taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud! Prügiveo reeglid Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning
sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud! Prügiveo reeglid Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud
vanusest vajame me kõik toitu, et jätkata oma elutegevust. Umbes kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata [4]. Peale otsese ressursside ja keskkonnamõju tekitamise kaasnevad toidu raiskamisega ka märkimisväärsed kulud. Üle 30 protsendi prügilasse sattuvaid jäätmed on orgaanilised jäätmed, mida saaks tegelikult mõnel muul viisil targalt ära kasutada [2]. 1. TOIDUJÄÄTMED Toidujäätmed on toit, mis ei ole ära tarbitud ning on ära visatud. Toidujäätmed on toidu tootmisel, turustamisel või tarbimisel tekkinud jäätmed. Umbes kolmandik kogu maailmas toodetud söögist raisatakse või jääb kasutamata, kuid siiski üle miljardi inimese ei saa päevas piisavalt süüa ning nälgivad. Hinnanguliselt visatakse Euroopa Liidus igal aastal 88 miljonit tonni toitu, mille kulud on umbes 143 miljardit eurot. Toidujäätmete tõttu raisatakse ka muid ressursse maad, vett, energiat ning tööjõudu. Kui raiskame toitu siis raiskame ka maavarasid
5 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25 kg nädalas. Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: · Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. · Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. · Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid. · Vedelikke. · Suuri konte. · Kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid.
kõrvaldamine IV LISA REOSTUSE VÄLTIMINE LAEVA REOVETEST Laev kogumahutavusega 200 ja rohkem Kõik WCst, haiglast, loomade pidamise ruumidest Kogumistankid, biofiltrid jm Rahvusvaheline reovetega reostamise vältimise tunnistus Kaldal võstuvõtu seadmed V LISA REOSTUSE VÄLTIMINE LAEVA PRÜGIST Merre heitmiseks on keelatud: Plastik ning tooted sellest, plastiku tuhk jm Lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu Lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber klaas jm Läänemerel lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed Merre mitteheidetava prügi vastuvõtt kaldal VI LISA ÕHU REOSTUMISE VÄLTIMINE LAEVADELT Väävel kütuses ja (SOx) heitgaasides Lämmastikoksiid (NOx) heitgaasides Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Jäätmete põletamine laeval Lasti aurude emissioon Laevakütuse kvaliteet jm
ainete mereveol · adekvaatse pakendi kasutamine · siltide ja märkide kasutamine · ohtliku aine deklareerimisel MARINE POLLUTANT · paigutamine laevas (võimalusel teki alla) · koguselised piirangud (merevedu keelatud) · erandid õnnetus merel, selle tagajärgede kõrvaldamine Merre heitmiseks on keelatud · plastik ja tooted sellest, plastiku tuhk jm · lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu · lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber, klaas jm · Läänemerel lähemal kui 12 miili kaldast - toidujäätmed · Merre mitteheidetava prügi vastuvõtt kaldal Õhu reostumise vältimine laevadelt · väävel kütuses ja (SOx) heitgaasides · lämmastikoksiidid (NOx) heitgaasides · osoonikihti kahandavate ainete kasutamine haloonid 1211, 1301 ja 2402 · jäätmete põletamine laeval · lasti aurude emissioon · laevakütuse kvaliteet jm
pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. 3 Prügimajandus Ma elan maal, kortermajas. Meil on siin oma aiamaa, meil lähi ringkonnas on 3 prügikasti ja 1 jäätmejaam. Prügiga meil siin väga probleemi pole. Me kodus sorteerime prügi. Enamasti on meil
- Salvrätikud (4 tk, hamburgeriga kaasas) - Hamburgeri tasku Jälgimise all olnud päeva vältel käisin poes ühel korral, ostsin 3 banaani, 2 saia, paki juustu, kartulisalati, snickersi ja kilekoti. Käisin ka väljas söömas ostsin ühe hamburgeri ning 0,5 l Sprite. Tekkinud jäätmed : teepakk, piimapakk, tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, salatikarp, 2 väikest kilekotti, hamburgeritasku , banaanikoored, Sprite pudel - Biolagunevad jäätmed tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, banaanikoored, teepakk, hamburgeritasku - Pakendid - piimapakk, salatikarp, kilekotid - Taara Sprite plastpudel Antud päeva jooksul ei tekkinud mitte ühtegi ohtlikku jäädet, kõige rohkem tekkis biolagunevaid jäätmeid. Prügikonteinerit meil kodus ei ole, sorteerime prügi ise erinevate liikide järgi ning viime
materjali ümbertöötamiseks. Nendeks võivad siis esiteks olla: · looduslikud, orgaanilised aia- ja haljastusjäätmed, eelkõige näiteks niidetud rohi, mahalõigatud oksad, lehed, lilled, mahakukkunud puuviljad; · tahked taimsed jäätmed, eelkõige näiteks toiduvalmistamisel tekkivad jäätmed; · muud toidu valmistamisel ja tarvitamisel tekkivad tahked orgaanilised jäätmed (köögi- ja toidujäätmed, välja arvatud punktis 2 nimetatud jäätmed), kui need sobivad aeroobseks või anaeroobseks ümbertöötluseks; · taimsed jäägid, mis tekivad põllu- ja metsamajandustoodete töötlemisel tööstus- jm ettevõtetes ning nende toodetega kauplemisel; · kiletamata paber, mis puutub kokku toiduainetega või on sobilik kogumiseks ja ümbertöötamiseks koos biojäätmetega. Biojäätmete eraldamine
putukaid ja närilisi ning seda saab kasutada mulla parandamiseks ja väetamiseks. Hiljem on võimalik enda kompost müüa edasi kompostimisega tegelevale ettevõttele, kus hinnatakse selle kvaliteeti ja mahtu ning selle järgi saadakse tasu. Mitmekorruselistes korterelamutesse rajati viis aastat tagasi prügišahtid, igal korteril märgistatult erinevad lahtrid, kuhu saab panna kas kile, paberi, klaasi. Toidujäätmed tuleb paigutada eraldi kotti ja siis šahti visata. Korterelamute keldrikorrusel on lint, kuhu tulevad šahtist erinevad jäätmed ning robot jälgib, kas need on õigesti tulnud, kui ei, siis ise sorteerib selle õigesti ja toidujäätmed võetakse kottidest ja pannakse eraldi konteinerisse, millest hiljem tehakse kompost või viiakse edasi suurematele farmidele, mida söödetakse loomadele. Roboti juures on ka inimene, kes mahutite täitumisel neid tühjendamas käib ning mis viiakse edasi
· Kotletid, pirukad ja pooltooted tuleb pannile asetamisel hoida kaldu, vältimaks rasvapritsmeid. · Kuuma toiduga keedukatla, kastruli või teiste pliidil asetsevate nõude kaaned avatagu kaldu, endapoolne serv jäägu madalamale. · Külmutatud liha või kala tuleb tükeldada alles pärast ülessulatamist. Arvamus: Mina tükeldan poolkülmunult, kuna nii on endal mugavam. · Toidujäätmed tuleb toidunõudest eemaldada puitlabidakese ja jõhv -või juurharjaga. Arvamus: Greperies tehakse seda nugade ja kahvlitega või paberiga. · Ruumide koristamisel tuleb kasutada vastavaid töövahendeid, prahti ega jäätmeid palja käega koristada ei tohi. Puitpõrandate pesemisel tuleb hoiduda pindude ja naelte eest. Arvamus: Ohtutusnõuetes võiks olla nimekiri mida ei või koristada paljaste kätega , mitte üliselt
Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. 2.3. Kuidas prügi sorteerida? Paberi ja kartongi mahutisse tuleb panna: Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid; Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid; Ümbrikud, kaanteta raamatud; Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; Kasutatud pabernõusid;
Mustus Pinnale Ohtlikkus Keemiline koostis Vees kinnitavus lahustuvus Hallitus kinnitunud vahel keemiline lahustub ohtlik Tolm ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Toidujäätmed vahel on vahel on keemiline lahustub Bakterid kinnitunud ohtlikud keemiline lahustub Liiv ei ole kinni ei ole keemiline lahustub ohtlik Karvad ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Rasv kinnitunud ei ole keemiline lahustub ohtlik Katlakivi kinnitunud ei ole keemiline ei lahustu ohtlik Rooste kinnitunud ei ol...
Toiduhügieeni alused Kaja Rahu Turismi- ja toitlustuskorralduse õppetool Sisukord Toiduhügieeni eesmärk Toiduhügieeni ülesanded Heast hügieenist tulenevad tulud Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud Mikroobide kasv, toksiinide moodustumine ja nakatumine Toiduohutuse tagamise menetlused Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad Inimene Toores toit Putukad Närilised Tolm Prügi ja toidujäätmed Loomad ja linnud Toidumürgistuse 10 peamist põhjust Toidu kaitsmine saastumise eest Isikliku hügieeni nõuded Toiduhügieeni 10 kuldreeglit Küsimusi mõtlemiseks Kasutatud allikad Kaja Rahu 2 Toiduhügieeni eesmärk 1. Kaitsta toitu saastumisohu, sh. kahjulike bakterite, ohtlike ainete ja võõrkehade eest. 2. Takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist, et ära hoida tarbijate
kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud. Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms. Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid Kokkuvõte Et jäätmekäitlus töötaks tõrgeteta, on vaja sobivaid kogumisvahendeid, kogumispaiku ja juhendeid, ilma milleta ei saa jäätmekäitlussüsteem olla efektiiivne. Kasu on nendest aga ainult siis, kui jäätmekäitlust peetakse tähtsaks
S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad Õienektar Taim- Õienektar Toidujäätmed O lehetükid,rohi toidulised (mesilane) veri I -ritsikas: Rööv- putukad värske liha T putukad toidulised taimed õienektar U Sõnniku-, (sipelgad) M kõdu- ja
ÕMBLUSTÖÖSTUSE JÄÄTMED ja NENDE KÄITLEMINE. Koostas: JÄÄTMED . Peamised jäätmed, mis õmblustööstuses tekivad on erinevat sorti riide jupid, ribad jms. Samuti ka keemia, mida riiete töötlemiseks kasutatakse. Jäätmeteks saab tegelikult lugeda ka prügi, mille põhjustajaks on töötajad ise ; toidujäätmed, taara (kõiksugused pudelid), plastik karbi jms. Nagu igas teises tööstuses leidub ka õmblustööstuses ohtlike jäätmeid. (nt. igasugune tuleohtlik keemia vms). Ohtlike ja ka muude jäätmete kokku sattumise vältimiseks tulebki jäätmeid sorteerida. JÄÄTMETE KÄITLEMINE. · 1. Jäätmete käitlemine on kk. sõbralik tegu. Selle tulemusena saab materjale taas kasutada ja seeläbi säästetakse loodus ressursse. · 2.Inimeste kk
tottu voivad põhjustada kahju tervisele ka keskkonnale. Tavajäätmed: · On koik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed: · On kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad kaubanduses, teeninduses või mujal, ja on oma omaduselt samalaatsed. Olmejöötmetes vüib sisaldudaa nii tava kui ka ohtlike jäätmeid. Biolagunevad jäätmed: · On aeroobselt või anaaeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Püsijäätmed: · On tavajäätmed , milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil. Jäätmete liigid. Segajäätmed: · Jäätmed, mida töötlemisraskuste tõttu ei saa eraldi panna. Spetsiaaljäätmed : · Mingi omaduse tõttu nõuavad eraldi kogumist, nt kuivkäimlad. Kasulikud jäätmed:
mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed onanaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed onjäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms. Olmejäätmed onkoduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava-
Pesemisvahendid on ökomärgisega Puhastusvahendid on ka ökomärgisega ja ei kasutata keemilisi puhastusvahendeid (kasutatakse n: soodat) Pesu pesemiseks kasutatakse pesupähkleid Jäätmekäitlus: Kasutatakse jäätmete sorteerimist: Paber, papp (põletusse) Immutamata ja värvimata puit (põletusse) Pakendid (pakendite kokkuostu, kord kuus) Kiletatud paber (kogumispunkti) Kile ja plastik (kogumispunkti) Konservikarbid (kogumispunkti) Klaas ja taara (kogumispunkti) Toidujäätmed (komposti) Ohtlikud jäätmed (kogumispunkti) Elekter ja küte: Elektri saamiseks kasutatakse päikeseenergiat ja tuulegeneraatoreid. Kasutatakse säästupirne Väljas on ajalised kontaktid Küttena kasutatakse puid ja pressitud turvast. (tehakse oma metsas küttepuid ja ka kasvatatakse uusi puid) Sisekliima: Tubades on radiaatorid (veebaasil), mida soojendab ahiküte Ventilatsioon (saab vähendada niiskust, temperatuuri ja kahjulikke ühendeid) Toiduained: Piim
