Keskkonnamaksude eesmärgid: · Mõjutada tootjaid ja tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult · Võimalikult vältima reostust ja jäätmeteket · Tagama turul elutsükli jooksul väiksema negatiivse keskkonnamõjuga toodetele parimad tingimused, kui on nende reostus- ja jäätmemahukamatel võistlejatel Keskkonnamaksud: · Saastetasud saasteainete heitmisel õhku, vette, pinnasesse · Ressursitasud maavara kaevandamine, vee erikasutusõigus, kalapüügiõigus · Energiamaksud kütuse-, elektriaktsiis · Transpordimaksud raskeveokimaks, sõidukite registreerimine · Saastekvootidega kauplemine · Maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele Kui tegevus on maksustatav, peab ettevõtja: · Pidama arvestust maksustamise objektiks oleva tegevuse mahtude jm kohta · Esitama regulaarselt loodusvara kasutamise tasu või saastetasu aruande
1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht; 4) ajujaht; Jahitunnistus on dokument, mis tõendab füüsilise isiku oskust jahti pidada. Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule Kalapüük tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude; jõevähi, kreveti ning teiste kümnejalaliste; kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Kalapüügiõigus tasuta või tasuline Õngepüük gaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid. Harrastuspüük Igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud
Riiki iseloomustavad 1933. aasta Montevideo konventsiooni kohaselt järgmised elemendid: 1) territoorium - maa-ala, millel toimib riigi võim. Kõik sellel maa-alal asuvad isikud on allutatud riiklikule võimule. Peale selle kuuluvad territooriumisse territoriaalveed (akvatoorium, maapõu, maa kohal olev õhuruum ja mis jääb riigi piiridesse, riigilipu all sõitvad laevad, rahvusvahelistes vetes, sõjalaevad ka võõrsadamates, gaasitrassid rahvusvahelistes vetes, territoriaalvees kuulub kalapüügiõigus ja loodusvarade kasutamises õigus kaldariigile.) Merepiiri kaugus kaldast või saaret, on 12 meremiili. Territooriumi osaks võib olla ka eraldi asum, teisteriikide vahele jääv ala(nt venemaal kaliningradi oblast(venemaal eks klaav, teised riigid ütlevad en klaav)). Riigi tegevus saab avalduda ainult ruumiliselt määratud maa-alal, seepärast kaitsevad riigid kõigi vahenditega oma terviklikkust(nt venemaa sõda tsetseenias)
piiskopp Albert pärismaalastega 1220 nõu pidas, kui Taani kuningas Valdemar II nõudis, et ta alistuks Taanile. Niisamuti pidas ordumeister Velven teiste hulgas ka Läänemaa vastristitutega nõu rahulepingu tegemisel saarlastega 1241. aastal. Pärismaalaste haritud maatükid pidid neile päriseks kuuluma päritavate ehk päriskohtade nime all (haereditates); siia kuulusid ka nende mesipuud, ühiste heinamaade ja ühiste metsade tarvitamise õigus (välja arvatud endised pühad hiied), kalapüügiõigus, kus selleks võimalus ja seni õigus olnud (välja arvatud endised pühad veekogud); v. U. B. 248; II, 625; VI, 2760. Rahulepingus kurelastega 1267. a. on määrus, et iga kurelane, asudes maatükile, mil puudub (omanik ja) pärija (oli ju ka veel rohkesti harimata maad), saab selle koha põliseks omanikuks. Ainult päriskohad ilma seadusliku pärijata (pärimisõiguse kohta v. U. B. 405 § 8 ) lähevad maaisanda kätte
annaabi.ee 
