PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL Anneli Feigenbaum - 14MEHO1 Kasvukuju ja kõrgus Jrk Nimetus aprill mai juuni juuli (m) ↑ 1,5 - 2 m, püstine 1. Värd-forsüütia põõsas ↑ kuni 1,5 m, hõre 2. Harilik näsiniin põõsas ↑ 10 - 15 m, tiheda laimunaja võraga suur 3. Harilik vaher puu ↑ 15 - 25 m, kõrge 4. Saarvaher puu 5. Harilik kirss ↑ 3 - 6 m, madal puu Tuhkurenelas ↑`1,5 m, kaarjate 6. ´Grefsheim okstega põõsas ↑ 0,5 - 1 m, püstise 7
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist
Kuldsõstar Ribes aureum See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Vanematel okstel on koor hallikaspruun, noored oksad on peened, pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte
...................................6 11. SIRELITE KASVUNÕUDED...........................................................7 12. SIREL EESTIS.............................................................................7 13. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SIREL SYRINGA VULGARIS Sirel on heitlehine aeglasekasvuline põõsas või kuni 10 m kõrgunemadal puu vastakute terveservaliste lihtlehtedega ja ladvaosas laieneva võraga puu. Mõnedel sortidel on võra kitsaspüramiidjas. Õied kahesugulised, neljatised, tupp kellukjas, kroon putkjas, 4 (3-5)-osaline, tolmukaid 2, mis kinnituvad krooni siseseinale ja on tavaliselt kroonist lühemad. Sigimik kahepesaline, igas pesas kaks seemnealget. Õied asuvad suurtes püstistes, harva longus pööristes
§ Eelistab kergemat ja kuivemat maad. § Korraliku hoolitsuse juures kasvavad nad hästi nii päikesepaistel kui nõrgas varjus. § Päikesepaistel kasvavad magusamad marjad. § Sõstrad armastavad puhast ja haritud, mitte rohtunud maad. § Põhiline kasvuaeg on põõsastel kevadsuvel ja kestab 1 - 1,5 kuud. ´Jüterbogi valge´ Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates kobarates. Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel. Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel. ´Suur Valge´ Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, magushapu. Valmimisaeg: Hilisepoolne. Märkused: Põõsas suurepoolne, veidi laiuv, saagikas, rahuldava talve- ja haiguskindlusega. 'Hele' Vili: Kollakasvalge, suur. Pikkades kobarates. Sobiv nii lauamarjaks kui ka töötlemiseks. Valmimisaeg: Keskvalmiv.
vahekorras 200-300 g 10 l vee kohta. Üks kord kuus kastmisest piisab. Kobestatakse vaid umbrohtude eemaldamisel. Mulda ümber põõsa multsitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina. Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) Meil enimkasvatatud ebaküdoonialiik, pärineb Jaapani Hondo ja Kyushu saarelt. Kuni 80 cm kõrge ja kuni 1,5 m läbimõõduga tihedavõrseline, maadjate astlaliste võrsetega põõsas. Noored võrsed udejaskarvased, hiljem kaetud näsadega. Lehed munajad kuni piklikmunajad, täkilissaagja servaga, nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed neerjad, püsivad sügiseni. Õitseb mais - juunis, õied paiknevad 2-6 kaupa, telliskivipunased, kuni 3 - 4 cm läbimõõdus. Viljad kerajad, valmivad oktoobris, hapud, kollased kuni rohelised. Aastane juurdekasv 3-5cm. Külmakindel, kuid võga karmidel talvedel võib esineda külmakahjustusi
Karusmari ehk euroopa karusmari Ribes uva-crispa Inimeste tähelepanu köitis karusmari juba ammu, sest põõsas kandis ka metsiku vormina küllaltki suuri söödavaid marju. Sihiteadlik karusmarjakasvatus ja koos sellega ka sordiaretus algas 12-13 sajandil Inglismaal. Õige hoo sai karusmarjakasvatus Euroopas 16 sajandil- selleaegsetes Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid
käib mölder veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja poolesringis kaugele käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga nii kaugele kui näed sa- mets, udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all, kurb, kidur põõsas kurdab teel- mis muremõte tal? Epiteedid jõe ääres aurab lokkav hein ja märjad oksad ripuvad kurb, kidur põõsas kurdab teel Võrdlused ja kaob puude vahele - just nagu tänav silmale minu meel ja mõte nagu leheke Metafoorid koit idas veripunane männi roheline samet mets härmatises surnuvaik Isikustamised külm plaksatab ja vastab niit ja heinamaa kurb, kidur põõsas kurdab teel Kasutatud luuletused Külm
Sirel (Syringa L.) Kertu Elfenbein Luua Metsanduskool 16PKM1 2017 · Sirel (Syringa L.) on puude perekond õlipuuliste sugukonnast. · Perekonda kuulub 2025 liiki, mille looduslikuks levila ulatub Euroopast Ida-Aasiani. · Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 210 meetrit. · Suurus: 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm Võra: kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor, koor hallikaspruun, rõmeline. Noored võrsed rohekashallid või võrsed: hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed: vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õied ja õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel,
Müstiline kivi 23,juuli, mõnus suvine aeg. Linnud laulavad ja meri kohiseb. Kuum, kuum on temperatuur. Higi voolab, aga pole probleemi, väike hüpe merre ja oledki jahtunud. Järsku kuuleb Indre kaugelt enda nime. See hääl mis ütles “Indre” on kuidagi tuttav. Põõsas kohises nagu keegi oleks seal. “Mis sa kooserdad seal poiss?” küsis Indre põõsas olevalt poisilt. “Ma ei ole poiss, vaid noormees!” sähvas põõsas olev noormees. “Tohoh, nii kohe räägi võõra poisiga, kas sa üldse tead kes ma olen?”. “Loomulikult tean, sa oled Indre.”. Indre mõtles korraks, et kust see noormes teda teab. Kas ta on sugulane või sõbra sõber keda ma korraks olen näinud aga suhelnud eriti temaga pole. “Kes sa oled ja kust sa mind tunned?” küsis Indre. “ Kas sa tõesti ei saa aru, et ma olen su klassivend Aleks?”. “Oota.” Indre vastas ning varsti taipas, et see noormees ongi Aleks, tema klassivend
Kunstiteos on seotud kodulooga, sest pildil on kujutatud justkui kellegi tagaaed maakodus. Kunstnik võib räägita taolist lugu, sest ta kujutab Hollandi looduse ilu, eriti aasal kasvavaid lilli. Teos paneb meid igatsema suve ja muretu, rahuliku elu järele. See teos tekitab seoseid isiklike mälestustega, nagu lapsepõlves vanavanemate juures suvel veedetud aeg. See teos suunab meid uurima, kas ka päriselt on olemas koht, mida pildil on kujutatud. Teose peateema on meie arvates see, et põõsas on jõu, tunnete ja energiaallika sümbol. Pealkiri ütleb, et teose keskmeks on põõsas, aga ei öelda, mida selle kaudu väljendatakse ning mis põhjusel on ka muid elemente, mis samuti tähelepanu köidavad. Vahel võib kunstnik oma teosele panna pealkirja „Nimetu“, sest soovib, et iga inimene leiaks enda jaoks pildist soovitud mõtte. See teos, nagu ka enamus tema teised teosed on sarnaselt värvilahenduste poolest. Gogh kasutab suhteliselt palju sinakat ja rohelist
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased.
Noored võrsed pruunid, karekarvased. Noored võrsed varjus kollakasrohekad, valguse Pungad munajad, punakas- või rohekaspruunid, käes pruunikaspunased. ripsmeliselt karvased. Pungad ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või punakaspruunid. Võra iseloomustus Võra iseloomustus Kõrge rohkeharuline põõsas. Harud pikad peened, hargnemata. Lai, munajas, rohkesti hargnev, algab maapinna lähedalt. Alumised oksad vahel rippuvad. Koor Koor Pruunikashall, vanemas eas rõmeline. Sile, tumehall, vanas eas tekib mustjashall rõmeline korp. Vaher (Va) Lodjapuu ( ) Mage sõstar ( )
Floribundroosid stis 4-8) õiest. Õied on täidet Harkness Marigold Eelistab avatud, päikselist kasvukohta, kus on viljakas, niiske, kuid vett h Talvelõpul või varakevadel väetada, multsida. Kevadelsuvel 3 nädalaste Päritolu: Harkness; 1986 Õie suurus: 8 cm Lõhn: nõrk Õitseb: korduvalt ess Marigoldi õied on täidetud. Põõsas tiheda kasvuga, h Kõrgus/laius: 70 cm Värvus: oranzikas 'Baby Masquerade' au, Saksamaa, 1955 valt ja rikkalikult üstine 25-40 cm servadega kollane, vananenult roosakaspunased, pooltäidetud kuni täidetud 'Astrid Lindgren' Päritolu: Poulsen, Taani, 1989 Kõrgus: 120-245 cm Õitseb: korduvalt, juuni-september, kobaras 10-15 õit Kõrgus: 0,8-1,2 m Kõrge floribundroos
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates
Joonis 6. Harilik metspipar (http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=130&lang_id=et&sid=9da38bbe66779a03ec6b442 9dc0d9ac4&nocache=1293025315) 10 Joonis 7. Harilik metspipar 11 Aster (Aster) Konkreetne liik: amellaster (Aster amaellus) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2-0,6 m kõrge, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: rohtne püsik, poolkerajas põõsas Lehed: lehed rohelised, vahelduvad, piklikud, varred karvased Õied või õisikud: õied sinakaslillad Õitsemine: juuli lõpp kuni oktoober Liigi eritunnused: vähem vastupidav haigustele nakatub seenhaigustesse, vajab jagamist Kasvukoha nõuded: kasvab päikese käes, talub ka poolvarju, kasvab mistahes hästi dreneeritud aiamullas, ei talu liigniiskust, tuulevaikne või aeg-ajalt õrnalt tuuline kasvukoht Kasutamine haljastuses: rühmadena alpiaedadesse, lõikelill, ääristaim
Harilik porss Harilik porss (Myrica gale) on porsaliste sugukonda kuuluv puittaim (põõsas). Harilik porsa areaal on Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsed piirkonnad. Ta kasvab pärismaisena Eesti lääneosas, soostunud pinnasel. Kirjeldus. Taime kõrgus on 11,5 m. Ta on püstine tihe põõsas. Koor on hallikaspruun, võrsed peened, punakas- kuni mustjaspruunid, kollakate näärmetäppidega. Pungad munajaskoonilised, kattesoomusedpunakaspruuni d, heleda servaga ning kollakate näärmetäppidega. Porsal on vahelduvad lihtlehed. Lehed on äraspidimunajad, kuni 4 cm pikad, tipuosas saag ja servaga, alus pikalt kiiljas. Pealt tumehallikasrohelised, alt veidi karvased. Lehtede mõlemal küljel kollakad näärmed. Leheroots on lühike. Porss õitseb aprillis. Ta on kahekojaline liik
MAAPÄHKEL MAAPÄHKEL e. ARAHHIS e. HIINA PÄHKEL Algkodu on keskBrssiilia kuivadel kiltmaadel. Õied on kollased või valged Tihe põõsas 5060 cm kõrgune Õitsemine kestab vaid päeva. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas, maapinna lähedal. ARENG Kulturiseerimist alustati Peruus 2000 a. tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela Aasiasse ja LääneAafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba LõunaHiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis KASVATAMINE Peidab oma kaunad valmimiseks mulda, mis teeb kasvatamise keerulisemaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal.
õitseb Perekond Prunus Mandlipuu viljad Virsiku viljad Amuuri toomingas viljad Valgusnõudlikud ja kuivalembesed taimed Äädikapuu Rhus typhina AREAAL Põhja-Ameerika idaosa. SUURUS 10-12 m. VÕRA Kõrge põõsas või ümara võraga madal puu. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepruun, sile. Noored võrsed jämedad, kaetud tihedalt punakate näärmekarvadega. Pungad oranžid, soomusteta, kumerad. LEHED Vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, kuni 60 cm pikad. Lehekesi 11-31, piklikmunajad, terava tipuga, hõredalt saagja servaga, 5-12 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt karvased, leheroots karvane. Sügisel lehed punased.
Koor noores eas sile vananedes tekib suhteliselt õhuke soomusjas korp. Juurestik maapinnalähedane, mis põhjustab põuakartlikkust ja tormiheidet. Õitseb mais. Seemned valmivad oktoobris, varisevad järgmisel kevadel (märtsis). Noorelt aeglase kasvuga. Soodsates tingimustes võib saada 250 a vanaks. Tundlikud juurepessu suhtes. Külma ja pakasekindel. Noore eas tundlik hiliskülmade suhtes. Varjutaluv. Harilik kadakas Juniperus communis 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjkad, teravatipulised. Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi. Külmakindel, juurestik pinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ja kõrget temperatuuri. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Aeglase kasvuga, talub kärpimist. Puit tihe, sitke, aromaatne. Harilik jugapuu Taxus baccata
Viburnum opulus Harilik lodjapuu LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata) Joonis 1. Läikiv hõbepuu. https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_9_22621778.jpg Iseloomustus Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate lehtedega heitlehine põõsas. Ainus hõbepuu liikidest (kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii
kg põõsa kohta, eesti tingimustes täiesti külmakindel. Sile toompihlakas on põhiline puukujuline vorm, kuni 10 m, kevadel õitsemise ajal ja sügisel on liik väga dekoratiivne, ei anna juurevõsusid, seemikud sobivad hästi pookealusteks (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu 2.1. Liigi lühikirjeldus Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate lehtedega heitlehine põõsas. Ainus hõbepuu liikidest (kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival
Suvi Kreekas on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Õnneks on taimed ja loomad kohastunud selliste tingimustega. Enamusel taimedel on väikesed, rasked lehed, mis hoiavad niiskust. Loomad on põhiliselt rohumaa ja kõrbe tüüpi, kohastunud kuumale ja väga kuivale kliimale. Mõned näited: koiotid, muulad, hirved, alligaatorid, sisalikud, sarviline konn, mesilased ja lepatriinud. Kreeka moodustub kahest osast: Vahemerelisest ja heitlehelisest metsast ja kliimast. Taimed Harilik salvei põõsas Salveipõõsas kasvab kuivas kohas kus teised taimed eriti ei kasva, kuid seegi taim eelistab hästi kuivatatud pinnast varjatud aladel. Salvei põõsas on aastaringne taim sirgete, tugevate tüvedega. Salvei põõsas on hävimisohus taime liik , sest see ei kasva enam kohtades, kus ta kunagi kasvas. See on sellepärast, et inimesed on istutanud taimi, mis suudavad pärast tulekahju tagasi kasvada. Oliivipuu Oliivi puu mängis suurt rolli tsiviliseerides Vahemerelise kliimaga maad
Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 % . 11 Kasutus ja lõikamine Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus. Et seda ära hoida tuleks vanu põõsaid kevadel madalalt lõigata. Uued võrsed kasvavad väga kiiresti (Seemnemaailm). 12 HARILIK LODJAPUU Lühiiseloomustus Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) (joonis 1) on muskuslilleliste sugukonda kuuluv põõsaliik. Rahvasuus tuntakse teda ka õispuu, koerõisupuu, hullukoeramarjapuu ja leedripuu nime all (wikipedia)
siiski 2 m kõrguseks põõsaks, mis levib kiiresti ja kaldub metsistuma. Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist.
Põõsad on jõulise kasvuga umbes 60-70 cm kõrgused. Talvel taluvad külma isegi kuni 37 ºC. Marjad tumesinised, kuni 2 cm läbimõõdus. Maitselt meenutavad kännasmustika marju ning ei ole nii magusad kui `Northcountry`l. Saak kuni 4 kg põõsalt. Marjad valmivad 2-3 nädala jooksul ning vajavad mitmekordset korjamist. Väga hea sügavkülma mari. Vanu oksi hakatakse välja lõikama 5.- 7. aastal pärast istutust. `Northcountry` - selekteeritud 1973. aastal Minnesota ülikoolis. Põõsas 45-60 cm kõrge ja 70-100 cm läbimõõdus. Põõsas talub külma kuni 37 ºC. Helesinised marjad on keskmise suurusega ja väga tugeva vahakirmega. Maitselt on marjad maheda magusa maitsega meenutades ahtalehise mustika marju. Põõsasaak on 1-2,5 kg, optimaalne 3,5 kg. Saak valmib umbes 5 päeva varem kui `Northblue`l. Sort on iseviljastuv. Vanu oksi on soovitav hakata välja lõikama 5. 7. aastal pärast istutust. 'Puru' Eestis perspektiivsort
html. 04.08.2013. Seemnemaailm Lugemissaal. Bergeenia. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=262. 04.08.2013. Seemnemaailm. Kaheleheline bergeenia Bergenia crassifolia. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6633. 04.08.2013. 1.7 Lursslill (Cimicifuga) Konkreetne liik: ameerika lursslill (Cimicifuga americana) (joon. 13, joon.14) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 90-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured matid ja tumerohelised hambulised liitlehed. Õied või õisikud: pisikesed, hõbedased-valkjaskreemikad. Asetsevad pikas ja kitsas silinderjas õisikus, mis võib kõrguda kuni 2 meetri kõrgusele. Õitseb juulis-augustis. Liigi eritunnused: kasvavad aeglaselt laiali. Põõsas jääb kauaks kompaktseks ja säilitab hästi oma kuju. Praktiliselt puuduvad haigused ja kahjurid. Kasvukoha nõuded: niiske, toitainete rikas muld, poolvari.
äärislillena, taimekonteinerites, ka veekogude ja puudehõrendike juures. Kasutatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6633 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/bergeenia.htm http://miksike.ee/docs/referaadid/bergeenia_tauri.htm 1.7 Lursslill (Cimicifuga) Konkreetne liik: ameerika lursslill (Cimicifuga americana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 90-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured matid ja tumerohelised hambulised liitlehed. Õied või õisikud: pisikesed, hõbedased-valkjaskreemikad. Asetsevad pikas ja kitsas silinderjas õisikus, mis võib kõrguda kuni 2 meetri kõrgusele. Õitseb juulis- augustis. Liigi eritunnused: kasvavad aeglaselt laiali. Põõsas jääb kauaks kompaktseks ja säilitab hästi oma kuju. Praktiliselt puuduvad haigused ja kahjurid. Kasvukoha nõuded: niiske, toitainete rikas muld, poolvari.
Küpressiliste sugukond: Küpressiliste sugukonda kuulub 20 perekonda 130 liigiga, nad on ühe- või kahekojalised igihaljad puud ja põõsad. Perekondadeks eraldatakse lehtede, käbide alusel vist (pk elupuu käbisoomused avanevad, pk kadakas käbisoomused lihakad ega avane). Lehed on soomused või okkad, käbid väikesed. Kasutatakse haljastuses, puitu ning kadaka marju. Hiibapuu Thujopsis dolabrata Pärit Jaapani mägedest. Eestisse sissetoodud. 1-3,5 meetrine põõsas. Eelistab niiskemaid muldi ja suurt õhuniiskust, tahab poolvarju. Ei talu avapäikest. Võrsed laiad, okkad soomusjad, lamedad, läikivad rohelised. Käbid võrsetel püstised, pruunid, kerajad, 1,5 cm pikad. Kasutatakse haljastuses alusrinde põõsana. 16. Perekond elupuu Lehed soomusjad, emas- ja isasõisikud võrsete tipus. Käbid väikesed, ovaalsed. Igihaljad, ühekojalised puud ja põõsad. 6 liiki (harilik, hiigelelupuu). Levinud Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas
Õisikud püstisesd, harunemata või kandelaabriliselt harunenud ülemise osaga. Veronica Lehed enamasti Õied enamasti sinised Paljuseemneline Rohttaim, vastakud, harvem või valged, harvem kupar. poolpõõsas, männasjad või roosad või lillad, põõsas. vahelduvad. namasti koondunud pikka õisikusse. 1.2.1. Perekond mailane (Veronica) Ühe- kuni mitmeaastaste rohttaimede, poolpõõsaste või põõsaste perekond samanimelisest sugukonnast. Perekonnas on erinevatel andmetel 180-300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt põhjapoolkera paraskliimaga aladel, harvem troopilistel aladel mäestikes
Curriculum Vitae Name: Paul Põõsas Date of Birth: 9th March 1993 Nationality: Estonian Address: Linnamäe tee 1265 Tallinn 13912 Email: [email protected] Mobile Tel: +372 55648995 Education & Qualifications 2009-2012 Jõgeva Gymnasium, Jõgevamaa 1999- 2009 Sadala Põhikool, Jõgevamaa Additional Information Languages: Estonian- Mother tongue English- poor written and spoken Russian- communication level Finnish-baseline Computer Knowledge: Experienced user of Microsoft office products. Keen user of the internet.