keskkonnaprobleeem 2016 Jäätmed Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid Jäätmete liigid Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastujäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; toiduainetööstuses tekkinud jäätmed Jäätmete liigid Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid
Allikas: Metos Master KP 151S Potipesumasinad on põhimõtteliselt samasugused kui ühepaagilised nõudepesumasinad. Nende ehitus on vaid tugevam ja ringleva vee kogus ning surve suurem. Masinas on pesu- ja loputusetapid. Pesuaega nagu vee survetki on mõnigates seadmetes võimalik reguleerida. Eriti mustadele nõudele valitakse pikem pesuaeg ja suurem veesurve. Enne pesu eemaldatakse nõudelt toidujäätmed. Pesu- ja loputusaine doseerimine on automaatne. Luugil olev lüliti seiskab masina, kui pesuprotsessi ajal avatakse. Seadet puhastatakse
Vahemeri, Läänemeri, Must meri, Punane meri, Põhjameri, Mehhiko laht, Kariibi mere piirkond, Antarktika piirkond 30. Nimetage laevajäätmete kategooriad. Kategooria 1. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja pakkematerjal Kategooria 2. Ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal Kategooria 3. Paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms Kategooria 4. Lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas Kategooria 5. Toidujäätmed Kategooria 6. Tuhastatud jäätmed 31. Nimetage jäätmete käitlemise meetodeid laevas. kokkupressimine ja pakendamine peenestamine ja jahvatamine tuhastamine 32. Nimetage tingimused, millal ja milliseid jäätmeid võib heita üle parda. Jäätme liik Väljaspool eripiirkonda Eripiirkonnas Plastik kat.1 Keelatud Keelatud Ujuvad materjalid kat.2 >25 miili kaldast Keelatud
lekieemaldusvahendid, tärpentin, lakibensiin, atsetoon ja teised lahustid). · Patareid ja laetavad akud (enne seadme kõrvaldamist tuleks aku eemaldada, kui seda pole võimalik teha on kogu seade ohtlik jääde. Pardlid, elektrihambaharjad, tasku-lambid jne). · Asbest ja asbestijäätmed (ahjud, pliidid, röstrid, föönid jne). Biolagunevad jäätmed: · Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Kasutatud kirjandus: http://www.envir.ee http://www.veolia.ee http://www.eesti.ee ://µµ9..
meisterdada. Mina olen oma vanadest püktest teinud näiteks tolmulapid ning lühikeseks jäänud teksadest tegingi lühikesed püksid. Seega riidejäätmetega tuleb samuti osata ümber käia, mitte lihtsalt prügi hulka visata, et nad seal koos muude asjadega mädaneksid. Eelmises tunnis vaatasime ka videot naisest, kes tegi prügist energiat. Ta muutis minu jaoks raskete keemiliste protsesside käigus reoveemuda ja toidujäätmed energiaks. Tekkis biogaas, mis on taastuv energiallikas ning koosneb süsihappegaasist ja metaanist, see on väga energiarikas gaaside segu. Usun, et päris igaüks sellise keemiaga ei tegele, kuid siiski on tore, et mõni inimene suudab seda metsikut prügi kogust maailmas vähendada. Maailmas on tohututes kogustes prügi. Minu jaoks oli ilmselt üks šokeerivamaid teadmisi, et on olemas reaalselt prügisaared, mille tõttu sureb palju linde ning mereelukaid nagu näiteks kilpkonnad
Mulle meeldib jälgida RMK tegevusi, mis on rajanud ka puhkeplatse. Puhkeplatse koristab küll RMK, kuid paltsid asuvad kaugel eemal asustatud paikadest ja seega ei koristata neid ju iga päev või kohe peale külastajate käiku. Isa teadis ühte ilusat järveäärset laagriplatsi ja suhteliselt suure tee ääres. Seal on nii lõkkeplatsid kui ka varjualused. Valisime just selle oma puhkekohaks. Kohale jõudes oli vaatepilt kohutav kõikjal vedelsid pudelid, kotid ja toidujäätmed. Platsi oli ka prügikastid, kuid isegi neid ei viitsitud kasutada. Isa helistas RMK-sse ja kohale tuli metsnik, kellega me koos koristasime peaaeg 10 suurt kotti prügi. Selline inimeste teguviis toob loodusele vaid kannatusi. Meil kõigil oli seda vaadates väga halb olla, juskui oleksime ise midagi halvasti teinud. Nii isaga matkates olengi aru saanud lausest, et loodus saab inimeseta suurepäraselt hakkama. Ma arvan, et me peame käies looduse erinevates
lülitatud valveplaat. 2.20. Masinaga võib pesta ainult terveid nõusid. 2.21. Kuuma vee või auru läbi tekkitavate põletushaavade vältimiseks ei tohi masinaga töötamise ajal avada selle uksi. 2.22. Kuumaveetorustiku korrasolekut tuleb kontrollida järjepidevalt. 2.23. Filtrid ja pihustid tohib välja võtta alles pärast masina täielikku seiskumist, veesoojendi väljalülitamist ja masina ukse kinnitamist ülemisse asendisse. 2.24. Toidujäätmed tuleb toidunõudest eemaldada puitlabidakese ja jõhv -või juurharjaga. 2.25. Toidujäätmed tuleb panna kaanega paaki. 2.26. Sööginõude pesemisel ei tohi neile tugevasti vajutada. Klaasid tuleb pesta eraldi teistest nõudest. 2.27. Purunenud sööginõude killud või mõradega sööginõud tuleb pesunõust välja võtta. 2.28. Sööginõude loputamisel kuumas vees tuleb kasutada metallkorve või võrke. 2.29
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane lubatav käitlusviis, siiski ladestatakse suur osa olmejäätmetest Eestis endiselt sortimata kujul ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatess...
· 110 kg klaastaarast saab valmistada üle 200 uue klaaspakendi Ohtlikud jäätmed · ...on jäätmed, mis võivad kahjustada inimese tervist ja vara või ümbritsevat keskkonda · Nende hulka kuuluvad näiteks: kodukeemia, ravimid, mürgid, säästupirnid, patareid ja akud, õli- ja värvisegud jms. · Tuleb toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti ning kindlasti ei tohi visata olmejäätmete konteinerisse! Biojäätmed · Biojäätmete hulka kuuluvad toidujäätmed, taimede jäänused ja muu looduslik prügi ning kohvifiltrid ja koristamistolm · Biojäätmeid tuleks võimaluse korral komposteerida mis mullast tulnud, saab taas mullaks · Komposteerimisvõimaluse puudumisel tuleb biojäätmed visata olmeprügi konteinerisse
Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmid...
Jäätmekäitluse areng 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete - võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks. 5. Jäätmete liigitus Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed 6.Jäätmed 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3
Paljud inimesed põletavad prügi, aga ka see on keskkonnale väga kahjulik, kuna tahked ained, mida sa põletad, muutuvad gaasiliseks ja see kahjustab õhku, mida me hingame. Inimesed paeksid lõpetama jäätmete põletamise ja rohkem taaskasutama. Isegi prügimäed on kahjulikud, kuna sinna viiakse toidujäätmeid ja neis elutsevad putukad levitavad edasi baktereid. Et seda ära hoida tuleks enda prügi alati ära sorteerida, eemaldades sealt toidujäätmed, et raskendada bakterite levikut. Kokkuvõtvalt võin öelda, et iga eestlane saab looduse heaks midagi ära teha. Alati ei tuleks loota keskkonnakaitseameti või mõne muu organisastsiooni peale, kes kõik mured likvideeriks. Juba väikesed saamud nagu näiteks metsa säästmine prügist, veekogude säästmine reovetest või prügi sorteerimine on suureks abiks kogu Eesti ökosüsteemile.
Sellevõrra jätkuks naftat kauemaks. On tehtud küll elektriautosid, kuid nende vastu ei tunta eriti huvi, sest need on veel algelise tehnoloogiaga ning väikese kasuteguriga. Teadlased on lubanud, et tulevikus saame sõita vesinikelementidega autodega vabalt sinna, kuhu ise tahame, sest vesinik ei maksa eriti midagi ning kütuseelemendid on muutunud odavamaks ja töökindlamaks. Samas loodetakse ka veel teise põlvkonna biokütuste peale, mille lähteaineks võivad olla vananenud puit, toidujäätmed, õled või isegi saepuru. Nafta on väga ohtlik aine, kuid kahjuks ilma selleta me hakkama ei saa. Seoses sellega, et nafta kaevandamine on ka üsna kallis, sõltuvad naftahinnast enamike teiste kaupade hinnad. Sõjad ja tülid nafta pärast ei lõpe enne, kui leitakse mõni alternatiiv naftale. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta 2. http://www.e24.ee/830780/millal-lopeb-naftaajastu/ 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin
Juriidilised isikud peavad rakudama võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikuse vähendamiseks. Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsuste kehtestatud korras. Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada: · Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne · Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt · Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt · Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad · Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne · Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed · Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud: · Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
klaas, pudelid, keraamika, metall jms; lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas; toidujäätmed; tuhastatud jäätmed. 31.Nimetage jäätmete käitlemise meetodeid laevas. kogumine, ladustamine, töötlemine, teisaldamine. 32.Nimetage tingimused, millal ja milliseid jäätmeid võib heita üle parda. Merre heitmiseks on keelatud: plastik ja tooted sellest, plastiku tuhk jms; lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu; lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber, klaas jms; Läänemerel: lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed 33.Mis on ,,Garbage Record Book"? Milleks kasutatakse ja kuidas? Jäätmekäitlemise päevik. Selles päevikus peavad olema fikseeritud kõik jäätmete eemaldamise ja põletamise teel hävitamise operatsioonid. Peab olema jäädvustatud ja allkirjaga kinnitatud kuupäev, kellaaeg, laeva asukoht, teisaldatud või põletatud jäätmete kirjeldus ning hulk
keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. ·Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. ·Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms. ·Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda
Jah, mujal, näiteks Ameerika Ühendriikides tarbitakse rohkem ja toodetakse rohkem jäätmeid. Aga sa ju ei ela seal. Ka Eestis tekib palju jäätmeid. Kõige suuremaks ülesandeks on põlevkivitööstuse jäätmekoguste vähendamine. Kogu jäätmetekkest moodustab 79% põlevkivi, 8% on muid tööstusjäätmed ja ehitusjäätmed, ning 4% moodustavad olmejäätmed ja muu.Jah, 4% ei ole ju nii palju, kuid see number võiks olla väiksem. Üheks suureks probleemiks on toidujäätmed. Eestis tekib aastas toidujäätmeid kokku ligikaudu 92,6 tuhat tonni. See kuulub sinna 4% sisse. Kui 92 tuhat tonni on vähem kui 4%, siis mõtle, palju seda prügi ikka tegelikult tekib. 75 protsenti toidujäätmetest tekib kodumajapidamistest, 14 protsenti toitlustusasutustes, 7 protsenti kaubandusettevõtetes ning 4 protsenti toiduainetööstuses. Eesti keskmine perekond viskab toidukaona aastas ära ligikaudu 120 euro väärtuses toitu lastega leibkond isegi 200 euro eest aastas
seda on hoiustatud/säilitatud muutuv kvaliteet. Mille arvelt siis kas algupärane tooraine ebakvaliteetsem ja odava tööjõu kasutamine. Samuti ei ole ma paadunud prügisorteerija ja vanapaberit ma pigem kogun ja viin vanemate juurde, kus seda kasutatakse tulehakatisena, mitte ei vii konteinerisse. Ei kujuta päris ette, kuidas peaks teepakki, peale selle tühjaks nõrutamist, nö demonteerima. Mitu pügikasti ma selleks köögikapis omama peaks paber, metall, toidujäätmed?! Kindlasti eelistaks ma sõita üliökonoomse või siis isegi hübriidautoga. Kulud oleksid oluliselt madalamad nii maksete kui ka kütuse arvelt. Veelgi rohelisem ja soodsam oleks muidugi üldse kasutada ühistransporti või hoopis jala liikuda, kuid siin hakkab oma osa mängima ajasäästlikkus ning oskamatus oma aega vastavalt planeerida. 1/2
korterit. · Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Toataimed ja lõikelilled. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Suured kondid. · Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. · Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. · Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed.
kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 3. Biolagunevad jäätmed - on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 5. Olmejäätmed - on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt peaks igaüks meist seda täie tõsidusega võtma ning sellele lahendust otsima tagajärgede
nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele
- Puhastusainete ja lahustite jäägid Ohtlike jäätmete käsitlus väeosas - Jäätmekäitluse puhul tuleb korraldada jäätmete kogumine, sorteerimine, ladustamine ja üleandmine või käitlemine. - Tuleb korraldada ka jäätmete vedu. Olmejäätmed - Olmejäätmete hulka kuuluvad nii tava- kui ohtlikud jäätmed. - Klaas, metallpakendid, paber ja papp, plastikaat jne. - Jäätmeid tuleb vältida või maksimaalselt vähendada. Toidujäätmete käsitlemine - toidujäätmed peab kokku koguma ja iga päev välilaagri territooriumilt välja vedama - jäätmete väljavedamise eest vastutab väeosa tagalateenistus juhul kui väljavedamine ei ole võimalik : a) vedelatele jäätmetele - matmismeetod: - kaugemal, kui 30 m veeallikast - matmiskohti peab katma iga matmise järgselt b) põlevatele jäätmetele (kuivad jäätmed)- tuhastamismeetod : - vähemalt 50 m laagrist alla tuult - rangelt kinni pidades tuleohutusnõuetest Prügi käitlemine Üldist:
KOV- ehitus- ja lammutuspraht, bioenergia, biojäätmed riik- ??? JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed Materjali järgi: vanapaber, klaas, metall Füüsikalise oleku järgi: vedelad, gaasilised, tahked Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad Ohtlikkuse järgi: tavalised, ohtlikud Suuruse järgi: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse reguleerimisalasse ei kuulu: sõnnik, reovesi, radioaktiivsed jäätmed, kaevandusjäätmed (seni, kuni jäätmed on kaevanduse territooriumil) jne.
ettenähtud korras kahjustada; Metsas keelatud: ilma loeta raiuda kasvavaid puid ja süüdata lõkkeid, jätta lõke laagripaigast lahkudes kustutamata, lõigata okste kogumisel kuuseoksi tüvele lähemalt kui 10cm, kaevata välikäimlat puude või veekogu vahetusse lähedusse, lüüa puudesse naelu, jätta maha traate, nööre või kahjustada puid muul viisil, ankurdada vintsi eelnevalt kaitsmata puutüve külge, jätta kokku kogumata ja kaasa võtmata toidujäätmed ja praht, põletada metsas keskkonda saastavaid jäätmeid, jätta likvideerimata tekitatud teekahjustused, sõita maastikul istandikes ja keelumärkidega tähistatud aladel, hävitada vääriselupaiku ja nende moodustamise eelduseks olevaid võtmeelemente (vanad puud, põõsad, kiviaiad, allikad), tankida kütuseid või õlisid märgalade ja veekogude vahetus läheduses, rikkuda allikate ojade jm veekogude kaldaid.
Jäätmekäitlus Toidujäätmed, kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb hoida suletavates mahutites (va juhul, kui käitleja suudab pädevale asutusele tõendada muude mahutite või kõrvaldamissüsteemide sobivust) ning nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada. Jäätmete kogumise mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajadusel desinfitseeritavad. Toidujäätmete, kõrvalsaaduste ja muude jäätmete hoidmiseks ja kõrvaldamiseks peab olema kord. Jäätmete hoidmisekoha kujundus ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajadusel kaitstuna loomade ja kahjurite eest. Jäätmete kõrvaldamine peab toimuma hügieeniliselt ja keskkonnasõbralikult vastavalt asjakohastele õigusaktidele ning need ei tohi muutuda otseseks või kaudseks saasteallikaks. Muretse ettevõttesse piisav hulk suletavaid jäätmenõusid (soovitavalt jalaga avatavad) Määra jäätmenõude tühjen...
energiast ja kümnendik osa veest. 3. Väheneb ladestuspaikade kahjulik mõju keskkonnale, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem. 5 Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid Inimese tegevuse tulemusena tekiba akati jäätmeid. Varasematel srgadel, kui inimesioli vähe, ei olnud see probleemiks, sest ka jäätmeid olivähe. Põhiliselt olid need toidujäätmed. Sellised jäätmed on loodusele ohutud, sest teised elusorganismid lagundavad need enamasti mingi aja jooksul. Hiljem hakkas inimene valmistama ka töö-, jahi- ja sõjariistu, mille metall osad jäid samuti pikemaks ajaks loodusesse. Need aga ei rikkunud ega saastanud looduskeskkonda, sest nedi polnud palju. Väljakaevatud esemete ja luude järgi on arheloogidel olnud võimalik kirjeldada tolleaegsete inimeste tegevust ja toidumenüüd. 6
inimeste tervisele. Teisalt on see keskkonnasõbralik tegu, sest kõike kokku kogudes ja tehastesse viimist oodates muutub suurem osa jäätmetest ümbertöötlemiseks kõlbmatuks, kuid ise sorteerides aitame me vähendada jäätmete segunemist omavahel ja see tagab jäätmete puhta kvaliteedi ning seetõttu ka kergema jäätmete taaskasutamise ja ümbertöötlemise. Paber- ja pappjäätmed, biolagunevad jäätmed, toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed ja pakendid on väga hea taaskasutusväärtusega materjalid. Kolmandaks oluliseks põhjuseks on see, et olmejäätmete sorteerimisega on võimalik saavutada rahaline kokkuhoid, mida hoolikamalt jäätmeid sorteerida ja mida rohkem neid taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid segaolmejäätmete konteinerisse ning seda vähem tuleb jäätmeveo eest maksta, sest saab kasutusele võtta väikesema konteineri ning kasutada ära vaid seaduses
4. Hoolitse naha puhtuse eest. Kanna ainult puhast tööriietust 5. Toidu tõstmisel, segamisel ja maitsestamisel kasuta abivahendeid 6. Tooraine ettevalmistamiseks ja valmistoidu hoidmiseks kasuta erinevaid tööpindu. 7.Hoia toit kaetult, kas külmas (t suuremalt 4'C) või kuumassuuremalt 63'C) 8. Ära suitseta ruumis, kus on toit. Pärast suitsetamist pese käsi- 9. Peale töö lõppu puhasta tööruum. Seadmed ja tööpinnad hoia alati puhtad, vigastusteta. 10. Teisalda toidujäätmed kohe. Prüginõud peavad olema kaetud. Pärast jäätmete paigutamist pese alati käed.
lambid jt. kodumajapidamistes jm sarna-ses tekkesfääris tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse. Märgid mis näitavad, et see on ohtlik aine: Looduslikult jagunevad jäätmed ja kompost Maal saab kõik, mis looduses laguneb panna komposti hunnikutesse. Linnades on spetsiaalne kast- biolagunevatele jäätmetele. Linnades toimub ka sügiseti riisutud lehtede tasuta äravedu. Kõik toidujäätmed, mis jäävad üle tuleks visata komposti hunnikusse. Nt: mandariini koored, lehed, sõnnik jne. Komposti hunniku võib ka teha kasti sisse. Kompost on looduslik väetis taimedele. Jäätmeprobleemid Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnasepöördumatuid kahjustusi
ning tekkinud augu täitmine sobiva täiteainega. Hambakariesse vältimiseks peavad inimesed täpselt järgima hammaste ja suu hooldamise režiimi. Regulaarne hammaste hooldamine, hambavahede puhastamine ning piisav hoolikas harjamine aitavad vältida igemehaigusi. Igemete sisselangemine, mis on tavaline vanemas eas inimestel, edendab samuti hambakaariest, desensibiliseerivad hambapastad võimaldavad hambaid ebamugavust tundmata harjata ka siis, kui igemed on valulikud. Ideaalne oleks eemaldada toidujäätmed hammastelt pärast iga söögikorda. Hoolimata kasvavatest teadmistest hambakaariese põhjuste ja vältimise kohta, kasvab kaariese esenemissagedus paljudes maades. Probleemi süvendavad sotsiaalsed muutused, millest tingituna on gaseeritud joogid ja jäätis lastele üldiselt kättesaadavad. Traditsioonide ja kultuuri muutused peegelduvad riietuses ja iga uus sugupõlv kohandab oma riietust muutuva keskkonna ja sotsiaalsete tingimuste vajadustele. Riided on mittesõnalise suhtlemise vahend
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
