Majandusarvestuse KT (0)

Varade kontrolltöö  teemad:
1. R
  aamatupidamise korraldamine . Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. 
Miks kasutatakse RTJ-e. 
Ettevõtja   peab   järgima   RP  seadust,   maksuseadusi,   raamatupidamise    toimkonna    juhendeid 
(RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et 
kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 
2. R
  aha   arvestus.   Erinevad   kasutatavad    kontod ,   nende   vajadus.   Vajalikud 
dokumendid , raha teel,  valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha.
Kassa  ( 1011 ),  Pank  ( Swed  1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad 
oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On 
hea, et iga ettevõttes  kasutatava  panga jaoks on eraldi  konto , sest siis on ettevõtjal ülevaade, 
kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks  sularaha  arvestuskoht, siis 
tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi  arvestust  nt. 10111-kassa kontoris, 10112- kassa 
kaupluses  jne.
Dokumendid:  Orderid   (kassa   sissetuleku-,   väljamineku    order ),   pangaväljavõte,   inventuuri 
leht.
Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga vahetuskursiga
     Nt.  31.05.2011 ostab ettevõtte SEB  pangast   2000 LVL,  kurss  1 EUR = 0,7055 LVL. Raha 
tasutakse ettevõtte pangaarvelt eurodes, valuuta kajastatakse eraldi arveldusarvel.
  
D  1015  2834,87 (2000/0,7055)
  
K 1014   2834,87
Välisvaluutas arvestatud nõude laekumine. Kui:
• valuuta   konverteeritakse   koheselt   eurodeks,   siis   raha   laekumine   kirjendatakse 
kommertspanga vahetuskursiga;
• raha   jääb   valuutana,   siis   kirjendatakse   tehing   raha     laekumise   päeva   Euroopa 
Keskpanga kursiga. 
Välisvaluutas arvestatud võlgnevuse tasumine.
• Tasumine eurodes, kirjendatakse väljamakse ülekandepäeva kommertspanga kursiga. 
• Tasumine välisvaluutas, kirjendatakse majandustehingu arvele võtmise valuutakursi 
alusel
Näide.  Panka laekub 5.05.2011 ostjalt 12 000 SEK, mis on raamatupidamises arvel kursiga 
8,9382, st  1342,55  eurot. 
1) raha laekub SEB panga eurokontole, panga kurss 9,1065
  
D 1014 (12000/9,1065)=1317,74
  
K  10312   1342,55
  
D 4501    24,81
2)  raha laekub  SEB panga valuutakontole, Eesti Panga kurss  9,0682
  
D  1015 (12000/9,0682)=1323,31
  
K 10312  1342,55
  
D 4501   19,24
Kassadokumendid ja kassa inventeerimine.
Sularaha liikumise kohta koostatakse kassa orderid.  Tuleta  meelde nende  koostamise nõuded. 
Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (-registris), milles  kajastub  RPK kassas 
hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning rahajääk päeva 
lõpuks.
• Ettevõte võib  loobuda  ettevõtte siseste tehingute kohta kassaorderite  koostamisest ,  
aga see peab kindlasti olema märgitud ka raamatupidamise sise- eeskirjades. 
• Ettevõtte väliseid kassaordereid tuleb koostada.
 Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades.  Kassa  inventuur  
kindlasti bilansipäeva seisuga. Koostatakse  inventuurileht , kus paberrahad näidatakse 
kupüüride kaupa, mündid summaliselt.
  Kingitud  raha võetakse arvele:  vara  ja muud äritulud.
  Näide.  Ettevõtte pangakontole laekub kingina saadud raha 10 000.-
D  1014  SEB pank        
10 000
K  3204  kingina saadud raha      10 000
3. A
  ruandekohustuslikud isikud.  Kes nad on, kuidas toimub nendega arvestus.
Aruandekohustuslikud isikud on ettevõtja töötajad, kellele makstakse raha ettevõtte kulude 
katteks ettemaksena. Kui töötajal jääb raha üle, kannab ta selle hiljem ettevõtte arvele tagasi. 
Kulutused   võivad   olla   majanduskulud,   lähetuskulud   ja   muud   makstud    summad .   Raha 
kulutamise kohta esitab aruandekohustuslik isik ( avansi )aruande. 
4. O
  stjate arvestus . Igapäevane arvestus (analüütiline või ainult sünteetiline), selle 
vajadus,   ebatõenäolised    arved    (kuidas   tekivad,   mida   peab   tegema), 
hinnasoodustused, müük järelmaksuga (mida ja kuidas maksustatakse), inventuur 
(mida ostjate arvestuse juures inventeeritakse).
Sünteetiline   arvestus   tähendab   seda,   et   ettevõttes   on   kasutusel   üks   konto   „ ostjad “   (On 
ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on.) Analüütilises arvestuses 
tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on 
palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena). 
Ebatõenäolised arved  tekivad, kui ostjad on ettevõttele jätnud arve tasumata juba pikemat 
aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt  saadetud  järelpärimiskirju, millele pole 
vastatud   vms).    Ostjatelt    laekumata   arve,   mille   laekumine   on   ebatõenäoline   tuleb   kanda 
kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on 
lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt 
ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral).
Ostjatele   rakendatavad   hinnasoodustused  tuleb   kajastada   koheselt   müügimomendil   või 
ajal.
Järelmaksu  intress  peab vastama turuvääringule ning intressi ei maksustata käibemaksuga. 
Näide.   Ettevõte müüb kodutehnikat hinnaga 950.-, ostja kohustub  tasuma  3 kuu jooksul. 
Esmane sissemakse 200.-. Arvestatav intress tasumata summalt on 5%. 
Koostatakse arve, tavaliselt ka ostu- müügileping.:
Arve: Kaup tk
1
791,67
Lepingust tuleneb intress  37,50
Käibemaks  20%
158,33
Kokku  tasuda
950.-
Tasutud  esimene sissemakse  200.- 
arvele kindlasti märked ka tasumise aja kohta.
Kirjendid:
Müük D  10311  950
 
