Augusti lõpust läheb ilm, kus sademeid esineb pea iga päev. Modelleerimisperioodi sademet hulk on 550 mm. 4 Veereziim Joonis 3 Põhjaveetase ja drenaazi töö Suurim dreenitav vee hulk on 11 millimeetrine veekiht ööpäevas. Kui põhjavee tase on kõrgemal, kui meeter maapinnast siis hakkab drenaaz tööleja töötab väga hästi. Modelleerimisperioodil töötab drenaaz aprillist juunini ja uuesti alles septembris. Vahepeal põhjaveetase nii kõrgele ei tõuse, et midagi ära saaks dreenida
rohkesti alasid, kust vesi ei jõua ära aurata ega pinnasesse imbuda. Kujuneb püsivalt liigniiske pinnas, hakkab arenema niiskuselembene taimestik ning aja jooksul soo. Soo võib tekkida ka nõlva jalamile, kus vettpidavatel kihtidel liikuv põhjavesi allikana maapinnale tungib. Kui jälgida paljude aastate pikkust perioodi, siis selgub, et üldiselt võrdub sademete hulk samalt pinnalt äravoolava ning aurava veehulgaga. Seetõttu püsib põhjaveetase ja jõgede ning allikate veekogus pikema aja jooksul enam-vähem muutumatuna. Olenevalt sademetest võib mõnel aastal põhjaveetase olla keskmisest kõrgem ja jõgedes vett tavalisest rohkem, teistel jälle vähem. Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi
kaks korda, on rohkesti alasid, kust vesi ei jõua ära aurata ega pinnasesse imbuda. Kujuneb püsivalt liigniiske pinnas, hakkab arenema niiskuselembene taimestik ning aja jooksul soo. Soo võib tekkida ka nõlva jalamile, kus vettpidavatel kihtidel liikuv põhjavesi allikana maapinnale tungib. Kui jälgida paljude aastate pikkust perioodi, siis selgub, et üldiselt võrdub sademete hulk samalt pinnalt äravoolava ning aurava veehulgaga. Seetõttu püsib põhjaveetase ja jõgede ning allikate veekogus pikema aja jooksul enam-vähem muutumatuna. Olenevalt sademetest võib muidugi mõningail aastail põhjaveetase olla keskmisest kõrgem ja jõgedes vett tavalisest rohkem, teistel jälle vähem. Meie kliimas tekib erinevus eri piirkondade veebilansis eeskätt pinnase läbilaskvusest ja mulla veemahutavusest , sest nendest oleneb suurel määral sademetevoo äravoolu kiirus ning jaotus aasta kõikes. Auramist limiteerib meil
Meenikunno raba üldiseloomustus Meenikunno on üks Kagu-Eesti lavamaa iseloomulikumaid soid, mida ümbritsevad liivaseljandikud.(EL3/2003)Raba arenguprotsess kestab intensiivselt ka praegu, moodustanud on älved ja kolm rabajärve, kujunemas on laugastik.(LOODUSE TEEJUHT) Soo alla jääb tänapäeval kuiv liivakivikiht, kuna püsiv põhjaveetase on raba põhjast kuni paar meetrit sügavamal. Selle kohta öeldakse, et raba ripub õhus. Vett hoiab kiire äraimbumise eest tihe alumine madalsooturba kiht. Rabavesi jõuab siin põhjavette raba ja soosaarte piirialal olevate omapäraste neelulehtrite kaudu. (LOODUSE TEEJUHT) Raba kujunemine algas erinevatel antmetel 5000-8000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. (ministeerium,looduse teejuht) Pindala on meenikunnol 1448 ha.Turbakihi
Põhjavesi Mõisted: Põhjavesi Maakoore ülemises osas osas kivimite vahel olev vesi. Mineraalvesi Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Ravitoimeline. Termaalvesi Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas. (keiser, allikas) Poorsus Kivimite bõi sette omadus hoida vett. Põhjaveetase Järgib üldjoontes pinnamoodi, kuigi põhjaveekihi pind võib olla maapinnast vägagi erineval sügavusel, mõnest sentimeetrist mõnekümne meetrini. Aerotsoonivöönd Maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Küllastunud põhjaveekiht Maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi liigub, mitte voolab. INFLATSIOON (PÕHJAVEE KUJUNEMINE, VEE IMBUMINE PINASESSE) MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Saju kestus 2
SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad
Infiltratsioon kujutab endast sademete või pinnavee imbumist pinnasesse või kivimite pooridesse ja lõhedesse. Osa põhjavette infiltreerunud veest aurub aeratsioonivööst taimede abil tagasi atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid. Aeratsioonivöönd ehk aeratsioonivöö ehk õhustusvöönd on maakoore ülemine, maapinnastpõhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett. Aeratsioonivööndi geoloogilisest ehitusest sõltub põhjavee kaitstus. Küllastusvööndiks ehk küllastumusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus kivimites olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väär...
Plajudel väga sügavale ulatuv taimestik ning tugevasti hargnev mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vett oma juurtesse, vartesse, viljadesse või lehtedesse ning kasutavad seda põueperioodi ajal. Neid, näiteks aaloe ja kaktused nimetatakse sukulentideks. Enamik lühieataimed, teised elavad ebasoodse kuivaperioodi üle maa-alustes sälitusorganites. Mullad sisaldavad vähe huumust ja on setõttu helehallid. Päikesekiirguse toimel tõuseb osa muldades kus põhjaveetase kõrgem pinnale maasisene vesi ja aurub selle tulemusel ladestub ülemistesse kihtidesse palju sooli, Enamikule loomadele iseloomulik öine eluviis, päevase kuumuse eest varjavad end maa all. Enamasti heledavärvilised ja tihti pika sabaga sest sinna ladestuvad rasvad (või küüru). Paljud jäävad suveunne. Paljudel puuduvad higinäärmed kuid seee eest on soolanäärmed mis aitavad eritada sooli ilmaniiskust välja ajamata. Väga hästi kohastunud roomajad(maod, varaanid ja
VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodustab kõrge põhjaveetase ja madal reljeef. LÄHE on jõe algukoht. JÕGI on looduslik veekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse. EMAJÕGI on on üks eesti suuremaid jõgesid. Saab alguse Võrtsijärvest, voolab läbi Tartu ja jõuab Peipsi järve. SUUE on koht, kus jõgi suubub mõnda teise veekokku. Ehk jõe lõpp. PEAJÕGI on jõgi millesse suubuvad lisajõed. SÄLKORG on järskude veergudega ja V-kujulise ristlõikega org. LAMMORG EHK MOLDORG on suure tagase lammiga jõeorg. Tekib, kui
omakorda aitavad kaasa kliima soojenemisele. Süsihappegaasi teket saame vähendada kui vähendame fossiilsete kütsute kasutamist ja kasutame selle asemel loodussäästlikumaid elektri saamise viise. Tuumaenergiat kasutatakse vähe, sest sellega kaasneb tugev kiirgus ja tuumakatastroofi oht. Eesti tähtsaim energeetiline ressurs on põlevkivi, mida kaevandades maaalustes kaevandustes põhjavesi reostub ning põhjaveetase alaneb ning kaevandades karjäärides taimestik ning mullastik hävib ning põhjavesi reostub.
probleem vist kunagi. Põlevkivi kaevandamine tingib muutusi, millest osa on tehnoloogilisel, osa majanduslikel põhjustel vältimatud. Põlevkivi rikastamisel tekkinud aheraine ladustatakse puistangutesse. Vanades "mägedes" on aegade jooksul ladustatud aherainet kokku 13 miljonit tonni. Eesti Põlevkivi töötavate ettevõtete aheraine puistangutes on kokku 138 miljonit tonni ainest. Tulenevalt tehnoloogiast alandatakse kaevandustes ja karjäärides põhjaveetase allapoole põlevkivikihindi tasapinda. Vesi suunatakse peamiselt äravoolukraavide ja jõgede kaudu soome lahte. Nii kaotab eesti looduskaevanduse tõttuaastas üle 200 milj.m3. Välisõhu saaste on peamiselt Estonia ja Viru kaevanduste põlevkiviküttel olevate katlamajade heitgaasidest. Nende mõjuraadiuses puudub pidev inimasustus. Peale selle veel lõhkeaine gaasid. Nende kogus ulatub aastas 15 mln m3- ni
Parm Raba mullaelustik Mulla omadused mõjutavad väga oluliselt taimekoosluse kujunemist ja taimede kasvu. Taimedest omakorda sõltuvad loomad, nende elukeskkond ja toitumine. Vesine muld Raba tekketingimused Liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Raba teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. (Kasvutingimuste alusel jaotatakse sood 2 suurde rühma: rohusood ja rabad.) Koosluse püsimajäämiseks vajalikud tingimused. Sademed ületavad aurumise. Hapnikuvaesus vees. Turba pidev settimine alumistes turbakihtides. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed. Raba hakkaks kuivama. Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal. Kas tegemist on kaitse all oleva
Istandus- USA kaguosa, Brasiilia, Kagu- Aasia, Kesk-Ameerika väikesaared. Suur taimekasvatuse majand, kus kasvatatakse troopilisi kultuure müügiks. Agrotehnikale suured kulutused, kasutatakse väetisi, häid taimesorte, odav tööjõud (algselt neegerorjad, hiljem palgatöö), USA kaguosas masinate kasutamine, Aafrika on muutumas agraartööstuskompleksiks. Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale: pinnas allub tuule ja vee ärakandele, alaneb põhjaveetase- suureneb üleujutuste ja põua oht, Araabia meri kuivab- pinnase sooldumine. toidab osa rahva ja ekspordib toiduaineid. Põhjused: intensiivne põllumajandus, tootlikud tootlikkuse vormid, head loodusolud. Toitumisprobleemid LR: ei toida end ära, toitaineid imporditakse. Põhjused: algelised tootmisvormid, rahvaarv kasvab ja põllumaad ei tule juurde ning toidupuudus suureneb, luksuskultuuride kasvatamise ekspordiks, halvad loodusolud.
Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida tead soolakutest? Vastus:Soolakud on kuivad,madalad nõod,märgivad kõrbes kohti kus on põhjaveetase kõrgem,auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Küs:Kudias eristatakse kõrbeid?(2) Vastus:Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi. Küs:Nimeta 5 kõrbeliiki. Vastus:Savikõrb,lössikõrb,soolakõrb,kivikõrb ja liivakõrb. Küs:Iseloomusta kõiki kõrbeliike Vastus:Savikõrb-Savikas muld ja muutlik veereziim,liigniiskus,koorikuline savikas pinnas ehk takõrr.
piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale, ja tekivad solontsakid. Nii soolduvadki kõrbete mullad. Lisaks eelnevale, võib toimuda ka sekundaarne sooldumine, st et kui muldi niisutatakse korrapäratult. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. 7.Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? Vastus. Kuna kõrbemullad on kuivad mullad, ja on heleda põhitooniga ja selletõttu on neid raske eristada. 8.Miks ulatuvad puna- ja kollamullad väga sügavale? Vastus. Kuna need asuvad piirkondades(nt. troopilised vihmametsad), kus mullateke on kestnud kõige kauem. 9
Veel eksporditakse lehma piima, kanaliha, rapsi seemneid, juustu, puuvilju, pähkleid, otra, nisu ning ube. Samas riik impordib ka palju. Importivateks toodeteks on tavaliselt mais, vein, banaanid, mandariinid ja apelsinid, tee, palmi õli, sealiha ning ka tubakas. Kuigi on Ukrainas põllumajandusega väga soodne tegeleda, kaasneib sellega siiski ka probleeme. Viimaste aastate jooksul on aina suuremaks probleemiks kasvanud see, et põllumaad on üle kurnatud. Riigi pinda ohustab ka erosioon. Põhjaveetase tõuseb tänu pidevale niisutusele, mis toob kaasa ka aurumise, millega tõusevad vees lahustunud soolad maapinnale. Lisaks eelmainitud probleemidele, imbuvad väetamiseks kasutatavad tihti ohtlikud kemikaalid ka vette põhjavette, jõgedesse, järvedesse ja ka merre. Karine Veersalu 11.R
Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Muldade erosioon on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks, mille tulemuseks on ühelt poolt põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik keskkonna reostamine mullaosakestega mujale kantud toitainete näol. Sooldumine ja degradeerumine - Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamisetagajärjel[1].Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. TOIDUAINETÖÖSTUS tööstusharu, mis tegeleb põllumajandus-, jahindus ja kalandussaaduste
lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill parasvööde: rukis, nisu, oder, kaer, suhkrupeet, päevalill, kaalikas, sojauba, *ekstensiivne põllumajandus toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi intensiivne põllumajandus toodang suureneb ühe ühiku arvelt, ei suurendata pindala või loomade arvu *põllumajandusega kaasnevad probleemid liigne niisutamine: sooldumine, põhjaveetase võib alaneda monokultuuride kasvatamine: mulla viljakus väheneb raskete põllumasinate kasutamine: tallamine, tihenemine üleväetamine: mürgised taimed satuvad toiduahlelasse alepõllundus: metsade hävimine, maa kurnatakse ära ja muld on viljatu näide, kuidas kliima mõjutab põllumajandust: kui külm, ei saa banaane kasvatada pinnamood mõjutab: mägistel aladel pole mulda, sinna ei saa põlde rajada mullastik: kui muld viljakas, saab põllul rohkem taimi kasvatada
savid aga sisaldavad palju taimedele vajalikke toitaineid Kliima: määrab murenemisprotsessi kiiruse, iseloomu, veeliikumise mullas, taimkatte kujunemise, mullasisese bioloogilise aktiivsuse. Organismid: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ja tarvõbivad toiteelemente ja vett. Loomad rjavad käike ja segavad mulda. Reljeef ehk pinnamood: mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusreziimi. Sõltub põhjaveetase, veesisaldus. Aeg: muutub ajaga paksemaks, kujunevad horisondid. slaididelt: Mullahorisont- erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. Horisontide tekkimise järjekord: lähtekivim, huumus, sisseuhte horisont, leethorisont Ainete liikumine mullas oleneb: lähtekivimi koostisest; taimkatte tüübist; sademete ja aurumise vahekorrast. Mulla tähtsus:
- omapärase veeringega - esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid - vesi ühenduses maailmamaerega atmosfääri kaudu (Kaspia-Aarali) kuiva kliimaga sise-äravoolualad - suudmeta jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva · infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse, moodustades põhjavee peamised põhjavee toitealad karstialad (või muud kivimilised alad) ei toimu praktiliselt üldse, kui pind savist/turbast; kui põhjaveetase maapinnani inimese sekkumine looduslikku veeringesse: - tammide ehitamine veeringe võib katkeda (auramise suurenemine) - kuivendamine veevarud vähenevad, veereziim muutub - rohke põhjavee kasutamine vesi väheneb - kanalite rajamine jõgedevoolu muutus - niisutamine niiskus suureneb, veevarude vähenemine, auramise suurenemine · veebilanss väljendatakse mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutust
Miks on Kaspia meri mere nimega kuigi tegemist on järvega? 17. Selgita, mis on põhjavesi ning kuidas ta tekib? Tööleht · Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vabavesi. · Osa vihma- ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse, pooridesse ja tühimikesse. 18. Millised probleemid kaasnevad põhjavee kasutamisega Eestis? Kus on reostusoht suurem, kes reostavad, kus taastub kiiremini ...) tööleht 1) Põhjaveetase langeb, kaevud kuivad, ( POLE KINDEL ) 19. Miks on alumine põhjavee kiht survelise ja soolaka veega? Mis on mineraalvesi? tööleht Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraale või teisi lahustumatuid aineid, mis annavad veele maitse. 20. Milline peab olema pinnas ja kliima, et tekiks sood? Miks on Eestis palju soid? Tööleht 1) Sademed peavad ületama aurumise, liigniiskus 2) Eesti madal, üleujutused, liigniiske 21. Nimeta soo arenguetapid
5. Loodusvara ressurss - kõik kindlaks tehtud naftakogumid. Reserv - see osa ressursist, mille ammutamine on majanduslikult tasuv. Muutuv. 6. Fossiilsed kütused Eestis. Nende eelised ja puudused? Põlevkivi on Eestis päris palju. On lasknud Eesti energiamajandusel püsida suhteliselt sõltumatuna teiste riikide energeetilise tooraine kättesaadavusest ja hinnakõikumisest maailmaturul. Kütteväärtus pole väga suur. Põlevkivienergeetikaga kaasneb tohutu vee raiskamine, põhjaveetase alaneb. Põlevkivienergeetikaga kaasneb suur keskkonna reostus. 7. Nafta vedu tankerite ja torujuhtmeid pidi. Saab transportida suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega. Kütte varastamine torujuhtmete kaudu ja kui hakkab lekkima siis suur keskkonna kahju, torjuhtmete kinni keeramine, tankeritega suured mere kahjustused, võtab aega - ümberlaadimine. Nafta saastab merevett ja õhku ning pinnast kui juhtub õnnetus, kaevandused meres mille rajamine kallis - nafta platvormid. 8
peal. Paikneb erineva sügavusega veehorisontides. Aeratsioonivöönd- maapinna osa kus lõhesid täidavad nii õhk kui vesi. Küllastusvöönd- maapinna osa kus poorid ja tühikud on täitunud veega. Põhjavee tase jälgib üldiselt pinnamoodi. Põhjavee väljavoolu kohta maapinnal nim allikaks. Põhjavee horisontide täitumine oleneb infiltratsioonist. Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed. Perioodiliselt maapinnale purskav vesi on geiser. Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi. Põhjavett reostavad: tehaste, ettevõtete, olmemajade heit ja reoveed, põllumajandus, reostus sõnnikuhoidlatest, transpordi reostus, soola panemine maanteedele. Merereostus: meretransport, mere sügavusse maetud mürgid, nafta pumpamine, mere reostus jõgede kaudu. Merereostuse tagajärjed: mere ökosüsteemi liigiline vähenemine,
karsti "jõed" karstiväli Karst ja karsti vormid III: karsti vormid langatuslehtrid/kurisuud langatus-, karstilehtrid, jõgi maaalune kurisuud jõgi põhjaveetase koobastik 6 Maalibisemised ja varingud I Maalibisemised ja varingud II Maaliheteks ja varinguteks nimetatakse kivimmassi allalibisemist nõlval raskusjõu mõjul looduslik varikalde nurk (35-45°) nõlvapüsivus (kivimi/sette nidusus) ja veereziim
Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike. Selle tulemusena langeb ka ümbritsevate alade põhjaveetase ja kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks. Põhjavee reostumine Põhjavee reostub, kui sinna satub inimtegevuse mõjul erinevad reoained. Reostusallikateks on: Väetised Lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad ja prügilad. Merevee sattumine põhjavette. Põhjavee reostumine Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Mida
rabataimestik liigivaene ja niiskuslembesed- Sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, pohl, küüvits, tupp-villpea, rabamurakas, palusammal jne. Rabamuld mineraalainete vaene, pH alla 3. Rabavesi sademetest, pruun ja mage, orgainete rikas, kõrge happesus. SOODE KASUTAMINE JA KAITSE. Soode kasutamine põllumajandusmaana, kuivendatakse drenaaziga, kasvatatakse mitmeaastaseid taimi. Ms ja SS annab pos mõju metsamaade kuivendamisel. Soid saab kasutusele võtta neid kuivendades, põhjaveetase tuleb alla viia. Soo on puhtavee reservuaar, annab rohkem hapnikku kui tarbib. MELIORATSIOON. Melioratsioon e maaparandus tegeleb viljelusmaa v metsamaa parandamisega kkk või majanduslikel põhjustel. METSAPARANDUSE OBJEKTID. Liigniisked turvasmullad. Turvasmullaks on turbalasundi bioloogiliselt aktiivne pindmine kiht, mis on läbi põimitud elusatest taimejuurtest ja on taimedele peamiseks toitebaasiks. Soomulla piires kõigub põhjaveetase, muutub niiskuse ja õhu sisaldus, siin
saagikus oleneb kasvatatavast kultuurtaimest. muldade erosioon- on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks, mille tulemuseks on ühelt poolt põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik keskkonna reostamine mullaosakestega mujale kantud toitainete näol. sooldumine ja degradeerumine-Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Kalandus Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja kalarikkuse põhjused neis piirkondades: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tsiili, asuvad mereääres, sobivad tingimused ja võimalused kalastuseks. Kalanduse vormide iseloomustus(rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük, kalakasvatus). RANNIKUPÜÜK-toimub rannalähedal, töötlemine ja müük
Aidu karjääris on osa kaevandatud alast taastatud põllumaaks, kuid otstarbekamaks osutus siiski metsakasvatus. Praegu kuuluvad kõik pealmaakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele. Allmaakaevandamine mõjutas maad eriti tugevasti siis, kui kaevandati käsitsi. Maapind vajus kuni 1 m. Kaevandamisele kaasnes põldude ja niitude kuivenemine, mis liigniisketele aladele oli isegi kasulik. Pärast töö lõppemist täituvad kaevandused veega ja kaevandamiseelne põhjaveetase võib taastuda. Praeguste tehnoloogiate korral on maa kohene vajumine märgatav ainult kombainiga kaevandataval alal, sest kamberkaevandamise puhul vajub maapind mäetööde ajal haruharva. Küll aga on ette näha kambritega kaevandatud ala kuni paarimeetrilist vajumist tulevikus, ka pärast kaevanduste sulgemist. Sellist "kahtlast" ala on juba praegu ligikaudu 100 km2. Kaevandustest ja karjääridest pumbatakse jõgedesse sadu miljoneid kuupmeetreid vett aastas
Vajalik on suhteliselt suur ohutsoon, millega kaasnevad muutused asustuses ja maakasutuses. Spetsialistide nappus. Suured ehituskulud, Eestil pole piisavalt kapitali, kaasnevad laenukulud ja ilmselt ka elektrihinna tõus. Energiamajanduse mõju keskkonnale Keskkonnaprobleemid, mis kaasnevad põlevkivi kaevandamisega Kirde-Eestis. Näitaja Karjääriviisiline kaevandamine Maa-alune kaevandamine Põhjavee reostumine Põhjaveetase langeb, kaevude veetase Suur väljapumbatava vee kogus, alaneb, sageli vesi reostub. põhjavee reostumine õlidega, fenoolidega; muutub veerežiim. Aheraine Suured aherainemäed, hävivad mullad Aheraine jääb maa alla. ja põllumaad. Pinnamoe muutus Hävib taimkate ja kaovad loomade Tekivad maapinna langatused,
. 3 Mis on põhjavesi? Põhjavee all mõistetakse maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ja lõhedes olevat vett, mis võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. Kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk, siis täitub see teatud sügavuses veega. Seejärel kaevises stabiliseerunud surveta veetase on põhjaveetase ja sellest allpool pinnases olev vesi on põhjavesi. Allpool põhjaveetaset on pinnas veeküllastunud (küllastusvöö). Kapillaarjõudude mõjul tõuseb vesi pinnase poorides põhjaveetasemest pisut kõrgemale. Ülalpool põhjaveetaset, mitteküllastunud kihis, sisaldab pinnas erineval määral vett, kuid seda pole võimalik kasutada (niiskus, seotud vesi, infiltreeruv vesi). Maapinna ja põhjaveetaseme vahele jäävat vahemikku nimetatakse aeratsioonivööks.
Enamik Eesti põllumajandus- ja metsamaid asub liigniisketel muldadel ning vajab seetõttu kuivendamist. Liigniiske muld on äratuntav kas väliste või mullaprofiilis avalduvate mullatekkeprotsessi tunnuste järgi. Välistunnused: · taimede nõrk kasv · madal saak · niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) · pinnase tumedam värvus · metsas väike juurdekasv · sfagnumsamblad · pinnavesi · kõrge põhjaveetase · pinnase nõrk kandevõime Välistunnused varieeruvad olenevalt aastaajast. Kevadel sulab lumi liigniisketel maadel kauem kui parasniisketel, sest liigniiske mulla suure veesisalduse tõttu kulub tema soojenemiseks rohkem soojust. Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal kauemaks loikudena maapinnale kui parasniiskel mullal. Suvel on liigniisketel maadel sageli udu. Taimekasv on neil maadel aeglasem
Selle tagajärjel võivad veevaeseks jääda ka suured järved. INFLATSIOON. Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvees imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. Kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem ja need on põhjavee peamised toitealad. Inflatsioon on väike, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas, ja kui põhjaveetase ulatub maapinnale- maa on sel juhul vett täis ja juurde ei saa seda imbuda. VEEBILANSS. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumine. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Lisanduda võib veel veevahetus põhjaveega, vee tarbimine jm. Seepärast on ka veebilanss avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. 6.2. Maailmameri Merevee omadused
............................. D. on mullad kõige põuakartlikumad ....................... B. lõuna põhi A. C. põhjaveetase D. TV. Ül. 1-3 Lk. 30, 7-13 lk. 31. 3. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks,
Karjakasvatuses omavad juhtivat rolli lambad, veised ning kõrbepiirkondades kaamelid. Eksporditakse puuvilla, seesamit, suhkrut, maapähkleid ja veiseid. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on väga tüüpilised võrreldes teiste Aafrika riikidega. Seoses niisutuspõllundusega on üles kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu Saheli piirkonnas, ülekarjatamisest tingitud kõrbestumine. Mitmetes piirkondades on põhjaveetase alanenud, jättes kuivale kaevud. Metsandus Metsad hõlmavad neljandiku Sudaani pindalast. Suurem osa neist on siiski hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10-25% maapinnast. Metsad paiknevad riiki kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad savannimetsad, lõuna suunas muutuvad metsad tihedamaks ja lopsakamaks ning otsapidi ulatub riik vihmametsavööndisse. Savannis domineerivad akaatsia erinevad liigid, teised levinud
Tartus rajati 1908. 1909. a Meltsiveski tiikide lähedusse puurkaevud neist kaks töötavad tänapäevani. Mis on põhjavesi Põhjavee all mõistetakse maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ja lõhedes olevat vett, mis võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. Kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk, siis täitub see teatud sügavuses veega. Seejärel kaevises stabiliseerunud surveta veetase on põhjaveetase ja sellest allpool pinnases olev vesi on põhjavesi. Allpool põhjaveetaset on pinnas veeküllastunud (küllastusvöö). Kapillaarjõudude mõjul tõuseb vesi pinnase poorides põhjaveetasemest pisut kõrgemale. Ülalpool põhjaveetaset, mitteküllastunud kihis, sisaldab pinnas erineval määral vett, kuid seda pole võimalik kasutada (niiskus, seotud vesi, infiltreeruv vesi). Maapinna ja põhjaveetaseme vahele jäävat vahemikku nimetatakse aeratsioonivööks.
Liiva mattunud küla http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/Aralsee.gif http://www.columbia.edu/~tmt2120/environmental%20impacts.htm Põldude niisutamine põhjustab • sooldumist Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. • Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. • Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. Tim McCabe http://photogallery.nrcs.usda.gov/De Muldade sooldumine Euroopas • Sooldumine on üks kõige levinum mulla degradeerumis-protsess Maal. • Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris,
* Ehituse ajal taimestiku eemaldamine, * vee kogunemine kaevikutesse süvenditesse, ajutiste teede ja mullavallide taha. Seetõttu enamus veest infiltreerub. * Leke ajutistest torustikest, veereservuaaridest, puhastusseadmetest. 13. Liigniiskuse tunnused ja pahed. Välistunnused * taimede nõrk kasv * madal saak * niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) * pinnase tumedam värvus * metsas väike juurdekasv * sfagnumsamblad * pinnavesi * kõrge põhjaveetase * pinnase nõrk kandevõime Mullaprofiilis avaldub liigniiskus mulla mineraalosa gleistumisena ja huumushorisondi toorhuumuslikkuses või gleistumises. Liigniiskuse avaldumisvormid on erinevad ajutiselt ja alaliselt liigniisketel muldadel ning pinna- ja põhjaveest põhjustatud liigniiskuse korral. Lühiaegselt liigniiskete muldade ja pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on huumuskiht tume ja sisaldab rohkem orgaanilist ainet kui parasniisketel muldadel.
puhul oluliselt puude kasvu. Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid. Boniteet V-Va. Alusmets puudub. Alustaimestikus sookail, kukemari, küüvits, murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, samblarindes valitsevad turbasamblad, kasvavad ka samblikud. Metsadest moodustavad 2%. 1.10 Kõdusoometsad Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal.
tonnile. Viiekordne suurenemine poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliikide säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas. Lähiaastatel, kui jätkub inimeste arvu kasv, väheneb niisiis ka kalasaak inimese kohta. Järelikult tuleb tulevikus kogu suurenev toiduvajadus katta maismaaressursside arvelt. Need kolm paralleelset tendentsi alanev põhjaveetase, kahanev külvipind inimese kohta ja maailmamere kalavarude ammendumine viitavad sellele, et ligi 3 miljardi võrra suureneva inimkonna varustamine toiduga muutub lähima 50 aasta jooksul üha keerulisemaks. Metsad langevad samuti inimkonna suurenevate nõudmiste ohvriks, kusjuures metsapindala on kõige rohkem kahanenud arengumaades. Metsamaa pindala inimese kohta väheneb aastaks 2050 praeguselt 0,56 hektarilt 0,38 hektarile nii rahvastiku üldise
Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike. Selle tulemusena langeb ka ümbritsevate alade põhjaveetase ja kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks. Ülemised põhjaveekihid on kohati reostunud tööstusettevõtete ja farmide lähedal, eriti seal, kus paene aluspõhi ulatub maapinnale välja. Seetõttu tuleb mõnda asulasse vedada joogivett tsisternidega. Eestis kasutatakse ka vett soojuse ära juhtimiseks põlevkivi kaevandustes iga tonni kohta kasutatakse 100 tonni jahutusvett, mis teeb Eesti maailma kõige suurima mageda vee tarbijaks inimese kohta. 2.2 Maailmas
meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike. Selle tulemusena langeb ka ümbritsevate alade põhjaveetase ja kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks. Ülemised põhjaveekihid on kohati reostunud tööstusettevõtete ja farmide lähedal, eriti seal, kus paene aluspõhi ulatub maapinnale välja. Seetõttu tuleb mõnda asulasse vedada joogivett tsisternidega. Veekogude ja põhjavee kaitse Veekaitse tagab piisaval hulgal hea ökoloogilise ning hea keemilise seisundiga pinnavee, põhjavee ning merevee olemasolu nii inimestele kui ka veega seotud ökosüsteemidele,
kasvu. Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid. Boniteet V-Va. Alusmets puudub. Alustaimestikus sookail, kukemari, küüvits, murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, samblarindes valitsevad turbasamblad, kasvavad ka samblikud. Metsadest moodustavad 2%. 9.10 K õ d u s o o m e t s a d Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal
väljakutseks kogu inimkonnale. Probleemile on püütud lahendusi leida, kuid enamik neist pole piisavalt efektiivsed või tekitavad juurde uusi probleeme. Näiteks on Hiinas hiiglaslikud tammide ehitamise projektid muutnud Kollase jõe alamjooksu vaid väikeseks ojaks. Kaevude süvendamise tagajärjel on suurenenud nende kaevude arseenisisaldus sellise määrani, mis on nii inimestele kui ka loomadele eluohtlik. Paraku ei taastu põhjavesi piisavalt kiiresti. Näiteks langeb põhjaveetase USA-s, Hiinas ja Indias pidevalt, sest nendes riikides kulutatakse põhjavett kiiremini kui see taastuda jõuab. Vett vajatakse ka toiduainete tootmisel 70 protsenti kogu maailma mageveevarudest kulub põllumaade niisutamiseks, näiteks ühe kilogrammi nisu tootmiseks vajatakse umbes tuhat liitrit vett. 2.2. PÕLDUDE NIISUTAMINE ON PROBLEEMIKS UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse,Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) on uurinud 180
Probleemile on püütud lahendusi leida, kuid enamik neist pole piisavalt efektiivsed või tekitavad juurde uusi probleeme. Näiteks on Hiinas hiiglaslikud tammiprojektid põhjustanud Kollase jõe alamjooksu väikeseks ojaks kitsenemise. Kaevude süvendamise tagajärjel on suurenenud nende kaevude arseenisisaldust määrani, mis on nii inimestele kui ka loomadele eluohtlik. Paraku ei taastu põhjavesi piisavalt kiiresti, näiteks langeb põhjaveetase USA-s, Hiinas ja Indias pidevalt, sest nendes riikides kulutatakse põhjavett kiiremini kui see taastuda jõuab.Vett vajatakse ka toiduainete tootmisel. 70% kogu maailma mageveevarudest kulub põllumaade niisutamiseks, näiteks ühe kilogrammi nisu tootmiseks vajatakse umbes tuhat liitrit vett. Põldude niisutamine on probleem: UNESCO aruandes uuritud 180 riigist ja piirkonnast kasutab 20% rohkem kui 40% uuenevatest veevarudest kastmiseks
veevaesemaks. Infiltratsioon. Osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee infiltratsioon. Kohad, kus maapinna ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem, peamised toitealad. Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes. Põhjavesi jõgede, järvede allikas, kuid võib ka otse merre globaalses veeringes tühise osatähtsusega. Veebilanss. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumist saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Veebilanss on avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. Globaalset veebilanssi
Nende saagikus väga väike. Pärandkooslusteks saab neid pidada tinglikult, sest püsivad pikka aega samasugustena ka looduslike tegurite, eeskätt põlemise ja tallamise toimel. *Kuivad nõmmerohumaad- Enamasti luidetel leede- ja leetunud liivmuldadel. Rohttaimestik liigivaene ja kidur, rohkesti kserofiilseid samblaid ja samblikke. Rohustu moodustab harva kamarat. *Niisked nõmmerohumaad- Toitainevaestel leetunud, gleistunud leetunud ja leetunud gleimuldadel, põhjaveetase suhteliselt maapinnalähedane. Rabastumise tunnusena ilmuvad taimekooslusse puhmad: kanarbik, pohl, sinikas, kukemari, samblaist karusammal ja soovildik. Nõmmlood Nõmme- ja loorohumaade vahepealsed (nn. looanaloogid, nimetatud ka rannikusürja niitudeks). Pinnakate koosneb liivast ja lubjakivitükkidest, seega lisanduvad nõmmeliikidele karbonaatsest pinnast vajavad lubjalembesed taimeliigid. Pinnakate on tunduvalt paksem kui loopealsetel
koostis. · Vee kvaliteet suletud kaevandustes ja karjäärides. · Töötleva tööstuse jäätmeist välja imbuv reostunud vesi. 34. Mida tehakse suletud karjaaride maaga? haljastatakse, istutades kas mändi või kaske (sobivaimad liigid). Kaevandus täidetakse veega. 35. Kuidas tagatakse keskkonnaohutus pärast maa-aluste kaevanduste sulgemist? metsa istutamisega. Kaevandamise lõppedes peatatakse vee pumpamine kaevandusest ja karjäärist ning varasem põhjaveetase hakkab taastuma. Nii täituvadki suletud kaevandused veega. 36. Milleks põlevkivi kasutatakse? Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. 37. Milliseid puidupõhiseid kütuseid Eestis kasutatakse? Puidupõhine biomass kujutab endast puudest või põõsastest pärinevat biomassi, kusjuures
15-40 kaupa kobaras, ADR • ‘Lumivalgeke’ – laiuva kasvuga polüantroos, väiksed valged õied tihedates kobarates, meeldiva lõhnaga. Väga hinnatud vana Eesti päritolu roos jne Mullastik ja väetamine • Enamik muldi sobib rooside kasvatamiseks. Enim sobib 35-45 cm paksune kohev huumusrikas aiamuld, pH 5,5-6,5. Teisi muldi annab struktuuri parandamisega kohaldada roosidele. Ei sobi liigniisked ja põuatundlikud liivikud ja kruusakünkad. Põhjaveetase ei tohiks suvel olla kõrgemal kui 1,2 m. Kasvukoha puudujääkidest annavad teada järgmised nähud: Mullastik ja väetamine • Lehed kollased, valkjad – kloroos, mida põhjustab raua või magneesiumi puudus • Lehe servas pruunid äärised – fosfori ja kaaliumi puudus • Lehed tuhmjalt hallikad ja pruunide laikudega – üleväetamine • Kareda veega kastmine - kloroos Bioväetislahused • Nõgese kääritis – juunis tambitakse
1.10 Kõdusoometsad- Iseloomulik on intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud ja männikud. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ja puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Mustika kõdusoo (mks) Esineb tav kuivendatud siirdesoo, harvem kuivendatud rabamuldadel; muld happeline (pH 2,5-3,8); C:N suhe väga kõrge 30-42; põhjaveetase vegetatsiooniperioodil 30-100cm. Puistu- en männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv; võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid; bon II-IV. Alusmets- hõre, esinevad pajud, paakspuu. Alusaimestik- sarnane mustika kkt taimestikule, iseloom puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kkt (jks) Tekib pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga madalsoomuldadel. Puistu-
15. Kitsas, pikliku kujuga rabas asetseb peakraav raba keskel ja sellesse suubuvad vahetult kuivendajad, laiemas rabas on otstarbekam kasutada ka kogujakraave, mis asetsevad risti peakraaviga ja nendega omakorda risti paiknevad kuivenduskraavid. Kraavivõrgu paigutus sõltub omakorda kasutatavast tehnoloogilisest skeemist. Skeemid: esitatud loengul Ehituseks kuluv aeg Rabade kuivendamisel rajatakse kuivendusvõrk järgukaupa mitme aasta jooksul. Rabaturba väikese veeläbilaskvuse tõttu alaneb põhjaveetase kraavi ääres aeglaselt ning põhjavesi avaldab kraavi nõlvadele hüdrostaatilist survet. Mida sügavam on kraav, seda suurem on ka surve. Et kraavid ei deformeeruks, tuleb nad esialgu kaevata väiksema sügavusega ning süvendada pärast esialgse põhjaveetaseme alanemist. Tavaliselt kaevatakse kraavid kolmes järgus: 1. kõigepealt talvel, kui rabapind kannab, kaevatakse põhivõrgukraavid ja 40 m vahekaugustega eelkuivenduskraavid (tulevaste kuivenduskraavude asukohta) 1.1...1.2
annaabi.ee 
