Aha-Naht (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi. Preester, veiste arst, maag. Apsyrtos (keskaeg, Bütsants) 300-360.a. Peetakse kaasaegse veterinaaria isaks. Oli keiser Konstantinos Suure armee pehipiaater. On avaldanud ,,Hipiatrikas" üle 100 traktaadi. Kirjutas põhjalikult kõigist haigustest ja ka elundkondadest. Avaldas tolle ajani kõige põhjalikuma ülevaate hobuste hammastest. Aristoteles (antiikaeg, Vana-Kreeka) 384-322 ema. Filosoof ja teadlane. Tema teosed olid antiikaja entsüklopeediaks järgmistele põlvkondadele. Oli Aleksander Suure kasvataja. Kogus suure raamatukogu, tegeles tolle aja kõigi teadustega. Lõi maailma esimese loomade süstemaatika. On üks võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Eristas omavahel luid, kõhri, kõõluseid ja närve. Võttis kasutusele mõiste aort, kuid ei eristanud veene ja artereid. Asklepios (antiikaeg, Vana-Kreeka) Apollo poeg, Cheironi õpilane. Arstiteaduse jumal
2.SEMINAR Mida uurib meditsiiniantropoloogia, mis on selle valdkonnad? See on õpetus haigest inimesest. Vastukaaluks inimese objektina käsitlemisele, eeldatakse, et inimest iseloomustab lisaks ainevahetusele jms-le veel intiimsus, vaimsus, ajalooline ja ühiskondlik loomus jne. Valdkonnad: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus · meditsiinipsühholoogia · psühhoanalüüs · psühhosomaatiline meditsiin · biograafiline meditsiin · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid. Kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku Haiguste põhjused: · demonoloogilised
kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi konserveeriti mee ja vahaga (vaik). Vaarao Siptah hauarüüste käigus avastati, et osati panna lahaseid. Vana riigi perioodil olid arstid spetsialiseerunud. Nt silma, hamba, kirurg, sisearst. Arvati, et ajukahjustused võivad esile kutsuda teisi haigusi. Arvati, et haiguse põhjus võib olla riknenud toit, parasiidid, ilma muutus, infektsioonid. Hiljem arvati, et kurjad vaimud. Arvati, et rohi peab olema vänge lõhnaga, siis aitab. Ravimeetodid higistamine, oksendamine, aadri laskmine, valuvaigistamine ravimtaimedega, vesiravi, massaaz. Eksisteerisid nakkushaigused ja katkutekitajad tõestuseks Ramses II rõugearmid. Säilinud sõjaväearstide märkmed haavadest,
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .....
paralleele organismide ja masinate vahel. Iatrokeemia- alkeemial põhinev keemia ja meditsiini haru, mis peab haiguste põhjuseks organismi kehavedelike ja kolme aine – elavhõbeda, väävli ja soola – tasakaalu muutumist. Lähtuvalt sellest arusaamast üritati haigusi ravida keemiliste vahenditega. Iatrokeemia oli populaarne 16.–18. sajandil. Selle pioneer oli Paracelsus. 16. William Harvey Inglise arst ja anatoom, kes avaldas teose Südame ja vere liikumisest loomadel ning avastas vereringe teooria, millega ta tõestas arterite ja veenide funktsiooni, südame toimimise mehhanismi ning väikese vereringe. Harveyd peetakse ka embrüoloogia rajajaks. Ta avaldas oma embrüoloogia- alased ideed, kus kirjeldas kana loote arengut. Harvey pööras tähelepanu viljastumisele, rõhutades, et elu iseeneslik teke ei ole võimalik. 17. Rakuteooria olemus ja mõju
Tänu viiruste ja bakterite maailmas avastamisele 19. Sajandi teisel poolel saadi teadlikuks sellest, kuidas haigused levivad, ja õpiti neid vältima. Inimesi hakati haiguste vastu vaktsineerima ning suurt tähelepanu pöörati hügieeniolude parandamisele. Ka haigete eest hakati 19. Sajandil hoopis paremini hoolitsema. 1665. Aastal Robert Hooke’i poolt ning sellele instrumendile tugine -vaid avastusi mikrobioloogias. Nii näiteks avastas Louis Pasteur (1820–1895) 1877. a siberi katku tekitaja ja töötas 1885. a. välja marutaudivaktsiini. 1882. a avastas Robert Koch (1843–1910) tuberkuloositekitaja. Wilhelm Conrad Röntgen Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsilise instituudi juht, oli tal harjumus hilisööni istuda oma laboris. 8 novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen oma tööd. Taaskord lülitas ta sisse voolu
seda kui inimesi rõugete vastu enam ei vaktsineerita, oleks tegemist väga efektiivse relvaga.) Nakkushaiguste teaduslikul käsitlemisel toimus muurang 19. sajandil. Esialgu oli siis olemas veel kaks vastandlikku koolkonda: · keemiline (nn environmentalistid); · bakteoroloogiline. Esimest esindas Justus Liebig (1803-1873), kes kõneles nö käärimisest (viimast käsitleti toona veel kui keemilist protsessi), teist sajandi esimesel poolel teadlane nimega Jacob Henle (1809-1885), kes väitis (1840, Von den Miasmen und Kontagien), et patogeneesi organismis tekitavad mingisugused mikroskoopilised elusolendid, ilmselt taimset päritolu. Arusaamine nakkushaiguste ja põletike olemusest selgines 19. sajandi teisel poolel. Nn keemiline nakkushaiguste teooria vajus unusteusehõlma siis kui Louis Pasteur (1822- 1895) 1857. aastal tõestas mikroorganismide tähtsuse käärimisprotsessi käivitajatena. Pasteur
Islami meditsiin keskajal Keskaegne islami meditsiin oli mõjutatud mitmetest eelnevatest meditsiini traditsioonidest. Näiteks Muhamedi aegsest araabia meditsiinist, hellenismi unani meditsiinist, Hippocratese ja Galeni õpetustest, India Ayurvedast ja Pärsia meditsiinist (eriti Gunsishapuri akadeemia). Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud.
Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus
(tuleaine).Flogistoniteooria hääbus alles 18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi (aatomkaalu) mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitati orgaaniliste ühendite struktuuri teooria põhiseisukohad, avastati perioodilisusseadus ja koostati keemiliste elementide perioodilisussüsteem. Prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier tuli aga järeldusele et metalli roostetamisel toimub küll metalli ühinemine hapnikuga, kuid ei toimu mingit flogistonit. Järgmises uurimustöös väitis ta aga, et õhk ei koosne ainult hapnikust vaid, et seda on seal vaid 20% ja 80% on seal lämmastikku. Inglise teadlane Henry Cavendish avastas aga, et hapniku ja vesiniku sünteesil on võimalik teha tavaline vesi. 1789. aastal ilmus Lavoisieri raamat ,,Keemia elemendid", milles
Keskajal olid suurimaks inimkonna nuhtluseks rõuged ja muud nakkushaigused. 18. saj suurimaks meditsiiniliseks läbimurdeks arvestataksegi rõugete kaitsepookimise avastamine Edward Jenneri (1749-1823) poolt, sest just see aitas päästa lugematu hulga inimelusid. Juba aastal 1676 oli A. Van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid keegi ei tulnud mõttele, et neil võiks olla mingit seost haigustega. Desinfitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister (1827-1912). Ta jõudis oma uuringutes järeldusele, et õhus leidub midagi. Mis paneb haavad mädanema. Sellest tulenevalt hakati haavu enne puhastama ja desinfitseerima kui neid raviti, mis omakorda vähendas mädanemise hulka. Tartu ülikooli kirurgiaprofessor Werner Zoege von Manteuffel koos kolleegidega võttis opereerimisel kasutusele steriliseeritud kummikindad. 1900.a. paiku tuli kasutusele kirurgi näomask, kaitsmaks patsiente arsti suust tulevate bakterite eest.
Esimene relvakonflikt mida media ulatuslikumalt kajastas oli Krimmi sõda. Sel ajal hakkas ajalehtede juurde kujunema uus amet- sõjakorrespondent. 19. sajandi teadus 11 1782. aastal oli itaallane Alessandro Volta ehitanud esimese elektripatarei. 1820 aastal avastas Hans Christian Ørsted, elektromagnetismi. Inglise teadlane Michael Faraday tuli mõttele, et magnetism tekitab elektit. Hiljem ehitas Faraday elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka elektrimootorile. 19 sajandi II poole teaduslikule mõttele avaldas suurt mõju uus filosoofiline suund. Suuna rajaja Comete eraldas inimmõistuses ja teaduse arenguloos kolme astet. Teoloogiline, mis tähendas maailma mõistmist usu abil, metafüüsiline - üritati seletada maailma filosoofiliselt, otsides seoseid arutluse abil.
Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist hakkasid beebidel rasked hingamishäired ja seisakud, mis kulmineerusid 16l päeval
ehitas 1782. aastal itaallane Alessandro Volta. See koosnes kahest metallplaadist mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. Järgnevalt ehitasid ka teised teadlased elektripatareisid ehk genreaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks. Teadus 19. sajandil 1782. aastal oli itaallane Alessandro Volta ehitanud esimese elektripatarei. 1820 aastal märkasHans Christian Ørsted, et elekter sünnitab magnetismi. Inglise teadlane Michalel Faraday tuli mõttele, et magnetism tekitab elektit. Hiljem ehitas Faraday elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka ameeriklase Joseph Henry elektrimootorile. 19 sajandi II poole teaduslikule mõttele avaldas suurt mõju 1830.-1840. aastali välja töödatud uus filosoofiline sound- positisv, mille rajaja oli prantsuse filosooof Auguste Comete. Comete eraldas inimmõistuses ja seega ka teaduse arenguloos kolme astet
Irratsionaalarvude avastamine. Pütaagorlased rajasid füüsika ja matemaatika alused. Tänu pütaagorlaste geomeetriale hakati kosmost ja taevakehasid, nende liikumist jms, kujutama ringikujulisena nii pandi alus heliotsentrilise maailmapildi kujunemisele. Demokritos (atomistlik teooria) leidis, et on olemas muutumatud osakesed aatomid. Need on väga väikesed ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid. Hippokrates ,,elu lühike, kunst pikk". Hippokrates oli ühelt poolt väga konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat. Kehamahlade tasakaalustatuse teooria (nn humoraalteooria). Hippokrates leidis, et inimeses ja kõiges elavas, peab olema algelementide roll suur st inimene on kui mikrokosmos. Neljale elemendile tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid
Padovas. Oma kogemuste varal kirjutas ta rikkalikult ja hästi illustreeritud teose "Seitse raamatut inimkeha ehitusest". Vesalius oli see, kes parandas ka Galenose rohked eksimused, põhjendades seda sellega, et Galenose õpetus põhineb peamiselt loomade 2 anatoomial ja ei ole seega õige. See kõik oli niivõrd uudne ja harjumatu, et kutsus esile arstide ja anatoomide hulgas segadust ja isegi raevu. XVII sajandil avastas William Harvey (1578-1657) vereringe. See oli tol ajal anatoomia ja füsioloogia suurimaks avastuseks. Samasse sajandisse jääb ka mikroskoobi kasutusele võtmine anatoomilistes uurimustes. Sellest alates täiustuvad uurimismeetodid ja avastatakse üha uusi ja uusi organeid ja süsteeme. 1.2. Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja põlvnemine. (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 18)
KEEMIA AJALUGU (LOKT.01.001) Valik keemia ajalooga seotud küsimusi (kordamiseks) 1. Millisteks põhilisteks perioodideks jagatakse keemia ajalugu? Milliste ajavahemikega (ligikaudselt) neid perioode seostatakse? Keemia ajalugu jagatakse põhiliselt alkeemia-eelne periood: umbes 6000- 300 eKr alkeemia periood: umbes 300 eKr kuni 16. saj (vahepeal iatrokeemia) keemia kujunemisperiood 16 saj lõpp kuni 18 saj kesk murrang keemia ajaloos 18 saj lõpp Tänapäevase keemia kujunemine: 19 saj keskelt umbes 20 saj alguseni 2. Millistele eeldustele ja/või tingimustele nende perioodide kujunemine tugines? Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi väljapaistvama(te) esindaja(te)na? Alkeemia-eelne periood: Antiik-Kreekas linnriikides, kus valitses demokraatia ja Linnakodanik tundis end alluvat polises (linnriigis) valitsevale
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele P
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, si
Söötmed kus pole lämmastikku, lisati mulda, anaeroobne bakter. N2 molekulaarlämmastik, õhus 70% - kõrgemad bakterid ei saa seda sünteesida. Kemolitoautotroofne toitumistüüp - oksüdeeritakse keemilisi anorgaanilisi aineid, süsihappegaasist ehitatakse üles keha. Vinogradski esimest korda kirjeldas. Iseloomulik ainult prokarüootidele. Beijerinck - rajas Delfti koolkonna. Alustas botaanikuna. Mügarbakterite kirjeldamine - tema suurim saavutus. Avalikustas tubakamosaiigi uurimuse - viirus suudab elada ja paljuneda ainult elusrakus. Lactobacillus Azotobacter Desulfovibro Kasutas selektiivsöötmeid Teda võib nimetada võrdleva biokeemia rajajaks. Talle kuulub lause "from elephant to butyric acid bacterium- its all the same". Delfti koolkond: L, B, K, N. Klyuver Amülaasid - tärklist lagundavad, riboflaviin - vitamiin. Niel - Propioonhappebakter - sveitsi tüüpi juustude juurde kuuluvad, annavad kibeda maitse, süsihappegaas moodustab augud juustusse. Dok töö nendest tal.
piisavalt ,,lahutusjõudu". Vt 18. 20. Bakteri liiki määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. 21. Kaasaegne prokarüootide süsteem: 29 hõimkonda bakteritel ja 5 hõimkonda arhedel. Domeen Archaea: 1. Hõimkond Crenarchaeota 2. Hõimkond Euryarchaeota 3. Hõimkond Korarchaeota 4. Hõimkond Nanoarchaeota 5. Hõimkond Thaumarhaeota 22. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. · Louis Pasteur tõestas, et elu ei saa tekkida eimillestki. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhul sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude
seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakkas kasutama aineid, mida nimetataks antiseptikumiteks. Louis Pasteur - tõestas eksperimentaalselt mikroorganismide paljunemist. Robert Koch - oli esimeseks avastamaks 1876 aastal siberi katku, 1882 a. tuberkuloosi ja 1883 a. koolera tekitajaid Paul Fürbringer 1888. a. võttis kasutusele kirurgilise käte antiseptika alkoholi sisaldava lahusega. Halsted 1889 a. oli esimene, kes võttis seoses lõikustega kasutusel kummikindad. Hügieeni ekspert Karl Flügge - 1905. a
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
27. Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu. Tüvedel vähemalt 70% homoloogia. V 28. Antonie van Leeuwenhoek Bakterite esmavaatleja. Leeuwenhoeki mikroskoop suurendas 200-300 korda. Esimeses kirjas kirjeldas ta hallitust. Leeuwenhoek kirjeldas oma kirjades kõiki põhilisi ainuraksete loomade esindajaid: algloomi, vetikaid, pärme, baktereid. Ta avastas ka punased verelibled ja spermatosoidid, ning vaatles oma mikroskoobiga verekapillaare. 29. Louis Pasteur. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Elu ei saanud suletud anumas tekkida seetõttu, et puudus hapnik, mis on eluks hädavajalik Uuris viinhappe ehitust (D- ja L-isomeere). Teda peetakse ka kristallograafia rajajaks. Tegeles käärimiste tehnoloogiaga. Näitas, et
koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1 Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde
teises vürstikojas levisid kulutulena. Seepärast püüdis igaüks, kelle rahakott kannatas, palgata tööle alkeemikuid. Soodsat olukorda kasutades esinesid paljud kerget tööd ning hõlpsat tulu otsivad petised ja sarlatanid alkeemikutena. Üheks eredaks näiteks on 17. 18. sajandi vahetusel tekkinud alkeemiabuum Prantsusmaal, kui riigi rasket finantsolukorda hakkasid osavalt ära kasutama sarlatanid. Nimekas teadlane E. F. Geoffroy pidi 1722. aastal sellega seoses esinema Pariisi Teaduste Akadeemias loenguga alkeemikute petmisvõtetest. Näiteks tiigli põhja pandi hõbe- või kuldoksiidi ning see kaeti liimi- või vahakihiga, nii et tiigli demonstreerimisel jäi vaatajatele mulje, nagu oleks see tühi. Hilisemal kuumutamisel vahakiht sulas ja oksiidid lagunesid kergesti ning saadi puhas metall hõbe või kuld. Tiigli põhja võis panna ka väärismetalli viilmeid ja katta need vahaga
......................................................................... 34 AuR-uM meetod võimaldab.............................................................................................34 10 Kaanirani ehk hirudoteraapia...............................................................................................36 10.1 Milline ta on?................................................................................................................ 36 10.2 Apteegikaan ja endisaegne meditsiin............................................................................37 10.3 Miks kaaniravi oli nii populaarne? ...............................................................................37 10.4 Hirudiin - biokeemiline salarelv nii kaanide elus kui ka biomeditsiinis.......................38 10.5 Apteegikaanide kasutusvõimaluste ring avardub..........................................................39 10.6 Haiguste vastu...........................................................
