Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja-Itaalia oma kiiresti arenevate ja rikaste linnadega. Seda ajastut nimetati humanismiajastuks (lähtuti inimesest).15.-16.sajandil avastati maid, arenesid loodusteadused, leiutati trükikunst ja ka nooditrükk. Hakati väärtustama meelelist ilu, inimest. Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi-ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub.
mõjub raskepärasena. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on taagsihoidlik. Joonia stiil on hilisem. Tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia asmbal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kkorintose kapiteeli alaosa on kariak ja või kvaasikujuline. 2. Renessanss Eestis ja Prantsusmaal 16 saj Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2
suurimate realistide hulka Madalmaade kunstis. Kujutab erinevaid stseene äärmiselt üksikasjaliselt, detailide rohkelt. Satiiriline ja moraliseeriv. Tagaplaanil on kujutatud loodust, sageli talvist ,,Jahimehed lumes", ,,Laste tapmine Petlemmas". Kujutas palju talupoegade elu ,,Karja kojutulek", ,,Viljalõikus", ,,Karnevali ja paavsti võitlus", ,,Talupoja pulm". Omalaadne ja haarav pilt on ,,Misantroop". Tuntumas Madalmaade kunstnikud: Gossaert, van Scorel, van der Leydel. · Saksamaa renessanss skulptuuris ja arhitektuuris olid tagasihoidlikud, kuid maalikunstis tõeline õitsenguperiood. Tunti huvi rohkem karakterite, isiksuste vastu. Iseloomustas jutustamisoskus. Teerajajaks Konrad WITZ (1400-1444). Oli peenmaalija, armastas kujutada maastikku. Tuntumad ,,Peetruse kalapüük", ,,Püha Magdaleena ja Katariina", ,,Ester Ahasveeruse ees". Üks markantsemaid kujusid SCHONGAUER (1450-1491). Püüdis panna erilist rõhku vormile, saavutada vormipeensust
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15
antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt)
kiriku altar, Tln; isel. veel hilis-gootika vaim, esimene renessanslik: Vischer kuningas Maximilioni hauamon. Insbruckis. MAALIKUNST: polnud otseseid antiigi eeskujusid; hiilgavaim osa renessanssist, orienteerus loodusele tunded, üksikvormide tundmaõppimine; Eri maade vahel erinevused suured, võeti kasutusele perspektiiv!!, Itaalia: jaguneb kolmeks: trecento- 14.saj, quattrocento- 15.saj, cinquecento- 16.saj Vara renessanss: 15. saj esimene pool, üleminekuajastu. Siin eristatakse kahte suunda: 1) radikaalne- realistlik -> püüdis gootit hüljata 2) konservatiivne- idealistlik; radikaalne- Mosaccio vara-reness. teerajajaks, elust teatakse vähe, peatööks freskod Brancacci kabelis Firenzes (karmeliitide klooster). (Alguses oli 14 freskot, põhiline on pattu langemise stseen ja Püha Peetruse elu kujutamine, põhistseenid on paradiisist välja ajamine ja pearaha.); kohati poosid
annaabi.ee 
50 punkti
~ 7 lehte
24 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid