Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Locke(Empirism) - teadmised pärinevad kogemusest. Väline keskkond ja kasvatused 8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel.-Nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada
Haistmist reguleerivad umbkaudu 1000 erineva retseptori tüüpi. Maitsmismeel tugineb ainult viiele tüübile (soolane, hapu, magus, mõru, umami). Toidu puhul on olulisem haistmine. Suur osa sellest, mida me kutsume maitsetajuks – ja mis on seega tähtis tegur meie toidu valikus (ja nautimises) – hoopiski haistmine. 7. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad „lukku” ning võib tunda ka valu? Kohateooria (Hermann von Helmholtz) – närvisüsteem on võimeline helikõrgust tuvastama pelgalt vaid jälgides, millises basilaarmembraani piirkonnas toimum kõige suurem liikumine. Heli kõrgust näitab deformatsiooni maksimum. Deformatsiooni maksimum asub ovaalaknast erinevatel kaugustel
Mina ei ole ülimaitsetundlik, kuna joon kohvi ja armastan süüa teravaid toite. Ülimaitsetundlikuid inimesi on 25%, keskmiseid 50% ja mittemaitsetundlikke 25%. Ülimaitsetundlikkus tähendab seda, et maitsenäsade arv keelel on suurem kui teistel ja mõru/hapu vms maitsete tundmine on intensiivsem. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada? Kuidas ning miks? Puutetundlikkuse ja valu mehhanismid: ● ohu mõistmine ( nt kuum vesi või pliit) ● õnnetuste ära hoidmine ( nt põletus) ● õige kehatemperatuuri hoidmine ● esemete ära tundmine Valu algab tavaliselt aktiivsusest notsitseptorites ( nahas olevad retseptorid, millel on vabad närvilõpmed ning mis reageerivad nii erinevatele koekahjustustele kui ka ekstreemsetele temperatuuridele). Valutunne väheneb, kui toimivad ained morfiin ja kodeiin, sest need takistavad närviimpulsi
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid
2.) Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) 3.) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) 4.) Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma. 12. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? Toidu maitse 13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu? 1) stiimuli vastuvõtt retseptorites 2) transduktstioon ja kodeerimine 3) aju (esmane kuulmisala tempraalsagaras) Broadmanni kuulmisalad 41,42 14. Kirjeldage heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) 20-20 000 Hz.
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale
1. Nimeta inimese meeled Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv, ja kirjelda eraldi iga retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud. meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info
Meeleelundite talituse üldpõhimõtted on sarnased Sensoorne kodeerimine ning transduktsioon. Sensoorne adaptatsioon. Kuidas nimetatakse protsessi, kui inimene keerutab pidevalt aga pea ei hakka enam ringi käima? Sensoorne kodeerimine Sensoorne adaptatsioon Sensoorne transduktsioon Inimene muutub tuimaks. 4. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Kui aisting on füsioloogiline protsess siis taju loeme psühholoogiliseks protsessiks. Taju on protsess mis tekib ajus aistingu järel. Näiteks aisting võib olla liiliate lõhn aga taju on see kui kujutame konkreetselt ette liilia õit, liilia värvi jms. millele see lõhn kuulub ( kui kuulub, sest tegemist võib olla ka parfüümiga seostame seda aga lillega) 5. Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi.
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal
4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field); intermodaalsus või supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. 5. Kirjelda näite abil, mida tähendab "sõlmimisprobleem" teadvuseteaduses?
nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide võnkumine. Heli võimendub ning seejärel saadetakse signaalid ajju, kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras, peale
Unenäod mõistagi tulevikku ei ennusta. Neid võivad ilmneda inimeste soovid, mured, tundmused, allasurutud tungid, ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, siis võib hiljem üht-teist unenäost ka täide minna, kuigi selle täidemineku tingis tegelikult asjade loomulik käik. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju - esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Aisting meelelise tunnetuse lihtsamaiks vormiks, milles antakse välismaailma esmete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temp jne. Tajuomadused piirid, kujunemise aeg(närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus), püsivus e konstantsus, ruumilised vastasmõjud, ajaline
tõenäoliselt kõige intensiivsemaid unenägusid . Evolutsiooniline hüpotees( unenäod on evolutsiooni kõrvalprodukt ehk une epifenomen, millel puudub adaptiivne funktsioon.), Õppimise hüpotees, Unustamise hüpotees (mittevajaliku unustamine), Kõrvalprodukti hüpotees( ajurakkude juhuslik stimulatsioon) 17. Mis on taju? on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest Aisting? on psüühiline protsess ehk meeleelundile toimivast stimulatsioonist aru saamine Millised on põhilised tajuteooriad? Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria, James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? 1. Tajul on piirid, Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus- 300 ms), Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest,
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru
kontrastid - stiimulite vastastikmõju ajas (nt sensoorne adaptatsioon) ja vastastikmõju asukohas (nt lateraalne pidurdus). Lateraalne pidurdus – neuronite vahelise vastastikmõju muster visuaalses süsteemis, nõnda et ühe neuroni aktiivsus pidurdab selle neuroniga kontaktis olevate kõrval asuvate neuronite aktiivsust. Akromatopsia (värvipimedus): kaasasündinud (koonuste düsfunktsioon) või omandatud (ajukahjustus). Aisting (sensation) Füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt ) Taju - Psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt ) Taju on protsess, mis organiseerib aistingud tähenduslikeks objektideks ja sündmusteks
1. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE 2)
Mõned ajutüves paiknevad tuumad hoiavad ulatuslikke piirkondi eesajus enda kontrolli all aksonitega, mis piki kulgu kohati laienevad ja vabastavad virgatsainet. Viimane imbub ajukoes laiali ja erutab kõiki ettejäävaid neuroneid, millel asuvad seda virgatsainet äratundvad retseptorid. Nii suudab isegi ühestainsast neuronist vallandunud tegevuspotentsiaal mõjustada silmapilk ajukoore närvirakke otsmikusagarast kuklasagarani. Selline mehhanism osaleb püsiva tähelepanusäilitamisel ja tähelepanufookuse vahetamisel. · Mis on neurotransmitter? Neurotransmitterid e virgatsained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Neid aineid sünteesitakse ja säilitatakse närvilõpmetes, erandiks on endopioidid või neuropeptiid, mis sünteesitakse närvirakukehas ja kantakse aksonit pidi närvilõpmesse.
Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused, mured, alla surutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, võib unenägude täideminek olla tegelikult asjade loomulik käik. 15.Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste.
Aisting Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine) aistingutest ja teadvustatud aistingutest. Algühikuks on aisting Kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus)- füüsiline side olemas Distantne (nägemine, kuulmine ja haistmine) Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad
Teadvuse omadused: · Kvalitatiivsus iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma "tunnet" ehk kvaliteeti · Subjektiivsus, omavaatelisus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste või loomade poolt; teatud viis kuidas maailm ilmneb just meil · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki · Transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna või teadvusena; me ei aisti neuroneid vaid aistime ärritajaid ja objekte Selektiivsus Ühtsus Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine. Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine Käesoleva hetke märgistamine Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine Loovus Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Eneseteadvus on iseendast teadlik olemine ja arusaamine ehk kõik see, mida
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde. Taju seejuures on siis psüühiline protsess, kus aistingutest tulenev info ajus meeleliseks keskkonna tunnetuseks muutub. Näiteks tomati sattumine vaatevälja. Esimene info on muidugi visuaalselt kättesaadav info, kui ei ole tegemist pimetestiga. Kuna tomat on tavaliselt toonilt punane ja
PSÜÜHILISED NÄHTUSED Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel.
ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. 14. Mis on taju? Aisting? Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Taju ei ole aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-,
Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida
talletada (unustamise hüpo); ajurakkude juhuslik stiumeerimine (kõrvalprodukti hüpo. Freud: manifestne unenägu (päeva sündmused, uneaja mõjutused) ja latentne sisu (manifeste unenäo sisu taga peitub latentne sisu ehk alateadlikud soovid ja vajadused) Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psühhilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilti tegelikkusest. Aisting annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. (tavaline tool. Näeme selle pruuni värvust (nägemisaisting), tunneme selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting „ei ütle“, et tegemist on tooliga – ei peegelda eset tervikuna). Jaotatud meeleelundite järgi – puuteaisting, nägemisaisting jne. Lisaks temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingud.
Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademiline psühholoogia- tugineb t
Füüsikaline stiimul muutub meele organi abil närvisignaaliks transduktsiooni protsessis Peale transduktsiooni toimub sensoorne kodeerimine-sissetuleva inf omadusi kodeeritakse spetsiifiliseks Meelte erisamine toimib lihtsalt- erine sisend stimuleerib erinevaid sensoorseid närve ejl retsepotoreid Erinevused üheainsa meelde piirdes nt hapu v magus onkodeeriud selle meele närvirakkudes olebate seriidiliste erutuste mustrite poolt(mustrite teooria) AISTING Sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tegevusest nt ilm reageerib erinevalt hämara ja ereda valguse puhul, kui neid mõjutavad ka stiimuli muutused Sensoorne adaptsioon-stiimuliha harjumine kui saa stiimulit esitatakse pikema aj jooksule, meie tundlikkus stiimuli astu väheneb Milleks?- tuttavale stiimulile anname vähem sensoorset kaalukust, et saaks paremini reageerida muutustele. Evolutsiooniline nägemine NÄGEMINE
süü, kadedus, tänulikkus, moraalne viha. Emotsionaalne hinnang on reflektiivne protsess, mille vahendajaks on nt negatiivsete emotsioonide korral mandelkeha ja positiivsete korral juttkeha. Teisene hinnang kui kõrgem kognitiivne protsess. Inimesed konstrueerivad oma emotsioone sõltuvalt indiviidi varasematest kogemustest ja kontektist ja selle protsessi korral esineb aktivatsioon paljudes erinevates ajupiirkondades. Emotsionaalse reaktiivsuse areng- mingi emotsiooniga seotud närviringi tundlikustumine ebatabalise elusündmuse tagajärjel või alatalitlus olulistel arenguetappidel saadud ebapiisava stimulatsiooni tõttu. Imikueas kogetud tugevate emotsioonide kontekst klassifitseeritakse ohtlikuks mandelkeha tasandil ning et narratiivseid mälestusi talletav hipokampus ja ratsionaalse analüüsiga tegelevad ajukoore piirkonnad ei ole
59. AIDA mudel. A ttention I nterest D esire A ction 60. Sensoorne mälu. Funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. 61. Lühiajaline mälu. Mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganeist, sensoorsest mälust ja põsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, aajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Ta mehhanismiks on püsimäluühikute valikuline aktivatsioon, mis toimub tähelepanumehhanismide kontrolli all. 62. Pikaajaline mälu. Talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, 14 seostamine varaseaga või siis vähemasti tugevad elamused
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviorism- on psühholoogia s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
