Tähtsamad nimed veterinaarmeditsiini ajaloos (0)

Aha-Naht ( antiikaeg , Vana- Egiptus ) 5000 aastat tagasi. Preester, veiste arst, maag .
Apsyrtos ( keskaeg , Bütsants) 300-360.a. Peetakse kaasaegse veterinaaria isaks. Oli keiser Konstantinos Suure armee pehipiaater. On avaldanud „Hipiatrikas“ üle 100 traktaadi. Kirjutas põhjalikult kõigist haigustest ja ka elundkondadest. Avaldas tolle ajani kõige põhjalikuma ülevaate hobuste hammastest.
Aristoteles (antiikaeg, Vana-Kreeka) 384-322 ema. Filosoof ja teadlane . Tema teosed olid antiikaja entsüklopeediaks järgmistele põlvkondadele. Oli Aleksander Suure kasvataja. Kogus suure raamatukogu, tegeles tolle aja kõigi teadustega. Lõi maailma esimese loomade süstemaatika. On üks võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid . Eristas omavahel luid , kõhri, kõõluseid ja närve. Võttis kasutusele mõiste aort, kuid ei eristanud veene ja artereid.
Asklepios (antiikaeg, Vana-Kreeka) Apollo poeg, Cheironi õpilane. Arstiteaduse jumal. Asklepiose templites õpetati ja preestrid ravisid. Kasutati maagilisi ja ratsionaalseid võtteid. Kaks tütart – Hygeia (hügieeni jumalanna karika ja maoga) ning Panakeia (kaitses ravi ravimitega).
Avicenna (Ibn-Sina) (keskaeg, Araabia kalifaat) 980-1037.a. Idamaade tuntuim arst. Sündis Kesk-Aasias. Kirjutas viieköitelise teose „Arstiteaduse kaanon “. XII saj tõlgiti ladina keelde, anti välja üle 30 korra.
Behring, E.v. ( uusaeg , XIX saj) koos Kitasatoga valmistas 19.saj lõpul esimese seerumi difteeria vastu.
Bourgelat, C. (uusaeg, XVIII saj) 1712 -1779.a. Oli jurist -> läks sõjaväkke -> töötas tallmeistrina -> oli ratsakooli direktor -> andis välja raamatu -> lõi Lyoni kooli 1762 -> lõi Alfort’i kooli 1765 . Kooli pidi looma, sest veiste katk möllas, hobused sõjaväes haigestusid + sõjakool, mis tõstis hobusearstimise prestiiži. Sai tutvuste kaudu rahad , rajas koolid.
Brauell, F. (uusaeg, XIX ja XX saj algus) 1807-1882.a. üks mikrobioloogia rajajaid. Leidis verest siberi katku kepikesed. Tegutses Tartus. Uuris kabja ehitust ja kasvu, suguelundite lihaseid.
Cheiron (antiikaeg, Vana-Kreeka) kentaur , meditsiini, eriti vm sümbol.
Columella (antiikaeg, Vana- Rooma ) I saj pKr. Kõige tunnustatud vetspets. Oskas nii teooriat kui praktikat. Kirjutas põllumajandusest 12-köitelise teose. Tema õpetusi kasutati keskaja lõpuni.
Cuvier , G. (uusaeg, XVIII saj) oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog . Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks.
Darwin, C. (uusaeg, XIX saj) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859 . aastal raamatus "The Origin of Species".
Ehrlich , P. (uusaeg, XIX saj) oli saksa teadlane, tegi kindlaks antikehade keemilise koostise (lukk+võti).
Fleming , A. (uusaeg, XIX ja XX saj) oli šoti bioloog ja farmakoloog. Fleming avaldas palju artikleid bakterioloogiast, immunoloogiast ja kemoteraapiast. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis Nobeli preemia.
Galenos (antiikaeg, Vana- Rooma ) arst ja anatoom . 130-200 pKr. Kirjutanud üle 400 teose. Suured teened anatoomias; taimsete ravimite valmistamine (et suhted oleksid õiged jne). Tinktuurid, keedised, tõmmised – galeenilised preparaadid . Puuduseks halvad järeldused. Mõju arstiteadusele suur ja pikk, 1500 aastat!
Gutmann, V. (Eesti XX saj algus) võttis esimesena kasutusele tuberkuliinimise veistel. Leiutas suurte nabasongade opi meetodi. Kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi professor .
Happich, K. (Eesti XX saj algus) oli TVI neljas direktor. Epizootoloogia, eribakterioloogia, politseilise loomaarstiteaduse professor.
Harvey, W. (uusaeg, renessanss ) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651 . aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks).
Helmanis, K. (uusaeg, Eesti, XIX, XX saj) võttis kasutusele malleiini hobustel .
Hippokrates (antiikaeg, Vana-Kreeka) 430-370 eKr. Arstiteaduse ja arsti kutse- eetika rajaja. Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Südant peeti kõige tähtsamaks, vereringe kohta selgitust polnud. 4 vedelikku: k ja m sapp , lima, veri . Pneuma.
Hygeia (antiikaeg, Vana-Kreeka) hügieeni jumalanna karika ja maoga. Asklepiose tütar.
Imhotep (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi elas. Ühe vaarao peminister, hiljem arstikunsti jumalus .
Ivanovski, D. (uusaeg, XIX-XX saj) avastas tubaka mosaiikhaiguse. Viroloog.
Jenner , E. (uusaeg, XVIII-XIX saj) oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini.
Jessen, P. (Eesti) TVK rajaja, esimeseks direktoriks ja professoriks määrati Saksamaalt pärit Peter Boje Jessen. Kasutas termomeetrit, uusi opimeetodeid jne.
Kaarde, J. (Eesti) veisehaiguste professor 1939.a. vetinstituudis TÜ-s. Tegeles udarahaigustega.
Kalninš, O. (Eesti) võttis kasutuse malleiini hobustele.
Koch , R. (uusaeg, XIX-XX saj) oli saksa arstiteadlane, üks mikrobioloogia rajajaid. Aastal 1877 avastas ta Siberi katku, 1882 tuberkuloositekitaja (Kochi kepike ) ja 1883 kooleratekitaja. Uuris haavanakkusi põhjalikult. Ta sõnastas ka Kochi postulaadid. Pälvis Nobeli preemia.
Laennec, R. (uusaeg, XIX saj) prantsuse arstiteadlane, kes leiutas 1816. aastal kuuldetoru.
Laja , F. (Eesti) tegeles brutselloosi ja marutaudiga. Oli erizootoloogia ja mikrobioloogia prof .
Leeuwenhoek, A. (uusaeg, renessanss) oli hollandi loodusteadlane, elukutselt kaupmees. Leeuwenhoeki on sageli tituleeritud mikrobioloogia isaks. Ta nägi ja kirjeldas esmakordselt üherakulisi organisme, lihaste vöödilisuse, baktereid, loomade ja inimese spermatosoide, vererakke jmt. Oma eluajal konstrueeris ta üle 400 mikroskoobi , saladuse jättis enda teada.
Linné, C. (uusaeg, XVIII saj) oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Lister , J. (uusaeg, XIX-XX saj) oli haava antiseptilise ravi rajaja. Hiljem sublimaat, boorhape , kaaliumpermanganaat, kreoliin, fenool.
Mendel, G. (uusaeg, XIX saj) oli Tšehhimaal elanud munk , keda sageli nimetatakse geneetika isaks. Uuris taimede muutlikkust, sõnastas pärilikkusseadused.
Metšnikov, I. (uusaeg, XIX-XX saj) avastas fagotsütoosi. Töötas Pasteuri Instituudis. Venelasest juut.
Morgagni, G. (uusaeg, XVIII saj) pani aluse patoanatoomia süstemaatilisele käsitlemisele (pealeast-jalatallani).
Morgan, T. (uusaeg, XX saj) näitas, et geenid asuvad kromosoomides. Pärilikkuse mehanismid.
Paracelsus (uusaeg, renessanss) oli šveitsi päritoluga arst, arstikeemia isa. Juurutas ravimi täpse doseerimise. „ Annus teeb mürgi!“. Võttis kasutusele oopiumtinktuuri ja mineraalvee, elavhõbeda.
Paré, A. (uusaeg, renessanss, XVI saj) operatsiooni meetodid, proteesid . Raamat kirurgiast.
Pasteur , L. (uusaeg, XIX saj) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist. Tema eksperimendid kinnitasid, et nakkushaiguseid tekitavad organismivälised elusolendid. Samuti vähendas ta naiste suremust lapsepalavikku ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu 1885. Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja siberi katku vastu 1881. Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks. Pasteur tegi mitmeid avastusi ka keemias, üks tähtsamaid oli kristallide asümmeetria avastamine. Aastal 1864 näitas ta Sorbonne 'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki.
Roots , E. (Eesti) loomatervishoiu ja piimahügieeni professor, tegeles brutselloosi ja udarahaigustega.
Ruffus, J. (XIII, XIV saj) suur hobusearst. Avaldas 1250 raamatut hobuste meditsiinist. Haigused, söötmine, rautamine jne. Teos tõstis vm samale tasemele humm-ga. Avaldas mõju 500 aastat!
Röntgen, K. (uusaeg, XIX-XX saj) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895 . aastal avastatud röntgenikiirgus.
Saral, K. (Eesti, XX saj) professor, kirurgilised meetodid.
Schleiden, M.J. & Schwann , T. (uusaeg, XIX-XX saj) rakuõpetus. Kõik org-d koosnevad rakkudest, nii taimsed kui loomsed . Rakuõpetuse rajajad.
Schmidt , A. (Eesti, XIX saj) uuris vere hüübimist, trombiin.
Skrjabin , K. (Eesti, XIX-XX saj) III akadeemik , parasitoloog.
Spallanzani, L. (uusaeg, XVIII saj) tõestas esimesena, et isaslooma seemnerakk on vajalik viljastamiseks. Koerte kunstlik seemendamine .
Zemmers, E. (Eesti, XX saj) oli mikrobioloogia arendaja.
Tehver, J. (Eesti, XX saj) kuulus histoloog, vm ajaloolane . Oli anatoomia + histoloogia ja embrüoloogia kabineti juhataja. Kirjutas 13-köitelise koduloomade histoloogia käsiraamatu. Esimene eesikeelne õpik „Koduloomade anatoomia“.
Unterberger, F. (Eesti, XIX saj) TVI direktor
Urlugaledenna (antiikaeg, Mesopotaamia) andis sünnitusabi veistele, esimene loomaarst ravitseja.
Vries , H. De (uusaeg, XIX-XX saj) pärilikkuse mehhanismid . Hollandlane , mutatsiooniteooria.
Wirchov, R. (uusaeg, XIX-XX saj) raku patoloogia rajaja. Haigus on tingitud raku ehituse ja talituse häiretest.