Omatehtud mikroskoobiga (kahe-läätseline) vaatas taimekudesid. Spallanziani katse- lihapuljong keedeti plekkpurgis läbi, suleti hermeetiliselt. Supp jäi steriilseks. Teine purk jäeti avatud õhu kätte, ,,tekkisid" mikroobid. Steriilses lahuses ei teki iseenesest elu. Avatud purgis sadenedis õhust suppi mikroobid ja hakkasid seal paljunema. Vastuargument- puudus hapnik, mil on eluks hädavajalik. Kurekaelaga kolvid- Louis Pasteur. John Tyndall: 1820-1893 Tündaliseerimine- vaheaegadega korduvkuumutamine. Endospoorid- bakterite termoresistentne staadium. Louis Pasteur: 1822-1895 Esmalt tegeles kristallograafiaga (teadus kristallidest). Viinhappe kristallid (D- ja L- isomeerid). Üks mikroorganism kasutas ära ainult ühe optilise isomeeri. 1854- Lille'i ülikool, tegeles käärimiste tehnoloogiaga. Arvati, et etanool tehib suhkrust puhtkeemiliselt. Pasteur näitab, et etanool on pärmide elutegevuse produkt
võrdle imetajaid viljastumisel. Konjugatsioon 1 § Info ülekanne doonorilt retsipiendile toimub plasmiidiga. Vajalik on retsipiendi ja doonori otsene kontakt. Konjugat-sioonivõimelised on F+ faktorit (plasmiidi) omavad rakud. F plasmiid tagab: § plasmiidi autonoomse replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis replitseerub kui obligatoorne bakteriraku sisene parasiit. Ekstratsellulaarselt paiknevad faagi partiklid on metaboolselt inaktiivsed, koosnedes põhimõtteliselt valkudest ja DNA-st või RNA-st (mõlemaid korraga mitte!). Valgud moodustavad protektiivse kesta nukleiinhapetele (kapsiid). Genoomi suurus varieerub 2-200 kbp, dsDNA või ss DNA/RNA. Kannab faagi replikatsiooniks vajalikku infot, samuti
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad j
hukatuslik. Lisa Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku. Vihmaveega üleujutatud käikudes ei saa nad aga pikemat aega olla, sest muld seob su ure osa vihmavees lahustunud hapnikust. Seetõttu vette jäänud hapnikust vihmaussile hingamiseks ei piisa ja ta roomab maapinnale. Joonis ja alltekst: Vihmauss hingab läbi õhukese niiske naha. Selgitus: Õhukese nahapinna all on veresooned, kus toimub gaasivahetus (hapnik ja süsihappegaas). * Miks on vihmaussil vereringe, aga lameussid saavad hakkama ilma selleta? --- 50 Lõpuseid on mitmesuguseid Vees oleva vähese hapniku kättesaamiseks sobivad hästi veresoonterikkad lõpused. Nende hingamispind on sageli palju suurem kui looma kehapind. Üle lõpuste uhutakse võimalikult palju vett. Erinevalt selgroogsetest, kellel on kõigil ühesugused õhukestest liistakutest koosnevad lõpused, võivad selgrootute lõpused olla ka sulgjad või jätketaolised. Lõpustega hingavad vähid, enamik veetigusid, karbid,
mitme lihase pidevat isomeetrilist kontraktsiooni, et liigese asend ei muutuks. Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mis on kesknärvisüsteemi kontrolli all. Sünteesitakse spetsialiseerunud endokriinnäärmetes (viimajuhadeta näärmed). Sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse vastavaid retseptoreid omavate märklaudrakuni, milledele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku kaudu, siis nimetatakse seda humoraalseks regulatsiooniks. Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid:
mitme lihase pidevat isomeetrilist kontraktsiooni, et liigese asend ei muutuks. Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mis on kesknärvisüsteemi kontrolli all. Sünteesitakse spetsialiseerunud endokriinnäärmetes (viimajuhadeta näärmed). Sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse vastavaid retseptoreid omavate märklaudrakuni, milledele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku kaudu, siis nimetatakse seda humoraalseks regulatsiooniks. Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
