Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria tervisepsühholoogia - 13 õppematerjali

Psühholoogia >> Tervisepsühholoogia
tervisepsühholoogia - uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel
thumbnail
7
docx

Tervisepsühholoogia eksam

Alustatud laupäev, 27 august 2011, 12:27 Lõpetatud laupäev, 27 august 2011, 12:42 Aega kulus 15 sekundit Hinne 8 out of a maximum of 11 (73%) Küsimus 1 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495956&qub 0 Question text 3 Tervisekäitumise muutmise tõenäosust suurendab see kui inimene: Select one: a. kui inimene hindab oma konkreetset käitumist tervisele ohtlikuks b. inimene usub, et konkreetse käitumise muutmine vähendab ohtu tervisele c. inimene usub, et suudab enda käitumist muuta ja seda väärtustavad ka tema jaoks olulised inimesed d. kõik vastusevariandid on õiged Feedback The correct answer is: kõik vastusevariandid on õiged. Küsimus 2 Väär 0 punkti 1-st 0 qaid=495954&qub 0 Question text 3 Täida lünk õige vastusega. Lazaruse stressi transatksiooniline mudel rõhutab.... olulisust. Select one: a. subjektiivse hinnangu...

Tervisepsühholoogia
218 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vahetustega töö mõjud tervisele.

MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala Liis Peet VAHETUSTEGA TÖÖ MÕJUD TERVISELE Referaat Tallinn, 2008 Vahetustega töö mõjud tervisele- 2- SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 MEETODID........................................................................................................................... 5 TULEMUSED........................................................................................................................7 VIITED...

Tervisepsühholoogia
74 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rasvumine

1 Ülekaalulisus ja rasvumus on möödunud kahe aastakümne jooksul dramaatiliselt kasvanud. Enam kui pooled ameeriklased on praeguseks ülekaalus või rasvunud. RASVUMIST võib defineerida kui liigse rasva kogunemist organismi sellises ulatuses, et sellega kaasnevad tervisele negatiivsed tagajärjed. Inimene arvestatakse rasvunuks, kui tema keha rasvasisaldus on võrdne või ületab 30-35% naistel ning 20-25% meestel. Ideaalkaal. Kindlustusfirmad on statistiliste andmete põhjal koostanud tabelid ideaalkaalust ja suremuse määrast. Rasvumise määratlemisel kasutatakse kaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeks (KMI) on saavutanud üldist heakskiitu ja on eelistatuim meetod ülekaalu mõõtmiseks. Kehamassiindeksit arvutatakse valemiga kg/m2 ehk kaal jagatakse pikkuse ruuduga, kusjuures pikkus on arvestatud meetrites. Kuid KMI ei tee vahet keha ra...

Tervisepsühholoogia
154 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Enesekäitumise muutmine

MAINORI KÕRGKOOL ENESEKÄITUMISE MUUTMINE Kodutöö Juhendaja: Kaidi Kiis TALLINN 2010 Sissejuhatus Tänapäeval ei leidu naljalt kedagi, kes oma kehakaaluga rahul oleks. Mina pole samuti rahul. Seega hakkan muutma oma söömisharjumusi ja kavatsen kaalus alla võtta. Toitumistavade tervislikumaks muutmisel oleks esmane ülesanne toiduportsjoni vähendamine, teine samm rasvahulga kahandamine ning kolmas söögi valmistamisel kasutatavate rasvade vähendamine. Oluline on süüa teatud intervallide järel, sest see tagab organismile pideva energia juurdevoolu ning hoiab seedeelundeid püsivalt töökorras. Oluline on ka söömisele keskenduda ja manustada toitu võimalikult aeglaselt. Kiiresti ahmides võib kergesti süüa liiga palju ja eneselegi märkamatult saab kõht ülemäära täis. Dieediks valmistumine Juba kaua on vaieldud selle üle, milline on parim viis kaalus alla võtmiseks ja saavutatud kaal...

Tervisepsühholoogia
87 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tervisekäitumise muutmise projekt

MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Indrek Semm Tervisekäitumise muutmise projekt Referaat Juhendaja: Piret Einpaul Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. KEHALISE AKTIIVSUSE SUURENDAMINE...............................................................4 2. ebatervisliku toitumise asendamiNE tervislikumaga......................................................... 7 KOKKUVÕTE......................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKMATERJALID.............................................................................. 10 Lisa 1. Lisa pealkiri.............................................................................................................11...

Tervisepsühholoogia
221 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Juhtumi analüüs - Personalijuhtimise eriala

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Juhtumi analüüs Koostas: Reelika Setskova Juhtumi analüüs 2011 JÕHVI Eriku pikkus 178 cm ja kehakaal 95 kg viitavad ülekaalule. Tema kehamassi indeks on 30. Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame- veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon.(Allikas:http://kehamassiindeks.com/). Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Maarika puhul siis vastavalt 98: (1,78 x 1,78) = 29,98 ümmardatult 30. Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse t...

Tervisepsühholoogia
81 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Enda tervislikukäitumise muutmine

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala ENDA TERVISLIKUKÄITUMISE MUUTMINE Projekt Koostas: Reelika Setskova Juhendaja: Kaidi Kiis JÕHVI 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ÜLEKAALULISUSE ENNETAMINE........................................................................4 2. TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIMÕTTED...

Tervisepsühholoogia
59 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Erektiilne düsfunktsioon e. erektsioonihäire

Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut Irma Mäss SPSin2 EREKTIILNE DÜSFUNKTSIOON e. EREKTSIOONIHÄIRE Referaat Õppeaine: Tervisepsühholoogia Juhendaja: Kristiina Uriko Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Normaalne erekteerumine Erektsioonihäire sümptomid ehk avaldumine Erektsioonihäire põhjused.................................................................................................................4...

Tervisepsühholoogia
9 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

LSD

Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajalugu 1938.aastal Albert Hofmann 1966.aastal keelustati Annustamine ja mõju Tarvitatakse suu kaudu 812 tundi Vererõhk, kehatemperatuur, pulss, hingamine,pupillid ,refleksid ja kordinatsioontaju. Välimus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on kahjulik Vaimne sõltuvus Tarvitamise tagajärgi...

Tervisepsühholoogia
2 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Alkoholi kahjulik mõju organismile

Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (kuni 10%) väljub otse uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. Mitte miski ei kiirenda kainenemist: ainuke ravim on aeg, sest maks eemaldab alkoholi kehast püsiva kiirusega 7-8 grammi tunnis. Uskumused, nagu kiirendaks kainenemist duši all või saunas käimine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus – põhinevad nende tegevuste tulemusel tekkivast enesetunde muutusest. Alkoholi kogust veres need tegevused siiski märkimisväärselt ei mõjuta. Enamgi veel – s...

Tervisepsühholoogia
8 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Uni ja tervis

deviantart.com/art/Have-you-ever- Uni ja tervis seen-the-starry-sky-366487462 Liis Leilop TÜ 2014 Tervisekasvatuse alused Uni... I. Mis on uni? II. Une ja tervise seos (uurimused) III. Kuidas head und soodustada? Mis on uni? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Unevajadus: http://eattoperform.com/2012/01/20/sleep-tutorial/ 1) imikud 16 tundi 2) noorukid 9 tundi; 3) täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni);naised raseduse esimesel trisemestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem; 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/5 Une struktuur Mis need tähendavad? 1. un...

Tervisepsühholoogia
11 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Meeled, taju, tahelepanu

Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb mo...

Tervisepsühholoogia
15 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Unepäeviku pidamine

00.002 Unepäeviku pidamine Magamine ning hea unekvaliteet on igapäevase täisväärtusliku funktsioneerimise juures väga olulised komponendid. Minu uni on viimased mitu aastat olnud väga rahutu, millest tingituna väsin tihti päeva jooksul ära. Olen väga aktiivse loomuga inimene, käin mitu korda nädalas trennis, liigun võimalikult palju värskes õhtus ning püüan oma toidulauda tervislikuna hoida. Siiski on uni miski, mis õhtul hästi tulla ei taha, öösel aeg-ajalt ära kaob ning hommikul kuidagi ära ei lähe. Otsustasin antud aine raames jälgida oma und spetsiifilisemalt ning lootuses, et leian oma käitumises mustri või mõne seose, mis aitaks oma magamise harjumusi muuta. Antud eksperimendi raames ei pidanud vajalikuks hommikuti unepäeviku täitmist, kuna kannan igapäevaselt käel aktiivsusmonitori, mis salvestab minu liiku...

Tervisepsühholoogia
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun