Kodutöö nr. 3 Bilansi muutuste vormid Aktiva Passiva Jrk. Majandustehing suureneb väheneb suureneb väheneb I. Muudatused bilansi aktivas 1 Osteti auto sularahas + - 2 Deebitor tasus panka + - Deebitor-lt laekus võlg 3 kassasse + - 4 Kassast viidi raha panka + - Laost väljastati materjal 5 tootmisse + - II. Muudatused bilansi passivas 1 Kasumist eraldati dividendideks
Varad Pank Kassa Lühiaj.fin.inv. Nõuded & ettem. D+ K- D+ K- D+ K- D+ K- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo 0 * 0 * 0 * 0 * Ko ja Ok Laenukohustus Võlad &ettem. D- K+ D- K+ D- K+ D- K+ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ...
Kasumiaruanne TULUD tulud kaupade müügist 398500 tulud teenuste müügist 157350 muud tulud 38100 Tulud kokku 593950 KULUD müüdud kauba kulu 265460 bürookulu 5609 telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru ...
Kodutöö nr 1. Parandused sinine , Õige vastus - punane Võimalus koguda maksimaalselt 15 punkti. 1. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (3 punkti) · Varad = 46 000,- ; Kohustused = 21 000 ,- ; Omakapital? 25 000,- · Varad = 112 000,- ; Omakapital = 52 000,- ; Kohustused? 60 000,- · Kohustused = 78 000,- ; Omakapital = 40 000,- ; Varad? 118 000,- 2. Leia puuduv suurus, kui bilansi kohta on teada alljärgnev info: (4 punkti) · Raha 800,- ; Varud ? ; Põhivara 1 200,- ; Pangalaenud 400,- ; Maksuvõlad 500,- ; Osakapital 1 800 ,- Raha 800,- Pangalaenud 400,- Varud 700,- Maksuvõlad 500,- Põhivara 1 200,- Osakapital 1 800,- Kokku 2700,- Kokku 2700,-
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31,12,2011 31,12,2012 Eurodes VARAD käibevara % raha 10,587 € 26% 14,831 € nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,944 € 19% 7,471 € Varud 770 € 2% 875 € KÄIBEVARA KOKKU 19,301 € 47% 23,177 € Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 116 € 0% 0€ Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 1,524 € 4% 2,100 € Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16,007 € 39% 16,107 € Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
Bilanss 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 Varad Raha 16 000 20 000 25 000 Debitoorne võlgnevus 56 000 80 000 100 000 Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg ...
01.01___- 01.01.___- Firma nimi:__________________ 31.12___ 31.12___ KASUMIARUANNE SKEEM I ОТЧЕТ О ПРИБЫЛИ 1. Müügitulu Доход от продажи 2. Muud äritulud Прочие коммерческие доходы 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude Изменение остатков запасов готовой и jääkide muutus незавершенной 4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma Капитализированные расходы при tarbeks põhivara valmistamisel изготовлении основного имущества для собственных нужд 5. Kaubad, toore, materjal ja tee...
Ärikasum 1 000 0 Kasum (kahjum) enne 1 000 0 tulumaksustamist Aurandeaasta 1 000 0 kasum (kahjum) Kasumiaruanne Tuludest lahutatakse lihtsa aritmeetikaga kulud, samuti finantstuludest finantskulud ja saadaksegi kasumiaruande lõpptulemus kas kasum või kahjum. Kasumiaruande tulem on tulu, st. arvestusperioodi kõikide tululiikide ja kululiikide summade vahe. Kasumiaruanne · Bilansi ja kasumiaruande seos ilmnebki nüüd saadud kasumi või kahjumi summa kuulub kajastamisele bilansis. · Bilansi omakapitali osas on selleks rida aruandeaasta kasum/kahjum. · Edaspidi on võimalik jälgida, kuidas teenitud kasum kasvatab ettevõtte omakapitali ja seoses sellega ka bilansimahtu. Või vastupidi kahjum vähendab armutult omakapitali ja bilansimaht muudkui kahaneb. Kasumiaruanne Kasumiaruande kontodele kuuluvad registreerimisele kõik
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100...
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad
sünergia parem ära kasutamine, samuti opereerimiskulude kontrolli all hoidmine olid majandustulemuse parandamisel põhilisteks teguriteks. 2011 aasta oli Tallinna Kaubamaja kontsernile sisemiste arengute, efektiivsuse tagamise ning uute kaubanduslike väljundite otsimise aasta.Kasumlikkuse jätkuva taastamise eesmärgil suleti mitmeid majanduslikult ebaefektiivseid kauplusi. 3 2. BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse kolme järjestikuse aasta näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitab iga aruandekirje muutust aastast aastasse. Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on
Bilansi horisontaalanalüüs Hälve +;- % juurdekasv Bilansi kirje 31.12 2014 12/31/2015 2015/14 ..... Käibevara kokku 25156 26740 1584* 6.20% Põhivara kokku 67714 71542 3828 5.60% Kokku varad (A) 92870 98282 5412 5.80% Lühiajalised kohustised 11302 12455 1153 10.20% Pikaajalised kohustised 182 386 204 112% Kohustised kokku 11484 12841 1357 11.80% Omakapital kokku 81386 85441 4055 5% Kokku koh.ja omak 92870 98282 5412 5.80% KASUMIARUANDE horisontaalanalüüs Hälve +;- % Kirje nimetus 2014 .2015 2015/14 Müügitu...
2014 ja 2015 võrreldes, 2014 aasta aruandes nõuded ostjate vastu 156 974 ja ostjatelt laekumata arved 167 994, aga 2015 aruandes eelneva aasta kohta on summad 136 542 ja 147 562. 2015 aasta kasum jäi meile samuti teadmatuks, kuna ettevõtte oli seda kajastanud kui muud äritulud ning jätnud lisades selgitamata mis antud ettevõttes muude äritulude alla võiks minna. 4 2 VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS Kasumiaruande ja bilansi vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsis võrreldakse ühe aasta kirjeid mingi kindla näitajaga samast aastast ehk võrreldakse erinevate kirjete omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Bilansi vertikaalanalüüs on vara analüüs, mis annab ülevaate ettevõtte varade struktuurist. See võimaldab süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000
enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D Vigade parandamine- kui kohe saan veast aru- korrektuurmeetod: tõmban maha, kuup. +allkiri, kui kohe ei märka, siis 2 varianti: koostada täiendav lausend-kui on summa väiksem, storno e. miinustamine, teen uuesti sama lausendi kasti sisse ja pärast teen õige lausendi. Maj.tehingutega kaasnevad muudatused jagunevad bilansis 4 rühma: 1) ettevõtte varad ja kapital suurenevad ühe ja sama summa võrra. Suureneb bilansi üldsumma. 2) toimuvad muudatused varade struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 3) toimuvad muudatused kohustuste ja omakapitali struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 4) ettevõtte varad ja kapital vähenevad ühe ja sama summa võrra. Väheneb bilansi üldsumma. BILANSI MUDEL Aktiva Passiva Passiva
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1
maksma ning see võib omakorda tekitada vajaduse käibevaradesse täiendavalt investeerida. Võõr-(laenu)kapitali kasutamise näitajad (debt utilization ratios) Kasutatakse firma võlakoormuse analüüsimisel. Annavad võimaluse hinnata firma poolt võetud finantsriskide olemust ja suurust. Liigne võlakoorem mitte ainult ei vähenda firma likviidsust tänu laenu %-deks minevatele suurtele maksetele, vaid võib majanduslanguse korral viia firma makseraskustesse. Saab vaadata ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma-ning võõrkapitali vahel. 1. Võlakordaja (debt ratio ehk debt to total assets ratio) Suhtarv näitab kui suurt osa ettevõttest finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu % kogukapitalist moodustab võõrkapital. Hea tava kohaselt ei tohiks see näitaja ületada 70%. Kreeditorid on huvitatud näitaja võimalikult väiksest väärtusest. Kui suure võlakoormuse ajal langeb müügitulu või deb
(Aktiva väheneb ja passiva väheneb). Erinevaid bilansimuutuste variante on kokku neli: 1. aktiva ja passiva - mõlemad suurenevad võrdses summas; 2. aktiva ja passiva - mõlemad vähenevad võrdses summas; 3. aktiva samaaegselt nii suureneb kui väheneb; 4. passiva samaaegselt nii suureneb kui väheneb. Siia hulka kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade ja kapitali suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusena suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kogusumma). Ettevõtte algne bilansi kogumaht on 87 365 . Ettevõte ostab kontorisse uue masina summas 10 000 . Masina eest ollakse veel võlgu, ostuarve tasutakse ära lähipäevil. Selle tehingu tulemusena suurenesid ettevõtte varad 10 000 ja ettevõtte kohustused 10 000 . Täpsemalt: bilansikirje masinad ja bilansikirje tarnijatele tasumata arved. Bilansi üldsumma on nüüd seetõttu 97 365 . Enne tehingut: Pärast tehingut:
Mis on aktiva ja passiva? Kuidas nad omavahel seotud on? Millal kumbki suureneb ja väheneb? 1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne.
kreeditisse. Siin puuduvad kontodel samuti alg ja lõppsaldod. Näiteks: Ettevõte müüs kaupa ostjatele ja esitas arve D nõuded ostjate vastu K müügitulu Perioodi lõpul suletakse kõik ettevõtte tulude- kulude kontod ja tulemus kantakse tulude- kulude koondkontole (tulemuskontodele) Majanduusaasta lõpul selgitatakse välja tulude- kulude koondkonto sulgemise teel ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/kahjum. Bilansi muutuste vormid Majandustehingute mõjul toimub bilansis mitmeid muudatusi. Iga tehing puudutab vähemalt kahte bilansikirjet, kuid bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted jäävad alati võrdseks. Bilansis esineb nelja liiki muutusi. 1) vara ümberpaiknemine e. muudatused bilansi aktivas Siin toimub muudatus ainult bilansi aktivas ehk varades. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi maht (kokkuvõte) ei muutu.
Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi
- *kajastub mõlemal bliansipoolel *bilansi summa suureneb II Toimub ainult aktiva poolel. Nt : Materjali anti tootmisesse 25 000.- eest. *bilansi summa ei muutu III Toimub ainult passiva poolel. Nt : Pikaajalised kohustused lühiajalisteks kohustusteks *bilansi summa ei muutu IV Vähenevad aktiva ja passiva. Nt : Midagi tasutakse. *kajastub mõlemal bilansipoolel *bilansi summa väheneb 5.Konto mõiste. Infokogum, mis sisaldab andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta. 6.Seosed bilansi ja kontode vahel. *kõik kontod avatakse bilansi kontode alusel 7.Saldo mõiste + näide. Saldo on jääk. Aktiva saldo (deebet) nt kassa. Passiva saldo (kreedit) nt võlg tarnijatele. 8.Käibe mõiste. Käive on kontodele kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Jaguneb deebetkäive ja kreeditkäive. 9.Missugused 3 seaduspärasust on kontode avamise neile majandustehingute kirjendamisel ja kontode sulgemise kohta? *algsaldo kirjendatakse sellele poolele kus ta on bilansis
Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud. Tavaliselt koostatakse bilanss aastalõpu ehk 31. detsembri seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise majandusaasta lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt.
Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi
Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 5)Mis on bilanss, mida bilanss näitab ja millal koostatakse? Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval 6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi.
3.8 Majandustehingud, mis muudavad meie bilansikirjeid | 03.11.2004 Me teame, et bilanss annab ülevaate firma majandustegevuse hetkeseisust kindla kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb
tulenevad erinevused ja võimaldab teostada võrdlusest erinevate firmade vahel. Horisontaalanalüüs Horisontaalanalüüs · Horisontaalanalüüsi eesmärgiks on võrrelda kahe järjestikuse aasta aruandeid ning näitab iga aruande näitaja muutust nii protsentides kui rahas. Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajad, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. · Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal. · Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. · Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. Maksevõime analüüs Ettevtte maksevimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mistega.
MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE: Raamatupidamis kohustlane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see pole võimalik siis vahetult peale seda. MAJANDUSTEHINGUID KIRJELDATAKSE: Kahekordse kirjendamise põhimõttel domineeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet. Ettevõttes toimuvat majandus operatsiooni toovad kaasa muudatusi bilansi kirjetes. TEKKEPÕHINE ARVESTUS: (Äriühingutel) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingutoimumisele sõltumatta selles, kas sellega seotud raha on laekunud või väljamaksta. KASSAPÕHINE MEETOD: Kassapõhise arvestuse kasutamisel kirjendadakse tulud ja kulud siis, kui on toimunud tegelik rahaline tehing. Tulud arvestatakse selle aasta tuludeks, mil raha laekus ning tuludest lahutatakse ainult need kulud, mis välja maksti.
hakata. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, omakapitali ja kohustusi. Bilansi võrrand on järgmine: VARAD=KOHUSTUSED+ OMAKAPITAL Pea Sa seda hästi meeles kindla kuupäeva seisuga! Ei ole olemas bilanssi aastaks 2009, vaid on bilanss 31.12.2009 seisuga selle päeva varade, kohustuste ja omakapitali hetkeolukord. Bilansiskeemi leiad EV Raamatupidamise seaduse lisast. Bilansi paremaks lugemiseks võib bilansikirjete alaliigendusi esitada majandusaasta aruande lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eks igaühe jaoks on oluline/mitteoluline erinev, tee oma valik lähtudes numbrite suurusjärkudest. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele.
III muutus - vara ja vara katteallikate suurenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht suureneb. Näiteks: Osteti kaupa maksetähtajaga, tarnijale tasutakse maksetähtaja saabumisel. IV muutus - vara ja vara katteallikate vähenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht väheneb. Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest. 3 1) Aktiva, passiva suurenevad – bilansi üldsumma suureneb 2) Aktiva, passiva vähenevad – bilansi üldsumma väheneb 3) Muudatus on bilansi aktiva poole sisene – bilansi üldsumma ei muutu 4) Muudatus on bilansi passiva poole sisene – bilansi üldsumma ei muutu 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Kasumiaruanne – tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit)...VT. Tööleht 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon.
Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11 - raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne. Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2-ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Koondkonto 791 on tulude ja kulude koond . Aruande koostamisel kogutakse selle konto kreeditisse kõik tulukontode kokkuvõtte summad. Tulukontod suletakse neid debiteerides
Majandustehingute tulemusena on võimalik järgmine muudatus: VARA SUURENEB JA OMAKAPITAL SUURENEB SAMAL AJAL NING SAMAS SUMMAS OÜ A ostjatelt laekumata arvete algjääk oli 1000EUR ja lõppjääk 2500EUR. Kui ostjatele müüdi perioodi jooksul kaupa võlgu 10000EUR eest, siis perioodi jooksul laekus ostjatelt: 8500EUR OÜ A palgavõla lõppjääk on 2500EUR. Kui perioodi jooksul arvestati töötajatele palka 10 000EUR ja maksti 11 000EUR, siis palgavõla algjääk oli: 3500EUR Passiva on BILANSI PAREM POOL Pearaamatus kajastatakse: majandustehingud süstematiseeritult. Proovibilansis ilmneb kõige tõenäolisemalt järgmine viga: Deebiteeritavate kontode ja kreediteerivate kontode summad ei ole võrdsed Proovibilansis kajastatakse: KONTODE LÕPPJÄÄGID Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. See on: JÄRJEPIDEVUSE JA VÕRRELDAVUSE PRINTSIIP
koosseisus. Raamatupidamiskohustuslane peab iga majandustehingu toimumise momendil või vahetult peale seda, koostama majandustehingu toimumist tõendava algdokumendi ja registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA
Algdokumentide rekvisiidid + vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 7. Mis on bilanss, millal see koostatakse ning mida bilanss näitab? Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). 8. Bilansi koostamine. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 9. Põhivara soetusmaksumus, arvele võtmine ja amortisatsioon. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb: (a) ostuhinnast (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest
Tartu, 2009 Sisukord Sissejuhatus 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.1.1. Orgaaniliste väetiste tootmine 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine 3.1.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil 3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil 3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine 2 Sissejuhatus Leevaku talu asub Järvamaal, Kareda vallas, Peetri külas. Talu on olnud pikka aega vanaisa hoole all, kuid nüüd otsustas ta selle ameti minu kanda jätta. Maad on 145 hektarit ja jaotatud viieks väljaks. Mulda on
Kuupäev - kuu viimane päev Konto klass automaatselt on Deklareerimata Lõpp kuu ja Alg kuu - töötasu arvutuse aruandeperiood Vajutades nupule "Deklareerimata maksud", andmed pearaamatust täidavad ekraani. Pärast seda vajutage "Salvesta". Võimalik korduv väljalaadimine, aga selle ees on vaja kustutada vana dokument. Arvestuslik kuupäev Tab.Nr, Nimi, Eesnimi töötaja andmeid Summa arvutamise summa Deebit bilansi konto Kreedit bilansi konto Saaja Maksude saaja Maksuamet IVC-Raamat Realisatsiooni arved Valutage nupule "Uus", Arvete kirjutamine ilma lao arvestuseta . Täitke dokumendi lahtrid: Kuupäev aruandekuupäev Arve kuupäev , Arve number Klient- tarnija Deebet bilansi konto, automaatselt sisestatakse Ostjatelt laekumata arved Maks. Päevad päevade kogus tasumisel, Makse tähtpäev Viitenumber Arve koostaja Artikkel Tulu artikkel Km. % - käibemaksu % Kogus kauba kogus Hind 1 ühik hind
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLANE- RIIK , kohaliku OV ÜKSUS, Era voi avalik- õiguslik juriidiline isik, FIE, välismaa äriühingu filiaal Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit: Varad, kohustused ja omakapital (Bilansi valem?) Aktiva ja passiva Käibevarad ja põhivarad Võõrkapital, omakapital Lühiajalised ja pikaajalised kohustused Bilansi maht Bilansi maht suureneb, kui Saadakse varasid väljastpoolt, kas kohustuste või omakapitali arvel Bilansi maht väheneb, kui Antakse varasid ära kohustuste katteks, vähendatakse osakapitali või jagatakse dividende Rahavoogude aruandes kajastatakse RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevus investeerimistegevus: põhivarade ja muude investeeringute soetamine ja müük
.............29 3.3.3 Keskmine finantskulude määr............................................30 3.3.4 Omakapitali tasuvus ja rentaablus.....................................31 3.3.5 Jätkusuutlik kasv.................................................................32 KOKKUVÕTE......................................................................................37 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................40 Lisa 1 Tallinn Vesi AS bilansi horisontaalanalüüs.....................41 Lisa 2 Tallinna Vesi AS kasumiaruande horisontaalanalüüs....42 Lisa 3 Olympic Entertainment Group AS-i bilansi horisontaalanalüüs........................................................................43 Lisa 4 Olympic Entertainment Group AS-i kasumiaruande horisontaalanalüüs........................................................................44 Lisa 5 Tallink AS bilansi horisontaalanalüüs.................
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara).
......................................................4 3. Külvikordade väetussüsteem...................................................................................................5 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine.......................................................................................5 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.........................................................6 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil.....................6 3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil.................................................8 3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine...........................10 4.Kokkuvõte.............................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Roose talu väetussüsteemi
käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulud kokku Kokku 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel.
Bilanss koostatakse majandusaasta lõpus. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Bilanss on pilt mis annab ettevõttest ülevaate teatud ajahetkel. Bilansis kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital rahalises väljenduses. Bilanssi võib kujutada kahepoolse tabelina. Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja see kajastab ettevõtte varasid. Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks ja seal on kajastatud kohustused ja omakapital. Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis osaleb tulevikus tulu teenimisel. Vara võib omada või ka mitte omada materiaalset vormi. Bilansi aktiva ja passiva poole kokkuvõtted peavad alati olema võrdsed. Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt:
............4 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................4 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................5 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................5 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................5 14. Lisad......................................................................................................................................5 1. Äriplaani kokkuvõte 2. Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte üldandmetest on vajalik välja tuua järgmised andmed: Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte nimi Loodava ettevõtte juriidiline vorm
............4 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................4 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................5 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................5 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................5 14. Lisad......................................................................................................................................5 1. Äriplaani kokkuvõte 2. Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte üldandmetest on vajalik välja tuua järgmised andmed: Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte nimi Loodava ettevõtte juriidiline vorm
Bilanss koostatakse majandusaasta lõpus. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Bilanss on pilt mis annab ettevõttest ülevaate teatud ajahetkel. Bilansis kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital rahalises väljenduses. Bilanssi võib kujutada kahepoolse tabelina. Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja see kajastab ettevõtte varasid. Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks ja seal on kajastatud kohustused ja omakapital. Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis osaleb tulevikus tulu teenimisel. Vara võib omada või ka mitte omada materiaalset vormi. Bilansi aktiva ja passiva poole kokkuvõtted peavad alati olema võrdsed. Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt:
( ei lisata kui audiitorkontroll pole kohustuslik.) 7. Bilanss, bilansivõrrand ja selle alternatiivvorm Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali.) Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 8. Bilansimuudatused Ühe passivakirje ja ühe aktivakirje suurenemine sama summa võrra muudab bilansi üldsummat suuremaks. Kui muudatused toimuvad ainult passiva poolel siis bilansi üldsummale see mõju ei avalda. Kui üks passivakirje ja üks aktivakirje vähenevad sama summa võrra muudab see ka bilansi üldsummat vähemaks. Kui muudatused toimuvad ainult aktiva poolel siis bilansi üldsummat see ei mõjuta, sest muudatused peavad toimuma mõlemal poolel võrdselt. 9. Kasumiaruanne ( skeem 1 ja skeem 2)
MAJANDUSAASTA ARUANNE Referaat Sisukord Majandusaasta aruanne.................................................3 Bilanss ja kasumiaruanne..............................................4 Bilanss ja kasumiaruanne..............................................5 Rahavoogude aruanne..................................................6 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel......7 Omakapitali muutuste aruanne........................................8 Raamatupidamise aastaaruande lisad................................9 Esitamise kord.........................................................10 Tähtaeg..................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................12 Majandusaasta aruanne
raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub käesolevast seadusest. *Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast.
..............................................4 1.1.Mõisted..................................................................................................................................5 1.2.Osalused.................................................................................................................................9 1.3.Konsolideerimise üldpõhimõtted.........................................................................................12 1.3.1.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel.............................................14 1.3.2.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel bilansilises väärtuses...........17 1.3.3.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel kallimalt bilansilisest väärtuses.................................................................................................................................19 1.3.4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
