Kordamisteemade vastused eksamiks (5)

Eesti Maaülikool - Loodus - Keskkonna kaitse

5 VÄGA HEA

LK SEADUS (2004)
LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste.
LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine.
Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus , tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus.

Kaitstavad LK objektid

Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.
Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. – Lahemaa , Karula, Soomaa , Vilsandi, Matsalu .
2)looduskaitsealad - kaitseala looduse säilitamiseks,
kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Seal on üks või mitu loodusreservaati, sihtkaitsevööndit ja piiranguvööndit.

3) maastikukaitsealad - kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks. Eritüübid on park, arboreetum ja puistu. Seal on üks või mitu sihtkaitsevööndit ja piiranguvööndit.

Hoiualad

Kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid

Püsielupaigad

Looduse üksikobjektid

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

Kaitseala vööndid

Loodusreservaat - kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala , kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Keelatud on igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste seal viibimine .

Sihtkaitsevöönd - maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Keelatud on majandustegevus , loodusvarade kasutamine, ehitamine, inimeste viibimine sihtkaitsevööndis, erinevate sõidukitega sõitmine, telkimine , rahvaürituste korraldamine, lõkke tegemine. Sihtkaitsevööndis on kaitse-eeskirjaga lubatud: metsaandide korjamist, jahipidamist, kalapüüki, pilliroo ja adru varumist, teha poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust, teha tee ja tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise rajamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate rajatiste hooldustöid.

Piiranguvöönd - maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades selle seadusega sätestatud kitsendusi. Keelatud on uute maaparandussüsteemide rajamine, veekogude veetaseme muutmine, kallaste kahjustamine , uute veekogude rajamine, maavarade ja kaevandamine, puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine, uuendusraie.

Hoiuala – loomastiku ja taimestiku kaitseks. Keelatud on elupaikade, kasvukohtade hävitamine, liikide häirimine. Metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.

Kaitsealune liik – taime-, seene-, loomaliik, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse.
Kaitstav looduse üksikobjekt – kaitse all olev teadusliku, esteetilise või kultuurilise väärtusega elus või eluta üksikobjekt. N: puu, allikas, rändrahn, juga, koobas.
Looduse üksikobjekti kaitse – selle ümber moodustatakse 50 m raadiuses piiranguvöönd, kui ei kehtestata väiksemat piiranguvööndit või kui ei kohaldata kaitse-eeskirja.
EL-i Natura 2000 võrgustik – koosneb Eestis linnualadest, millest on Euroopa Liidu Komisjoni teatatud linnudirektiivi kohaselt. Alad, mis omavad loodusdirektiivi kohaselt Euroopa Liidu Komisjoni seisukohast üleeuroopalist tähtsust.
Natura 2000 ala kaitse-eesmärk – määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest. Linnuliikide või rändlinnuliikide kaitse. Looduslike või pool-looduslike elupaigatüüpide kaitse. Liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine.

Liikide kaitsekategooriad

I kategooria kaitsealune liik – Eestis haruldased , hävimisohus liigid, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad on rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine on ohutegurite jätkumisel väga tõenäoline.

II kategooria kaitsealune liik – ohustatud liigid, kuna nende arvukus on väike või väheneb. Levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävitamise või rikkumise tagajärjel.

III kategooria kaitsealune liik
Abitusse olukorda sattunud loom – abitusse olukorda sattunud looma vedu korraldab Päästeteenistus. Vigase või haige kaitstava looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaministeerium . Surnuna leitud I või II kategooria looma asukohast peab teatama keskkonnateenistusele, leidja võib looma endale jätta kohaliku keskkonnateenistuse loal.
Rand ja kallas - kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Ranna ja kalda kasutamise kitsendused – ranna või kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd. Kõrgveepiir on mererannas tavaliselt 1,5 meetrit kõrgemal. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvööndid koosnevad üleujutatavast alast.
Ranna või kalda piiranguvöönd – On keelatud lageraie , reoveesette laotamine, matmispaikade rajamine, jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks mõeldud ehitiste rajamine v.a sadamates, kehtestatud detailplaneeringuta kinnistute kruntideks jagamine, maavara kaevandamine jne.
Ranna või kalda ehituskeeluvöönd – vööndit võib suurendada kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga, vööndit võib vähendada keskkonnaministri nõusolekul.

KESKKONNASEIRE

Eesmärk - keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks.
Ülesanded – keskkonna saastuse ja reostuse jälgimine ja määramine, uurimist ja abinõude rakendamist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine, saasteainete levi jälgimine, bioloogilise mitmekesisuse hindamine ja analüüsimine, taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine, keskkonda mõjutavate tegurite hindamine.
Tasandid – riiklik, kohalik omavalitsus , ettevõtte tasand. Riikliku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaministeerium.
Seire allprogrammid Eestis – Õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, kompleksseire, seismoseire, mullaseire.

SAASTETASU SEADUS

Saastekahju - saasteainete viimist välisõhku, veekogusse, põhjavette, pinnasse ning jäätmete ladustamist või matmist keskkonda.
Saastekahju hüvitis - kompensatsioon , mida tasub füüsiline või juriidiline isik saasteainete või jäätmete looduskeskkonda viimise eest.
Keskkonnakahju hüvitis - riigi poolt kehtestatud kompensatsioon keskkonnale või selle üksikosale tekitatud kahju korvamiseks tekitaja poolt.
Eesmärk - ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu makstakse saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel . Saastetasu rakendatakse mis tahes jäätmete keskkonda viimisel.

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED

Looduskaitse - abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks.
Keskkonnakaitse - väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri. Võib suuresti käsitleda inimese kaitsena. Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.

Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal, mis on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik. Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks.

INSTITUTSIOONID

Keskkonnakaitse institutsioon - keskkonna-korraldusega tegelev riigi- ja omavalitsusasutus ning valitsusväline organisatsioon .
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) - asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Rahandusministeerium.
KIKi eesmärk - Keskkonnakasutusest laekuva raha suunamine keskkonnaprojektide arendamiseks, keskkonnaprojektide ettevalmistamine ja ellurakendamine, Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkonnameetme rahaliste vahendite suunamine projektide arendamiseks, keskkonnalaenude edasilaenamise korraldamine.
KIKi rahalised allikad – riigieelarve ja kohalikud eelarved .
KIKi poolt rahastatavad programmid – riikidevahelised ja rahvusvahelised keskkonnaalased programmid ja koostööprojektid.
Keskkonnaministeeriumi ülesanded - riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamine, regionaalplaneerimise kavade väljatöötamine ja elluviimine , loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine, järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle, ilmavaatlused, geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine, osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses.
KKM-i alla kuuluvad asutused - EV Riiklik Maa-amet, Eesti Metskorralduskeskus, Keskkonnakaitse Inspektsioon, KKM Info- ja Tehnokeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Maakondade keskkonnateenistused, Kaitsealade administratsioon.

KKM-i välised organisatsioonid - Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, Loodusuurijate Selts, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Roheline liikumine, Säästva Eesti Instituut, Balti Keskkonnafoorum, Kaitsealade Liit, Eesti Ornitoloogiaühing.

PLANEERIMISSEADUS

Planeerimise põhimõtted – planeeringute koostamine on avalik. Nii tagatakse huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi.

Planeeringute liigid

Üleriigiline planeering – koostatakse kogu riigi territooriumi kohta.

Maakonnaplaneering - koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta.

Üldplaneering - koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta.

Detailplaneering - koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta.

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Keskkonnamõjude hindamine - kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Keskkonnamõju - tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale.
Oluline keskkonnamõju - kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara.
Keskkonnamõju liigid - füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik.

KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID

Määratlus - on osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, on osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest, koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks.
ISO 14001 ja EMAS – üldistatule on need 2 süsteemi väga sarnased. Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonna juhtimine. EMAS süsteemi nõudmised on mõnevõrra laiemad.
ISO 14001 – eesmärk on keskkonnajuhtimissüsteemide tuumikelementide spetsifikatsioon, kirjeldav lisa annab tuumikelementide selgitused , kasutab Demingi juhtimismudelit – planeeri , tegutse, kontrolli, täiusta. Rakendatav igas organisatsioonis, kes soovib ellu viia, järgida ja täiustada keskkonnajuhtimissüsteemi, veenduda oma tegevuse vastavuses enda poolt väljakuulutatud keskkonnapoliitikale, taotleda keskkonnajuhtimissüsteemi registreerimist teise organisatsiooni poolt, ise välja selgitada ja deklareerida vastavust antud standardile.
EMAS - keskkonnajuhtimise-ja auditeerimise süsteem, mis suures osas ISO 14000–ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem, keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementide osas võtnud tänapäeval aluseks ISO 14001 struktuuri, süsteem on Euroopa Liidu keskne .
Keskkonnaaspekt - Organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, millel on või võib olla oluline mõju keskkonnale. Mõju allikas - kus reostus (aine või energia) tekib, levikutee - mille kaudu reostus levib, sihtmärk - objekt, millele reostus mõjub, mõju - mida reostus objektile teeb.
Keskkonnamõju - Organisatsiooni tegevusest, toodetest või teenustest täielikult või osaliselt tulenev igasugune, ebasoodne või soodne muutus keskkonnas.
Keskkonnaaspekt ja keskkonnamõju näited – autosõit -> õhu saastamine, pesemine -> vee saastumine , arvuti kasutamine -> energiakulu.
Risk - mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise vm. kahju tekke võimalus.
Keskkonnarisk - üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju, risk inimese tervisele, ökoloogiline risk.
Keskkonnakahju - Sündmus, mis on tekitanud keskkonnale kahjuliku muutuse. Kahju võib tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda.

RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID

Washingtoni konventsioon - eesmärgiks on kaitsta ohustatud loomi ja taimi, reguleerides nende kaubanduslikku, kui ka muul eesmärgil toimuvat, riiki sisse- ja riigist väljavedu. Konventsioon sätestab ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemise režiimid vastavalt lisades toodud liikide kohta. Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Eestist: saarmas, merikotkas , rabapistrik, atlandi tuur. Teise lisasse on kantud liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud. Eestist: hunt, karu, ilves, pringel , must- toonekurg , sookurg , kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan . Kõik orhideed (36 liiki). Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike, milliste puhul vaid antud riigiga suheldes nende liikide isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveoloa alusel.
Ramsari konventsioon - eesmärk on kaitsta märgalasid üle kogu maailma, põhjuseks nende pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Märgaladeks loetakse soid ja nii looduslikke kui ka kunstlikke veekogusid, mille sügavus ei ületa 6 m. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke - ja pesitsuspaikadena. Ramsari konventsioon ja Eesti – liikmeks alates 1993. 10 Ramsari ala. Kõige esimene oli Matsalu rahvuspark . Veel on Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam- Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo , Muraka LK, Puhtu -Laelatu-Nehatu.
Berni konventsioon - Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest. Kaitsta Euroopa looduslikke looma- ja taimeliike ja nende elukeskkonda. Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele. Lisa I - rangelt kaitstavad taimeliigid. Lisa II - rangelt kaitstavad loomaliigid. Lisa III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. Lisa IV – käsitletakse püügivahendeid. Konventsioon ja Eesti – Eesti pole ratifitseerinud. Kuna see keelaks karud, huntide , ilveste, kobraste küttimise.
Rio de Janeiro konventsioon - Bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon. Eesti liitus 1992. Konventsioonil on 3 printsiipi - looduse mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine, geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.
UNESO maailma kultuuri- ja looduspärandi konventsioon – üle maailma üle 1000 objekti. Eestist Tallinna vanalinn, Soomaa, Põhja-Eesti pankrannik.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 239 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

239 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annucas Õppematerjali autor

lk seadus keskkonnaseire saastetasu seadus loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused institutsioonid planeerimisseadus keskkonnamõjudehindamine keskkonnajuhtimissüsteemid rahvusvhelised konventsioonid

Sarnased õppematerjalid

pdf

KK üldkursuse eksami materialid

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste li

Keskkonna kaitse

doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisi

Keskkonna kaitse

doc

Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 R

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

 Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad  Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm  Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks.  Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev

Keskkonnakaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest

Keskkonnakaitse

doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune lii

Keskkonna kaitse

odt

Keskkonnakaitse eksam

KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. *1853-asutati eesti

Keskkonna kaitse

Rohkem sarnaseid