· Paulus - püha Paulus (umbes 3 pKr 67 pKr) oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 3. Uue Testamendi evangeeliumide autorid · Matteuse evangeelium - apostel Matteus · Markuse evangeelium - evangelist Markus · Luuka evangeelium - apostel Luuka · Johannese evangeelium - apostel Johannes 4. Vana ja Uue Testamendi 3-4 müüdi lühikokkuvõte, seos tänapäevaga Põlev põõsas Moosese põõsas, eraldab eeterlikke õlisid, tundub päikese käes nagu põleks. Taevamanna- Tamariski (taime) hangunud mahl Kaljust vee löömine- Kalju sees on veesooned. Kui õigesse kohta lüüa, tuleb vesi välja. Jeesus tõestas oma jumalikku päritolu. Punasest merest läbiminek- (Kõrkjameri) Võimalik, et kuumade suveilmadega auras palju vett ära, see võimaldas mere läbimise. Vesi kahte lehte laiali. 5. Loomisloo ja veeuputusloo erinevad versioonid, nende ühised jooned. Loomislugu
septembris. Kasvukohad Hariliku näsiniine levila haarab suuremat osa Euroopast ja läänepoolset Aasiat. Liik on Eestis pärismaine. Näsiniine viljad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ning väga sitked. Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Näsiniin õitseb aprillis, enne lehistumist. Näsiniin aprillikuus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Näsiniin Paula Juurik 8b Elukoht · Hajusalt kõikjal Eestis · Segametsad · Puisniidud Välimus · Kõrgus keskmiselt 0,3 1,2 m · Väheharunev põõsas · Oksad ja koor on sitked · Kevadel sireli taoline taim · Roosad õied · Ei ole kroonlehti · Kinnituvad otse oksale · Sügisel oranzpunased marjad · Marjad on luuviljad nagu ploomil Mürgisus · Väga mürgine · Inimesele piisab 2 12 marjast, et surra · Hobusele suremiseks peotäiest marjadest Mürgituse tunnused · Põletab limaskesta · Süda kloppib väga kiiresti · Palavik
............................................................... 37 3 Põõsad Berberis vulgaris Harilik kukerpuu Hooldus Vähenõudlik liik mulla ja niiskuse suhtes. Sobib istutada täisvalgusesse ja talub hästi kärpimist ning linnatingimusi, kuid saab hakkama kasvamisega ka poolvarjus, venides siis üsna kõrgeks. Harilik kukerpuu on meeldiv põõsas haljastuses, neist saab istutada vabakujulisi ja pügatud hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Seal torkab ta silma kevadel ilusate kollaste õiekobarate tõttu. Sügisel on need asendunud punaste mahlakate marjadega. Sageli võime kohata kukerpuust tehtud kaunist pöetud hekki. Caragana arborencens Suur läätspuu Suur läätspuu tagasilõikamise nõuded Oskuslik lõikamine suurendab põõsa õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi vananemist
Teed soovitatakse kasutada ka vitamiiniteena. Teega võib kuristada kurku. Lodjapuu marjad aitavad südamehaiguste, kõrgvererõhu ja krampide korral. Marju saab kasutada ka verejooku peatamiseks ja tursete vähendamiseks. Venelased keedavad lodjapuu marjadest ka moosi ja teed ja valmistavad mahla. Kuivatatud marju segatakse saiajahu sisse ja sellest küpsetatakse saia. Lodjapuu on valitud ka 2013. aasta puuks. Allikad: Luuk, O. (2013). Lodjapuu, aasta põõsas. Eesti Loodus, nr 3, lk 16-19. Kõivupuu, M. (2013). Lodjapuu rahvapärimuses. Eesti Loodus, nr 6-7, lk 58-59.
Pistaatsia · Põõsas võib kasvada kuni 10 m. · Lehed 10-20 cm · Viljadeks luuvili - pistaatsia pähkel · Aastas saadakse üks kord saaki Kasvutingimused · Päike · Kasvab soolasel pinnal · Kannatab temperatuure -10°C kuni 40°C · Kuiv pinnas · Ei kannata niiskust Pistaatsia peamised leiukohad Asukoht · Algne kodumaa on Lääne-Aasia : Süüria · Leidub : · Vahemeremaades -Itaalia, Kreeka, Türgi · Aasias Süüria, Iraan, Hiina, Pakistan, Afganistan · Mujal Kalifornia, Austraalia, Mehhiko · Suurim toodang pärit Iraanist, USA-st ja Türgist Kasutusalad · Süüakse eraldi toiduna · Kasutatakse toidu valmistamisel · Tervisele kasulik vähem südamehaigusi Tervis · Ennetab pimedaks jäämist · Ennetab südamehaigusi · Aitab vähem süüa · Palju kiudaineid ja kaaliumi · Kolesterooli vastu ''Õnnelikud'' pähklid · P...
Teisel aastal muutuvad tumesiniseks kuni mustaks. Tugev juurestik on pinnapealne. Juurtel esinev mükoriisa. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Väga palju kasutakse haljastuses erinevaid võravorme. Puit on väga hinnatud, mistõttu on enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula) Sugukond: türnpuulised (Rhamnaceae) Mitmeaastane heitlehine rohkesti hargneva võraga madal kuni 8m kõrgune puu või põõsas. Tüvekoor sile, peaaegu must. Lihtlehed on vahelduvad ja terveservalised, 38 cm pikad, pealt läikivad ja tumerohelised, alt kollakasrohelised. Õitseb mai/juuni, sageli teist korda augustis. Vili on marjataoline luuvili. Külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskemaid muldi. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Puitu kasutatakse joonistussöe tootmiseks, nikerdustöödeks
..............................................................................................................................................9 Viited..................................................................................................................................................10 2 Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides Harilik kuldvihm on tavaliselt meie oludes 5-6 m kõrguseks kasvav laiuv põõsas, pärit Lääne-Euroopa tammikute ja männikute alusmetsarindest, päikeselistelt nõlvadelt, armastades lubjarikkaid muldi. Lehed on kolmetised, ovaalsed kuni elliptilised, 3-7 cm pikad, altküljelt noorelt siidkarvased, võrsed tumerohelised, karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid cytisiini) dekoratiivne põõsas
VIIR-PELARGOON Pildil oleva lille nimi on viir-pelargoon,mille ladinakeelne nimetus on pelargonium x hortorum. Lühikirjeldus: Sobib ideaalselt suvelillepeenrale ja rõdukasti. Püsik. Suurepärane kompaktne kuju. Põõsas 35cm kõrge. Leht ümar, tumeda hobuseraua kujulise laiguga. Õis kuni 2,5cm läbimõõduga. Õitseb juunist kuni külmadeni. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ``pelagros``-toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust,mis meenutab toonekurenokka. Sugukonnas ligi 250 liiki , mis pärit peamiselt Lõuna-Aafrikast. Kasvutingimused: Pelargoon on valgustarmastav, vähenõudlik, talub hästi niiskuse puudust. Parim kasvukoht on päikseline ida või läänepoolne aken
kg/h. Tööjõudlus masinaga Joonas koristades – tunnis 0,25 ha istandikku ja 0,25-0,5 tonni marju. Masinal töötab peale kombaineri 2 abitöölist kastide vahetamisel. Nõuded masinkoristuseks sobivale istandikule: Sobiv sort (püstised sitked oksad, üheaegselt valmivad ja tugevad marjad) Tihendatud asetus Põõsa alus kitsas (20-30 cm) Põõsas hõre, kuivanud ja ristunud oksteta Maapind tasane ja vallideta, rohi niidetud Saak suur, marjad kõrgemal kui 30 cm maapinnast (alates 4-5. aastast) Viimati täiendatud 29.10.07
On hea eelvili teraviljadele On tundlik põua suhtes Vajab kobedaks haritud mulda Valmib varem põlluosades, kus niiskust on vähe Kasvab hästi savimuldadel Maapähkel Kaunvili Sisaldab kaltsiumi, magneesiumi ja rauda Süüakse toorelt või röstitult Üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast On arenenud palju sorte, mis üksteisest erinevad Õied on kollased või valged Kaunad ei avane, on umbsed Kaunas on enamasti 13 seemet Põõsas on tavaliselt üsna tihe,5060 sentimeetri kõrgune Ristik Leidub nelja erinevat sorti: kassiristik, keskmine ristik, kuldristik, mägiristik, valgeristik. Kasutatakse loomadele söödaks ja rahvameditsiinis. Võib kohata igal pool. Liblikõieline taim. Aeduba Üheaastane rohttaim Valgurikas taim Suure ravimõjuga Valguse ja soojanõudlik taim Leidub mitmeid erinevaid sorte Harilik nõiahammas Kuulub liblikõieliste heintaimede hulka
rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed. esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia. 7) Käänded Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes (eesti keeles on kasutusel 14 käänet).Käänded ja nende küsimused: Kääne Küsimus Näide 1. Nimetav Kes? Mis? Põõsas 2. Omastav Kelle? Mille? Põõsa 3. Osastav Keda? Mida? Põõsast 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Põõsasse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Põõsas 6. Seestütlev Kellest? Millest? Põõsast 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Põõsale 8. Alalütlev Kellel? Millel? Põõsal 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Põõsalt
lahti ja lase kasvada Aedvaarikas Roosõieline Umbrohuvaba maa Viljakamad, Paljundatakse 2-aastane Vajab otsest huumusrikkad vegetatiivselt Püstine põõsas päikesevalgust Eelviljad: kartul Vaarika istikud Kasvab 1-1,5 (2)m Kardab külmasid tuuli Keskmise raskusega saadakse juurevõsust kõrguseks Niiskuse puuduse huumus ja õhurikkaid Enne istutamist Latv on tavaliselt lookas suhtes on väga tundlik liivsavi- ja kobestada mulda 30cm
TEOSE ANNOTATSIOON Andrus Kivirähki „Rehepapp „ on romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Teose olustik vastab 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi ning kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna. Inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Raskes olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanapagana käest. Krikus
mäestikku, Tuneesia, Liibanon, idapoolsed Vahemeremaad, Türgi, Iraak, Iraan, Afganistan, Pakistan ja LoodeIndia Kohastumised Hea ronimis oskus aitab tal jahtida linde puu otsast või põõsastest kaitsevärvus kõigusoojane Muud huvitavat... Gürsa mürk võib surmata isegi inimese Nad on väga head ujujad ja ronijad Arvukus on küllalt kõrge 1 ha esineb kuni 4 isendit Kaunis piimalill e. Jõulutäht Euphorbia pulcherrima Jõulutäht... Põõsas mäestikunõlvadel kodumaal kuni 3 m kõrgune Taime väikesed kollased õied on ümbritsetud punaste kõrglehtedega paljud jõulutähe sordid erinevad kõrguse, lehekuju ja kõrglehtede värvuse (roosad, valged, rohekad) poolest. piimalilleliste piimmahl on mürgine Levila Jõulutähe kodumaa on Mehhiko Kohastumised Vajab lühikest päeva ja pikka ööd, et õitseda vajab vähe vett Kasutatud kirjandus Toalilled kirjastus Valgus 1980 a.
Puuvillapõõsas Laura Leon 11A U 40 liigiga üheaastaste kuni püsikute perekond kassinaeriliste sugukonnast. Viljaks kupar, milles on tselluloosikiududega kaetud seemned. Õied määrdunud valged, kollakad või oranzid. Majnduses kasutatakse põhiliselt nelja liiki. Päritolualaks ameerika. Majanduses kasutatavad liigid induse puuvillapõõsas: Aafrika, põõsas kuni madal puu. rohtne puuvillapõõsas: PõhjaAafrika, IdaAasia,India, rohttaim. harilik puuvillapõõsas: Ameerika mäed. peruu puuvillapõõsas: Antillid Kasvatamine Troopilistes piirkondades. 1,8 m kõrguseks (meie tingimustes 50 cm). Niiske, kuid vett hästi läbilaskev pinnas. Valge soe kasvukoht. Paljundatakse seemnete või istikutega. Kasutamine Tekstiilitööstus: denim,fliis... Kalapüügi võrgud Kohvi filtrid, telgid, paber
lühikarvased . Lehtedeks on sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed, mis on 35 tömpja hõlmaga ja kuni 5 cm pikad . Lehed on helerohelised ja ripsmeliselt jämedalt saagja servaga . Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks . Kuldsõstar õitseb mais .Õied on kollased või oranzid ning paiknevad 515 kaupa kuni 7 cm pikkustes rippuvates kobarates . Õied lõhnavad meeldivalt . Lihakas paljuseemneline vili valmib augustis ja on musta või punakaspruuni värvi . Põõsas on 23 meetrit kõrge ja väheharunev . Kasvutingimused, paljunemine ja kasutamine : Kuldsõstar kannatab väga hästi külma, kuid on valgusnõudlik . Paljuneb väga hästi vegetatiivselt, pistikutega ja seemnetega . Muld peaks olema viljakas ja parasniiske .Kuldsõstart kasvatatakse marjade saamiseks, kuid kasutatakse ka haljastuses . Marjad on söödavad ja hapukasmagusad . Marjad sisaldavad suhkrut, Cvitamiini ja Avitamiini. Marjad on kuni 0.8 cm läbimõõduga . Eestis kasvatatakse
Eesti metsalilled Näsiniin: Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ja väga sitked. Talbjad või süstjad lihtlehed on koondunud tihedamalt võrse tippu. Hallikasrohelised lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Lehed on noorelt servast ripsmelised
Geura- geograafia (õpetab Masa! ). WC: Kemps-lühend kemmergist. Kergendusministeerium- WC. Peldik- WC. Pelts- tüdrukute WC. Haisukas- poiste WC. Kosmonaudi kiiver- meeste vetsus olev pisuaar. Politsei: Kits-koputaja. Mõmmi- metsatukkas istuv politsei. Võsa-Ninja- politsei kes istub põõsas. Sõber-iroonia. Shaakal-politsei. Sinine pedekas marsilt-politsei. Vana Naine: Mutt- vanamutt. Moor- vanamoor. Muld- küüniline ütlus väga vana naise kohta. Kämps-värdjas vanamutt. Korts-eriti kortsus vanamutt. Sapakas-vaevalt liikuv vanake. Autod: kõrvadega seebikarp-zaz 968 30 kW mootoriga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
