Õiguse alused konspekt (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuid ei saanud seda Miks?
Kuidas vaidlus lahendada?
Millega töötaja rahul ei ole?
Kuid tekib küsimus kellelt ta autot renid kes see Teine on?
Miks ta tagasi kutsusti juhatuse liikme ametikohalt?
Millega töötaja enda arust rahul ei ole?
Kui jah siis millist liiki?
Kui jah siis millist liiki?
Mis liiki isikutega siin tegemist on?
Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub?
Mis liiki ja miks?
Mida saaks ta ette võtta oma õiguste kaitsel?
Kellel on nõudeõigus Tõnu suhtes?
Mis liiki isikutega siin kaasuses tegemist on?
Millisesse õiguse valdkonda kajastatud probleem kuulub?
Kui jah siis millist liiki?
Kui jah siis millist liiki?
Kui jah siis millist liiki?
Midagi muutuks kui Tõnu oleks sõitnud enne tema peatamist autoga maha 5 m naabri aeda?
Mis liiki isikutega siin tegemist on?
Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub?
Kui jah siis mis liiki ja miks?
Midagi muutuks kui Tõnu oleks vallavalitsuse töötaja?
Kellel on nõudeõigus Tõnu suhtes?
Mis liiki isikutega siin kaasuses tegemist on?
Millisesse õiguse valdkonda kajastatud probleem kuulub?
Kui jah siis millist liiki?

Lõik failist

Õiguse alused konspekt

Õiguse alused konspekt 1
1.RIIGI TUNNUSED 3
2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP 3
3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD: 4
4.ÕIGUS 4
5. ISIKUD –ÕIGUSSUBJEKTID 5
6.ÕIGUS JAGUNEB 6
7.SEADUSED TÄHTSUSE JÄRJEKORRAS 7
8. SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID: 8
9.ÕIGUSNORMIDE LIIGID:Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. 8
10.ÕIGUSSÜSTEEM 9
11.ÕIGUSSÜSTEEMIDE TÜÜBID 10
11.ERAÕIGUSE JA AVALIKU ÕIGUSE 10
12.ÕIGUSAKT 11
13.ÕIGUSAKTIDE KEHTIVUS: 12
14.ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE 12
15.ÕIGUSSUHE JA LIIGID 13
17. JURIIDILISED FAKTID 15
18.ÕIGUSE RAKENDAMINE 16
19. ÕIGUSRIKKUMINE: 17
20.TÖÖÕIGUS 19
21. KAASUSED 21
22. SAADETUD KAASUSED. 24

1.RIIGI TUNNUSED

1.Avalik võim on on suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip).
2.Territoorium – ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni).
3.Rahvas - kodakondsus näitab suhet riigiga. Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad.

2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP

1.horisontaalne
2.seadusandlik – rahva esindaja – riigikogu
3.täidesaatev – valitsus
4.kohtuvõim
Uued Riigikogu valimised 2015 märts 1 pühapäev
Riigikogu juhatus Ergma ,Jänes,Rats .Valitakse 1 aastaks.Esimees Ergma.
Valitsuse koosseis :
Maksimaalselt 15 ministrit tegelikult13

Peaminister -Andrus Ansip ,Peaminister

Haridus - ja teadusminister – Jaak Aaviksoo

Justiitsministeerium - Hanno Pevkur

Kaitsemionister – Urmas Reinsalu

Keskkonnaminister – Keit Pentus- Rosimannus

Kultuurimisinster – Rein Lang

Majandusminister Juhan Parts

Põllumajandusminister – Helir-Valdor Seeder

Rahandusmininsteerium – Jürgen Ligi

Regionaalminister - Siim-Valmar Kiisler

Siseminister - Ken Martin Vaher

Sotsiaalminister - Taaavi Rõivas

Välisminister – Urmas Paet

3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:

I kohtuaste, maakohtud (4) – Harju Maakohus , Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas;

I kohtuaste, halduskohtud (2) – Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju;

II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) – Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal - ja haldusasju apellatsioonikohtuna;

III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus.
Halduskohus on erikohus.
Erijuhtum on organiseeritud kuritegevuse kohus ja seal on 3 kohtunikku, kes asja arutavad.
Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles.
Kohtu tegevuse üldised põhimõtted Eesti kohtusüsteem.
Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse.
Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni:

seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve

erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja rolli

kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine
Lisaks apellatsioonile(maakohtu otsusele) ja kassatsioonile(ringkonnakohtu otsusele edasi riigikohtusse ) on kohtumenetlusseadustikes ette nähtud võimalus kohtulahendite teistmiseks.
Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada.

4.ÕIGUS

Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodid riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalikkusega ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.

Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu.

Objektiivse õiguse ehk positiivse õiguse on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjalike õigusnormide kogum.
Subjektiivse õiguse on positiivsetest õigusnormidest õigussubjektile tulenev õigustus. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult on need omavahel tihedalt seotud
Loomuõigus – sünniga kaasnevad nt.inimõigused.Neid saab piirata aga ei saa ära võtta.
Nt. 48 tundi ilma kohtuloata kinnipidada
Õigus (objektiivses mõttes) – riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus.
Õigus (subjektiivses mõttes) – objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba , kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud

5. ISIKUD –ÕIGUSSUBJEKTID

Isikuid on kahte liiki

Füüsilised isikud- inimesed.

Juriidilised isikud – asutused
Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.

1.Füüsilise isiku õigus-ja teovõime.

Õigusvõime
TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
Inimloode – teatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.
Teovõime
Teovõime on isiku võime omandada oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi.
Tsiviilteovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid (TsÜS § 8 lg 1).
Tsiviilõiguses algab inimese teovõime täisealiseks saamisega. Inimene on täisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks (TsÜS § 8 lg 1, 2).

2.Juriidilise isiku mõiste ja tunnused.

Juriidilise isiku võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, v.a. neid, mis on omased ainult inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping. Seaduses sätestatud juhtudel võib juriidiline isik tegutseda seaduse alusel ka ilma põhikirja või ühingulepinguta.
Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Kui niisugune organ tekitab kahju teisele juriidilisele organile, siis vastutavad nad solidaarselt selle ees.
Äriühingud
Mitte äriühingud
AS
Aktsiaselts
SA
Sihtasutus
OÜ
Osaühing
MTÜ
mittetulundesühing
TuÜ
Tulundusühing
TäÜ
Täisühing
US
usaldusühing
+EÄ, EÜ
Euroopa Äriühing ja euroopa Ühistu
+ EÕ (EMH)
Euroopa majandushuvijuhing
JURIIDILINE ISIK jaguneb kaheks
Eraõiguslikud
Äriühingud
Erakool
Pangad
Mittetulundusühingud
NEED KANTAKSE REGISTRISSE
Avalik-õiguslikud (riik on neist kõige suurem)
KOV üksused
Tartu Ülikool
Ministeerium
NEED LUUAKSE SEADUSE ALUSEL.
I ISIK- õigus nõuda II ISIK – juriidiline kohustus I ISIK –pöördub kohtusse
Aluseks leping mille seda täita aga ei täida
aluseks on seadus ehk õigusnorm
Kohus teeb otsuse
Lahendiks otsus - vaidlus lahendatud Lahendiks määrus - kui sisuliselt vaidlust ei ole.
Kohtutäitur täitemenetlus-tegemist on sundtäitmisega

6.ÕIGUS JAGUNEB

Siseriiklik õigus.Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ja õigustatud looma mistahes sisuga õigust v.a välislepingutega piiratud ulatuses.
Rahvusvaheline õigus- reguleerib riikidevahelisi õigus.

Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused.-

a)Võimude lahusus – seadandlikku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus
b)Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena
c)Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele
d)Põhiseaduses väljakuultatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ja rahvusvahelise õiguse austamine
e)Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele f)Seaduse ülemlikkuse täideviimine
g)Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt.

7.SEADUSED TÄHTSUSE JÄRJEKORRAS

Põhiseadus
Konstitutsioonilesd
Lihtseadused
Seadus riigikogu võtab vastu , president kinnitab
Määrus
Korraldus-käskkiri
Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
Määrus – täidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea üldaktist madalama õigusjõuga.
Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt:

Vabariigi President –nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne.

Riigikogu,

KOV volikogu ,

Eesti Panga nõukogu ja

kohus - kohtuotsus.
Käskkirju võtavad üksikaktidena oma pädevuse piires vastu:

minister – teenistusalastes vm üksikküsimustes,

riigisekretär,

ministeeriumi kantsler,

ameti ja inspektsiooni peadirektor,

vallavanem, linnapea ,

Eesti Panga President.
Korraldusi võtavad oma pädevuse piires üksikküsimustes vastu:

Vabariigi Valitsus,

peaminister,

maavanem ,

valla- või linnavalitsus .
Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor.

8. SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID:

Ürgkogukonna sotsiaalsed normid.

Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda.

Religiooninormid -käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel.

Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest.

Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale.

Sotsiaalsed normid.

Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega.

Reegel-kohustuslik käitumisjuhis.

Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus.

Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima.(ringid,trennid,ühistud)

Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele .

9.ÕIGUSNORMIDE LIIGID:Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi.

-õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi

- Kohustavad (maksude maksmine ,liikluseeskirjad,põhikool)

-keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine, karistusseadustik )

-õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele, liikluseeskiri ,kõrgharidus)

Territoriaalse kehtivuse järgi

Üleriigilised(seadused)

Lokaalsed -teatud kohas- kehtestatakse üleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad)

Kohalikud-(linna parkimiskord)

Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi

-imperatiivsed e. Kategoorilised-peab täitma selliseid reegleid(perekonnaõiguse normid-sünd,surm jne,asjaõigus,tööõigus,võlaõigus)
a)neid ei saa kokkuleppeliselt muuta.( valgusfoori tuled)Perekonnaõigus ja asjaõigusnormid on imperatiivsed.

-dispositiivsed e kokkuleppelised-valikuvõimalused(pooled otsustavad),(tehingud-kinnisvara müük)
b)pooled võivad kokku leppida kõiges,v.a selles, mis on otsesõnu keelatud. Jalgratast võib müüa aga palgamõrva ei tohi osta.

suhteliselt määrtletud- poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemise järgi.
c)võib kokku leppida igasuguse palga aga mitte täistööajaga vähem kui miinimupalk.

Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi

- regulatiivsed -määratakse kindlaks isikute õigused ja kohustused(sünd- haigla tõend,ID kaart,abielu sõlmimine,kooli sisseastumine )

-kaitsvad-määravad kindlaks juriidilise vastutuse(Norra tulistamine)
Õigusnormi struktuur

Hüpotees – tingimused, õigusnormi kehtivuse kohta
Dispositsioon – lubatud või keelatud käitumine

Kui ... on ... , siis ... , vastasel juhul ...
(hüpotees) (dispostitsioon) (sanktsioon)
Nt. Kui isik on 18, siis ta on abiellumisealine, vastasel juhul ta ei ole.

10.ÕIGUSSÜSTEEM

ÕIGUSSÜSTEEM
ÕIGUS
Õiguse valdkonnad
ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS
Reguleerib isikutevahelisi suhteid reguleerib riigi ja isiku vahelisi suhteid
Õigusharud
on ÕN kogum,mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemistja millega reguleeritakse rühma üleriigilisis ühiskondlikuid suhteid.
Õigusinstituut
s.o õigus allharu
Õigusaktid
on õigust loov akt nt: SEADUS
Õigusnorm

11.ÕIGUSSÜSTEEMIDE TÜÜBID

Mandri-euroopa õigussüsteem rajaneb kirjapanemisel. Seadusel põhinev õigussüsteem. Reegliallikaks on peamiselt seadus. (Kasvas välja Rooma riigist)
Anglo-Ameerika õigusallikaks on kohtupretsetend. Kohus teeb oma otsuse olukorra kohta, kes käitus õigesti kes valesti. Kohus loob õigust.AA ei erista era ja avaliku õigust.
Skandinaavia – iseseisvalt kasvanud. Eelmiste õigussüsteemide vahel. Õigusallikaks taas kohtuotsus. Siin eristatakse era ja avaliku õigust aga see ei ole kodefikseeritud
Islam – erinev, põhineb pühakirjal.
Mandri-euroopa õigussüsteemis kohus õigust ei loo v.a Riigikohus.Tema otsus on ametnikele, alamastme kohtule kohustuslik.

11.ERAÕIGUSE JA AVALIKU ÕIGUSE

Eraõigus on isikutevahelisi suuhteid reguleeriv.Õigussubjektid on võrdsed ja ei üksiki neist ei ole avaliku võimu kandja.
Eraõiguse liigitus õigusharudeks.

tsiviilõigus oma nn pandektilise süsteemiga:

üldosa,

asja-,

perekonna-,

võla-,

pärimisõigus;

äriõigus ehk kaubandus;

intellektuaalse omandi õigus: autoriõigus, kaubamärgid, tööstusdisaini lahendus jne;

rahvusvaheline eraõigus;
Dispositiivsuse põhimõte eraõiguses.

eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud,
eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, teisisõnu on isikul vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud – töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks – eriti EL õigusest tulenevad normid jne);

Avalik õigus siin on suhted isiku ja riigi vahel.Suhtes osalejad on alluvussuhetes.
Imperatiivsuse põhimõte avalikus õiguses.

avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud

avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab.
Avaliku õiguse liigitus õigusharudeks.

riigiõigus;

haldusõigus;

rahvusvaheline (avalik) õigus;

karistusõigus;

protsessiõigus (kohtumenetluste õigus);

maksuõigus;

kirikuõigus.
Tööõigus on erandlik - allub nii eraõiguse kui ka avaliku õigus alla.

12.ÕIGUSAKT

Õigusakti tunnused:

Kirjalik dokument

Kindlatele nõetele vastav

Õigusnormis süsteemses kogumis

Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud.
Normatiisvaktid ehk õiguse üldakt ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme.
Näiteks:Kui isikute huvid on vastandlikud siis riik võtab seisukoha ehk seadus.(KOV-koerteja kasside pidamise eeskirjad)
Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ei sisalda õigusnorme.Näiteks: Kohtuotsus on mittenormatiivne akt.Antakse hinnang konkreetsele isikule ja konk. käitumisele. Maksuamet teeb mittenormatiivseid otsuseid konkr .isikule ja konk.tegevusele.
Hierarhia :
I Põhiseadus
Põhiseaduslikud seadused: presidendi valimisseadus. Kodakondsuse seadus.
Lihtseadused
KOV Õigusaktid.
Seadusi riigikogu võtab vastu , president kinnitab
Õigusakti struktuur:

Pealkiri

Preambula e sissejuhatus (EV PS)

Üldsätted

Regulatiivne osa( otsustav osa)

Rakendussätted(millal hakkab kehtima)

Signatuur ja daatum
Jurisdiktsioonilised ehk õigus mõistmise aktid :
1.kohtuotsus – vaidlus lahendatakse
2.kohtumäärus – korraldatakse menetlust aga asja sisuliselt ei lahendata.
Kohtuotsuse struktuur:

Motiveeriv osa

Teo kirjeldus

Resolutiivosa e kohtulahend .

13.ÕIGUSAKTIDE KEHTIVUS:

Õigusakt on jõus .

mida pole muudetud või tühistatud,

mis ei ole muutunud kehtetuks

õigusjõud EHK SEADUSTE KOLLISIOON

kõrgema õigusjõuga õigusakt
hilisem õigusakt
erinormidega õigusakt

Kehtivus ajas

Määramata tähtajaga
Aktis määratud ajani
Aktis määratud sündmuseni või toiminguni

Kehtivus ruumis-

kogu riigi territooriumil,

riigi territooriumil teatud tunnustega alal( raudtee ,haigla, vangla ,kaitseväeobjektid),

riigi territooriumi haldusjaotusüksus(linn,vald)
Kehtivus isikute ringis-

kõikidele,

teatud isikute grupile(üliõpilased,kaitseväelased,õpetajad,arstid)

ühele isikule
TÄHTAEG ON AJAVAHEMIK ehk suvest talveni
TÄHTPÄEV ON KINDEL SAABUV SÜNDMUS.

14.ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE

ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE(tegevus,mille eesmärk korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi.) Eestis teeb seda Justiitsministeerium
Inkorporeerimine - endaga liitma ,enda koosseisu lülitamine. Õigusaktid pannakse teatud süsteemi. Aluseks võib olla

kronoloogiline ,

tähestikuline,

õigusharu või muu järjestus.
Inkorporeerimise puhul normatiivaktide sisu ei muutu.
Inkorporeerimise liigid:

Ametlik- tegelevad pädevad organid,õigust loovate organite kontrolli all(N: Riigiteataja )
Mitteametlik - üksikisikud ja asutused oma initsiatiivil. (N:kirjastused annavad seadusekogumikke)

Kodifitseerimine - mitme õigusakti koondamine ühte seadusesse.Selle tulemusena luuakse uus õigusakt. Sisu muudetakse. (N: kuriteod- kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik)
Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu.
Tõlgendamise ulatuse järgi:

Sõnasõnaline ehk adekvaatne-nii nagu kirjasnii ka on.

Kitsendav või täiendav –vastavalt asjaoludele.Näiteks: kohtunik allub ainult seadusele aga tegelikult ka alamal seisvatele aktidele.Kohtuniku ametiriietus on määratud määrusega.
Tõlgendusvõtete järgi:

Grammatiline e keeleline – kuritegu on õigusvastane tegu, mis on karistusseadustikus määratletud ja karistatav .
Süstemaatilis-loogiline –uuritakse normide vastuvõtmise asjal, mis olud,tingimused siis kehtisid
Ajalooline
Teleoloogiline e eesmärgipärane – uuritakse, mis eesmärgil on õigusakt tehtud.

Juriidilise tähenduse järgi:
1.Ametlik –sellega tegelevad riigiorganid,- seletuskiri mida teg.selle muudatusega on tahetud teha.

Normatiivne

Kasuaalne
2.Mitteametlik -igaüks võib ise tõlgendada.

15.ÕIGUSSUHE JA LIIGID

Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe,millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega.
Juriidilise kohustuse iseloomu alusel:

aktiivsed õigussuhted
passiivsed õigussuhted

Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel

Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed
Liitõigussuhted –mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi,vahetusleping)

Õigussuhte funktsiooni järgi:

Regulatiivsed õigussuhted
Kaitsvad õigussuhted

16.ÕIGUSSUBJEKTsus- on isiku võime olla õigussuhtes subjektiks.
Juriidiline isik
Füüsiline
Isik on füüsiline isik.ALATI
Eraõiguslikud
Äriühingud
Erakool
Pangad
Mittetulundusühingud
NEED KANTAKSE REGISTRISSE
Tegutsevad erahuvides
Avalik-õiguslikud (riik on neist kõige suurem)
KOV üksused
Tartu Ülikool
Ministeerium
NEED LUUAKSE SEADUSE ALUSEL.
tegutsevad avalikes huvides
Tegutsemisvõime- delikti (vastutusvõime 14a) ja teovõime kokku.
Õigussuhte objekt on nähtus millele õigussuhte kohustused ja õigused on suunatud.
Õigussuhte võimed
1.õiguvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi.Algab elusalt sünniga ja lõppeb surmaga.
2.teovõime on isikuvõime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid.
3.deliktivõime on isikuvõime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust, toimepandud õigusrikkumise eest.Algab 14.eluaastast.
Juriidiliselt algab rasedus 12 nädalast
See kokku on õigussubjektsus.
0-18 – osaline teovõime
0- 7 – ühepoolsed tehingud ei kehti nt.testament
7-18 – ühepoolsed tehingud vanemate nõusolekul.
15.a kohtu loal võib abielluda kui vanemad või eestkostjad kohtusse pöörduvad.Sellega nad ei muutu täisealiseks.Samuti võib kohus anda loa ettevõtluseks ja siis ka ei ole nad täisealised
Kui inimene on 18.a täis ehk täisealine aga piiratud teovõimega , siis:
1. vaimuhaigus
2.nõrgamõistuslik.Nende vahe on : esimesest võib paraneda aga teisest mitte.
3. psüühikahäire – see võib minna ja jälle tulla.

