Konspekt (4)

1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur
13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530 .) ­ hilisrenessanss ja manerism
· Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema , laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus . Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst . Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid . · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine , meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus ­ eneseteadvus. Veendumus , et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus . Rinascita (it. ­ taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele . · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat , igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. · Oluliseks muutub isikuvabadus ­ sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne . Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks. · Renessanslik moraal erineb rüütlimoraalist. Tähtsaimaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal ­ vahendid on väga olulised (neil sümboolne tähendus sageli) ­ ainult õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata ­ nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" ( Niccolo Machiavelli ). · Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama ­ hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus ­ edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,, Dekameron "). · Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid ­ (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola ).
VARARENESSANSS Vararenessansi arhitektuur ­ 15.saj. Brunelleschi ­ kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. Palazzod ­ Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar , vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat ­ välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici
Palazzo Medici Antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid, kuldlõige: terviku suhe suuremasse osasse = suurema osa suhe väiksemasse osasse. Levisid antiiksed joonia , korintose ja dooria sambad, poolsambad , pilastrid, viilud akende & uste kohal, fassaadi ülaosa kaunistas friis . Dekoratiivsus. Alberti ­ palazzode uus ajastu, iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, see muutis ehitise pidulikumaks ning rõhutas mittekindluslikku iseloomu. Antiikeeskujud kirikuehituses. Sant` Andrea kirik Mantovas Itaalias: pilastrid. Kõrgrenessanssi arhitektuur ­ 16.saj. Rooma : · Püüdluseks suurejooneline tervik, üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. · Suurenes antiikarh. eeskuju. Bramante kuulsaim töö oli Tempietto , templike, väike 5-6 m Ø antiikseid templeid matkinud kristlik kabel . Ka projekteeris uue Rooma Peetri kiriku, kuna vana oli muutunud varisemisohtlikuks = hiigkupliga tsentraalehitis. Mees suri ning tööd jätkas Michelangelo Buonarroti, kes oli lisaks arhitektile ka skulptor , maalija , luuletaja & teadlane . Matkib Bütsantsi arh, ühtsem ehitis, basiilika . Veneetsia: Palladio ­ mõjutas eriti Inglise, Pr, Hollandi & Põ-Am arhitekte. Palladianism ­ antiikarhitektuuri eriti range jälgimine, fassaadidel üle mitme korruse ulatuvad sambad, meenutas antiiktempleid. Villa Rotonda: kupliga -hoone, sambad ka hoone sees. Redentore kirik. Teatro Olimpico: Euroopa I katusega teatrihoone. J. Sansovino ­ itaalia kujur & arhitekt , San Marco raamatukogu.
13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism
Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst . Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid.
Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.).
Renessansskultuuril on üks kindel tunnus ­ eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. ­ taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele.
Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus ­ sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks.
Renessanslik moraal erineb rüütlimoraalist. Tähtsaimaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal ­ vahendid on väga olulised (neil sümboolne tähendus sageli) ­ ainult õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata ­ nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli).
Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama ­ hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus ­ edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron").
Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid ­ (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola).
15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju, mille kohaselt on meelelise maailma taga ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. See on kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, mitte tavalise kogemuse kaudu. Mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid (eelkõige matemaatilised ) kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Reeglites on nii tõde kui ilu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Ideede maailm avaldub Piibli kõrval ka antiikmütoloogias ja ­kunstis. Sel viisil aitas neoplatonism kokku tuua ristiusu ja antiigi jäljendamise ning soodustada paganlike motiivide kasutamist isegi kiriklikus kunstis.
KÕRGRENESSANSS
Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele kunstnikele suureks eeskujuks. Seal arendas ta oma teooria, mida kutsuti palladionismiks (armastus antiigi vastu; ehitise vä l i sva a te ku j u n d a mi n e sa mma ste g a , kre e ka a n ti i g i mo ti i vi d ). Kolossaalorder on hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hakati eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest, looja on geniaalne . Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt.
Tizian (kasutab tugevat koloriiti; maalilised maalid; armastas väga punase ja sinise erinevaid varjundeid, samuti murtud toone; rõhutab kontraste; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda. Tizian oli hinnatud portretist, ta maalis lähenedes psühholoogilisest vaatenurgast, dramaatilisest ja hingelisest sügavusest. Armastas samuti kolmnurkkompositsiooni, lisaks barokile omast diagonaalset lähenemist) ning Verognese (maalid olid suurejoonelised, elurõõmsad ja dekoratiivsete kompositsioonidega (nt pidusöögid). Kuna ta armastas maalida tavalisi inimesi segamini piiblitegelastega, pälvis ta kirikutegelaste pahameele.)
TUNNUSED
Hakkab arenema kapitalism, linnakodakondsus, kaubandus, manufaktuurid , ilmalik elu. Selle aja inimesed olid uurijad , avastajad, teadmishimulised. Uuendused: · Gooti kiri asendub antiikkirjaga 15. saj. · Leiutati graafika paljundustehnika (puu- ja vaselõige, pühakute pildid, raamatud, mängukaartid) · Levis kirjaoskus tänu trükitud raamatutele · Haridusel oli humanistlik sisu (kultuuriusund, haridust said ka tüdrukud) · Kombeõpetus 16 saj, kahvel , 15. saj. taskurätt. · suureneb ilmalike hoonete osakaal · Signeeritakse oma teoseid · muusikas ilmalikke laule rohkem
VARARENESSANSI ARHIDEKTUUR
· Rooma eeskujul võetakse kasutusele ümarkaar, silindervõre, sambad jne. · Rustika - tahumata kiviplokid (jämedalt töödeldud) Palazzodel rõhutati horisontaalselt joont. · Filippo Brunelleschi (1377-1446) "Hüljatud laste kodu" (Ospedale degli Innocenti) · Firenze toomkiriku kuppel · Kunstikeskuseks Firenze, suurimad kunsti tellijad Medicite perekond (tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514) · Planeerib peetri kirikut Roomas, nurgakivi 1506 , tema tööd jätkab Michelangelo 1547, kes lihtsustab kogu projekti ja uue kupli mudeli, töö valmis 17. saj. alguseks. · Andrea Palladio ( 1518 - 1580 ) · St. Giorgio Maggiore kirik · Villa Rotonda
VARARENESSANSI SKULPTUUR
· Donatello (1386-1466) · Oli lorenzo Ghiberti abilisena. Brunereccilt õppis perspektiivi põhitõdesid, mida kasutas reljeefi juures "Taavet" üks ideaalrenessansi ajastust · nooruslik , poisieas Taavet võitis Koljati tänu oma kavalusele , hiljem sai temast Jumdama ja Iisreali kuningas · Guttamelata ratsamonument edsi antud loomutruu ja suurejoonelisena · Püha Jüri · Andrea del Verocchio (1436-1488) · "Taavet" kasvueas nooruk, poisike · "Kristus uskumatu Toomasega" (oriool) · Colleoni ratsamonument üks parimaid ratsamonumente sellest ajast. · Lorenzo Ghiberti (1378-1455) · Firenze toomkiriku peauks (põhjas) 1401- 1424 Firenze toomkiriku põhjauste loomise juures, 10 reljeefi, perspektiiv "Paradiisivärav" 1 koondpunktiga.
VARARENESSANSI MAALIKUNST
· Areneb ruumiline laad, oluline oli kunstniku isikupära. Palju freskosi ja tahvelmaale usulise sisuga, antiikmütoloogia tegelastega Masaccio (1401- 1428 ) - vararenessansi maalikunsti rajajaks · kehade loomutu kujutamine ja valguse kasutamine · valitses joonperspektiivi · püüdis pildil olevatest tegelastest teha elavaid inimesi · " Pearaha " keskel kuidas raha saada, vasakul võtab keele suust , paremal annab maksukogujale · " Peetrus " Aadama ja Eeva paradiisist välja saamine, valguse käsitlus, varjud, õhuperspektiiv · Püha Kolmainsus Fra Angelico (1387-1455) · " kuulutus Maarjale " kasutab palju kulda ja säravaid värve. · kujutas madonnasid · perspektiivi õpetus · "Matusetseremoonia" · "Prohvetid" · "Neitsi kroonimine" · "Kristuse kummardamine " · "Paastumaarjapäev" · Oluliseks saab kunstniku omapära. Sandro Botticelli (1444/45- 1510 ) · tõid iseloomustavad mahedad madonna pildid ja mütoloogilised teemad · oli Medici suguvõsa soosik, kelle palvel maalis ta nii pühapilte, kui ka oma kuulsaid mütoloogilisi maale · kuulsaimad tööd "La Primavera " ehk "Kevad" pildi kirjeldust vasakult alustades: Merkuuri jalgade ümber tiirlevad ronitaimed , ta ajab kepikesega pilvi laialiselleks, et pilved ei häiriks taevast. Keskel on veenus (armastusjumalanna), Kupito on veenuse peal, tal on silmad kinni selleks, et armastus on pime. Paremalt teine ja kolmas on Flora (lillejumalanna), kes hakkab ümber sündima. Zepyrus (läänetuul) armus Florass, kes jookseb tema eest ära. Kolm naist on Graziannad, veenuse teeniannad, kes on käsipidi kokku põiminud. · "veenuse sünd" · "Madonna laps ja kaks inglit" · "Noore naise portree" · "Giuliano de Medici" portree · "Kristuse sünd" · "Magnificat" · " Dante portree" · " Piin aias" Andrea Mantega (1431-1506) · sirgjoonelised · teravad · inimesed on karmid · monumentaalne jõud · kuiv, kerge, asjalik, tugevalt toonitud plastilisus ja suure huvi perspektiiv ning lühenduste probleemide vastu. · "San Luca altar " · "Kristuse leinamine" · "Võidu Madonna" · "Parnassus"
3. peatükk Madalmaade maalikunst · inimese keha kujutamine oli eisejärguline · ei olnud kindlaid reegleid · kirjakeeleks prantsuskeel · tahvelmaalid · piltvaipade töökoda · tööstus ja kaubanduslinn Brucke (Brükke) Jan van Eycke · maalikoolkonna rajaja · maalis koos venna Hubert van Eyckega "Genti altar" i Alustades maali vasakult: Aadam , laulvad inglid , neitsimaarja, Jumal, ristija Johannes, musitseerivad inglid, Eeva. Alumises reas on Jumala kohtumõistjad, sõdalased, talle kummardamine/ ohverdamine (lambatall - Jeesus Krisuse lunastava ohvri sümbol, neljast ilmakaarest lähenevad pühakud, kompositsiooni ühendavad kiired) · "Arnelti ja tema naise portree": maal on täis sümboleid, kuulsaks on see saanud seetõttu, et ta käsitleb väga hästi valgust. Koer on truuduse sümbol, üksiks pulmaküünal põleb, peegel tähendab tunnistaja juuresolekut, süütust ja puhtust, peegli ümber oleval raamil on stseenid kristuse elukäigust · " Kantsler Rolini madonna" on peenmaalitehnika maal · "Püha Ivo" portree · "Neitsi ja Luukas" · Naise portree
Genti altar · Rogier van der Weyden ( 1400 -1464) · sügavalt usklik · on teinud altaripilte ja väärikaid portreesid · püüdis väljendada tundeid ja emotsioone Hieronymus Bosck (1450- 1516 ) · tema oomingus on segu reaalsusest ja fantastikast · maalidel on palju figuure , ei too esile peategelasi · oma töödel kujutas ta valel teel olevat maailma, kurjust, pahesid ja patte · taustaks meisterlik maastik · "Lõbude aed" kolmeosaline maal - kummalised tegelased kummalistes poosides, tegevustes (läbipaistvates sfäärilistes kehades, olendid, lilleväätid, palju jalgu, konnakarbid inimeste ümber, kalade neelamine , kõik on alasti.
· " Ristil kandmine"
· ei signeeri oma töid · sürrealistide esiisa · " Seitse surmapattu"
· "Viimne kohtupäev" · "Püha Antoni kiusatus"
4. peatükk Kõrgrenessanss
· ülim õitseaeg itaalia kunsti arengus · püüg ideaalse suursuguse, suurejoonelise vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole. · Tähtsaim keskus Rooma, kus uus kunstiideaal järjekindlalt võidule pääseb. Leonardo da'Vinci ( 1452 -1519) · oli maalija, skulptor, arhitekt, teadlane- leidur , kirjanik, luuletaja, improvisaator. · oli rahutu , tujuka temperimendiga isik, keda huvitas peamiselt katsetamine ja uute võimaluste otsimine · kirjutas paremalt vasakule · lahkas üle 30 laiba, et teada kuidas inimene kokku pandud on · tema maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. · 1467 oli Firenzes Verokkio õpilasena, edasi Milanos hertsogi juures insenerina ja maalikunstnikuna. · maksimaalse väljenduse sai da'Vinci "Püha õhtusöömaaeg" maalimisel, maal on kolmel põhjusel kannatada saanud 1. maal asub ukse kohal, mida prõmmides värv pudeneb 2. munatemperit ei osatud säilitada 3. 1345 olnud sõjas sai kirik tugevalt kannatada 1945 hoone restaureeriti uuesti. vaadates maali lähemalt on näha, et kasutatud on joonperspektiivi (suundub Jeesus Kristuse paremasse silma) pildil teatab Kristus oma reetmisest.
· " Mona Lisa" (1503- 1505 ) suitsutehnikas (sfugmaato tehnikas) maalitud (suunurgad on tuhmid , jääb mulje et ta naeratab) väga tehniliselt maalitud. Õhuvirvendus, valguse ja varjude mäng. esimene psühholoogiline maal.
· 1513 töötas Leonardo Roomas, viimase loome ja eluperioodi veetis ta Franzua palvel Roomas, sinna on ta ka maetud . · Tema enda lemmiktöö on "Ristija Johannes" sensuaalse noore mehena kujutatud usumees. · Emadust kujutav maal "Madonna Litta"
· "Kuulutus Maarjale" · "Madonna Grotis" on samuti pooleli jäänud töö ( ingli vasak käsi ja Kristuse selg jäeti lõpetamata) pilt põhineb legendil, kus JK ja Ristija Johannes kohtusid kõrbes · "Anna ise kolmas"
· "Equaester ratsamonument" kavand, mis jäigi kavandiks · Oma vähestest valmis maalidest (25tk), on vaid kümme säilinud kuid nendega tõestas ta, et on võimalik ühendada ilu ja tõde. · Eestkätt oli Vinci luuletaja, kunstnik ja unistaja Michelangelo Buonarotti (1475 ­ 1564) · oli suure talendi ja vaimujõuga ere isiksus, keda peetakse kõigi aegade suurimaks skulptoriks. · Ise pidas ta end eelkõige kujuriks, alles seejärel maalijaks. · Ta kavandas tohutul hulgal töid, kuid ta ei jõudnud neid kõiki realiseerida. Michelangelo loomingus saab eristada kahte perioodi: kõrgrenessanss (-1530) ning barokk (-1530). · Ta alustas samuti Firenzes, kus tegi võimsa "Taaveti" (1504. aastal; marmorist 5.5m kuju, mida peeti mehe iluideaaliks, taotud ühest tervest tükist). Michelangelo arvas , et kuju on olemas, tuleb ta vaid kivist välja raiuda . Võitluseks valmistunud Taavet on ideaalne ja jõuline.
· 1505. aastal siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus ta sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal , mida ta maalis selili 4 aastat ( 1508 ­ 1512). See maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ning illusoorsed sambad. Michelangelol on dünaamiline käsitlus. "Sixtuse kabeli laemaal" 1508-1512. Lagi on 500m2 ja see oli tema elutöö. See koosneb üheksast suuremast kompositsioonis teemal maalima loomine ja lisaks veel väiksemad teemad. Kuulsaim oli Aadama loomine. enne maalimist töötas ta maalid hoolikalt läbi.
· "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Kujutatud on vihast kristust. · Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid kolm, sest paavst vahetus: " Mooses ", "Küürutav poiss" · Hiljem tellis paavst Michelangelolt skulptuuri " Koit ja Hämarik", mis samuti ei valminud. · "Pieta" tõlkes vabadus, kannatus. Maarja süles surnud Jeesus. · Püha Peetri kiriku kupli lõpetamine · Sisekujundus Laurenziuse kloostri raamatukogu · töötas alati üksi, ka elus oli üksildane Raffael (1483 ­ 1520 ) · on tuntud eelkõige maalijana . · Ta sündis Urbinos (väike Itaalia linnake) ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid ("emand" it. k; ema lapsega). · 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. · 1509-1517. a maalis monumentaalseid seinamaale. Stanza on palee esindusruum (Raffael maalis Stanza della Segnatura neli seina (usk (disputa), luule ( parnassos ), filosoofia ja õiglus) ning lae). · Üks Raffaeli kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna" (Madonna seisab maailma peal, tema umber on püha Barbara ja paavst Sixtus IV, kes selle maali tellis; koloriit on soe, taust on ebamäärane, kuid seal on õrnalt märgata väikeseid ingleid; last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on kolmnurkmotiivi).
· Raffaeli jätsid külmaks detailid, ta keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. · Raffael oli esimene kunstnik, kes kasutas palju õpilaste abi. · Alba madonna on ümmarguse vormiga ning see nõudis palju läbi töödatud kavandeid. · Ateena kool on seinamaal Vatikanis . Keskel on Platon ja Aristhoteles.
5 peatükk. KÕRGRENESSANSS TIZIAN JA GIORGIONE
Tizian ( 1490 -1576) · tema tööd olid alguses unistavad ja lüürilised · tööde teemaks olid madonnad, pidistused ja mütoloogia · kasutas tumedaid kloriite - kulda ja pruuni · tema töid iseloomustab diagonaalne kompositsioon ja vabamaalilisus. tähtsaim pildil oli värv, ei rõhuta kontuure. · oli juba eluajal kuulus mees, sai Paavst Paulus III, Karl V jpm kuulsatelt inimestelt tellimusi. · Urbino veenus (1538) · 1511 töötas Paadovas · 1514-1520 Veneetsia riigi kunstnik · 1545 töötas Roomas Paul III kutsel, seal valmis tal töö " Danae " (1554) · vanemas eas armastas maalida aktifotosid ja eriti paljaid naisi
· suri täies elujõus suure katku puhangu ajal. · "Flora" 1515 · "Veenuse kummardamine" · " Noormees kindaga " · "Urbino veenus" · "Veenus koos organisti ja Cupitoga" · "Tüdruk puuviljakorviga" · "Kristus kannab risti" 1565 Giorgione 1477-1510 · tema tööd on vabad usust · muudab maastikumaali iseseisvaks zanriks, seob inimese loodusega · tööd romantilised , idüllilised, meelelised · soe kloriit , peened üleminekud. · "Magav veenus" 1510 · " Juudit "
· " Torm /Äike" 1505 inimene on seotud loodusega ja äike on tõetruult maalitud · "Kolm filosoofi" 1509 inimene loodusega · 6. peatükk MADALMAADE renesanss MAALIKUNST
Albrecht Dürer ( 1471 -1528) · Tema loomingut läbib terav vastuolu - võitlus gooti stiili mõjude ja uue realistliku käsitluse laadi vahel · on loonud õlimaale, joonistusi , akvarelle ja graafikat · kirjutas olulisi õpetusi perspektiivist ja inimkeha proportsioonidest · rõhutas veel sirkli ja joonlaua kasutamise vajalikust joonistamise juures. · üks parimaid graafikuid, teinud puu ja vase gravüüre · "Jänes" 1502
· "Kaks muusikut " 1504 · "12 aastane Kristus" 1506 · "Väike öökull"
