Juuli 18 16,4 14,9 August 9 8,3 7,7 September 7,2 7,8 8,1 Oktoober 4 5,8 7,8 November -6,2 -4,4 -2,4 Detsember 4,8 6,6 8,6 Leidsin küsimustele vastused: a) Kõige enam mõjutab aastast õhutemperatuuri dünaamikat kuusiku puistu, sest kuusikus on tihe võrastik, mis takistab soojuse kiirgumist maapinnalt ehk jahtumist ning puuvõra takistab päikesekiirguse jõudmist maapinnale. b) Suvel, soojal aastaajal on metsas kuu keskmine õhutemperatuur madalam, sest puistu oma võrastikuga takistab päikesekiirguse jõudmist maapinnale. c) Mida valgusnõudlikum on puistu, seda tihedam on tema võrastik. Mida tihedam on puistu, seda rohkem ta metsa temperatuuri tasandab. Ülesanne 4
heletaiga (venekeelne nimetus tuleneb okaste värvusest, eriti lehisel). Tumetaiga on tsonaalselt laiema levikuga ja moodustab okasmetsavööndi ka paljudes mäestikes. Seda iseloomustab üherindeline puistu väga varjusallivast ja tiheda okastikuga okaspuust (ühest, harva kahest kuuse- või nululiigist; Siberis lisandub neile siberi seedermänd, Põhja-Ameerika okasmetsades tsuuga ja ebatsuuga). Tihe võrastik loob omapärase mikrokliima, mis kaitseb allpool kasvavaid taimi tugeva kiirguse, tuule, auramise ja temperatuurikõikumise eest, kuid ühtlasi pidurdab kasvu, õitsemist ning seemnelist uuenemist (ka edifikaatoritel endil). Võraalune valgusvaegus on arendanud mükotroofsust ja mõjutanud üleminekut saprotütismile, nagu see on hästi jälgitav käpalistel ja uibulehelistel. Kui kooslus
valgustingimusi parandada. Valgustusraie kuusikus Nõuab noorest peast palju hooldust. Esimesed 10 aastat võib lehtpuu välja raiuda. Puhtkuusikus tehakse valgustusraiet vaid siis, kui noorendik on väga tihe (üle 10 000 tk/ha). Valgustusraie kuusikus Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks reljeefi madalamates osades, tuleks kattev puistu ära raiuda võimalikult hilja või jätta kasvama üksikuid harvalt paiknevaid lehtpuid, millede võrastik takistab soojuse väljakiirgamist ja ei lase sellega temperatuuril alla 0 langeda. Valgustusraie kuusikus Valgustusraie kuusikus Kasvama jäetakse kuusest nooremad ja väiksemad lehtpuud. Kui kuusel on vanuseline eelis (ca 810 aastat) lehtpuu ees, siis tekib tulevikus enamvähem sama kõrgusega segapuistu. Harvendusraie kuusikus Puhtkuusikus minimaalselt. Tihedat kuusikut võiks raiuda kahes jaos, siis on valgussokk väiksem.
Kui kuuse ladvavõrse juurdekasv on suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn positiivne juurdekasv), siis on kuuskedel valgust vähemalt rahuldavalt. Kui külgokste juurdekasv hakkab ületama ladvavõrse juurdekasvu (nn vihmavarjukuused), näitab see, et on vaja valgustingimusi parandada. Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks reljeefi madalamates osades, tuleks kattev puistu ära raiuda võimalikult hilja või jätta kasvama üksikuid harvalt paiknevaid lehtpuid, millede võrastik takistab soojuse väljakiirgamist ja ei lase sellega temperatuuril alla 0 langeda. Kasvama jäetakse kuusest nooremad ja väiksemad lehtpuud. Kui kuusel on vanuseline eelis (ca 8-10 aastat) lehtpuu ees, siis tekib tulevikus enam-vähem sama kõrgusega segapuistu. Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. Harvendusraiet tehakse puistus, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm
rikkalikumalt seemneid kui metsas kasvav puu. - Ka juurestik on vabalt kasvaval puul paremini arenenud, kui puistus kasvanud puul. Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise v õ r a s t i k u, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Asjaolu, et puud paiknevad üksteise lähedal, loob nende kasvuks teistsugused tingimused kui vabalt kasvavatel puudel. Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega teineteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa ka neid kandvate okste kuivamise. Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb kõige rohkem puuliigist, aga ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) toimub see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi
Metsa tasandav mõju temperatuurile on eriti tugev suvel. Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata alal. Metsa mõju temperatuurile oleneb aasta- ja kellaajast, puistu liitusest, koosseisust ja vanusest. Puistu vananedes mõju väheneb, sest siis puistu hõreneb. Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile. Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik, sammalkate ja metsakõdu takistavad mulla jahtumist; 2) lumekate on metsa all kohevam, siis sulab muld paksu lumekatte all soojuse mõjul. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti. 5
tormikahjustatud alade servades Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile Puistu mõju õhu ja mulla temperatuurile oleneb: • aastaajast • puuvõrade liitusest • puuliigist • puistu vanusest Mets avadlab tugevat mõju ka mulla temp, see võib olla kahesugune: 1. talvel on metsamuld soojem ja külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Seda järgm põhjustel: - võrastik takistab soojuse kiirgumist mullas - sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad mulla jahtumist - lumikate on metsa all kohevam 2. metsamuld võib olla enam külmunud kui metsata alal. - lumi on jäänud puude võradesse ja maapind metsas pole lumega kaetud Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri – mõjutab toitainete ringet – võib kahjustada juuri
november -6,2 -4,4 -2,4 detsember 4,8 6,6 8,6 Küsimused ja vastused: a) Millise puuliigi puistu mõjutab aastast õhutemperatuuri dünaamikat enam ja miks? Kõige enam mõjutab aastast õhutemperatuuri dünaamikat kuusik, kuna tegu on varjutaluva puuliigiga, ei ole kuuse võra laasunud nagu männil ning seetõttu pääseb maapinnale männikuga võrreldes vähem valgust maapinda soojendama, lisaks takistab tihe võrastik soojuse kiirgumist mullast, mis muudabki aastase õhtutemperatuuri muutuse stabiilsemaks. b) Miks on suvel, soojal aastaajal metsas kuu keskmine temperatuur madalam, kui samal ajal lagedal? Metsas on jahedam, kuna seal on tekkinud puistu tõttu mikrokliima, mille põhjused on sarnased eespool vastatud küsimusele. Üheks põhjuseks võib olla ka metsapuude transpiratsioon kuumadel suvepäevadel.
Metsas kasvava puu läbimõõtväheneb aeglaselt: tüvi läheneb omakujult rohkem silindrile. Tüve vormiarv on metsas kasvaval puul suurem. - erinevused kajastuvad samuti puude viljakandvuses: üksikult kasvav puu viljub varem ja annab rikkalikumalt seemneid kui metsas kasvav puu. - ka juurestik on vabalt kasvaval puul arenenud. Erinevused on tingitud sellest, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise võrastiku, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Võrastik laseb lähestiku kasvatele puudele vähe valgust läbi. Mõndades kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, mis toob kaasa neid kandvate okste kuivamise, aga mis kindlal valgustatusel see toimib, oleneb erinevatest puuliikidest ning ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) toimub see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad
mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu kasv on pidurdatud. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse. Siit tuleb hooldusraie üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on kõige optimaalsem antud puuliigile. 4. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka sanitaarne seisund. Puistutesse jäävad alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust
jooksul küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse. Siit tuleneb hooldusraie üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on kõige optimaalsem antud puuliigile. Metsa harvendatakse nii palju, et allesjäänud puude võrastik oleks piisava pikkusega maksimaalse puiduproduktsiooni tagamiseks ja samas piisavalt tihe, et tagada puude laasumine ja kvaliteetse puidu moodustumine. (Orienteeruvad võra optimaalsed pikkused on: mänd 1/3, kask 1/2 ja kuusk 2/3 puu kõrgusest). Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud.
rohkem ja seeläbi nende juurdekasv suureneb. 2) puistu liigilise koosseisu reguleerimine 3) Optimaalse tooltlikkusega võrastiku loomine kui puude kasvavad tihedalt koos siis nende võrad on lühikesed ja lehti või okkaid vähe, samuti pole hea ka liiga pikad oksad, mõlemal juhul pole lehtede ja puu mass tasakaalus ning seetõttu ei saavuta puu oma parimat tootlikkust. Tänu hooldusraietele kujundatakse erinevatele puuliikidele sobivaim võrastik. 4) valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud paraneb puitu kvaliteet, paraneb sanitaarne seisund sest haigustesse nakatunud puud raiutakse. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1) täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel kui nt ühes puistus ei tehta hooldusraiet ja teises tehakse siis lõppkokkuvõttes saab suurema
Enamus loometsi saartel on suuremal või vähemal määral sekundaarsed, olles tiheda asustuse tõttu peaaegu alati mõjutatud karjatamisest ja valikulisest raiest. Ka mere alt vabanevad maad võeti kasutusele karjamaadena ning võsastusid või kadakasse kasvasid nad alles pikema aja jooksul. Puiskooslused võeti tihti kasutusele puisniitudena, s.t. niidule jäeti kasvama ohtralt puudegruppe ja põõsaid. Puisniitudel varuti söödavihtu ja tarbepuitu, võrastik aga kaitses õhukest, alles arenevat mullakihti läbikuivamise eest ning võimaldas sellisest hõredast metsast heina varuda. Puisniite tekkis ka jõelammidele, kus üleujutused taastasid heinaga äraveetud orgaanilise aine ning luhahein kasvas jätkuvalt lopsak Lammipuisniitudel kasvavad enamasti pikaealised ja üleujutustele vastupidavad puuliigid nagu tamm ja sanglepp; iidsete voolusängidevallidel on ka teisi laialehiseid puuliike ja humalaga
- Ka juurestik on vabalt kasvaval puul paremini arenenud, kui puistus kasvanud puul. Erinevuste põhjused on selles, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise v õ r a s t i k u, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Asjaolu, et puud paiknevad üksteise lähedal, loob nende kasvuks teistsugused tingimused kui vabalt kasvavatel puudel. Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega üksteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohas on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed) surevad ja kuivavad ka neid kandvad oksad. Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb puuliigist ja ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) läheb see kiiremini kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Seda protsessi nimetatakse tüve l a a s u m i s e k s.
puistu oma arengu jooksul küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse. Siit tuleneb hooldusraie üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on kõige optimaalsem antud puuliigile. Metsa harvendatakse nii palju, et allesjäänud puude võrastik oleks piisava pikkusega maksimaalse puiduproduktsiooni tagamiseks ja samas piisavalt tihe, et tagada puude laasumine ja kvaliteetse puidu moodustumine. (Orienteeruvad võra optimaalsed pikkused on: mänd 1/3, kask 1/2 ja kuusk 2/3 puu kõrgusest). 4. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. Selle
Määb ida tugevam tuul, seda enam tuleb pöörata tähelepanu allatuult suunas kustutamisele ja seda vähem on muret vastasküljega. Klassikaline põlenguala on pirnikujuline, selle süttimiskoht jääb ,,pirni" kitsamasse kohta. Mida tugevam tuul, seda väljavenitatum on tulekahju konfiguratsioon. Pinnatuli Pinnatuli on kõige sagedasem, kõigist ülalnimetatutest esineb seda 90-95% juhtudest. Pinnatuleks loetakse ka nende metsakultuuride ja noorendike põlemist, kus puude võrastik on alles rohttaimestiku ja maapinnal oleva risuga läbipõimunud. Põlemisel tekib pinnatulele iseloomulik maapinnast puude latvadeni ulatuv tulerinne. Kui noorendikud on veel alla 3-4 m kõrged, ei ole selle põlemisel selget piiri pinna- ja ladvatule vahel. Laasunud puude alt võib pinnatuli läbi minna, ilma et latva läheks, samas veel laasumata puud süttivad üleni ja hävivad tules. Keskealisi puistuid ründavad tavaliselt
Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise võrastiku, mistõttu ökoloogilised tingimused muutuvad. Asjaolu, et puud paiknevad üksteise lähedal, loob nende kasvuks teistsugused tingimused, kui vabalt kasvavatel puudel. Puud varjavad üksteist külgedelt ja sunnivad seega teineteist kasvama kõrgusse. Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa ka neid kandvate okste kuivamise. Millise valgustatuse juures see toimub, oleneb kõige rohkem puuliigist, aga ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) toimub see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg)
kus on kuiv turvas või paks kõdukiht.14 Pinnatuli ,,Tulekahju liikidest on pinnatuli kõige tavalisem, moodustades 90...95% metsapõlemiste üldarvust. Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad, risu. Pinnatulekahju võib esineda iseseisva tulekahjuna või koos ladva- või maatulekahjuga. Pinnatuleks loetakse ka nende rohurindest juba välja kasvanud metsakultuuride ning noorendike põlemist, kus puude võrastik on alles rohttaimestiku ning maapinnal lasuva risuga läbi põimunud."15 Pinnatule kategooriad Tabel 2. Kiirelt ülepõlev pinnatuli.16 Põlemise intensiivus Tule levimiskiirus Leegi kõrgus Söestumise kõrgus puutüvedel Nõrk Kuni 1 m/min Kuni 0,5 m Kuni 1 m
on selleks reeglina kuusk). metsakorralduse) andmetel. Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see puude võrad moodustavad üldise kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinda puude hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid kõrgus on 4m. põhjal saadud (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa Tavaline kaherindeline puistu on arukaasik kuuse mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused ka neid kandvate okste kuivamise
muutub puistu küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt ka kasvukoha ressursse. Siit tuleneb HR üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on kõige optimaalsem antud puuliigile. Metsa harvendatakse nii palju, et allesjäänud puude võrastik oleks piisava pikkusega maksimaalse puiduproduktsiooni tagamiseks ja samas piisavalt tihe, et tagada puude laasumine ja kvaliteetse puidu moodustumine. (Orienteeruvad võra optimaalsed pikkused: mänd 1/3, kask 1/2 ja kuusk 2/3 puu kõrgusest). 3. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud.
annaabi.ee 