Intress
Osaline tasumine
D 21511 158,33                                  D 10311 37,5
D 1011200,-    
K 31014 791,67
            K 3208 37,5             K 10311         200,-
Inventuuri  läbiviimiseks    saadetakse    saldoteatised   teisele   osapoolele   ja   saadakse    teiselt  
osapoolelt tagasi  saldokinnitus . Nõuded peavad olema teiste osapoolte kaupa lahti kirjutatud. 
Kui saldodes on erinevusi, tuleb selgitada võimalikud vead ja teha parandused RP-s. 
5. V
  aluuta   ülesanne ,   arve   esitamine,   laekumine   (kas   osaliselt   või   täielikult), 
ümberhindlus bilansi koostamisel,  st peate teadma, milliseid valuuta põhimõtteid  
(kursse) kasutatakse.
Näide.  Kauba müük  15 000 USD, eksport ,  arve esitamise  päeval  1 € = 1,4415 $.
D 10312  10405,83
      K  31032  10405,83 
Swedbanka (euro konto) laekub esitatud arve eest 10000 USD,  1 € = 1,4635 $.
D 1012  6832,93
K 10312  (10000/1,4415)= 6937,22
D 4501  104,29
Bilansipäeval on Euroopa Keskpanga  valuutakurss  järgmine: 1 € = 1,445 $  
VÕLG- 10405,83- 6937,22= 3468,61
6.
Ümberhindluse arvestus: Ostja tegelik võlg- 5000/1,445=3460,21
Kirjend :
D  4501  8,4
            K  10312  8,4      Võlg on vähenenud 8,4 eur.
7. V
  arud . Mis on varu, kuidas liigitatakse, millises maksumuses võetakse arvele, 
kuidas kajastatakse aruandluses, milles seisneb varude inventuur. Kuidas toimub 
varade arvestus raamatupidamises, millal, mida kasutada. Millises olukorras on 
oluline omada kindlasti laoprogrammi, mis see kaasa toob. Ülesanne:  FIFO  ja 
keskm. hinna meetodi arvestuse alusel.
Varud   on   varad ,   mida   hoitakse   müügiks   tavapärase   äritegevuse   käigus,   mida    parajasti  
toodetakse  müügiks tavapärase äritegevuse  käigus, materjalid ja  tarvikud ,  mida  tarbitakse 
tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.  Kaup,  toore  ja materjal  võetakse üldjuhul arvele 
soetusmaksumuses .   Varud  kajastatakse  bilansis   lähtuvalt   sellest,   mis   on   madalam,   kas 
soetusmaksumus  (ostukulud,  tootmiskulud , muud kulud, mis on vajalikud varude  viimiseks  
nende   olemasolevasse    asukohta    ja   seisundisse)   või   netorealiseerimismaksumus   (toote 
hinnanguline   müügihind   tavapärase   äritegevuse   käigus,   millest   on   maha   arvatud 
hinnangulised    kulutused,   mis   on   vajalikud   toote   müügivalmidusse   viimiseks   ja   müügi 
sooritamiseks).  Inventuuri läbiviimiseks  tuleb üle lugeda  kaubad  laos, kaupluses, vm, leida 
nende   kogumaksumus   ja   kontrollida   tulemusi   raamatupidamise    andmetega .   Soetushinnas 
arvel olevate  varude arvestamiseks  kasutatakse perioodilist arvestust (kuu lõpus- kui pole 
suudetud   pikka   aega   müüa   ega   kasutada)   ja   pidevat   arvestus   (kõik   sissetulekud   ja 
väljaminekud kajastatakse RP-s koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja 
struktuuri). Laoprogrammi on oluline omada, kui ettevõttes tehakse pidevat varude arvestust. 
VAATA VIHIKUST ÜLESANNET !!!
8. V
  äikevahendid ,   mis   need   on,   kuidas   korraldada    raamatupidamine    (kas   võtta 
arvele, kuidas, või mitte võtta, aga kas ikkagi arvestust pidada?)
Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui 
põhivara   minimaalne   maksumus.   Ettevõtte   määrab   oma   põhivara   määra   ise.   1.   Soetatud 
väikevahend arvestatakse kohe kuluna, 2. Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast 
kasutusest väljalangemist. 
On võimalik mitte arvele võtta ja ikkagi arvestust pidada bilansiväliselt. St. Tuleb koostada 
olemasolevate   varade   nimekirjad   vastutajate   lõikes.   Ning   kui   koostatakse   aastaaruanne, 
väikevahendid   inventeeritakse.   Vastutaval   hoiul   olevad   bilansilised    varad    (kogusummana) 
tuleb avalikustada aastaaruande  lisas . 
9. Bi
  oloogilised   varad.   Mis   need   on,   kuidas   võetakse   arvele,   kuidas   kajastub 
aruandluses   (millal   põhivara,   millal   käibevara).   Kuidas   võtta   arvele 
metsakinnistu. Mis on eripärad (nt  amorti  ei arvestata, tuleb hinnata ÕIGLASES  
VÄÄRTUSES .. mille alusel jm)
Bioloogiline vara on loomne või taimne  elusorganism . Ettevõte määrab arvestuspõhimõtte 
igale bioloogilise vara klassile: *õiglane väärtus (= turuhind : soodsaim hind, mida müüja võiks 
saada   aktiivsel   turul   vara   müümisel   või   ostja   selle   ostmisel),   kui   see   on   usaldusväärselt 
hinnatav  mõistliku kulu ja pingutusega; kui see nii ei ole, siis * soetusmaksumuse meetodil. 
Bioloogilised varad kajastatakse bilansis eraldi kirjetel kas põhivara (TOOTVAD VARAD) 
või käibevara (TARBIVAD VARAD) rühmas. (Nt. Mul on  lehm , kui ma müün selle 1 aasta 
jooksul, on ta käibevara, kui mitte, siis on põhivara). 
Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole 
võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse 
hindamisel aluseks varade  kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. 
Amortisatsiooni ei arvestata 
10. K
  innisvarainvesteeringud . Mis need on, kuidas võetakse arvele, kuidas kajastub 
aruandluses.   Mis   on   eripärad   (amorti   ei   arvestata,   tuleb   hinnata   ÕIGLASES  
VÄÄRTUSES mille alusel jm) Kas põhivara muutumisel kinnisvarainvesteeringuks  
on võimalik ettevõtte  finantsseisu  parandada? ON KÜLL.
Kinnisvarainvesteering   on kinnisvara  objekt (maa, hoone  või osa hoonest), mida  ettevõte 
hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, 
väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, 
administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab 
ka soetamisega seotud otseseid kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms). Edasisel 
kajastamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit (hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega) 
või  soetamismaksumuse  meetodit. 
11. M
  ateriaalne põhivara.   Kuidas võetakse arvele, kuidas toimub edasine arvestus, 
mis on kasulik eluiga ja lõppväärtus, kuidas põhivara liigitatakse. Kas on vaja 
koostada analüütilist arvestust. Inventuur.
Materiaalne põhivara on vara, mida RPK kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või 
halduseesmärkidel   ja   mida   ta   kavatseb   kasutada   pikema   perioodi   jooksul   kui   üks   aasta. 
Materiaalne põhivara võetakse arvele algselt soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja 
otseselt   soetamisega   seotud   kulutustest   ( projekteerimine ,   vara   valmistamise   töötasud   jm, 
transpordikulud , vara asukoha ettevalmistus ja installeerimine, testimisega seotud kulud jne.) 
Kasulik  eluiga  on  periood,   mille  jooksul   vara  ettevõtte  poolt   tõenäoliselt  kasutatakse  või 
tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. 
Lõppväärtus   on   summa,   mida   ettevõte   loodab   vara   müügil   saada   selle   kasuliku    eluea  
lõppedes, miinus vara võõrandamisega seotud kulud. 
Põhivara liigitatakse piiramatuks ja piiratud kasutusega põhivaraks. 
Inventuur-   Põhivara    saldo    kontrollimiseks   tuleb   põhivarad   antud   ettevõttes   olemasoleva 
nimekirja alusel üle vaadata, st kontrollida nende  tegelikku  olemasolu ja seisukorda. Kindlasti 
tuleb hinnata neid ka arvel oleva hinna ja tegeliku kohaliku turuhinna alusel. Võib juhtuda, et 
kui ettevõttel on ostetud juba põhivara 10 aastat tagasi, siis raamatupidamise andmetel võib 
selle põhivara väärtus olla 100 000.-, aga tegelikku turuhinda arvestades hoopis 120 000.-. 
Seega on ettevõtte bilansis põhivarad kajastatud madalama maksumusega, kui on tegelik seis. 
Vajadusel   tuleb    korrigeerida    amortisatsiooni   vahemikku.    Bilanss    peab   näitama   ettevõtte 
tegelikku seisu!
12. A
  mortisatsiooni   arvestus,   milleks   vajalik,   kuidas   arvestatakse.   Kas   põhivara 
amortiseerimine oleneb ka valitud amortisatsiooni meetodist. (EI, kuna ükskõik  
millise amortisatsiooni arvutamise meetodi ettevõtja valib, lõpptulemus on kõigil  
sama, ainult erinevad on põhivara kulud aastate lõikes)
Amortisatsiooni arvestus on vajalik, et väljendada vara kasutamist. Vajaduse korral tehakse 
vara ümberhindamist ehk arvutatakse  amortisatsioon . 
1) Lineaarne amortisatsioon ehk võrdeline- igal aastal kantakse kuludesse üks ja sama summa. 
Sobiv   kasutada,   kui   vara   väärtus   kahaneb   võrdselt,   põhivara   kasutatakse   erinevatel 
kasutusaastatel ühesuguse intensiivsusega, remondikulud kasutusaastatel suuresti ei erine.
Näide. Sõiduki  maksumus 25000.-, kasulik eluiga 5 aastat, amortisatsiooninorm 20%.  
Esimese aasta amortisatsioon = 25000 * 20% = 5000.-  Sama igal järgmisel aastal.  Koosta   
kirjend.
D 4401  5000,-
K 10931  5000,-
2) Tegevusmahul  põhinev amortisatsioon (tootmisühiku meetod) - arvestus vastavalt vara 
kasutamisele.
Näide.  Printer   hinnaga 700.-, tehniline kasutusiga 70 000 prinditud lehte. St kuludesse 700 :  
70 000 ehk 0,01 € iga prinditud lehe kohta.
Esimesel  aastal prinditakse  15 000 lehte ja arvestatakse  amortisatsioon.
D 4401  150,-
K 10931  150,-
Järgmisel aastal prinditakse 22 000 lehte ja koostatakse vastav kirjend summaga 220.-   jne
3) Alaneva jäägi meetod (st arvestus jääkmaksumuselt) 
Näide:   tööpink   52000.-,    eeldatav    kasulik   eluiga   4   aastat.   Amortisatsiooni   arvestatakse  
alaneva jäägi meetodil 1 kord aastas. Lõppväärtus kasutusaja lõpus on 4000.-.
Amortiseeritav osa = 52000 – 4000 = 48000.-
1. aasta amortisatsioon = 48000 * 25% (st 4 aastat) = 12000.-
2. aasta amortisatsioon = (48000 – 12000) * 25% = 9000.-
4)Kahekordselt alaneva jäägi meetod - lineaarne amortisatsioonimäär korrutatakse 2-ga ning 
amortisatsioon   arvutatakse   jääkmaksumuselt.  Sobiv   kasutada   olukorras,   kus   uue   soetatud  
seadme   abil   on   võimalik   valmistada   uusi,   kõrgendatud   nõudlusega   tooteid   ja   kõrgem  
müügihind   võimaldab   saada   suuremat   kasumit.   Järgnevatel   aastatel   nõudluse   vähenedes  
müügihind alaneb  ja kasum väheneb.
Näide. Põhivara maksumus 25000.-, kasulik eluiga 5 aastat, amortisatsiooninorm 20%. 
Esimese aasta amortisatsioon = 25000 * 2*20% = 10000.-   Jääkväärtus = 25000 – 10000 = 
15000
Teise aasta amortisatsioon = 15000 * 40% = 6000.-  jne 
13. Ülesanne põhivara ostu ja müümise kohta.
MÜÜK:    Müüdi   seade,   müügihind   2000+   km   400.-.   Vara   soetusmaksumus   2500.-, 
akumuleeritud (koondatud/kokkuvõetud) kulum  700.-
D ostjatelt laekumata arved (10311)       2400 .-
D kulum- masinad  ja  seadmed (10931)   700.-
K  masinad ja seadmed (1093)                 2500.-
K käibemaks (21511)                             400.-
K kasum põhivara müügist (3202)          200.- ( 3100 - 2900 =200)
OST: 
14. I mmateriaalne põhivara , mis see on, kuidas toimub arvestus.
Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõtja kasutab tulu saamiseks 
ja   mida   ta   kavatseb   kasutada   pikema   perioodi   jooksul   kui   üks   aasta.   (  Arvuti    tarkvara , 
kaubamärgid, litsentsid, kasutusõigused, kvoodid jms.  Arvutitarkvara  kajasrarakse materiaalse 
põhivarana kui see on lahutamatult seotud riistvaraga.
Immateriaalne PV kajastatakse ainult siis, kui objekt on ettevõtte poolt kontrollitav;
On tõenäoline, et ettevõte saab oma objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu (nt 
kulude  kokkuhoid );
Objekti  soetumusmaksumus  on usaldusväärselt hinnatav.
Algselt arvele soetusmaksumuses
15. Millised   lisad   tuleb   koostada   aastaaruandes   varade   kohta,   st   millised   on 
kohustuslikud ja millised tulenevad ettevõtte  suurusest  või muudest teguritest. Vt 
ka RPS lisa 3. 
• Aastaaruande lisas näidatakse  immateriaalse  põhivara liikide kulum.
• Aastaaruandes   avalikustatakse   kõikide   materiaalse   põhivara   gruppide   jaoks 
kasutatavad   amortisatsioonimeetodid   ja-   määrad   ning   jääkmaksumuste   muutuste 
analüüs sh: soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi algul; 
ostud    ja   parendused   perioodi   jooksul;    amortisatsioonikulu ;   allahindlused   väärtuse 
languse   tõttu;   ümberhindlused;   müügid;   muud   muutused;   soetusmaksumus, 
akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi lõpus. 
• Kinnisvarainvesteeringute kohta tuleb koostada aastaaruande lisa.
• Bioloogilisi varasid on  soovitav  bilansis või vastavates aastaaruande lisades kajastada 
põhiliste rühmade kaupa (nt tarbitavad varad, tootvad varad).
• Väikevahendid-   Vastutaval   hoiul   olevad   bilansivälised   varad   tuleb   avalikustada 
aastaaruande lisas.