· "Aadam ja Eeva" 1507 · "Püha Kristofer" 1511 · "Kolmainsuse imetlemine" 1511 · "Noore mehe portree" 1521 · "Madonna ja laps pirniga" 1526 · "Jalutuskäik" · "St. Eutace" · "Autoportree" 1500 Albrecht ise Jeesusena Pieter Braueghel vanem ( 1525 -1569) · oli joonustaja, graveerijaja maalikunstnik · töid iseloomustavad elujõulised talupoja tüübid ja kaasaegne olustik · oli esimene, kes kujutas talupoegi kui võrdõiguslikku ühiskonna liiget ja nähi neis rahva elujõu allikat. · "Kunstnik ja kaupmees " · "Laste mängud" 1599- 1560 · kaks poega Jan ja Pieter · "Jahimehed lumes " 1565 tagaplaanil uisutajad · "Talupoja pulm" 1568
7. peatükk. MANERISM ITAALIAS
Taust: eraldus renessansist 16. saj. II veerandil. Taotlused: -üritati peenutseda, ilutsemine -elegantsus -ebatähtsad harmoonia ja sümmeetria - omaette väärtus oli keeruliste ja tehniliste ülesannete lahendamine ja materjali virtuooslik valitsemine -kunstnike individualismi ja isikupära otsimine Iseloomulik maalile : Ruumikujutise ähmastumine Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine Seletamatut päritolu valguse kujutamine Inimese anatoomia on moonutatud Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla Parmigianino (1503-1540) "Pikakaelaline Madonna" Angolo Bronzino (1503-1572) maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate Tintoretto (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. N: "Püha õhtusöömaaeg", " Paradiis " El Greco (1541-1614) pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu . N: " Krahv Orgazi haudapanek", "Vend Hortensio Felix" , "Krutsifix", "apokalüpsise viinda pitseri lahti tegemine" " Lakoon ja pojad" Gorreggio (1489-1534) illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptuur Taotleti virtuooslikkust Denvenuto Cellini (1500-1571) kullasepp ja kunstnik. Kirjutas ka traktaate. N: "Perseus" Giambologna (1529- 1608 ) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" ­ liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius" Arhitektuur Ehitise üksikosade lõtv seostamine Kaunistustega liialdamine Pikad anfilaad ­ tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade N: Uffizi palee Firenzes
8. peatükk BAROKK arhidektuur ITAALIAS
· 17-18 saj. · Sünnilinnaks Rooma · tähendab poolümmargust pärli · kaunistuste ülekuhjamine · renessansi arhidektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, aga barokk on võrreldav tuule või mäsleva merega- · kõik liigub ja lainetab puudub rahu · ehitusplaanid kavandati kõverjoonega, fassaadid muutusid omamoodi kunstielemendiks, kuhu oli kuhjatud kõik kaunistuselemendid · hoonde osad eendusid ja taandusid et valgusvarjud näha oleks · kasutati sambaid ja poolsambaid · nissidesse paigutati skulptuure · ehitusilmekuse ja maalilisuse tõstmiseks kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive · fassaadi külgedel keerlesid voluudid · Giacomo da Vignola , Roomas u. 1575a. · San Carlo alle Quattre Fontane kirik Roomas, 1667a. ovaalne medaljon maja krooniks , kasutatud korintose sambaid. interjöör on eriline kassettlae tõttu, mis on uue kuju saanud · Francesco Borromini arhitekt. · Lorenzo Bernini ( 1598 -1680) - Püha Peetri kiriku kolonnaad (sammaste ring). kuulsaim kuju on Püha Theresa ekstaas asub kirikus Roomas, 1655 " Apollon ja Daphne" 1625 Daphne muutub justkui loorberipuuks. Apolloni riietus lehvib tuules . Keerulised kursid on barokkskulptuuri tähtsaim omadus "Luois IV" "Nelja jõe purskkaev "
BAROKK maalikunst ITAALIAS · üldised iseloomutunnused : soe koloriit, · " Leukippose tütarde röövimine"
9. peatükk. Barokkmaal Hispaanias
Diego Velazques 1599-1660 · tõetruud tööd · armastas noorena maalida olustikumaale · hiljem Filippe II isiklik maalija , maalis tema perekonda, õukonna liikmeid. · rahulik kompositsioon · pidulik koloriit (must, valge punane värv) · "Paavst Innocentius X" tuntuim psühholoogiline sügavportree, silmis on näha selge mõistuse ja kindla eesmärgiga paavsti, kes oleks soovinud ennast natuke leebemana näha. · "Kojadaamid" keskel 5aastane õuedaam Margaritha ja teda ümbritsevad õuedaamid, kunstnik on ka ennast maalil kujutanud maalimas lõuendile. · "Veenus ja Kupito" · "Sevilla veemüüja" Madalmaade maalikunst Peter Paul Rubens ( 1577 -1640) · õppis noorena mitu aastat Itaalias · ohjeldamatu temperament , pidulikkus ja fantaasiarikkus · värvid on väga intensiivsed · pintslilöögid on vabad ja hoogsad · kompositsioon oli diagonaalne · tegi kavandid ja lasi tööd lõpetada õpilastel · armastas maalida pakse lapsi, röövimisstseene, võitlusstseene, heledanahalisi naisi ja tõmmusid mehi · "Leukippose tütarde röövimine" · 1630 abiellus Rubens 16-aastase kauni tüdrukuga Helenega, siis algas kunstniku viljakaim periood · kõik tööd kus on maalitud Helenat, on ta ka ise lõpetanud. · "Autoportree" · "Maa ja Vee liit"
· "Bacchus"
· Henri IV apoteoos( tipphetk ) Anthonis van Dyck 1599- 1641 · portretist ennekõike · Philadelphia ja Elizabeth GAry kaksikportree · oli lüüriline ja õrn maalija, kujutas elavust · "Inglise kuningas Charles I"
10. peatükk Hollandi barokk · olustikumaal · natüürmort · maastikumaal · loomamaal · meremaal · paljud kunstnikud e. väikesed hollandlased (tegid väikeste mõõtmetega maale), said müüa ka oma teoseid tavakodanikele. Frans Hals 1581 -1666 · maalis mustlasi, ohvitsere, palgasõdureid ja kaaskodanikke · "Naeratav kavaler"
· " Haarlemi nõid"
· kujutab töödel naervaid ja õnnelikke inimesi · "Püha Jüri maakaitseväe ohvitseride bankett" maalil on inimesed istumas, nagu kõikidel töödel vanem
Rembrandt Hermenz van Rijn 1606- 1669 · suurepärane maalikunstnik ja graafik · töödel keskpunktiks inimene · "dr. Tulpi anatoomialoeng"
· looming on vaoshoitum ja kinnisem, sügavam ja probleemirikkam. · lemmikvärvid olid kollased kuldsed ja soojad toonid · 1634 abiellus rikka Saskiaga, ka tema tööd muutusid rikkamaks , tööd hakkasid "särama" · 1634 Saskia ka suri, Rijni loominguline töö muutus kehvemaks ning raha jäi vähemaks · "Danae" · "Püha perekond" · 1649 saavutas ta dramaatilise uue lahenduse, kus inimesed seisid "Öinevahtkond", töö on väga lärmakas, minek paraadile. · "Autoportree" · "Kunstikaupmees" graafiline töö · "Kadunud poja tagasitulek"
11. peatükk Barokk arhidektuur Prantsusmaal · põhiteemadeks on aed, katus jne Francois Mansart 1598-1666 · järsud katused ja kõrged korstnad (mansart-korrus - meie mõistes pööning) · arendas edasi renessansiarhidektuurist päris katusearhidektuuri · iga lossi osa oli kaetud iseseisva kõrge ja järsu katusega, mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad, sllist katusekorrust nim. kunstniku järgi mansartkorruseks · Bloisi loss Louis Le Vau 1612-1670 · projekteeris rahandusministrile Vaux -le-Vicomte lossi, lossi aia planeerija oli Andre le Norte, lossi omanik pandi korruptsiooni ettekäändel vangi · Versaille's loss, Louis 14. käsul ehitati endine jahiloss ümber ansambliks - suursugune ehitis, ümberehitamise peaarhidektiks oli Jules Hadouin- Mansard (Francois oli tema vanaonu), tema kavandatud oli ka 72m pikkune Peegli Salong , ovaalne medaljon, kuninglik Ooperisaal, väikene kirik (grott- looduslik koobas)
· Talvepalee
12. peatükk Rokokoo sisekujunduses · 18 saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja kangus · seinu katavad puupannood - raamiga piiratud pinnad, õrnades toonides maalingud, lillelised tapeedid, gobeläänid - vaibad. · palju peegleid, sageli asetatud teineteise vastu ja vahele pandi küünlad, et tekiks muinasjutuline vaatepilt . · ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks · sentel armastati kasutada orvandeid - nikerdatud teokarbi kujuline kaunistusmotiiv
13. peatükk Rokokoo maalikunst Prantsusmaal · pastelsed värvid · maaliti salapäraseid maastikke · maaliti aadlikke karjaste riietes · armastati maalida meelelahutust - koosviibimised, tõsisemaid teemasid välditi Jean-Antoine Watteau 1848-1721 · armastas maalida teatri teemasid ja kõrgseltskonna elu · oma maalidel püüdis välja tuua kurbust ja armastust ja armastuse järele igatsevat õnne · tema maale iseloomustab rokokoolik elegants , prantsuspärane vaimukus ja maitsepeenus · "Tants" tagataustal kiviehitis · " Pierrot " elu on kui seiklus · "Seik Khytera saarele " Francois Boucher 1703-1770 · "M. de Pompadour " Louis XV esimene armuke . · kuninga esimene kunstnik · taotles väliseid efekte - pealiskaudsed maalid · vananedes ei kasutanud modelle vaid maalis poolpaljaid akte peast · "Puhkav tüdruk" · " Tualett "
14 peatükk Rokokoo maalikunst
Jean-Honore Fragonard (1732-1806) · "Kiik" teema on valitud rikka Pariisi ärimehe nõuande järgi, kes palus , et tema südamedaami maalitakse kiikudes · "Salajane suudlus " Thomas Grainsborough (1727-1788) · "Beauforti krahvinna portree" külmade värvitoonidega, õhulisem, elegantsem, tagasihoidlikum · "Poiss sinises " · "Veetlus pargis "
15. peatükk Rokokoo graafika ja skulptuur · Võeti palju uusi graafika liike kasutusele · kasutusele võeti näiteks pehme lakk ja metsatinto, mis võimaldasid õrnemaid varjundeid. Lisaks veel ofort, vasegraviir jms. William Hogarth (1697-1764) Õlle tänav Skulptuur: · Iseloomulikuks oli kergus, graatsia. · Kasutusele võeti portselanist nipsasjakesed. Jean Antonie Huodon (1741-1828) · jõudis ka klassitsismini, tööd on loomutruud " Voltaire " Gullame Couston (1677- 1746 ) · skluptor · lemmikmaterjaliks valge marmor · Hobusetaltsutaja 16. peatükk Klassitsism · Euroopas 18 saj. lõpp 19. saj. algus · Jaguneb varaklassitsismiks (1780-1800) ja kõrgklassitsismiks (1800-1830) · Prantsuse klassitsism jagatakse kolmeks etapiks 1760 -1790 Louis16-nda stiil 1790-1800 direktooriumistiil 1800-1820 ampiirstiil Klassitsismi arhidektuuri tunnused: · läbi kahe korruse ulatuvad sambad · kolmnurkne frontoon · rangus · lihtsus · sümmeetrilisus Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Panteon Pariisis Pierre Vignon ( 1763 -1828) Madeleine kirik Pariisis James Hoban Valge maja Washingtonis Johann Wilhem Krause (1757-1828) Tartu Ülikooli peahoone Riisipere mõisahoone Harjumaal Andrejan Zahharov (1761-1811) Armiraliteedihoone Peterburis Tähe võidukaar Prantsusmaal Helsinki südalinnas Soomes James Hoban Valge maja Washingtonis