda see kindlalt, et antud õpilast see põhjus piisavalt motiveerib seda keelt vabatahtlikuna õppima.
Antud töö teoreetiline osa põhineb suures osas erinevatel keeleõpet reguleerivatel dokumentidel, nagu näiteks keeleõpperaamdokument(2007), gümnaasiumi riiklik õppekava (2014) ja gümnaasiumi võõrkeeleõppe valdkonnaraamat (2012), kui ka uurimustel, näiteks Weger(2013), Afroza(2014) ja Lamb(2012) kes uurisid erinevaid keeleõppe motivaatoreid ja õpilaste suhtumist keeleõppesse.
Töös uurib autor esmalt , kuidas käsitlevad erinevad võõrkeeleõpet reguleerivad dokumendid keeleõppe tähtsust ja mis soovitusi nad annavad. Sellele järgneb lühike ülevaade Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavatest võõrkeeltest. Seejärel arutletakse selle üle, mida on vaja, et võõrkeeleõppes tulemusi saavutada ja milleks üldse on vaja õppida võõrkeeli. Teoreetilisele osale järgneb autori poolt läbi viidud uurimuse tulemuste esitlus ja analüüs ning kokkuvõttes tuuakse välja tähtsamad tulemused arutelust .

1. VÕÕRKEELE ÕPE

Gümnaasiumi riiklikus õppekavas (2014) on välja toodud, et võõrkeeled tekitavad inimeses tunnetusvõimalusi ning suutlikust mõista ja väärtustada kultuurilist maailma, arendavad mõtlemist ning annavad võimalusi teistega erinevates keeltes suhelda. Euroopa keeleõppe raamdokumendist (2007) lähtudes on üles ehitatud ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus. Kõikide võõrkeelte, kuhu alla kuulub ka eesti keel teise keelena, õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Võõrkeel on vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu arendatakse suhtlus oskust. Teemavaldkonnad on kõikidel võõrkeeltel ühtsed ning erinevused teemavaldkondade käsitlemisel tulenevad õpitava keele sihttasemest ja õppe kestusest. Suhtlus oskust kujundatakse neljal viisil: kuulamine , lugemine, kirjutamine ja rääkimine.
Gümnaasiumi riiklik õppekava toob välja, et keelehariduse eesmärk on suurendada inimese keelepagasit, kus ühe võõrkeele õpe toetab teise võõrkeele omandamist. Tänu sellele peab olema keelte valik lai, et õpilane saaks arendada ja suurendada oma keelelisi oskusi mitmes keeles.
Samuti selgub gümnaasiumi riiklikust õppekavast (2014), et keeleõpe ei piirdu teatud keeleoskustaseme saavutamisega mingiks hetkeks. Oluline on toetada õpilaste motivatsiooni, tekitada enesekindlust, arendada teadmisi ning saada kogemusi ka võõrkeeltes väljaspool kooli. Keeleõpe on protsess, mida tuleb pidevalt järgida, kuna siis saadab sind edu. Õpilane omandab oskuse võrrelda oma keelt ja kultuuri teiste inimestega, mõista ja väärtustada nende erinevusi ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Õpilane ei omanda lihtsalt kaht käitumis- ja suhtlemisviisi, vaid temast saab mitme kultuuri tundja ja mitme keele kõneleja.
Õppijakeskse võõrkeeleõppe olulisemad põhimõtted gümnaasiumi riikliku õppekava (2014) järgi on:

õppija aktiivne osalus õppes , tema loov ja teadlik võõrkeele kasutamine ning õpistrateegiate kujundamine;

keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele;

erinevate aktiivõppevormide kasutamine, kuhu alla lähevad ka paaris- ja rühmatööd;

õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks teadmiste omandamise protsessi;

õppematerjalide mitmekesisus , nende kohandamine ja täiendamine vastavalt õppija eesmärkidest ning vajadust.

1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled

Järgnevalt teen lühikese ülevaate võõrkeeltest, mida Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatakse. Eesmärgiks on anda ülevaade antud keelte arengust läbi ajaloo, nende tähtsusest ning selle muutumisest ja levikust tänapäeva maailmas, mis loob tausta sellele, miks just neid keeli tänapäeval Eestis õpitakse ja mille jaoks nende õppimine vajalik on.

1.1.1 Inglise keel

Austin (2008) toob Inglise keele kohta välja järgmist: Inglise keel kujunes välja Inglismaal anglosakside valitsemise ajal. Keskmiselt räägib seda emakeelena umbes 330 miljonit inimest (5% maailmarahvast). Kui võtta juurde ka need, kes õpivad seda võõrkeelena või kasutavad tööalaselt, siis tõuseb arv 760 miljonini(12%). Tänu sellele on inglise keel teisel kohal enimkasutatavatest keeltest, esikohal on hiina keel. Ametliku keelena, mis on riigis rääkimise poolest esimesel kohal on inglise keel kasutusel Antigua ja Barbudas, Bahamal, Barbadosel, Belizes, Kanadas, Cooki saartel, Dominicas, Grenadas, Guianas, Iirimaal, Jamaikal, Uus- Meremaal , Nigeerias, Rwandas, Saint Vincentis ja Suurbritannias. Inglise keel on ametlik keel (kuid mitte kõige rohkem räägitav keel) veel Botswanas, Kameronis, Eritreas, Fijil , Gambias, Ghanas, Indias, Keenias, Kiribatil, Leshotos, Liberias, Malavil, Marshalli saartel, Mauritiusel, Mikroneesias, Namiibias, Naurus, Niuel, Pakistan , Palaul, Paapua -Uus Guineas , Filipiinidel. Tema lähimad suguluskeeled on šoti keel ja Põhja-Hollandis räägitav friisi keel. On keeleteadlaseid, kes ei pea šoti keelt eraldi keeleks, vaid inglise keele murdeks. Austin (2008) toob välja, et inglise keel tekkis, kui 5-6.sajandil Britannia idaossa, Kenti ja Lothiani vahele jäävale alale asusid elama erinevad alamgermaani murdeid kõnelevad germaanid. Nendes piirkondades kujunes välja inglise keel, see oli võrreldav ladina keelega. 9-10.sajandil mõjutasid seda kokkupuuted skandinaavlasetega. Välja kujunenud germaani keelte segust kadusid muutelõpud ja isikuid hakati väljendama verbidega. Austin (2008) jätkab, et 12-14 sajandil mõjutas inglise keelt prantsuse keel, kust laenati sõnu ja grammatika muutus lihtsamaks. 15.sajandil sai hoogu juurde kirjandus, paljud kirjanikud hakkasid oma teostes kasutama erinevaid murdeid. Sealse kirjanduse õitseaeg oli 17.sajandil. Peagi täitus Põhja-Ameerika erinevaid keeli rääkivate sisserändajatega. 17.sajandil tuli uus inglise keel, mis on veel tänapäevalgi. Selline hiline muutus keeles tähendab, et raamatuid, mis on kirjutatud inglise keeles meie lugeda ei oska, need on meile täiesti mõistetamatud ja arusaamiseks vajavad ümbersõnastamist. Ameerika inglise keel on levinud tänu tänapäeva muusikale ja filmidele. Hääldusvormid on kujunenud välja ka teistes inglise keelsetes piirkondades, nt. Austraalias ja Uus-Meremaal. Seetõttu, et erinevates nurkades kõneletakse eri murrakuid võime me teise koha keelest vähe raskesti aru saada.

1.1.2 Saksa keel

Austin (2008) andmetel kõneleb saksa keelt emakeelena Euroopas rohkem kui 128 miljonit inimest. Kõneletakse Saksamaal, Austrias , Liechtensteinis, Šveitsis, Põhja-Itaalias, Taanis, väiksematel aladel Belgias, Luksemburgis ja Ida-Prantsusmaal. See on indoeuroopa keelkonda kuuluv keel. Saksa keele eripärasus on see, et nimisõnad kirjutatakse alati suure algustähega. Kuni 8.sajandini elas saksa keel peamiselt suulisel kujul. Saksa keeles on igal nimisõnal oma artikkel, olgu selleks kas der (meessoost sõnad), die ( naissoost sõnad) või das ( kesksoost sõnad).
Austin (2008) väidab, et saksa keel on Kesk-Euroopa olulisim keel. Peale Saksamaa on saksa keel veel emakeeleks Austrias, Luksemburgis, Liechtensteinis ning Šveitsi ja Belgia aladel. Sajandite jooksul on palju germaani keelte kõnelejad nendest piirkondadest lahkunud.
19.sajandil algatati võitlus Aafrika jagamise pärast, ei kehtestatud üheski Saksamaa koloonias , ei Aafrikas ega Paapuas ja Mikroneesias, saksakeelset haridust enamaks, kui üheks põlvkonnaks. Paljudest sakslastest said kolonistid, et nad muganesid ja kaotasid oma keele. Siiski leidub üle maailma saksakeelseid kogukondi, näiteks USAs Texase osariigis, Tšiilis, Argentiinas, Brasiilias. (Austin, 2008)
Tabel 1. Ülem-ja alamsaksa keeles numbrid 1-10
Ülemsaksa keeles
Alamsaksa keeles
Eins
1
een
Zwei
2
twee
Drei
3
dree
Vier
4
veer
Fünf
5
fiev
Sechs
6
sos
Sieben
7
söben
Acht
8
acht
Neun
9
negen
Zehn
10
tein
Austin (2008) andmetel andis 20.sajandi maailmasõda tagasilööke aga siiski saksa keele püsiv eelis oli selle panus haridusse ja kultuuri. Sakslased leiutasid trükikunsti ja propageerisid rahvakeelse kirjanduse väljaandmist. Pärast Püha Rooma killustamist ei suutnud Saksamaa pikka aega saavutada poliitilist ühtsust.
Ülemsaksa keel põhineb Austini (2008) sõnul Kesk-Saksamaal ja Lõuna-Saksamaal kõneldud keelel. See oli keskaegse saksi õukonnalaulikute keel, mille fikseeris Luther piiblitõlkega. Põhjas kõneldud alamsaksa keelele on iseloomulikud häälikud p, t ja k sõnades, kus ülemsaksa keeles oleks f, z ja ch (nt. Appel, dat, maken ja apfel, dass machen..õun, tegema, (selleks) et). Alamsaksa kirjandustraditsioon ulatub 9.sajandisse, veel oli see Liivi aladel keskaegse kaubavahetuse keel. Ka hollandi ja inglise keel, millel mõlemad on oma riiklikud keele standardid , sarnanevad pigem alamsaksa, kui ülemsaksa keelega.
Praegu on saksa keel üks Euroopa peamistest keeltest. Euroopas on see kõige suurema kõnelejaskonnaga. (Austin, 2008)

1.1.3 Vene keel

Suurima ja idapoolseima keele, vene keele kohta kirjutab Austin (2008) järgmist: vene keeles on ligi 277 miljonit kõnelejat. 20.sajandini oli see Vene keisririigi ametlik keel. Lisaks Venemaale kasutatakse vene keelt laialdaselt ka Põhja-Aasias. Suuruselt on vene keel maailmas viies keel. Siiski on vene keele tulevik ebakindlam kui teised maailmakeeled.
Vene keel on olnud Austini (2008) andmetel kasutusel Ida-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias lagunenud Nõukogude Liidu aladel. Vene keelel on kaks naaberkeelt, valgevene keel ja ukraina keel, need kaks on vene keelele vägagi lähedased, olgugi et need on viimase aastatuhande jooksul olnud riigipiiriga eraldatud. Vene keel ehk Moskva keel hakkas levima 13.sajandi, kui hävitati Kiiev, Venemaa tolleaegne tähtsaim linn, kus kõneldi sama keelt, mis Moskvas. Pärast seda kuulus juhtiv roll Moskvale . 16.sajandi keskpaigas hakkas Venemaa laienema itta , läände, lõunasse ja põhja. Sada aastat hiljem ulatus Vene keisri võim Vaikse ookeanini, sellega kaasnevalt oli maailmas rohkem vene keele kõnelejaid. 18.sajandil liitis Venemaa endaga Valgevene ja Ukraina, 19.sajandil Kaukaasia ja Kesk- Aasia .
Austin (2008) jätkab, et vene keel levis nende aladel pikalt ja üle mitme teise keele. Kirjaoskuse määr tõusis 18protsendilt 1897 . aastalt 99,7 protsendini 1979.aastal. Juri Gagarini kosmoselend muutis vene keele esimeseks kosmoses kasutatud inimkeeleks.
Vene nimi- ja omadussõnades on kolm sugu, kaks arvu ja kuus käänet. Tegusõnadel on kolm isikut, kaks arvu ja kolm ajavormi : minevik, tulevik ja olevik. Tegusõnad käivad enamasti paarikaupa. Üks keerukamaid külgi ongi valik, millises kontekstis kumbagi verbivormi kasutada.
Austin (2008) toob välja, et 19.sajand on Vene kirjanduses klassikaline ajajärk. Osad Venemaa romaanikirjanikud saavutasid ülemaailmse tunnustuse . Luule on Venemaal väga populaarne žanr, mis oli Nõukogude Liidus tihtipeale, kuid mitte alati rahulolematuse väljendusvorm.
Vene keele tähestikus on tuginetud väga palju kreeka tähestikule ja selles on ka jälgi teistest tähestikest. Kirillitsa kohandati bulgaaria keelele sobivaks 9.sajandi ja vene keelele 10.sajandi lõpus.
Vene kirjakeeles on endiselt kirillitsat. 20.sajandi keskel suruti see keel peale kõigile Nõukogude Liidu keeltele. Kui liit kokku varises otsustas hulk turgi keeli võtta kasutusele tagasi ladina tähestiku. (Austin, 2008)

1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?

Ärgake (2000) toob välja, et inimesed arvavad, et võõrkeelte õppimine on raske aga, kui on õppimis tahet ja motivatsiooni saadakse sellega hakkama. Inimene peab endale süvendama, et saab sellega hakkama. Õppimiseks on aga vaja luua endale kindlad eesmärgid, mida sa tahad saavutada.
Ärgake (2000) arvates on võõrkeelte õppimise õnnestumiseks vaja:
1) Edu saavutamiseks on vaja motivatsiooni, midagi mis sind ajendaks enda eesmärgi nimel vaeva nägema. Õpilane, kellel on tahe enda eesmärk taoks teha jõuab ka selleni;
2) Ei tohi endalt liiga palju nõuda, sa ei tohi kõigele käega lüüa aga ei tohi ka endalt liiga palju nõuda. Alguses, kui õppimine on kõige raskem tekib paratamatult vigu aga sellepärast ei tohi alla anda;
3) Tuleb varuda kannatust, ei tohi alla anda;
4) Selleks, et omandada võõrkeele suhtlus oskus on vaja head praktikat. Iga päev tuleb kõneleda selles võõrkeeles mida sa õpid, see aitab sul keelega paremini toime tulla.
Kaarneem (2005) arutleb, et kui inimene on otsustanud hakata õppima võõrkeelt, siis tuleb varuda piisavalt aega. Kui kool on läbi ning inimene on otsustanud võõrkeelt edasi õppida, siis tuleb arvestada rahaga, mis õppimisele kulub. Väga oluline on meeldiv keskkond, milles kõige olulisem roll on keeleõpetajal. Õpetaja peab looma õpilastega ühise tunde, hoolivuse ja oskuse omavahel suhelda. Kui tekib ühine tunne, siis on meeldiv õpilastel õppida ja õpetajal õpetada.
Ärgake (2000) toob välja, selleks, et su suhtlus oskus paraneks on vaja hakata vestlema inimestega, kes seda keelt valdavad ja räägivad. Selleks ei ole vaja reisima minna, vaid saad ka leida endale mõne kirjasõbra või vestlus kaasalase internetist. Inimesed proovivad emakeelest sõnu ja väljendeid ümber võõrkeelde panna aga selle asemel tuleb hakata võõrkeelselt mõtlema. Abi on ka sellest, kui tutvud selle maa harjumuste, kultuuri ja väärtushinnangutega mis keelt sa õpid.

1.2.1 Õpitulemuste saavutamine

Gümnaasiumi õppekava (2014) põhjal on võõrkeeleõpetus tasemepõhine. Õpilaste kanda tuleb vastutus õpitulemuste eest. Õpitavat keelt kasutatakse nii tunnis, kui ka väljaspool kooli (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused). Õpilane loeb ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Õpetaja valib sellised ülesandes, kus õpilane peab kasutama loovat lähenemist. Sõnavara ja suhtlusoskuse õpetamiseks kasutab õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab kasutada suhtlemisoskust erinevate keeleregistrite (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul) abil.
Gümnaasiumi riiklik õppekava (2014) toob veel välja, et õpetaja suunab õpilasi analüüsima keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keelte vahelisi seoseid ning jälgima oma keelekasutust. Õpetaja planeerib koos õpilastega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase, selleks ta viib läbi järgmisi töid:
1) loovtööd ( kirjand , luuletus);
2) referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine;
3) argumenteerimisoskuse arendamine;
4) rolli- ja suhtlusmängud;
5) info otsimine võõrkeelsetest allikatest (seletav sõnaraamat , internet );
6) projektitööd (teatritükid).
Õppetegevuseks sobivad:
1) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;
2) iseseisev lugemine ning kuulamine (loetu ja kuulatu põhjal erinevate ülesannete; täitmine, ettekanded);
3) tarbekirjade koostamine.

1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli?

Igal inimesel on oma emakeel , mida oleme sünnist saati õppinud. On olemas ka teisi keeli, mis on koolis kohustuslikud või võime ise juurde õppida. Mida rohkem võõrkeeli oskame seda rikkam on meie sõnavara ja kultuurilised teadmised välismaailma kohta. Tänapäeval ei ole mõtet kahelda võõrkeelte vajalikkuses, kuna kõik on tänapäeval võõrkeeles. Reisides peab oskama võõrkeelt, et hakkama saada erinevate riikide kultuuri ja inimestega. Puutume kokku juba väiksest peale võõrkeeltega, kuna multifilmidki ei ole enam emakeeles (www.miksike.ee).
Võõrkeelte õppimine tuleb igale inimesele endale kasuks. Tänapäeva maailmas ei saa ilma võõrkeelte oskuseta hakkama, et minna välismaale õppima ja omandada hea haridus on vaja võõrkeelte oskust. Paljud inimesed tahavad minna välismaale õppima aga selleks, et seal hakkama saada on vaja head keeleoskust. Selleks, et hea keeleoskus omandada on vaja varuda kannatust ja õpitahet (www.miksike.ee).
Mida rohkemvõõrkeeli sa oled omandanud endale selgeks, seda lihtsam on sul tulevikus elu. Kõige rohkem õpitakse inglise keelt, kuna selle keelega saab hakkama peaaegu igal pool. Kui oled omandanud võõrkeele endale selgeks, siis on kergem suhelda teiste inimestega ja ei jää hätta mõnes teise riigis. Igas olukorras on võimalus aidata teisi kaaskodanikke ja leida endale uusi tuttavaid välismaalt. Leides uusi tutvusi õpid sa tundma võõramaa kultuuri ja täiustad enda suhtlus oskust. Võõrkeelte oskus on oluline hea töökoha leidmisel, paljud inimesed lähevadki välismaale hea palga tõttu (www.miksike.ee).
Erinevaid keeli läheb vaja võõrkeelsete raamatute lugemiseks. Raamatuid lugedes sa arendad enda võõrkeele oskust ja saad palju huvitavat ning harivat informatsiooni teada. Paljud filmid on tänapäeval võõrkeeles, millele ei leidu emakeelseid subtiitreid, selleks, et saaksid aru filmi sisust pead oskama võõrkeelt, mis keeles see film on (www.miksike.ee).
Võõrkeeli peavad õppima kõik inimesed, kui tahetakse, et elu edaspidi lihtsam oleks. Võõrkeeltega lööb tänapäeval kogu maailmas läbi ja selleks neid õpetatakse ka koolis (www.miksike.ee).

2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA

Selleks, et välja selgitada õpilaste arvamused ja suhtumine viis autor gümnaasiumi klasside õpilaste vahel läbi küsitluse. Küsitluse aluseks võeti uuring õpilaste võõrkeele õppimise motivatsiooni kohta (Weger, 2013). Antud küsitlust ei võtnud autor kasutusele täies mahus , vaid valid välja üldisemad küsimused, mis sobisid kokku antud uurimuse eesmärkidega. Uurimus viidi läbi Lähte Ühisgümnaasiumis novembris 2014.

2.1 Vastajate jaotumine

Käesoleva uurimistöö küsitlusele vastas 119 Lähte Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilast. Vastajate seas oli 57 neidu ja 62 noormeest.
Täpsed arvud vastajate kohta on välja toodud tabelis 1.
Tabel 1. Vastajate arvud vanuse kaupa
Vanus
Neiud
Noormehed
Kokku
15aastased
1
0
1
16aastased
23
25
48
17aastased
16
18
34
18aastased
13
15
28
19aastased
4
4
8
Parema ülevaate saamiseks on vastanute sooline jaotus kujutatud ka alljärgneval sektordiagrammil (vt joonis 1).
Joonis 1. Vastanud õpilaste sooline jaotus
Vastanute jaotus vanuse kaupa on kujutatud alljärgneval sektordiagrammil (vt joonis 2).
Joonis 2. Vastanud õpilaste jaotus vanuse järgi

2.1.1 Õpilaste olulisus võõrkeelte õppimisele

Joonis 3. 15-19aastaste noormeeste olulisus võõrkeelte õppimisele
16-19aastaste õpilaste seast 17,27% arvab , et edaspidises elus läheb võõrkeeli vaja. 21,33% usub, et võõrkeeled tulevad kasuks suhtlemisel ja välismaale reisides. 3,5% peab oluliseks, et õpingute jätkamiseks peab oskama erinevaid keeli ja 57,9% ei põhjendanud enda seisukohta.
Joonis 4. 15-19aastaste neidude olulisus võõrkeelte õppimisele
15-19aastaste neidude seast 31% leiab, et elus on vaja osata võõrkeeli. 46% peab vajalikuks osata keeli suhtlemisel ja reisides. 4% arvab, et läheb vaja töökoha leidmisel ning ülejäänud 19% ei põhjendanud, et miks võõrkeelte õppimine on nende jaoks oluline.
Töö autori arvates on näha, et tüdrukud vastavad rohkem sellistele küsimustele, kuna suur hulk noormehi jättis sellele küsimusele vastamata . Kõige levinum vastuse variant oli, et suhtlemisel ja reisimisel on vaja võõrkeeli osata. Nii poisid kui ka tüdrukud pidasid võõrkeelte õppimist väga oluliseks, sealhulgas oli noormeeste jaoks see isegi olulisem kui neidude jaoks.

2.1.2 Õpilaste kartlikus rääkida võõrkeeltes

Joonis 5. Noormeeste kartlikus rääkida võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees
Vastanud noormeestest 7% kardavad rääkida klassikaaslaste ees võõrkeeltes. 3% vastanutest kardab natukene rääkida klassikaaslaste ees võõrkeeltes. 21% kardab vahepeal rääkida võõrkeeltes, 40% ei karda rääkida üldse võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees. 29% tunneb ennast mugavalt klassikaaslastega võõrkeeltes suheldes, mille peamiseks põhjuseks oli see, et kõik klassikaaslased on lähedased inimesed ja pole põhjust tänu sellele karta .
Joonis 6. Neidude kartlikus rääkida võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees
Vastanud neiudest 10% kardab rääkida klassikaaslaste ees võõrkeeltes, 9% kardab rääkida väheke klassikaaslaste ees võõrkeeltes. 32% kardab rääkida võõrkeeltes klassikaaslaste ees vahepeal, 37% pigem ei karda ning 12% tunneb end mugavalt rääkides võõrkeeltes klassikaaslaste ees.
Autor sai selgusele, et noormehed julgevad rohkem rääkida võõrkeeltes enda klassikaaslaste ees. Neid, kes kardavad oli aga enam jaolt julgetakse suhelda võõrkeeltes enda klassikaaslaste ees, kuna kõik on juba väga lähedased ja teki hirmu tänu sellele.

2.1.3 Vene/saksa keele õppimine on raskem kui inglise keele

Joonis 7. Vastanud 16-19aastaste noormeeste arvamus, et kas saksa/vene keele õppimine on raskem inglise keelest
Vastanud noormeeste jaoks on saksa/vene keele õppimine keerulisem kui inglise keele omandamine ja 15% arust on vene/saksa keeles inglise keelest kergem. Õpilased peavad inglise keelt kergemaks, kuna vene/saksa keeles on raskemad sõnad ja hääldus keerulisem. Osade arvates on inglise keel lihtsam, kuna sellega nad puutuvad kokku iga päev aga saksa/vene keelega puutuvad kokku ainult koolis. Inimesed kelle jaoks on saksa/vene keel lihtsam põhjendasid enda valikut sellega, et inglise keelega on vähem kokku puutunud ja saksa/vene keelt kõneletakse kodus.
Joonis 8. Vastanud 15-19aastaste neiude arvamus, et kas saksa/vene keele õppimine in raskem kui inglise keele õppimine
70% vastanud 15-19aastaste neidudest arvasid, et saksa/vene keele õppimine on raskem ja keerulisem kui inglise keele õppimine. 30% vastanutest arvab, et inglise keel on raskem saksa/vene keelest. Levinumad põhjused sellele, et saksa/vene keel on lihtsam olid, et nende keeltega puututakse kokku rohkem, kodus kui ka koolis. Inglise keel on kergem paljudele , kuna nad puutuvad kokku selle keelega iga päev. Vaadatakse inglise keelseid filme ning see arendab keele oskust, see teeb õppimise ja suhtlemise kergemaks. Vene keeles pidi olema raske sõnu hääldada ja grammatika poolest keerulisem.
Noormeeste jaoks on saksa/vene keele omandamine raskem kui inglise keele, ka tüdrukute arvamus ühtib sellega. Populaarsemad põhjused olid, et inglise keelt kasutatakse iga päev kodus, koolis ja arvutis. Õpilased vaatavad inglise keelseid filme, mis arendan nende suhtlusoskust. Autori arvates on inglise keel õpilaste jaoks kergem, kuna seda hakatakse õppima juba algklassides aga vene/saksa keel tuleb alles hiljem.

2.1.4 Kasu võõrkeelte õppimisest tulevikus

99% noormeestest ja neiudest on kindlad, et tulevikus on võõrkeeled vägagi kasuliku. Ainult 1% vastanutest ei arva nii. 57% vastanutest usub, et võõrkeeled aitavad tulevikus hakkama saada hea töökoha leidmisel ning edu saavutamisel, välismaale reiside saab hakkama teiste inimestega suhtlemisega ja ei teki probleeme. 34% usub, et keeled on kasulikud ainult suhtlemisel, suhtlemine on elus tähtsamaid asju, kui oskad suhelda saavutad ka elus midagi. 9% ei põhjendanud enda seisukohta, et kas nende arust võib olla tulevikus võõrkeeltest abi.
Noormeeste ja neidude vastus on ühine, 99% vastanutest on kindlad, et võõrkeelte õppimisest on tulevikus kasu. Mõlemate hulgas oli üsna levinud vastus, et võõrkeelte abil saab tulevikus ilusti hakkama nii hea töökoha leidmisel kui ka suhtlemisel. Töö autori arvates on neiud ja noormehed autoriga ühisel meelel . Autori arvates on tänapäeval see kindel, et ilma võõrkeele oskuseta ei saa elus hakkama.

2.1.5 Võõrkeelte õppimine tekitab tunde, et olete edukas

Joonis 9. 16-19aastaste noormeeste arvamus sellest, et kas võõrkeelte õppimine tekitab edukuse tunde
40% vastanud noormeestest usub, et ei tekita võõrkeelte õppimine edukuse tunnet , 29% arvab, et enam-vähem tekitab tunde, et ollakse edukas. Enamused põhjused enam-vähem variandi puhul olid, et elus on võõrkeeli vaja ja kui sa neid oskad tekib sinust väheke edukus tunne. 31% noormeeste arust tekitab võõrkeelte oskus edukuse tunde.
Joonis 10. 15-19aastaste neidude arvamus sellest, et kas võõrkeelte õppimine tekitab edukuse tunde
Vastanud neidudest 19% vastas sellele küsimusele, et pigem ei tekita edukus tunnet. Neidudest 32% vastas vastusega enam-vähem, 40% vastas, et pigem tekitab edukuse tunde ning 9% vastas variandiga , et tekitab.
Vastanutest neidude ja noormeeste hulgas oli väike hulk õpilasi, kelle arust ei tekita võõrkeelte õppimine edukuse tunnet. Õpilastel pigem tekitab õppimine edukuse tunde või enam-vähem tekitab, kuid noormeeste hulgas oli suurem protsent, et võõrkeelte õppimine tekitab edukuse tunde. Autori arvates võib selle põhjustada see, et noormehed on julgemad ning nad suhtlevad vabamalt võõrkeeltes. Teiseks põhjuseks võib olla see, et noormehed oskavadki võõrkeeli paremini kui neiud. Kolmandaks võib autori arvates olla see, et noormeeste enesehinnang on kõrgem ning nad julgesid valida variandi, et võõrkeelte õppimine tekitab edukuse tunde.

2.1.6 Võõrkeelte õppimise meeldivus

Joonis 11. Neidude meeldivus võõrkeelte õppimisele
Neidudest 12% vastasid, et neile ei meeldi võõrkeeli õppida, 43% arvates pigem ei meeldi. 22% vastas, et pigem meeldib õppida võõrkeeli ning 23% vastas, et neile meeldib õppida võõrkeeli.
Joonis 12. Noormeeste meeldivus võõrkeelte õppimisele
Noormeestest 5% vastasid, et neile ei meeldi õppida võõrkeeli, 24% arvates pigem ei meeldi. 45% vastas, et pigem meeldib õppida võõrkeeli ning 26% vastas, et neile meeldib õppida võõrkeeli.
Neidude seas oli levinud kõige enam vastuse variant pigem ei meeldi õppida võõrkeeli. Noormeeste seas aga see, et neile pigem meeldib õppida võõrkeeli. Autori arvates võib põhjuseks olla jällegi see variant, et noormeeste enesehinnang liiga kõrge ja nad lihtsalt julgevad valida selle variandi, teiseks võib olla variant, et noormehed ongi võõrkeelte taseme poolest paremad ning seetõttu neile ka meeldib õppida neid. Tüdrukud aga ei ole võõrkeeltes head ning nad pelgavad suhelda võõrkeeltes.

2.1.7 Võõrkeelte tase

Joonis 13. Neidude ja noormeeste hinnang enda võõrkeelte tasemele
9% neidude arvates on nende võõrkeele tase halb, 56% vastanutes peab enda taset keskmiseks. 33% peab heaks ning 2% suurepäraseks. Noormeestest 2% peab enda võõrkeele taset väga halvaks ja 5% halvaks. 37% peab enda võõrkeelte taset keskmiseks, 48% peab heaks ning 8% suurepäraseks.
Autori arvates noormehed peavad enda võõrkeelte taset paremaks kui neiud, see võib tulla sellest, et noormehed usuvadki, et nad on võõrkeeltes head. Tüdrukud on aga võõrkeeltes head aga nad ei väärtusta enda taset nii palju kui noormehed ning vastavad variandiga halb ning hea.

KOKKUVÕTE

Antud uurimistöös uuris töö autor Lähte Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa näitel õpilaste vaateid võõrkeelte vajalikkusele. Töö autorile pakkus huvi teada saada, mida arvavad ja tunnevad Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased osates erinevaid võõrkeeli. Töö autor sai kinnitust, et nii noormeeste kui ka neidude jaoks on võõrkeelte õppimine oluline. Õpilaste arvates läheb võõrkeeli edaspidises elus vaja reisimisel ning suhtlemisel teiste inimestega. Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased ei karda suhelda võõrkeeltes enda klassikaaslaste ees, tervelt 69% vastanud noormeestest ei karda ning 59% neidudest. Enam jaolt õpilased ei pea enda võõrkeelte taset halvaks, kuid noormeeste hinnang oma võõrkeelte tasemele on märgatavalt kõrgem kui neidude oma.
Töö autori arvates on väga oluline, et õpilaste jaoks oleks võõrkeelte õppimine tähtis. Antud uurimuse tulemusi saab kasutada ka edaspidi, tulemuste põhjal on võimalik suunata rohkem õpilasi võõrkeeli õppima ning aidata õpilastel üle saada hirmust, et nad julgeksid suhelda võõrkeeltes. Antud teemat edasi uurides oleks järgmine samm välja selgitada, mis toimuks tänapäeva elus siis, kui võõrkeeli ei õpetataks.
Töö autoril esines töö valmimisel raskusi. Eesti keelset materjali oli vähe ning väga keeruline leida. Järgmine kord töö autor muudaks enda uurimusliku osa küsimustikku , et uurida edasi õpilaste arvamusi ja tundeid võõrkeelte õppe kohta. Uurimistöö autor sai töö käigus palju uut ja huvitavat informatsiooni teada ja on tulevikus selliste asjade suhtes palju teadlikum.

KASUTATUD KIRJANDUS

Austin., P.K. 2008. Living , Endangered , and Lost One Thousand Languages. Tallinn: Kirjastus koolibri.
Gümnaasiumi valdkonnaraamat VÕÕRKEELED Sissejuhatus ainesse . 2014. http://www.oppekava.ee/index.php/G%C3%BCmnaasiumi_valdkonnaraamat_V%C3%95%C3%95RKEELED_Sissejuhatus_ainesse (kasutatud 27.11.2014).
Kaarneem, A., 2005. Mida on vaja, et võõrkeele õppimine õnnestuks? http://epl.delfi.ee/news/melu/mida-on-vaja-et-voorkeele-oppimine onnestuks?id=51003920 (kasutatud 27.11.2014).
Miks õppida võõrkeeli? http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keeli_oppima_silluliisukene.ht m (kasutatud 27.11.2014).
Õppe – eesmärgid. http://www.oppekava.ee/images/e/e3/V%C3%B5%C3%B5rkeelte_%C3%B5ppeprotsess.pdf (kasutatud 27.11.2014).
Ärgake! 2000. Kas sul on soov õppida võõrkeelt? http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102000004 (kasutatud 27.11.2014).

LISA 1 Ankeetküsitlus

Tere,
Olen Lähte Ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane Jaanus Vaht. Vajan teie abi oma uurimustöö koostamisel, mille teemaks on „LÜG õpilaste vaated võõrkeelte õppimise vajalikkusele“.
Palun vastake allolevatele üheteistkümnele küsimusele tõmmates õigele vastusele ring ümber ja põhjendas oma valikuid . Palun kirjutage küsitluse paremasse nurka oma klass. Olen tänulik teiepoolse panuse eest!
Sugu: Mees Naine
1. Kui vana te olete?
…………………….
2. Kas inglise keele õppimine tekitab teis tunde, et olete edukas?
1. Ei tekita 2. Pigem ei tekitab 3. Enam-vähem 4. Pigem tekitab 5. Tekitab
Kui valistite variandi „enam-vähem“, palun põhjendage oma otsust:
............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
3. Kas teie jaoks on võõrkeelte õppimine oluline? Miks?
1. Ei ole 2. Pigem ei ole 3. Enam-vähem 4. Oluline 5. Väga
...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
4. Mis võõrkeeli te räägite (olete õppinud)?
1. ................................................ 3. ................................................
2. ................................................ 4. ................................................
5. Kuidas hindate oma võõrkeelte taset?
1. Väga halb 2. Halb 3. Keskmine 4. Hea 5. Suurepärane
6. Kas teie jaoks on vene keele õppimine raskem kui inglise keele? Miks?
1. Jah 2. Ei
............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
7. Kas te kardate rääkida võõrkeeles oma klassikaaslaste ees? Miks?
1.Kardan väga 2. Kardan vähe 3. Vahepeal 4. Pigem ei karda 5. Tunnen mugavalt
............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
8. Kas teile meeldib õppida võõrkeeli?
1. Ei meeldi 2. Pigem ei meeldi 3. Pigem meeldib 4. Meeldib
9. Kas arvate et teil võib võõrkeelte õppimisest tulevikus kasu olla? Miks?
1. Jah 2. Ei
............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
10. Reastage kolm Lähte ÜG-s õpitavat võõrkeelt vajalikkuse alusel (nummerdada tähtsamast vähem tähtsamani).
inglise keel vene keel saksa keel
11. Kas sooviksite õppida lisaks praegu koolis õpitavatele võõrkeeltele mõnda muud võõrkeelt? Millist?
1. Jah 2. Ei
...............................................
...............................................
...............................................