Isik ei saa aru

Isik ei suuda juhtida oma käitumist
Aasta vanemaks saab inimene oma sünnipäeval kesköö möödumisle.
Otsustusvõime on isikuvõime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest aja neid juhtida.
Töövõime – on isiku võime töötada. Algab kõige varem 7 aastaselt.

17. JURIIDILISED FAKTID

Juriidilised faktid on sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise, või lõppemise.
Juriidiline fakt jaguneb

Sündmus- ei sõltu inimese tahtest (loodusnähtused)

Tegu s.o asjaolu,mis sõltub isiku tahtest.
Kas lapse sünd on sündmus või tegu. Lapsele sündmus ja vanematele tegu.

Juriidiline fakt- juriidilisele tagajärjele suunatud tegu( abiellumine )
Juriidiline toiming-kutsub esile juriidilise tagajärje,sõltumata sooritaja tahtest(võõra kaotatud asja leidmine)
Juriidilise resultaadiga tegu-suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele(autoriõiguse toob kaasa)

Surm vanadusest – sündmus
Surm enesetapust – tegu
Õiguspärane tegu
1.tehingud
2,muud õiguspärased teod.
Õigusvastane tegu:
1.süüline tahtlus
2. ettevaatamatus
Tegu jaguneb kaheks –tegu ja tegevusetus .
Õigusliku tagajärje alusel

Õigusi ja kohustusi tekitavad (täisealiseks saamine,abiellumine,tööle asumine,kolledžisse astumine)
Õigusi ja kohustusi muutvad (vabaabielust registreerimisel,ühest klassist teise,kursuse vahetus)
Õigusi ja kohustusi lõpetavad ( lahutus ,surm,lepingute lõppemine,kooli lõpetamine)

Faktide kogumi alusel

Lihtfaktid (kiiruse ületamine,lahtine turvavöö,ÜV puudu)
Liitfaktid (2 või enam asjaolu,et õigustagajärg saabuks (kiiruse ületamine,millega kaasneb varaline kahju)
Juriidiline e faktiline koosseis (vanaduspensioni saamine-eeldused peavad olema täidetud,pensioniamet sekkub)

Meeste pensioniiga 63,naistel 60,5

18.ÕIGUSE RAKENDAMINE

Ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, inspektsioonid,täidesaatva võimu organid).
Õiguse rakendamine peab olema:

Seaduslik
Põhistatud, st. kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema objektiivselt välja selgitatud
Otstarbekohane – seadusest kinnipidamine
Õiglane – ülim ideaal õigusele

Õiguse rakendamise vajadus tekib:

Kui on toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone
Kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita
Õigusliku vaidluse korral (nt. töövaidlus, omandiõiguse vaidlustamine)

Üldised käitumisnormid
Isik täidab õigusnorme Isik paneb toime õigusrikkumise
Riik kasutab sundi (õiguse rakendamine)
Pädev organ (kohus, ametnik ) Pädev organ karistab isikut
kohustab isikut viima oma (isiku ja üldsuse
käitumine õigusnormidele mõjutamiseks)
vastavaks.
Tegu on seaduslik, kui otsus tugineb õigusnormidele, kui otsus on vastava riigiorgani kompetentsi piires, kui õigusnorm on kohustuslik igal juhul ja kui asjas on kehtiv otsus (st. ei võeta vastu uut otsust).
Õigusrikkumine on käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega seotud piire .

19. ÕIGUSRIKKUMINE:

on käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega seatud piire. See on juriidiline fakt, süüline tegu, õigusvastane tegu. Isik on deliktivõimeline. Õigusrikkumine on juriidilise vastutuse aluseks.
Vastutusele võtmiseka peab olema esinenud kõik allpool toodud neli tingimust.

Subjekt – õigusrikkuja (ei saa olla loomad, loodusjõud, vaimuhaiged ja deliktivõimetud alaealised -14. a.). Teatud juhtudel vastutav ainult ametiisik.

Subjektiivne koosseis – väljendab isiku suhtumist oma teosse, teistesse isikutesse ja üldsusesse.

Objekt – õigushüve, mille vastu õigusrikkumine on suunatud

Objektiivne koosseis – tegu või tegevusetus

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud

Hädakaitse
Hädaseisund
Kurjategija kinnipidamine
Kuritegude matkimine
Kohustuste kollisioon (mitu kohustust üheaegselt)

Neid meie loengus ei esitletud.

Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus

Kannatanu nõusolek

Oma õiguste teostamisele suunatud tegu

Teenistus - või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu

Õigusrikkumiste liigid.-

1. Kuriteod on ainult karistusseadustikus sätestatud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
2. Väärtegu on karistusseadustikus ja muudes seadustes sätestatud tegevus või tegevusetus , mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti .
3. Tsiviilõigusrikkumine (Lepingu tulenevate kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes)
4. Distsiplinaarsüüteod on riigi teenistujate, KOV teenistujate poolt teenistuskohustustega seotud süüline üleastumine. (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus , rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine]
Juriidilise vastutus
on riiklik sund toimepandud õigusrikkumise eest
Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees.
Liigid:
1.kriminaalvastutus
2. haldusvastutus
3.tsiviilõig e varaline vastutus
4. Distsiplinaarvastutus
Vabastavad asjaolud :

