Majandusarvestus KT 1

Sarapuu, Signe

Majandusarvestus KT 1 (0)

5 VÄGA HEA

Raamatupidamise korraldamine.
Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles.
RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav.

Raha arvestus
Kontodest kasutatakse kassa / pank/ valuuta . Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid . Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga.
Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega.
Rahasummade arvestamiseks, mis ei jõua ühelt kontolt teisele samal arvestusperioodil, võib avada alakonto „raha teel“(ülekanded, kaardimaksed).
Kingina saadud raha võetakse arvele vara ja muud äritulud.

Arveldused aruandekohustuslike isikutega.

Ettevõtte töötajad, kellele makstakse raha ettevõtte kulude katteks ettemaksena.
Raha kulutamise kohta esitatakse (avansi) aruanne.
Kulutused võivad olla majanduskulud, lähetuskulud ja muud makstud summad .

Arvelduste kord aruandvate isikutega tuleb sätestada RP sise-eeskirjades, kus näidatakse aruannete esitamise kord, tähtajad, tagasi- ja juurdemaksete kord jne.

Ostjate arvestus
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete vastu. Vajadusel tehakse analüütiline arvestus. Analüütiline arvestus- analüüsiv, igale ostjale on oma konto või kontod. Nii saab täpsema arvestuse ostjate kohta. Sünteetiline arvestus- üldine arvestus. Andmed on ühes kontos. Ei saa täpset ülevaadet ostjatest.
Analüütilise arvestuse peaks tegema ostjate kohta et saada ülevaadet palju on ostjaid ja tarnijaid; kui pikad on maksetähtajad;
Bilansi koostamisel hinnatakse ostjatelt laekumata arveid, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest . Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi.
Bilansis kajastatakse nõudeid ostjate vastu korrigeeritud soetusmaksumuses . Tuleb arvestada, kas arve väljastamisega on kaasnenud ka kaup või teenus. Müügi puudumisel kajastatakse summa ettemaksuna.
Hinnasoodustused
Ostjatele rakendatavad hinnasoodustused tuleks kajastada koheselt müügimomendil. See on ettevõttele otseselt mittesaadav tulu. Juhul, kui müügitehing on toimunud, aga selgub vajadus hinnasoodustust rakendada, tuleb teha tulude vähendus, mitte näidata soodustust kuluna.
Müük järelmaksuga

Järelmaksu intress peab vastama turuvääringule (seotud isikute korral)
Intressi ei maksustata käibemaksuga /KMS §12 lg1/

Valuuta
Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas.
Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
Kauba müük 15 000 USD, eksport , arve esitamise päeval 1 € = 1,4415 $.
D 10312 10405,83
K 31032 10405,83
Swedbanka (euro konto) laekub esitatud arve eest 10000 USD, 1 € = 1,4635 $.
D 1012 6832,93
K 10312 10000 : 1,4415 = 6937,22
D 4501 104,29
Bilansipäeval on Euroopa Keskpanga valuutakurss järgmine: 1 € = 1,445 $
Ümberhindluse arvestus: ostja võlg praegu 10405,83 – 6937,22 = 3468,61
Ostja tegelik võlg 5000 $ : 1,445 = 3460,21
Võlg on vähenenud 8,4
Kirjend : D 4501 8,4
K 10312 8,4

Varud
Varud on varad :

mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;

mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;

materjalid või tarvikud , mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.
Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses (ostukulud, tootmiskulud , muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse).
* Kaupade arvestust võib pidada ka müügihindades.
Ostukulutused: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks , muud mittetagastatavad maksud , varude soetamisega otseselt seotud transpordikulud , pakkimine, tarnega seotud kindlustusmakse jm
Tootmiskulud- otseselt tootmisega seotud kulud (materjali maksumus, tööliste palk jne) ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest ( tootmisseadmete amortisatsioon , remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne).
Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.
Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
VARUDE ARVESTUS
Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse:

perioodiline arvestus

pidev arvestus
Perioodiline arvestussüsteem:

vara muutumist igapäevaselt ei arvestata,

algjääk ja sissetulekud kajastatakse kuluna,

aruandeperioodi lõpus viiakse läbi inventuur ja tehakse kindlaks lõppjääk (koguseline),

arvutatakse allesoleva vara maksumus ja võetakse see varana arvele.
* Väike ajakulu , ebatäpne, puudub üksikasjalik info, väheneb kontrollivõimalus (üle- ja puudujääk)
Pidev arvestussüsteem:
Kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse raamatupidamises koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri. Eeldab laoprogrammide kasutamist.
Varu jäägi hindamiseks kasutatakse Eestis:

individuaalmaksumuse meetod;

FIFO või

kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod.
Kaalutud keskmise soetushinna meetodi kasutamisel arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta ning lõppjääk hinnatakse keskmises soetushinnas
Kaalutud keskmise soetushinna meetod
ÜL 17. Kauba algjääk 75 tk a’ 10.-. Perioodi jooksul ostetakse 250 tk a´ 12.-; 150 tk a´ 9.- ja saadakse veoteenuste arveid 500.- . (lisandub KM)
D 1044 250*12 + 150*9 + 500 = 4850
D 21514 4850 * 20%= 970
K 2131 5820.-
Perioodi lõpuks on kauba lõppjääk 100 tk.
Arvutatakse keskmine soetushind:< : (75+250+150) = 5600 : 475 = 11,80 (ümardatud, tegelik 11,79)
Lao lõppjääk on seega 100*11,8 = 1180.-. Perioodi kulu = 750 + 4850 – 1180 = 4420
Kulu kirjend D 4103 4420.-
K 1044 4420.-

Väikevahendid
Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem, kui põhivara minimaalne maksumus (põhivara määr). Väikevahendina kajastatakse ka oma olemuselt põhivarasid, mille väärtus kasutusele võtmisel oluliselt langeb. Arvestuse kord kirjas RP sise-eeskirjades.
Väikevahendite arvestusel kasutatakse erinevaid meetodeid
1)Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna. Edasine arvestus bilansiväliselt.
Näide. Ostetakse kalkulaator hinnaga 50.-, millele lisandub käibemaks 10.-. Tasumine sularahas
D 4210 50 K 1011 60
D 21514 10
2) Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist.
Ostetakse kohviaparaat.
Alguses D 1046, pärast kasutusaja lõppu K 1046 ja D 4210 väikevahendite kulu
Väikevahendite kohta koostada bilansiväline arvestus, st koostada olemasolevate varade nimekirjad vastutajate lõikes. Aastaaruande koostamisel inventeeritakse.
Vastutaval hoiul olevad bilansivälised varad (kogusummana) tuleb avalikustada aastaaruande lisas.

Bioloogilised varad
Ei rakendata PM tegevusega seotud maa ja immateriaalse PV kajastamisel.

Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism .
Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang.

Bioloogilist vara kajastatakse bilansis ainult juhul, kui

vara on ettevõtte poolt kontrollitav;

on tõenäoline, et ettevõte saab vara kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja

vara õiglane väärtus või soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega.
Ettevõte määrab arvestuspõhimõtte igale bioloogilise vara klassile:

õiglane väärtus, kui see on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega; kui see nii ei ole, siis
soetusmaksumuse meetod.

Õiglane väärtus = turuhind . (Soodsaim hind, mida müüja võiks saada aktiivsel turul vara müümisel või ostja selle ostmisel .)
Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus.
Bioloogilised varad kajastatakse bilansis eraldi kirjetel kas põhivara või käibevara rühmas.
Bioloogilisi varasid on soovitav bilansis või vastavates aastaaruande lisades kajastada põhiliste rühmade kaupa. Näiteks:

tarbitavad varad ja
tootvad varad.

Õiglase väärtuse meetodi ümberhindlus kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel “Kasum/ kahjum bioloogilistelt varadelt” . Kui bioloogiliste varade müümine ei ole ettevõtte põhitegevus, siis kasumeid ja kahjumeid bioloogiliste varade müügist kajastatakse kirjetel “Muud ärikulud” / “Muud äritulud”.
Kasum / kahjum tuleb saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem (vahena).

objekt annab 15000 kasumit

objekt annab 10000 kahjumit
kasumiaruanne näitab 5000.- kasum bioloogiliste varade väärtuse muutusest

Kinnisvarainvesteering
Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte:

hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil,
mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.

Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms).
Edasisel kajastamisel kasutatakse: õiglase väärtuse meetodit (hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega) või soetusmaksumuse meetodit.
Ümberhindlusest tekkivaid kasumeid/kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes kirjetel “Muud ärikulud” / “Muud äritulud”.
Kinnisvarainvesteeringute kohta koostada aastaaruande lisa.

Materiaalne PV
Materiaalne põhivara on vara, mida RPK kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitteäriühingust RPK talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Kasulik eluiga on periood:

mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või
tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab

Lõppväärtus on summa, mida ettevõte loodab vara müügil saada selle kasuliku eluea lõppedes, miinus vara võõrandamisega seotud kulud.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (projekteerimistasu, vara valmistamise töötasud jm, transpordikulud, vara asukoha ettevalmistus ja installeerimine, testimisega seotud kulud, vara soetamisega seotud teenustasud- notar , riigilõiv jms)

Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need eraldi arvele, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid.
Omavalmistatud põhivara võetakse arvele tegelikes valmistamise kuludes, mis moodustavad selle vara soetusmaksumuse. Arvelevõtmise aluseks on vastavasisuline akt.
Kingitud põhivara võetakse arvele null-väärtuses.

Põhivara liigitatakse: piiramatu ja piiratud kasutusajaga põhivara.

Amortisatsioon
RP sise-eeskirjades kehtestatakse põhivara liikide amortisatsiooniperioodid ja arvestusmeetodid, võttes arvesse nende kasulikku tööiga.
Põhivara näidatakse bilansis jääkmaksumuses.
Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist.
Lineaarne amortisatsioon ehk võrdeline- igal aastal kantakse kuludesse üks ja sama summa. Sobiv kasutada, kui vara väärtus kahaneb võrdselt, põhivara kasutatakse erinevatel kasutusaastatel ühesuguse intensiivsusega, remondikulud kasutusaastatel suuresti ei erine.
12.Immateriaalne PV
*Firmaväärtus *Arendusväljaminekud *Ostetud patendid , litsentsid, kaubamärgid

Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõtja kasutab tulu saamiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

Nt. Arvuti tarkvara , kaubamärgid, litsentsid, kasutusõigused, kvoodid jms. Arvutitarkvara kajastatatakse materiaalse põhivarana, kui see on lahutamatult seotud riistvaraga.
Immateriaalne PV kajastatakse ainult siis, kui:

objekt on ettevõtte poolt kontrollitav;
on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu (nt kulude kokkuhoid);
objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Algselt arvele soetusmaksumuses = ostuhind + soetamisega seotud kulutused.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 43 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Signe Sarapuu Õppematerjali autor

Raamatupidamise korraldamine Raha arvestus Valuuta Amortisatsioon Immateriaalne PV

Sarnased õppematerjalid

pdf

Majandusarvestuse KT

Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust nt. 10111-kassa kontoris, 10112-

Arendustegevus

pdf

Majandusarvestuse eksam

MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kind

Majandus

odt

Finantsarvestus II Põhivara arvestus

PÕHIVARA ARVESTUS Põhivara arvestust reguleerivad EFS järgi: RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad Osaliselt ka RTJ 1 raamatupidamisprintsiipide ja hinnangute muutuste mõju kajastamine RTJ 2 nõuded põhivaraga seotud informatsiooni esitusviisile RTJ 9 renditavate põhivarade kajastamine RTJ 12 sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara PÕHIVARA LIIGITUS BILANSIS Varad ja kohustused liigitatakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Bilansis on põhivara järjestatud likviidsuse järgi ning kajastub nelja põhirühmana: 1. Finantsinvesteeringud 2. Nõuded ja ettemaksed 3. Kinnisvarainvesteeringud 4. Materiaalsed põhivarad 5. Immateriaalsed põhivarad 6. Bioloogilised varad Pikaajalised finantsinvesteeringud on

Finantsarvestus

docx

Finantsraamatupidamise põhimõisted

Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja

Raamatupidamine

docx

Raamatupidamine I osa

Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus

Raamatupidamise alused

docx

Varude arvestus

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö autor valida käesolev

Finantsraamatupidamine

doc

Finantsarvestus - Konspekt

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar

Finantsarvestus

docx

Arvestus alused

PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusm

Raamatupidamise alused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk