RENESSANSS (0)

RENESSANSS
Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance ).
Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega:
14. sajand - eelrenessanss e trecento
15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400 -1500)
16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500- 1520 /30)
Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu.
MIS TOIMUS?
Lagunes naturaalmajandus , laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus , tekkisid esimesed manufaktuurid , kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia , Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus).
Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid.
Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus , et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Renessansiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastustele. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata , vaid luua midagi veelgi paremat. Inimesi hinnati mitte ainult nende sotsiaalse päritolu järgi nagu varem, vaid ka nende isiklike omaduste - tarkuse , ilu ja julguse järgi.
Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ld k-s humanus - inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. Näiteks Leonardo da Vinci tundis hästi matemaatikat ja tehnilisi teadusi, tegeles lendamise probleemidega. Pakkudes end aga Milano hertsogi juurde teenistusse, rõhutas ta oma võimeid sõjamasinate, kergesti kantavate sildade, veesüsteemide jne ehitamisel ning alles kirja lõpus mainis, et on võimeline töötama ka arhitektina, maalikunstnikuna või skulptorina. Kuid Leonardo oli ka loodusteadlane , filosoof, arhitektuuri- ja kunstiteoreetik ning muusik (samuti lahkas ta laipu ja valmistas ette võimsaid tuleshowsid õukondlikel pidustustel). Leonardolt on säilinud üle 5000 lehekülje üleskirjutisi koos näitlike joonistega.
Renessanss on läinud ajalukku ka graafika ja trükipressi leiutamise ajastuna. Õpiti tundma puulõiget, vaselõiget ja söövitust. 15. sajandil trükiti Saksamaal esimesed mängukaardid ja pühakute pildid. Trükipress muutus uue ajastu sümboliks.
Hakati väärtustama erootikat ja meelelist armastust. Levis teadmine, et need, kes egoistlikult ja hoolimatult oma eesmärke taotlevad, on enamasti edukad . Et erootika pop oli, seda näitab ka renessansiaegne riietus - see tõstis esile kehavorme ja jäsemeid (näiteks olid härrasmehe sukkpükste sääred erinevat värvi ja naiste heledad juuksed väga trendikad - pleegitati mikstuuride abil päikese käes). 15. sajandil sai Itaalia üheks juhtivamaks maaks moe alal. Ka taskurätt võeti just renessansiajal kasutusele.
16. sajandi teisel poolel levis Hispaania mood, mis nõudis ka meestelt korseti kandmist. Naised suruti võruseelikutesse, mehed kandsid puhvpükse ja peleriini, mille juurde kuulusid parfüümitud kindad . Terava ninaga kingad, kikkhabe ja vurrud ei puudunud ühegi endast vähegi lugupidava härrasmehe juurest.
ÜLDISI JOONI KUNSTIS
Areneb uute joontega arhitektuur , maalikunst ja skulptuur . Luuakse uusi vajaminevaid kunstkäsitöö esemeid.
Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek , tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla . Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad.
Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida. Üha sagedamini ilmuvad maalidele maastiku ja olustikuelemendid. Endiselt domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti. Usulise harduse asemel kajastatakse üldinimlikke tundeid ja elurõõmu. Antiigi eeskujul luuakse taas antiikmütoloogilisi elurõõmsaid teoseid. Renessansist saab alguse ka signeerimine .
Skulptorid loovad arhitektuurist sõltumatut raidkunsti. Väljakutele ja hauakabelitesse paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure. Kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks. Renessansiajastu kangelaseks on ennast uues maailmas peremehena tundev inimene. Ka portreekunst tuleb jälle moodi.
VARARENESSANSI ARHITEKTUUR
Esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid.
Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel.
15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso ( palazzo ), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid olid suured ja rohmakalt tahutud (rustika-talupoeglik müür), teise korruse omad on juba tasasemad ja väiksemad, kuid mõjuvad siiski peenemalt kui kolmanda korruse peen ja puhas ladu.
15. sajandi keskpaigaks muutus palatsode stiil peenemaks ja kergemaks. Rikkurid, kes seal elasid, ei tahtnud ometigi oma rikkust varjata. Seepärast muutuski kindluse moodi elamu järjest rohkem lossi moodi. Aknad muutusid suuremaks , fassaadidel võeti kasutusele järjest rohkem detaile.
Leon Batista Alberti (1404-1472) nimega on seotud uus palatso tüüp, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. See elustas fassaadi ja lõi tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel. Nii muutusid palatsod järjest rohkem lossitaolisteks.
Powerpoint’i fail vararenessansi arhitektuurist
VARARENESSANSI SKULPTUUR
15. sajandil hakkas skulptuur järjest rohkem taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Kuulsaimad skulptorid olid: Lorenzo Ghiberti (1378-1455), Donatello ( 1386-1466) ja Andrea del Verrocchio (1436-1488). Need kolm kunstnikku püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsete ja kordumatute indiviididena. Ka pühakute kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Nii muutusidki piiblitegelased järest rohkem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejate moodi ning pikapeale võis ainult töö pealkirja lugedes aduda, et tegemist on religioosse motiiviga.
Ghiberti tööks on Firenze toomkiriku juures asuva baptisteeriumi (ristimiskabel) pronksuksed. Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari nimetatakse Paradiisi väravateks.
Donatello oli see kunstnik, kes püstitas esimese ratsamonumendi palgasõdurite pealikule Gattamelatale.
Verrocchio on loonud Taaveti.
Kunstnikke huvitas inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine.
VARARENESSANSI MAALIKUNST
15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio ( 1410 -1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde.
Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi , linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi.
Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik . Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad . Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u 1406-1469) ja Domenico Veneziano
(u 1400-1461).
15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445- 1510 ). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. "Veenuse sünd" on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika.
Veneetsias töötanud kunstnikest oli tähtsaim veel Giovanni Bellini (u 1430-1516).
KÕRGRENESSANSI ARHITEKTUUR
15. sajandi lõpus hakkasid ka Itaalias rasked ajad, prantslased ja hispaanlased korraldasid sinna mitmeid sõjakäike. Sellega mandus ka Itaalia majanduse ja tööstuse areng.
Kunstielu keskuseks oli endiselt Rooma . 16. sajandil sai arhitektide püüdluseks terviku taotlemine ja hoone kõikide üksikosade loomulik jaotamine ehitise üldmuljesse. Üha rohkem võeti eeskuju antiigist.
Tähelepanuväärne on arhitekt Bramante (1444-1514), kes on projekteerinud Rooma Peetri kiriku. Tema surma tõttu jäi selle ehitamine aga pooleli .
Seda jätkas Michelangelo Buonarroti (1475-1564), kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija , luuletaja ja teadlase anded. Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti, mistõttu sai ehitis veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Peetri kiriku kõrgus = ligikaudu Cheopsi püramiidiga.
Veneetsias oli kuulsaimaks meistriks Andrea Palladio ( 1508 - 1580 ), kes eriti püüdis matkida antiikarhitektuuri. Palladio stiil e nn palladianism sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektidele eeskujuks. Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus, nii et Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid.
Powerpoint’i fail kõrgrenessansi arhitektuurist

KÕRGRENESSANSI MAALIKUNST
Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti esindajaks on Leonardo da Vinci ( 1452 -1519). Leonardo ees tunti aukartust juba renessansiajal, tuntakse nüüd ja edaspidigi. Tema maalidest on mõned väga halvasti säilinud tänu värvide halvale kvaliteedile. Tema kuulsaimaid tööd on näiteks: "Püha õhtu söömaaeg" ja "Mona Lisa".
Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise.
Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on " Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid ( Platon ja Aristoteles , õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara . Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma nime tellija järgi.
Michelangelo (1475-1564) oli 16. sajandi suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade suurim skulptor. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. Tema skulptuuridest on kuulsaimad: " Mooses " ( Julius II hauamonumendile kavandatud figuur ) ja "Taavet". Kui Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, siis Michelangelo Taavet on tahtejõuline vägilane, kes valmistub võiluseks. Michelangelo maalitud on ka Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Leamaalingute süþeeks on Vana Testamendi lood. Michelangelo liigendas laepinna maalitud illusoorsete sammastega, paigutas nende vahele kompositsioonid ja figuurid . Laevõlvile on maalitud ligikaudu 350 figuuri. Hoolimata oma tervisest töötas ta lae all 4 aastat ja täitis selle tellimuse üksinda. Vasari andmetel pidas Michelangelo end ise alati skulptoriks ja olevat vihasatnud, kui keegi teda maalijaks kutsus. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks. Üldmulje on jõuline ja dramaatiline.
Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione ( 1478 -1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477- 1576 ). Hele- tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid.
Giorgione kuulsaim töö on " Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga.
Tiziani kuulsaimad tööd: " Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; " Maksuraha ".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid, värvimaali hakkab asendama toonmaal.
Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588).
Powerpoint’i fail kõrgrenessansi maalikunstist
RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES
(1500-1630)
Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst.
Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See vältas ainult 16. sajandi paar esimest aastakümmet, kuid oli siiski hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos. Eriti õitsele puhkes graafika.
Dürer ( 1471 -1528) on loonud nii õlimaale ("Neli apostlit "), joonistusi ja akvarelle, kuid tema vase- ja puulõiked kuuluvad graafikakunsti tippsaavutuste hulka. Dürer kajastab äärmise jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu igas tema töös võib jälgida kahe poole võitlust (hea ja kuri, pimedus ja valgus, mõistus ja tumedad jõud). Väga kuulsad on tema puulõikeseeriad: "Suur Passioon " ja "Väike Passioon" või vaselõiked: "Rüütel, surm ja kurat", "Püha Hieronymus ", " Melanhoolia ". Oma töös "Melanhoolia" on kunstnik kujutanud tiibadega naist sirkli ja teiste instrumentide keskel. Maali ajendas looma teaduslike tõdede tunnetamise probleem. Dürer on tegelenud ka maalimise ja joonistamise teoreetiliste probleemidega. Temalt pärinevad õpetlikud traktaadid "Mõõtmise juhend" ja "Proportsiooniõpetus". Nendes rõhutab Dürer sirkli ja joonlaua kasutamise vajalikkust joonistamise juures.
Peale Düreri on veel märkimisväärselt head kunstnikud graafika alal Hans Holbein juunior ( 1497 -1543) (peamiselt portretist, kuid tegi ka usulise sisuga kompositsioone ja raamatuillustratsioone), Lucas Cranach seenior (1472-1552)(peamiselt portreteerija ja altarimaalide tegija ) ja Matthias Grünewald (1470-1528) (mitmete tiibaltarite meister, " Isenheimi altar".).
Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Jan ja Hubert van Eyck viisid tempera - ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni (laudtahvel kaeti algul temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle). Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaades, sealt edasi teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse, kus see tehnika eriti Veneetsia meistritele meeldima hakkas. Madalmaade kunsti suurimaks saavutuseks on van Eyckide poolt loodud Genti altari maalid 1432 .aastast.
Jan van Eyck on tuntud ka kui hea portreemaalija, tema maal " Arnolfini abielupaar " on täiesti erinev gooti ja itaalia vararenessansi maalidest. Maali tellijaks on Itaalia kaupmees Giovanni Arnolfini. Noorpaari kujutades on kunstnik rõhutanud kahte külge: kujutatavate isikupära ja meest-naist siduvate inimlike tunnete tõsidust ning pidulikkust. Meisterlikult on edasi antud renessansiaegne interjöör. Pärandiks keskajast on sümbolite kasutamine: Koerake noorpaari jalgade ees sümboliseerib truudust, süüdatud küünlad aga valvelolekut koduõnne pärast.
Alles 16.sajandil hakkab renessansi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunsti mõjul hakatakse nägema vormi ühtse tervikuna . Koos humanismiga tuleb ka Madalmaade kunsti lihtinimene ja talupoeg .
16. sajandi üht suurimat Madalmaade maalikunstnikku Pieter Brueghel vanemat
(u 1520- 1569 ) tuntaksegi Talupoegade Brueghelina, sest ta armastas maalida ausaid, tõetruid pilte talupoegade elust. Vaataja näeb tema piltidel rahvarohkeid pidustusi, laste mänge ja sadu toimekalt sagivaid inimesi. Kaks tema kuulsamat maali on "Talupoja pulm" ja " Pimedad ". Maalis "Talupoja pulm" avaldub kaasaegne olustik , vitaalsed talupojatüübid ja humoristlik kallak. Teos on loodud kunstniku kõige küpsemas loominguperioodis, vaid mõni aasta enne surma. Kunstnik on rakendanud kolmnurgale rajanevat kompositsiooni. Maalis "Pimedad" kujutab kunstinik vaimset pimedust , inimese loomastumist. Õudsele pimedate rongkäigule on vastandatud imekaunis loodus, nagu tahaks kunstnik öelda, et üksnes loodus on inimlik, mitte inimesed.
Prantsusmaa maalikunsti parim osa on peenelt isikupärased portreed. Kuulsaim meister oli Francois Clouet ( 1505 -1572).
Eestis toimusid sel ajal pidevad sõjad. Siiski on ka Eestis leida renessansistiilis teoseid - Mustpeade vennaskonna hoone fassaad Tallinnas (1520/30-1650).