Süüdimatus

Armu andmine-ainult president

Amnestia

Aegumine –aegumatuid on sõjakuriteod.Rahaline vastutus kestab 3 aastat.
Eksamil tulevad:
Riigi õigus
Õiguse aluse kaasus
Tööõiguse kaasus
Töölepingu kaasuse näide:
Tarvi -kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud.
Peeter- advokaat (teeb kõik mis võimalik), käsundusleping
Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS.
Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Töölepingus katseaeg 2 kuud aga oleks võinud ollaoleks pidanud 4kuud ,kuna 4 kuuks läks tööle.
Tarvil pidid olema enda tööriistad- 3 kuud oli tööl, siis puudus( haigusleht vajalik) ei teavitanud ja tuli purjus peagaa tööle(vigastuste oht,fikseerimiseks kutsuda politsei) ja teise töötaja asjad olid samuti kaduma läinud.
Toomas saab Tarvi vallandada, pöörduda maakohtusse
Tarvi saab pöörduda kohtusse(maakohus, kuna tegemist töösuhtega ja töövaidlus)
Kristiina töölkäimise näide:
Lepinguta baaris 18-22ni, 2l õhtul kuni 02ni. Nõudis lisatasu, kuid ei saanud seda. Miks?
Sireti tööleping.
Probleemid: peale 17 ei saa töötada.Tööandjal oli vaja 2ks nädalaks et töötaks 20ni. Esimese nädala sai töötada 20ni,aga teist mitte. Tööandja ei saa nõuda seda, kuna seda pole töölepingus kirjas. 300st oli 140 EUR maha võetud põhjenduseta. Viimasel 2-l päeval polnud tööd. Töösuhe lõpetati kuna ei läbinud katseaega edukalt.
Lahendused: Siret poleks pidanud nõustuma töötama 2 nädadlat töötama kella 20ni. Tööandja vastu pöörduma töövaidluskomisjoni.

20.TÖÖÕIGUS

Tööd saab teha lähtuvalt neist neljast seadusest:

TLS- töölepingu seadus - selle seaduse järgi on subjektiks töötaja ja tööandja.

ATSAvaliku teenistuse seadus- subjektid :teenistuja/ametnik ja teiseks pooleks riik

VangS vangistuseadus- subjektideks kinnipeetav ja riik.KP ei ole töösuhetes vanglaadministratsiooniga. Kuid töötades väljaspool vanglat on töösuhetes asutusega.

VÕS- võlaõigusseadus –töövõtuleping-töövõtja.- tellija –see ei ole töölepinguline suhe.
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid.
Töötaja on ainult ja alati füüsiline isik.
Tööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik(nii avlik -õiguslik kui ka eraõiguslik)
FIE TÖÖlEPINGU SEADUSE JÄRGI EI OLE TÖÖTAJA VAID TÖÖANDJA.
Füüsiline isik võib olla ka teisele füüsilisele isikule tööandjaks.
1. Töölepingu mõiste ehk tunnused

Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.
Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Miinimumtasu ühes kuus täistööaja eest 290 eurot ja 1.08 eurot tund.
töölepinguseadus. Võlaõigusseadus
Tööleping
käsundusleping
töövõtuleping
Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile
Käsundiandja annab juhised. Välja arvatud käsunditäitmine eriala teadmiste põhjal : lektorid
Kokkulepe tulemuse ja valmimise aja suhtes.
Tööandja annab vahendid
Käsundiandja annab vahendid
Töövõtja vahendid aga materjali osas kokkulepe.
Tööandja maksab töötas 1x kuus
Töötasu kokkuleppel.
Kui töö tehtud ja kokkuleppel.
Tööandja annab 28 kalendripäeva puhkust
----------------
----------------------
Tööandja vastutus tööõnnetuse puhul
------------------
---------------------
Tööandjal koolituse kohustus
-------------------
---------------------
Tööleping on sõltuvussuhe.
Käsundisaaja ja tööettevõtu lepinguga korraldab töötegija iseseisvalt töökorraldust.
Käsunduslepingus on protsess ja tulemust ei saa garanteerida(advokaat –läheb kinni või jääb vabadusse , advokaat ei garanteeri.)
Tööettevõtulepinguga garanteerib tulemuse. Objektiks on asjade vakmistamine ja parandamine.
Lapsehoidmine on käsundusleping- protsess.
Töölepingu sõlmimine !!!

Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut.
Tööleping sõlmitakse kirjalikult või suuliselt – siis kehtib 14 päeva.Kui ei katkesta muutub tähtajatuks. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat.

Tähtajaline tööleping muutub tähtajaliseks:
1.samalaadse töö tegemiseks on sõlmitud järjestikku rohkem kui 2 tähtajalist töölepingut või
2.tähtajalist töölepingut on pikendatud rohkem kui 1x 5 aasta jooksul
3.järjestiku lepingute sõlmimisel ,pole vahet rohkem kui 2 kuud.

21.KAASUSED

1. Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid.
Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel,
töötasu maksti talle igakuuliselt teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga
juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu.
Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti
ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada?
Kaasuse alusel sõlmiti isikuga töövõtuleping, kuid töö tunnused ja tingimused vastavad töölepingu omadele.
Väited, miks on tegemist töölepinguga:
1.Kohustus tegema puusepa töid- tegemist järjepideva protsessiga, kus lõpptulemus ei ole lepinguga kindlaks määratud (näiteks maja valmis ehitamine). Seega on tegemist töölepinguga, kuna töövõtulepingu puhul on oluline valmistada, muuta asja või saavutada teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (VÕS § 635 lg 1).
2.Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev-Töölepingu puhul määratakse muu hulgas ära töö tegemise koht, aeg ja viis (TLSE § 1; TLS § 15 lg 2 p 3). Töövõtulepingu puhul ei ole tööaeg primaarne. Oluline, et saavutatakse kokkulepitud tulemus (VÕS § 635 lg 1).
3.Ta pidi alluma meistri korraldustele- Töölepingu ühe poole lepingulise suhte sisene otsustamisvabadus on piiratud, lepingu sõlmimisega allutab üks poole ennast teise poole korraldustele ja juhistele (TLSE § 1; TLS § 15 lg 2 p 4).
4. Töötasu maksti talle igakuuliselt teatud tööoperatsioonide lõppedes- Töölepingu puhul makstakse töö eest tasu vähemalt korra kuus kindlal kokkulepitud ajal (TLSE § 1 lg 1). Töövõtulepingu puhul makstakse tasu siis kui töö lõpptulemus valmis (VÕS § 635 lg 1).
Kuna töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda mõningatel juhtudel keeruliseks ja mitmetimõistetavaks, sätestatakse, et töötaja kaitse eemärgil eelduse (TLSE § 1 lg 2), mille alusel loetakse kõik lepingud , mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd seni töölepinguks, kuni pole tõestatud vastupidist. Seega hetkel kuni Tellija ei ole tõendanud vastupidist loetakse leping töölepinguks ja seega kohaldatakse lepingule töölepingu seaduse sätteid.
Töötajaga juhtus tööajal õnnetus.
TLS § 28 lg 2 p 6,7 Tööandja kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. Töötaja peab järgima kõiki tööohutusalaseid nõudeid.
Kas töötaja täitis tööohutuse nõudeid? Sellest oleneb, kas tööõnnetuse eest vastutab töötaja (nt töökohal on kehtestatud, et puusepa töid tehes, et peab kandma spetsiaalseid töökindaid, kuid töötaja eiras seda nõuet ja nüüd lõikas näpud maha, siis on töötaja õnnetuses süüdi) või tööandja. Kas töötaja teatas tööandjale et temaga juhtus õnnetus või töötaja jalutas lihtsalt töökohalt haiglasse ja seega tööandja arvas, et töötaja läks töölt minema põhjendamatult (tööluus) ja lõpetas temaga töölepingu töökohustuste rikkumise tõttu (TLS § 88 lg 1 p 3?
Kas töölepingu ühepoolse ülesütlemise põhjus oli tööõnnetus töötajaga või mis oli töölepingu ülesütlemise põhjus? Tulenevalt ülesütlemise põhjusest, saab välja selgitada, kas töötaja nõue on põhjendatud või mitte.
Millega töötaja rahul ei ole? Kas sellega, et haigusraha keelduti maksmast või sellega et tööleping lõpetati?
Tööõnnetus iseenesest ei saa olla töölepingu lõpetamise põhjuseks ning haigusrahasid peab tööandja maksma, kui töötajal on tööleping ning haigestumine toimub töö ajal.
2. Isik töötab taksojuhina rentides teiselt autot ja ta on registreeritud füüsilisest
isikust ettevõtjana. Töötaja väidab, et firma eirab seadusega kehtestatud töö-ja
puhkeaja nõudeid. Tihti on tal tööpäevad pikemad kui 12 tundi ja ka puhkepäevi ei ole ette nähtud. Kuidas vaidlus lahendada
Vaidlus puudub.
Kuid tekib küsimus, kellelt ta autot renid, kes see Teine on? Sõber Oskar või OÜ Tulika takso ? Samas füüsilsest isikust ettevõtja on iseenda ülemus ja kehtestab endale ise töö-ja puhkeaja nõuded.
(Tavaliselt taksofirmades on nii, et taksojuhid on FIE-d ja rendivad taksofirmadelt autot ning logot nii öelda ning osutavad taksofirmadele teenust tavalise võlaõigusliku lepingu alusel. Takojuht kui FIE ehk iseenda ülemus, peab ise vaatama milla ta tööl käib või puhkab).
3. Firma võttis töökle kaks müügiesindajat ( noormehe ja naisterahva),
kellel ametijuhendi järgi olid ühesugused tööülesanded, kuid määras neile erinevad palgamäärad, naisele 5000 kr ja noormehele 6500 krooni. Milliseid TLS
sätteid on rikutud.Mida saab teha töötaja , kes leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud.
Rikutud on TLS § 3, tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Töötaja kes leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud soo tõttu võib pöörduda soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole või kohtusse.
4. OÜ Kiil ühines AS Kiviga. AS Kivi juht ei soovinud kõiki OÜ Kiil töötajaid
tööle võtta ja käskis neil kirjutada lahkumisavaldused. Samuti ei sobinud talle
OÜ Kiilis kehtinud kollektiivleping. Milliseid seaduse sätteid on rikutud.
TLS § 112, ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. Seega ei tohi AS Kivi nõuda, et töötajad kirjutaksid lahkumisavaldused. Juhul kui ettevõte ei soovi osasid töötajaid tööle, peaks nad kas koondamavõi lepingu üles ütlema poolte kokkuleppel.
Niisamuti jääb ka kehtima ka kollektiivleping. VÕS § 180 lg 2, ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
5. Isik töötas äriühingus peainsenerina, seejärel valiti ta äriühigu juhatuse liikmeks ja ta töölepingusse tehti selline muudatus ning märgiti ülesandeks äriühingu esindamine ja juhtimine vastavalt põhikirjale. Töötaja nõustus sellise muudatusega.
Faktiliselt ta peainseneri tööd enam edasi ei teinud ja tasu selle töö eest ei saanud.Äriühingu juhatuse liige oli ta 3 aastat ja seejärel kutsuti ta juhatuse liikmest tagasi ning lõpetati leping. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti.
Kuidas vaidlus lahendada.
Kui firma töötaja valitakse selle firma juhatuse liikmeks siis talle ei kohaldu enam tööleping ja töölepingu seadus. TLS § 1 lg 5, töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.
Juhatuse liikmega tuleks sõlmida käsundusleping.
VÕS § 619, käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingu puhul peab lepingut täitma isiklikult ja käsundusandja juhiste järgi.
Samas kui lähtuda hea usu põhimõtest, mis on üks oluliseim eraõiguse põhimõte, siis mõlemad osapooled nii töötaja kui tööandja olid nõus, et töötaja valitakse juhatuse liikmeks. Seega oluline on tahe , mille osapooled ka nõustusid. Antud juhul sõlmiti juhtause liikme leping suuliselt (samas lepinguvabaduse põhimõtest tulenevalt on pooltel õigus leping sõlmida ka suuliselt). Lisaks kui töötaja enam peainseneri tööd faktiliselt edasi ei teinud ja raha selle eest ei saanud, siis heausu põhimõtet ja mõistlikuse põhimõtet järgides võime eeldada, et töötaja töökohustused selles ametis lõppesid poolte kokkuleppel (samuti lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt lõpetati leping suuliselt poolte kokkuleppel TLS § 79), sellest hetkest kui ta annab nõusoleku ennast juhatusse valida.
Töötajale tehtud töölepingu muudatus, kus märgiti ülesandeks äriühingu
esindamine ja juhtimine vastavalt põhikirjale, tuleks tühistada (TsÜs § 90).
Kui n-ö töötaja nüüd kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi ja lõpetati leping, siis jäävad õhku küsimused:
1.Miks ta tagasi kutsusti juhatuse liikme ametikohalt? Kas äkki juhatuse liige sai hakkama vääritu teoga vms?
2. Millega töötaja enda arust rahul ei ole?
Kas sellega, et ta kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi ja ta enam juhatuse liige ei ole?
VÕS § 630 lg 1, kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Seega Käsundiandjal (juhatusel) on õigus käsundisaajaga (juhatuse liikmega) leping üles öelda iga kell ja juhatuse liikmel ei ole õigus siin midagi teha.
Kas ta ei ole sellega rahul, et ta kutsuti tagasi juhatusese liikme kohalt ja tööleping lõppes ka ära?
Kuna ta oli ise nõus, et ta ei täida peainseneri ülesandeid ja lepingu lõppemisega nõus siis ei ole ju midagi teha. See on selle töötaja risk ja selle tagajärg.
Kuigi jah paljud asjad sõlmiti suuliselt, siis peab nüüd kohus tutvuma esitatud tõendite ja asjaoludega ning langetama otsuse.
Teadmiseks et juhatuse liige saab kaitsta oma õigusi ainult kohtus, mitte töövaidluskomisjonis.
Omalt poolt pakuksin lahenduseks selle, et tuleks leida kompromiss ning osapooled võiksid laiali minna sõbralikult, sest tavaliselt juhatuse liige teab ärialadusi jms ning see ei ole firma huvides, et kui nüüd juhatuse liige kättemaksuks n-ö neid hakkab levitama vms.

22.SAADETUD KAASUSED.

20 a Tõnu sai juhiload ja otsustas seda tähistada koos oma sõpradega. Peol tarvitati ka alkoholi. Kui Tõnu hakkas hommikul autoga koju sõitma, siis ületas ta lubatud suurimat kiirust, mistõttu politseiametnikud tema auto kinni pidasid . Tõnul olid ka alkoholijoove 0,6 promilli . Kas noormees rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis millist liiki? Kas Tõnu pani toime õigusrikkumise? Kui jah, siis millist liiki? Kas midagi muutuks, kui Tõnu oleks sõitnud enne tema peatamist autoga maha 5 m naabri aeda ? Mis liiki isikutega siin tegemist on? Kas Tõnu on õigussubjektne? Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub? Kas kiiruse ületamine, alkoholijoove ja auto peatamine ametnike poolt on Tõnu jaoks juriidiliseks faktiks? Kui jah, siis mis liiki ja miks? Põhjenda oma vastust. Kui Tõnu pole nõus ametniku määratud karistusega, siis mida saaks ta ette võtta oma õiguste kaitsel ? Kas midagi muutuks, kui Tõnu oleks vallavalitsuse töötaja? Kas midagi muutuks, kui selles auto kaasreisijana sõitnud Tiina oleks saanud raskeid kehavigastusi? Kellel on nõudeõigus Tõnu suhtes?
Teine kaasus veel:
15.a Tarvi ja 13.a Toomas käisid korvpallitreeningutel ja kuulusid kooli meeskonda. Kuna poistel oli sageli probleeme õigeaegselt trenni jõudmisega, siis lepiti meeskonnas kokku, et iga põhjuseta puudumise eest tuleb maksta ühiskassasse 2 eurot ja kolmanda puudumise järel arvatakse puuduja meeskonnast välja. Kõik olid sellega nõus. Ühel õhtul kutsus poiste meeskonnakaaslane Kristo Tarvi ja Toomase endale külla. Kohapeal hakati Kristo kodus olevat alkoholi tarvitama , millest noorukid purju jäid. Kristo vanemad olid tuttavatele külla läinud. Noorukid otsustasid kauplusse minna. Tänaval kohtasid nad 18.a Priitu, kes oli nõus neile poest alkoholi ostma. Koos Priiduga otsustati pärast alkoholi tarvitamist kella 23.30 paiku minna tuttava tüdruku juurde. Vaatamata poiste valjuhäälsetele hõigetele ja korduvale neiu uksekella helistamisele ei soovinud too poistega suhelda. Naabrid püüdsid noorukeid korrale kutsuda, kuid need ei kuuletunud. Lõpuks kutsuti politsei kohale ja poisid toimetati politseiasutusse. Sinna kutsuti ka Tarvi ja Toomase vanemad. Mis liiki isikutega siin kaasuses tegemist on? Kas noorukid on õigussubjektsed? Millisesse õiguse valdkonda kajastatud probleem kuulub? Kas kaasuses on kirjeldatud sotsiaalseid norme? Kas poisid panid toime õigusrikkumisi? Kas nende käitumises on teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid? Kas poiste käitumises on juriidilise fakti tunnuseid? Kui jah, siis millist liiki?
Edu lahendamisel!
Meie enda grupijuht lahendas eelmised kaasused niimoodi :
20 a Tõnu sai juhiload ja otsustas seda tähistada koos oma sõpradega. Peol tarvitati ka alkoholi. Kui Tõnu hakkas hommikul autoga koju sõitma, siis ületas ta lubatud suurimat kiirust, mistõttu politseiametnikud tema auto kinni pidasid. Tõnul olid ka alkoholijoove
0,6 promilli.
Kas noormees rikkus sotsiaalseid norme? Jah rikkus sotsiaalsest normist lähtuvalt õigusnormi
Kui jah, siis millist liiki? Õigusnormi mis on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel.
Kas Tõnu pani toime õigusrikkumise? Jah
Kui jah, siis millist liiki? Sõidukijuhi vere alkoholisisalduse 0,50–1,49 promilli puhul on liiklusseaduse (LS) § 224 lõike 2järgi tegu väärteoga, mille eest karistatakse rahatrahviga , arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Lisakaristusena võidakse ära võtta sõiduki juhtimisõigus. Aresti kestus võib olla kuni 30 päeva; süüdlase nõusolekul võidakse see asendada üldkasuliku tööga (ÜKT), kusjuures ühele päevale arestile vastab kaks tundi ÜKT-d.
Kas midagi muutuks, kui Tõnu oleks sõitnud enne tema peatamist autoga maha 5 m naabri aeda? Karistuse määr ei muutuks küll tuleks Tõnule juurde kannatanu poolne haginõue aia kahju tekitamise eest.
Mis liiki isikutega siin tegemist on? Nii Tõnu kui naaber on füüsilised isikud
Kas Tõnu on õigussubjektne? Jah Tõnu on teo- deliktivõimeline õigussubjekt
Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub? Antud probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda
Kas kiiruse ületamine, alkoholijoove ja auto peatamine ametnike poolt on Tõnu jaoks juriidiliseks faktiks? Jah on küll
Kui jah, siis mis liiki ja miks? Põhjenda oma vastust. Tõnu tegu on õigusvastane kuna tema tegu on vastuolus õigusnormiga.
Kui Tõnu pole nõus ametniku määratud karistusega, siis mida saaks ta ette võtta oma
õiguste kaitsel? Kuna karistus on määratud kolmanda isik poolt on Tõnul õigus määratud karistuse vaidlustada kohtus.
Kas midagi muutuks, kui Tõnu oleks vallavalitsuse töötaja? Ei muutuks
Kas midagi muutuks, kui selles auto kaasreisijana sõitnud Tiina oleks saanud raskeid kehavigastusi? Jah muutuks küll
Kellel on nõudeõigus Tõnu suhtes? Tiinal on õigus mittevaralise kahju esitamise nõudele.
15.a Tarvi ja 13.a Toomas käisid korvpallitreeningutel ja kuulusid kooli meeskonda. Kuna poistel oli sageli probleeme õigeaegselt trenni jõudmisega, siis lepiti meeskonnas kokku, et iga põhjuseta puudumise eest tuleb maksta ühiskassasse 2 eurot ja kolmanda puudumise järel
arvatakse puuduja meeskonnast välja. Kõik olid sellega nõus. Ühel õhtul kutsus poiste meeskonnakaaslane Kristo Tarvi ja Toomase endale külla. Kohapeal hakati Kristo kodus olevat alkoholi tarvitama, millest noorukid purju jäid. Kristo vanemad olid tuttavatele külla läinud.
Noorukid otsustasid kauplusse minna. Tänaval kohtasid nad 18.a Priitu,
kes oli nõus neile poest alkoholi ostma. Koos Priiduga otsustati pärast alkoholi tarvitamist kella 23.30 paiku minna tuttava tüdruku juurde. Vaatamata poiste valjuhäälsetele hõigetele ja korduvale neiu uksekella helistamisele ei soovinud too poistega suhelda. Naabrid
püüdsid noorukeid korrale kutsuda, kuid need ei kuuletunud. Lõpuks kutsuti politsei kohale ja poisid toimetati politseiasutusse. Sinna kutsuti ka Tarvi ja Toomase vanemad.
Mis liiki isikutega siin kaasuses tegemist on? Piiratud teovõimega füüsiliste isikutega
Kas noorukid on õigussubjektsed? Toomas ei ole õigussubjektne kuna deliktivõime algab 14 eluaastast. Tarvi on piiratud teovõimega õigussubjekt
Millisesse õiguse valdkonda kajastatud probleem. kuulub? Avaliku õiguse valdkonda
Kas kaasuses on kirjeldatud sotsiaalseid norme? Jah on küll nii tavanorm , moraalinorm kui ka õigusnorm
Kas poisid panid toime õigusrikkumisi? Jah panid küll toime õigusrikkumise kehtiva seaduse kohaselt tohib alkoholi tarbida alates 18 eluaastast.
Kas nende käitumises on teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid? Ei ole kuna tahtlik tegu ei ole õigusvastane
Kas poiste käitumises on juriidilise fakti tunnuseid? Jah on küll
Kui jah, siis millist liiki? Juriidiline fakt antud kaasuses on kokkulepe meeskonnas neil on õigus trennis käia ning samas tekkinud kohustus puudumise eest tasu maksta. Juriidiline fakt on veel lisaks tegu mis on toime pandud õigusrikkumisena.
26

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristajoost Õppematerjali autor

tööleping töötaja juriidilise õigusnorm tööandja õigusakt karistus õigussubjekt õigusnormide õigusi õigussuhte juriidiline isik

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse konspekt

riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul üldine hüve. o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav.

Õiguse alused

docx

Õiguste aluste eksam

Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormidesüsteem Õigus on õigusnormide kogum. Õigus jaguneb: Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Riigi poolt kehtestatud. Loomuõigus e ülipositiivne õigus, sünnipäraselt saadud. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes sisuga õigust v.a välislepingutega piiratud ulatuses. Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid. Õigusriik Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse (Kiris jt. 2012:33). Õigusriik on selline riik, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite kohaselt,

Õigus alused

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata. Õigusnormide ja õigusväliste sotsiaalsete normide vahe: õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused). 2. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigussuhted. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult omavahel tihedalt seotud Õigus (objektiivses mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus. Õigus (subjektiivses mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes

Õiguse alused

docx

Õigusõpetuse suur konspekt

3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt lihtne, kuna sugukonnas teostas võimu pealik. Pealikul riigiaparaati polnud ja sugukond teostas oma võimu ise ja toetas pealiku autoriteedile. Kirjutatud reegleid polnud ja kasutati tavasid . Tava on käitumisreegel mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Sõjapidamine. Tekkis orjapidamine , tekkis ülejääk

Õigusõpetus

docx

Õiguse alused konspekt

Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Õigus (objektiivses mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Objektiivse õiguse moodustavad normid. Õigus (subjektiivses mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Subjektiivse õiguse moodustavad õigussuhted. Õigusriik. - Õigusriigi põhimõtte elemendid: põhiõiguste tagamine , võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus ,seadusandja enda, valitsuse ja kohtu seotus põhiseaduse ja seadustega; halduse seaduslikkus (seadusliku aluse

Õiguse alused

docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon

Õiguse alused

doc

Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt

Õiguse alused

docx

ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused.

Õigus alused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Õiguse alused konspekt (0)

Esitatud küsimused

Lõik failist

Õiguse alused konspekt

1.RIIGI TUNNUSED

2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP

3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:

4.ÕIGUS

Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu.

5. ISIKUD –ÕIGUSSUBJEKTID

1.Füüsilise isiku õigus-ja teovõime.

2.Juriidilise isiku mõiste ja tunnused.

6.ÕIGUS JAGUNEB

Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused.-

7.SEADUSED TÄHTSUSE JÄRJEKORRAS

8. SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID:

9.ÕIGUSNORMIDE LIIGID:Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi.

-õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi

Territoriaalse kehtivuse järgi

Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi

Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi

10.ÕIGUSSÜSTEEM

11.ÕIGUSSÜSTEEMIDE TÜÜBID

11.ERAÕIGUSE JA AVALIKU ÕIGUSE

12.ÕIGUSAKT

13.ÕIGUSAKTIDE KEHTIVUS:

õigusjõud EHK SEADUSTE KOLLISIOON

Kehtivus ajas

Kehtivus ruumis-

14.ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE

15.ÕIGUSSUHE JA LIIGID

17. JURIIDILISED FAKTID

18.ÕIGUSE RAKENDAMINE

19. ÕIGUSRIKKUMINE:

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud

Õigusrikkumiste liigid.-

20.TÖÖÕIGUS

21.KAASUSED

22.SAADETUD KAASUSED.

Sarnased õppematerjalid

Õiguse konspekt

Õiguste aluste eksam

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Õigusõpetuse suur konspekt

Õiguse alused konspekt

Õigusõpetuse eksami konspekt

Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti