Uurimustöö: Tapa Günmaasiumi ajalugu (0)

Tapa Gümnaasium
Tapa Gümnaasiumi ajalugu
Uurimustöö
Keili Viks
8.c klass
Õpetaja: Anne Roos
Tapa 2010
Sissejuhatus
Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg , sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku.
Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti.
Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 – 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust.
Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud.
Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall , laskmine , rahvastepall , male , maadlus , kunsti ring, muusikaharrastused, pillimängud jne.
Uurimistöö kolmandas osas kirjutan ma töö ja küsitlusete kokkuvõttetest.
Küsitlen oma enda isa, sest tema on käinud Tapa Gümnaasiumis ja selle lõpetanud.
Küsin temalt koolimaja , kooli toidu ja traditsioonide kohta.
Uurimustöö lõppu kirjutan ma kasutatud kirjanduse. Seal on kirjas missugust netilehekülge ja millist raamatut ma kasutasin .
SISU
Tagasivaade ajalukku
Aastail 1917 – 1918 oli Tapal neli kooli: kõrgeim algkool , Tapa alevi algkool, Tartu Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna kool ja Tapa raudtee kool. Koolilugu ulatub küll õieti sajandi algusesse , millal Tapal töötas kolma vene algkooli. Rahvas hakkas aga toetama eesti kooli avamist ja 1907. aastal läkski korda eesti õppekeelega noorsoo kasvatuse seltsi algkooli rajamine. Alust eesti gümnaasiumile hakati loomma 1919. a, mil Järvamaal alustas tööd haridusosakond. Sõjaolukorrast hoolimatta suutsid alevi edukamad inimesed vaadata kaugele ette ja Tapal moodustati gümnaasiumi hoolekogu. Haridusministeeriumilt saadi Tapa Ühisgümnaasiumi avamiseks luba 1. märtsil 1919. Avaaktus peeti 11. märts ning 13. märtsil alustati õppetööd viie klassi ja 102 õpilasega Esimeseks koolijuhatajaks valiti Richard Summer .
Kooli nime on aastate jooksul mitu korda muudetud: 1922. a Tapa Alevi Gümnaasium, 1923. a Tapa Alevi Tehnikagümnaasium. 1926. a Sai Tapa linnaõigused ja 1927. a nimetatakse kool Tapa Linna Ühisgümnaasiumiks.
1933. a koolireformiga kujunes koolisüsteem järgmiseks: nelja aastane algkool, viieaastane keskool ja kolmeaastane gümnaasium humanitaar- ja reaalharuga. Uue koolireformi kohaselt jäi Tapale tegutsema reaalgümnaaium ja reaalkool , Humanitaarharu kaotati 1938. aastal. Eriharuna töötas kooli juures aastail
1926 – 1931 tütarlaste majapidamise täienduskool ja 1931 – 1933 eraõhtukeskkool.
Järgnevatel aastatel tõusis kooli edasieksisteerimine mitu korda päevkorrale ning lastevanematel tuli seista Tapa hariduskold püsimise eest. 1935. a ärhardas haridusministeerium kooli sulgeda, kui linn ei ehita endale koolimaja kuna rendileping raudteevalitsusega oli lõppenud juba varem ning raudteevalitsuds nõudis ruumide vabastamist. Kooli ei suletud ja hakati ehitama uut koolihoonet. Raha saadi õpetajate, lastevanemate ning vilistlaste korjandusest, toetasid ka asustused ja linnavalitsus . Koolimaja projekti koostas arhitekt Alar Korli. Ehitamist alustati 18. oktoobril 1936 ning lõppetööd 1929. a. Jaanuarist .
Sõda vajutas koolile oma pitseri . Algklassiõpilased õppisid sel ajal juhuslikes hoonetes, keskkooliõpilased Imastu mõisas. 1944. a oli kooli seisukord masendav ning ruumide töökorda seadmisega tuli näha palju vaeva. Pärast sõda, kui algkool liideti 7. detsembril 1944 keskkooliga, hakkas õppetöö käima kahes lähestikku asuvas hoones . Aastail 1944 – 1950. oli koolis 639 õpilast ja 20 klassikomplekti.
1944-1950. aastal tehti algust juba teise õppe- ja katseaia rajamisega Kooli tänavas ning kolmel aastal võeti kooliaia saavutustega osa üleliidulisest põllumajandusnäitudest. Hea töö teenis medaleid ja üleliidulise preemia. 1945. aastal pani Endel Vahrsalu aluse kooli lastekoori ja sumfooniaorkestri tööle. Järgmisel õppeaastal loodi puhkpilliorkester . Sellest ajast on muusikakollektiivid aastais Tapal edukalt tegutsenud. Au see on peetud ka sporti. Aastaid on Tapa 1. Keskkool olnud Eesti tuvlimaid käsipallikoole. Ka laskmine meelitas noori treeningutele, praegu on treeneri puudumisel see aga soiku jäänud.
1954. a sai kool 60- kohalise internaadihoone ja kõige esimesed lõpetajad, kellele anti lõpumärk, mille sinisel põhjal tõrvik ja tähed TK, lõpetasid aastal 1957. – 1958. 1960. – 1961. õppeaastast hakati kooli nimetama Tapa 1. Keskkooliks ja 1963. aasta kevadel alustati uue koolimaja ehitust.
Kõige pikema aja on kooli juhtinud Harry Salmisto: ta alustas veel Kooli tänava majas 1959. aastal ning töötas direktorina 1987. aastani. 1987. aastast juhib Tapa Gümnaasiumi Elmu Koppelmann. Noore direktori visa tegutsemise tulemusena rajati uus soojustrass ning aastaid külmaga maadelnud Tapa kool on praegu vist küll maakonna joojemaid koole .
Huvialad ja sport
80 aasta jooksul on Tapa Gümnaasiumis tegeldud palude spordialadega. Populaarsed on olnud kergejõustik, korvpall, laskmine, käsipall, suusatamine jt.
1960-ndatel aastatel tegutses Tapa linna Laste- ja Noorte Spordikool. Põhialadeks olid suusatamine kergejõustik ja korvpall. Tugev oli tüdrukute korvpallinaiskond. Henn Sepa juhendamisel saavutati vabariigis palju auhinnalisi kohti. Võimlemisega tegeleti Eike Sepa juhendamisel. Laskesport oli koolis üks eldukamaid ja kuulsust toonud alasid, kuid praegu kahjuks laskmisega ei tegelda.
1962. aastast alates hakati Tapal Henn Sepa käe all käsipalli mängima. Hästi esineti koolinoorte ja teiskasvanute meistrivõistlustel. Nii tüdrukud kui ka poisid tulid mitmel korral koolinoorte spartakiaadidel meistriteks. 1964. aastal asus treenerina tööle Alo Relli. Samast aastast sai traditsioonisk pidada C-Vanuseklassi väravpallivõistlusi Tapa karikale. Kaua aega töötas treenerina Tapa kooli vilistlane Lembit Nelke, preagu on treeneriteks Elmu Kopelmann, Mare Neps ja Aron Jaanis, kõik kolm endised kooli käsipallurid. Vabariikliku koondisse kuuluvad Priidik Neps ja Marko Paas . Kandidaadid on Mahis Nõmmik, Priiit.Eerika Ranjr Siim Valdlo. Viimati tulid poisid B-vanuseklassis vabariigi meistriks. Paljudest endistest mängijatest on sirgunud käsipallitreenerid.
Uue spordialana muutus Tapal populaarseks maadlus, mida hakkas 1983. aastal juhendama Allan Vinter. Paljud on tema käe all väga hästi treenitud ja saavutavad meistrivõistlustel väga häid kohti.
Üks populaarsemaid spordialasid oli vanasti Tapa Gümnaasiumis korvpall, mida mängisid nii poisid kui ka tüdrukud. Peeti ja peetakse isegi praegu klassidevahelisi võistlusi, edukalt on osaletud maakondlikel võistlustel1994. aastal saavutas tutarlaste võistkond esikoha. Noortemate seas kogus aga rohkem populaarsust rahvastepall. 1994. aastal tulid viiendate klasside poisid ja tüdrukud Lääne-Viru maakonnas esikohale . Samal aastal saavutasid tüdrukud vabariigis EKSL-i finaalvõislusel neljada ja poisid kuuenda koha.
Tapa koolis on ikka malet mängitud. Hooti. Viimane malekõrgustesse pürgimise tsükkel algas 1993.-94 õppeaastal ja lõppes 1998. aasta sügisel. Male oli isegi kolmandate klasside õppeprogrammis ja tulemused olid üle ootuste head. Kahe aastaga tõusis maakonna parimaks malekooliks, suudetu aastaid järjepanu võita Paide samaealiste koondist 12-16 laual mängides. Tulemuse teeb eriti hinnaliseks see, et Paides õpetato malet kõigis teises ja kolmandates klassides juba 14 aastat 24 tundi nädalas. 1996.-97 õppeaasta leiti, et maleõpetus ei ole koolitundides tarvilik.