Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................
LÜG õpilaste vaated võõrkeelte vajalikkusele Autor: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Teema valik Huvi võõrkeelte olulisuse vastu Keeltevajalikkus reisimisel Õpin kahte erinevat võõrkeelt (inglise, vene) Uurimisülesanne Anda ülevaade LÜG-i õpilaste vaadetest võõrkeelte vajalikkusele Teada saada, mida arvavad ja tunnevad LÜG õpilased osates erinevaid võõrkeeli Uurimistöö teoreetiline osa Teoreetiline osa koosneb kahest peatükist: Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt Küsitlus Viidi läbi 10.-12. klassi vahel Eesmärk: 1. Uurida LÜG õpilaste vaateid võõrkeelte vajalikkusele 2. Võõrkeelte tähtsust inimese elus Olulisemad joonised ja tabelid Joonis 3
RESÜMEE Selles uurimuses püstitas töö autor eesmärgiks välja uurida Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaateid võõrkeelte õppimise vajalikkusele. Töö autorile pakkus ka huvi teada saada, mida arvavad ja tunnevad Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased osates erinevaid võõrkeeli. Antud teema valik on tingitud sellest, et autorile teadaolevalt ei ole sarnast uurimust Eestis varem tehtud. See tähendab, et teadaolevalt ei ole uuritud Eesti õpilaste vaateid võõrkeeleõppe vajalikkusele ning nende hinnanguid oma võõrkeeleõppe kohta. Töös uurib autor esmalt, kuidas käsitlevad erinevad võõrkeeleõpet reguleerivad dokumendid keeleõppe tähtsust ja mis soovitusi nad annavad. Sellele järgneb lühike ülevaade Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavatest võõrkeeltest. Seejärel arutletakse selle üle, mida on vaja, et võõrkeeleõppes edukaid tulemusi saavutada ja milleks üldse on vaja õppida võõrkeeli.
[Joonis 8] 19 Joonis 8. Venitusharjutuste mitte vajalikus klasside ja soo alusel klassi arvukuse alusel Üldjoontes peavad venitusharjutuste tegemist tähtsaks need, kes tegelevad aktiivselt treeningutega. Nad on ka teadlikumad vigastuste tekkele ja ennetavad lihaste venitustega. Vähem tähtsaks need, kes tegelevad jooksmisega harvem või mitte üldse. 2.4.Jooksjate põhivigastused Paide Ühisgümnaasiumis Küsitluse läbiviimisel 10. klassi õpilaste seas esines neidude seas kõige enam jalgade väljaväänamisi (8), rebestusi 3 õpilasel. Ülejäänutel (19) on esinenud väiksemaid vigastusi või üldse puuduvad vigastused. Noormeeste seas puudusid jooksmisel vigastused suuremal hulgal (13), ja viiel on esinenud rebestusi ja muid väiksemaid vigastusi. 11. klassi neidude seas ja noormeeste seas enamustel pole vigastusi esinenud või on olnud väiksemaid vigastusi, mis pole olnud nii tõsised. Neljal neiul on esinenud põrutusi. 20 12
2009.aasta alguses Müncheni Eesti Koolis oli 25 last ja 3 õpetajat. Eesti keele akadeemiline õpe on võimalik Hamburgi, Göttingeni, Müncheni ja Greifswaldi ülikoolis. Mõned vähesed keeltekoolid pakuvad ka eesti keele kursusi, kus algajate kursused piirduvad tavaliselt ühe semestriga. Hamburgi Eesti Kooli eesmärgiks on eestikeelse suhtlus-, õpi- ja mängukeskkonna kaudu eesti keele oskuse arendamine, aga ka eesti kultuuri-traditsioonide tutvustamine ja väärtustamine, õpilaste seotuse süvendamine Eestiga ning demokraatliku maailmavaate kujundamine. Hamburgi Eesti Kooli lapsed saavad eesti keelest aru ja on võimelised eesti keeles suhtlema, nende tugevamaks keeleks on aga saksa keel. Omavahelises vestluses kasutavad lapsed nii eesti kui ka saksa keelt, kui aga eesti keele sõnavarast jääb puudu või on midagi tarvis seletada kiiresti, minnakse üle saksa keelele.
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4
Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul.
õpiharjumused, mille kohta kirjutisi väga palju pole. Helle-Mall Kadajas (2005) on oma raamatus „Õppima õppimine ja õppima õpetamine“ sellel teemal pikemalt peatunud. Autori teemavalikut ajendas: teemat on kajastatud meedias, isiklik huvi antud teema kohta, autor on plaaninud minna edasi õppima õpetajaks. Selle töö eesmärgiks on: 1) anda ülevaade õpiharjumuse käsitlusest; 2) välja selgitada 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumused; 3) analüüsida, kuidas mõjutavad õpiharjumused kodutööde tegemist; 4) kui suur on erinevus 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumuste vahel. Hüpotees: 9. klassi õpilaste õpiharjumused on paremad kui 3. ja 6. klassi õpilastel. Õpiharjumuste taset hindab autor Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus antud võtmega. 30-26 punkti Suurepärased õpiharjumused
Kõik kommentaarid