Kruus- ehituskruus. Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi. 3) Maagid: Rauamaak- ei kasutata. 4) Keemiatoore: Fosforiit- ei kasutata. Lubjakivi- ehnoloogiline(toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses). 5) Muud maavarad: Järvemuda- põlluväetis, söödalisand, ravimuda. Meremuda- ravimuda. Järvelubi- söödalisand. Turvas- alusturvas. Mõned mõisted Aktiivne varu- maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik. Passiivne varu- varu, mille kasutamine ei ole keskkonnakaitse tõttu võimalik või puudub asjakohane tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks. Tarbevaru- maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks.
maak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. 11. Eesti põhilised maavarad. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Maavara varu puhul eristatakse aktiivset japassiivset varu, aktiivne varu jaguneb omakorda tarbevaruks ja reservvaruks. aktiivne varu maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik . passiivne varu varu, mille kasutamine ei ole keskkonnakaitse tõttu võimalik või puudub asjakohane tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks. tarbevaru maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht
Abimaterjal: Keskkonnatasude seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011039?leiaKehtiv hjavette ja pinnasesse tegevusega kaasnev keskkonnatasu 4032011039?leiaKehtiv KESKKONNATASUD Käesolevas harjutustöös käsitletakse lõhketööde teostamist, mill kaevandamisõiguse tasu, vee erikasut Algandmed: Seadustest tulenev lisakulu kaevandamisele maavara ammendu Maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäär, tehnoloogiline lubjakivi Maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäär, täitepinnas Maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäär, viimistluslubjakivi Vee erikasutusõiguse tasumäär alates 01.01.2015; karjääridest väljapumbatav vesi Välisõhu saastetasu, tahked osakesed Ööpäevane lubatud veevõtt 8200 Kaevandatav maavara varu 12845.35
Seadused ja mõisted kordamiseks: Maapõueseadus - sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine. Kaevandamisseadus Jäätmeseadus Maaparandusseadus Metsaseadus Jahiseadus Kalapüügiseadus Maapõu - maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks kättesaadav maakoore osa Maavara - looduslik kivim, setend, vedelik või gaas Maavaravaru - kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis on keskkonnaregistris arvele võetud Maavaravaru kategooriad tarbevaruks(võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks), reservvaruks(andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks) ja prognoosvaruks(innata maardla maavaravaru suurendamise või uue maardla kindlakstegemise võimalust).
Harjutus 1 Varu kogus Ülesanne Pakkuda oma objekti tootuskihindi piirtingimused Pakkuda oma objekti ranged ja lõdvad piirtingimused mäeeraldisel varu arvele võtmiseks Koostada maavaravaru arvutus, lähtuvalt rangetest ja lõtvades nõuetest. Kui suur on varu Vastavalt kaevandamisviisile näidata ära, kui palju varust jääb kaevandamata Kui palju varu jääb tänu töötlemisele kasutamata? Varu muutumise aegrida Lähtuvalt hetke turuhinnast prognoosida plaanitavat tulu maavara müügist Määra varu valiku kriteeriumid Kriteeriumid saavad olla ranged ja lõdvad Maavara varu arvele võtmise kriteeriumid on toodud Riigiteatajas
Maakonnaplaneeringu võib koostada mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel, avalikele veekogudele või teemaplaneeringunakehtiva maakonna planeeringu täpsustamiseks. 7. Mille poolest erinevad üleriigilise ja maakonnaplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid. MP- on spetsiifilisem ja reguleerib maakonnatasandil rohkem. NT maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; ÜLER- loob piirid ja normid mida tuleb järgida + arengukavad. NT taristud, säästev eesti pm, süsteemide aluste loomine (ökosüst, maastikud, poollooduslikud maastikud) 8. Mis on üldplaneering, kuidas võib üldplaneeringut koostada?
8 Joonis 2.7. Dreenitorude katmisviisid (õled, kookoskiud, sünteetilised kangad) maapinna nõrk kandevõime kelts ja selle aeglane sulamine kevadel Seega on vaja rakendada rida täiendavaid abinõusid ja tehnoloogiaid, mis muudavad kokkuvõttes ehituse kalliks ja tema eluaja võrreldes muude pinnastega suhteliselt lühikeseks. 17. kaevandusluba-Kuni 30 aastat, lisaks pikendada kuni 10 aasta võrra, kui ei ammendata varu. Kaevandamisloale märgitakse: 1) mäeeraldise asukoht ja maavaravaru suurus; 2) mäeeraldise suurus; 3) maavaravaru kaevandamiseks vajaliku mäeeraldise teenindusmaa suurus; 4) maavaravaru kasutusala; 5) maavara kaevandamise keskmine aastamäär või maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär; 6) loa kehtivuse aeg; 7) korrastatava maa kasutamise otstarve; 8) nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks.
Komisjoni arvamust. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa kaevandamiskoha keskkonnateenistus. Kui taotletav mäeeraldis või selle teenindusmaa paikneb kahes või enamas maakonnas, annab kaevandamisloa keskkonnateenistus, kelle kontrollitaval territooriumil paikneb enamus taotletavast mäeeraldisest. Füüsilisest isikust kinnisasja omanikul on oma kinnisasja piires õigus kaevandamisloata võtta maavaravaru või looduslikku kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, isikliku majapidamise tarbeks. Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks ja leevendamiseks ning kaevandamisejärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks.
kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 26. Keskonnainspektsioon. on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. Rummu näide. 27. Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja - tasud. Mõiste seaduse järgi. Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. 1) kasvava metsa uuendusraie; 30.31. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 28. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha? saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi saastetasu maksja) rakendab
tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastus. Käitaja on isik, kes käitab või valdab käitist, kontrollib selle tööd ja vastutab keskkonnanõuete täitmise eest. Mis on peamine erinevus maaõiguse ja keskkonnaõiguse vahel? Keskkonnaõigus on spetsiifiline õigusharu, millega puutuvad kokku ettevõtjad, kelle tegevus puutub kokku keskkonnakasutusega – näiteks kasvava metsa uuendusraie, maavaravaru kaevandamine, veevõtt, kalapüük jne. Samuti juhul, kui on tegemist saasteainete heitmise välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või jäätmemajandusega. Miks on maa eestlastele nii tähtis? Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja olulised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja olulised osad on maatükiga püsivalt ühendatud. Nt mets, ehitised, koristamata vili ja muud taimed. Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja päraldis
Keskkonnaministeeriumile, esitatud põlevkivi kaevandamise lubade taotluste menetlemine kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamiseni. 2) luba ei anta kui taotletakse põlevkivi kaevandamiseks, kuid puudub põlevkivi kasutamissuundade kindlaksmääramiseks, sealhulgas põlevkiviõli, põlevkivigaasi ning põlevkivist toodetud elektri- ja soojusenergia kasutusvõimaluste hindamiseks, koostatud riiklik arengukava. 3) luba ei anta kui kaevandamiseks taotletava maavaravaru kasutamissuund on vastuolus põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga. 4) põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus (hiljem muudeti seda Maapõueseaduse sätet, mis käsitleb põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamist ja asendati "kinnitab Vabariigi Valitsus" uue sõnastusega "kinnitab Riigikogu"). Kuna põlevkivi kaevandamise aastamäär on fikseeritud pikaks ajaks ning see on kogu Eesti kohta üks, on sobilik see kehtestada maapõueseadusega.
kemikaali, 500 kuupmeetrit Bkategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit Akategooria kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on otsustaja kohustatud analüüsima käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 1) põllu, metsa ja kalamajandus; 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine; 6) keemiatööstus; 7) toiduainetööstus; 8) tselluloosi, paberi, puidu või tekstiilitööstus või nahaparkimine; 9) kummitööstus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on otsustaja kohustatud analüüsima käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus; 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine; 6) keemiatööstus; 7) toiduainetööstus; 8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine; 9) kummitööstus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
01.08.2008] (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine;
Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist 4. Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid 5. Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks 6. Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks. Keskkonnatasu- 1) keskkonna kasutusõiguse hind. Jaguneb loodusvara kasutusõiguse ja saastetasuks. 2) kasvava metsa uuendusraie; maavaravaru kaevandamine; veevõtt; kalapüük; jahipidamine; saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). ·Loodusvara kasutusõiguse tasu: kasvava metsa raieõiguse tasu; maavara kaevandamisõiguse tasu; vee erikasutusõiguse tasu; kalapüügiõiguse tasu; jahipiirkonna kasutusõiguse tasu.
tulemusel tervikuna vastab käesolevas lõikes sätestatule. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine; 6) keemiatööstus; 7) toiduainetööstus; 8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine; 9) kummitööstus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 11) jäätmekäitlus;
vastab käesolevas lõikes sätestatule. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine; 6) keemiatööstus; 7) toiduainetööstus; 8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine; 9) kummitööstus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 11) jäätmekäitlus;
• Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Keskkonnatasu Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu jaguneb: • Loodusvara kasutusõiguse tasu • Saastetasu Keskkonnatasu mõiste Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). Mis on keskkonnatasu? • Kohustuslik makse • Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt • Maksab tootja
üldplaneeringuga määratud; 6) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; 9) maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; 10) teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; 11) kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks;
kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on otsustaja kohustatud analüüsima käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus; 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine; 6) keemiatööstus; 7) toiduainetööstus; 8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine; 9) kummitööstus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
omavahelist segunemist. (5) Sadama valdaja peab tagama, et saabuvaid laevu ja väikelaevu teavitataks õigeaegselt laevaheitmete vastuvõtu korrast sadamas. 2)Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist. Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). 3) Eri liiki maastike omavahelise sidususe ja maastike mitmeotstarbelisuse säilitamiseks tuleb
tehakse muudatused keskkonnatasude seadusse. "Ministeeriumi soov on nii kontseptsioon kui ka seadusemuudatused eelnevalt huvigruppide esindajatega läbi arutada, et jõuda selgusele, kuidas on tulevikus kõige otstarbekam tasusid kasutada nii majanduse kui ka keskkonna heaks," ütles Jaanus Tamkivi. Keskkonnatasude seadus: § 9. Maavara kaevandamisõiguse tasu (1) Maavara kaevandamisõiguse tasu makstakse riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. (2) Maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kaevandamisõiguse tasumäär kehtestatakse maavaravaru tonni või kuupmeetri kohta, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alam- ja ülemmääradest. (3) Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad on: 1) dolokivi 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest; 2) fosforiit 1,53 ja 3,19 eurot tonni eest;
Samas on rahvusvahelistes uuringutes Eesti keskkonnatasusid loetud keskkonnamaksudeks. KESKKONNATASUD EESTIS: Keskkonnatasu makstakse keskkonna kasutusõiguse eest ning selle rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Keskkonnatasu - keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnakasutus on: 1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine. Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. Loodusvara kasutusõiguse tasud: 1) kasvava metsa raieõiguse tasu; 2) maavara kaevandamisõiguse tasu; 3) vee
Kuni lubatud piiri ei ole ületatud, võivad saastajad ise otsustada, mill vahenditega ja mill järjekorras saasteainete emissiooni ja jäätmeteket vähendada. Puuduseks on süsteemi kulukas administreerimine, pidev seire ja saastetasemete kasv. Kktasude seadus: Kktasude kehtest ja rakend lähtutakse kkkaitse vajadusest ning riigi maj ja sots olukorrast. Kktasu on kk kasutusõiguse hind. Kkkasutus on: kasvava metsa uuendusraie; maavaravaru kaevand; veevõtt; kalapüük; jahipidamine; saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; jäätmete kõrvald ladestamise teel prügilasse vm toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine. Kktasu jaguneb: loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. Kkatasude rakend eesmärk on vältida või vähend loodusvarade kasutamisega, saasteainete kk
· nimetab oma esindaja rikutud maa korrastamiskohustuse täidetuks tunnistamise ja korrastamistööde vastuvõtukomisjoni · munitsipaalomandisse kuuluva kinnisasja kasutamiseks üldgeoloogiliseks uurimistööks või geoloogiliseks uuringuks on vajalik valla- või linnavalitsuse kirjalik kooskõlastus · annab seisukoha keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile Valla- või linnavolikogu kehtestab munitsipaalomandisse kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise korra ja sellise andmise aastase tasumäära. · KOV peab kooskõlastama Keskkonnaministeeriumiga üld- või detailplaneeringu enne selle kehtestamist, kui KOV üksuse piires asub riigi omandisse kuuluv maavaravaru KOV oma halduspiirkonnas: · annab nõusoleku vee erikasutuseks oma halduspiirkonnas; · korraldab KOV-le kuuluvate veekogude haldamist · korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist
annaabi.ee 
