Noored rohelised MTÜ Noored Rohelised (NR) asutati 2007 aasta 19. märtsil Tallinnas. Eesmärk oli luua poliitiline noorteorganisatsioon, mis oma tegevuses ja põhimõtetes järgib Erakond Eestimaa Rohelised tõekspidamisi ja seisukohti Asutajateks olid kolm Erakond Eestimaa Rohelised (EER) noorliiget: Rasmus Lahtvee, Andre Zahharov ja Jaan Vaabel, kes nägid selget vajadust erakonna noortekogu järele. Samuti olid asutamisideega kaasa tulnud ja esialgsesse programmi ja tegevussuundadesse panustanud kolm Tallinna Nõmme Gümnaasiumi neidu: Anu Eesmaa, Paula Rapp ja Kristel Reemets. Kristel Reemets kuulus ka eelnevalt MTÜ Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) liikmeskonda, kuid oma ea tõttu ei saanud REAG'i reorganiseerimisel erakonnaks enam EER ridadesse kuuluda.
Kontserdiarvustus 13. detsembril 2007. aastal laulis rahvusooperi Estonia esibariton Jassi Zahharov (53) Vändra Kultuurimajas Eesti estraadiklassikasse kuuluvaid palasid. Zahharov, keda nimetatakse torkivate silmadega meheks, ei hoia publiku ees tagasi ühtegi emotsiooni. Ta esineb südamega nii kultuurimaja saalis kui rahvusooperi lavalaudadel. Ka mina sain jällegi tõdeda ( olles kolmandat korda tema kontserdil ), et mees laulab südamest südamesse. Jazzi Zahharov ( sündinud : 29. V 1954 Tartu ) on laulja, täpsemalt bariton. Lõpetas 1979.a Leningradi Music - Hall´i stuudio, on täiendanud end Riias K. Zarinsi juures. Laulis 197275 ,,Vanemuise" teatri kooris ( vaheaegadega ), olnud 1980-97 ,,Vanemuise" ja aastast 1997 ,,Estonia" solist, esinenud ka oratooriumi- ( Orffi ,,Carmina burana", Tobiase ,,Johannese Damaskusest") ja kammerlauljana.On saanud endale G.Otsa preemia 1994, Suure Vankri auhind 1996. Tähtsamaid rolle: Pimpinone
reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel Väike Trianoni loss, Madelaine´i kirik, Tähe võidukaar, Venemaa A. Zahharov Admiraliteedihoone, C. Rossi (linnaansamblid) Peastaabi peahoone, Mihhaili loss, Kunstide Akadeemia, Gostinõi Dvor, Marmorpalee, Saksamaa K. F. Schinkel Berliini teater, muuseumi ja peavahi hoone, Brandenburgi värav, Eesti J. W. Krause Tartu Ülikooli peahoone Vana anatoomikum, Tähetorn, C. L. Engel Tallinna linnaehitus, Kohtu tn nr 8, Saue, Saku, Raikküla mõisahooned, Tartu kesklinn, Soome C. L. Engel Senatihoone Helsingis, Helsingi Suurkirik; kujutav kunst
Ooper “Carmen” Georges Bizet’ 18. novembril 2018 toimus Rahvusooper Estonias Georges Bizet’ ooper “Carmen”. Esinesid Rahvusooper Estonia lauljad, koor, orkester ja poistekoor. Peaosades olid Kai Rüütel (Carmen) ja Luc Robert (Don Jose) ning kõrvalosades Jassi Zahharov (Escamillo), Elena Bražnik (Micaela) ja paljud teised. Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle maailma ning alates 1997 aastast on olnud Estonia teatri laulja. Elena Bražnik (Micaela) on
Retsensioon Käisime klassiga 17. märtsil 2013 vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisime selle, kuna tegemist on uue ooperiga ning mõtlesime, et see võib hea kogemus olla. Etenduse dirigent oli Risto Joost, osades Märt Pius, Priit Pius, Jassi Zahharov jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Mul ei tekkinud ühte ja ainust lemmikpala. Kõik lood olid minu arvates sarnased ja lemmikut välja valida ei oska. Ooperi helilooja on Priit Pajusaar, kes on Eesti helilooja. Sündinud 6. aprillil 1964. Tema senised suurimad saavutused on seotud eurolauludega. Ta on loonud mitmeid laule Eurovisiooniks
Läänemere reostused Boriss Zahharov Marten Kuusman Artur Näägo · Pärast II maailmasõda Läänemerre uputatud keemiarelvad põhjustavad kaladel haigusi ja mutatsioone Keemilised Relvad · 50 000 tonni keemiarelvi · ipriit ehk sinepigaas · Teada 32 mürgilaeva asukohta Keemiarelvad Läänemere põhjas Tihe laevaliiklus Naftareostus Eutrofeerumine Nord Stream Maagasi torujuhe ·Läänemeri-maailma reostatuim meri Aitäh kuulamast
Pierre Vignon. Jean Francois Jacques Germain Madeleine'i kirik Chalgrin. Tähe Soufflot. Pantheon triumfikaar Valge Maja Washingtonis Kapitoolium 1) Peterburi panoraam 2)Andrejan Zahharov. Admiraliteedi hoone 3) Peterburi Paleeväljaku ansambel 1) Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone. 2) Riisipere mõis. 3) Saku mõisa interjöör. 1) A. Canova. Cupido ja Psyche 2) A. Canova. Veenus 3) B. Thorvaldsen. Ganymedes 1) David. Horatiuste vanne 2) David. Marat' surm 3) David. Proua Recamier
*hingamiselundid *hääletekitaja *resonaatorid Sopran(lüüriline,koloratuur,dramaatiline,subrett),Metsosopran,Alt Ternor(lüüriline,kangelas,kontra),Bariton, bass Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
Kontserdiretsensioon Ooper "Padaemand" Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski ooperit "Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist
12 Olümplast Ivan Zahharov NEG 2014 Olümpose jumalad. Olümpose jumalad on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase,Olümpose mäel elutseva perekonna . Olümpose perekond koosnes 12 jumalast. 12 Olümplast Zeus Hera Poseidon Hades Hestia Ares Athena Apollon Aphrodite Hermes Artemis Hephaistos Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata aga Zeusil õnnestus pääseda seeläbi,et Zeusi ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Zeus Zeus oli kasvatatud Kreeta saarel. Kui Zeus vanemaks sai,otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai taeva,Poseidon mere ja Hades allma...
Flööt 7.C Sabina Liselle Zahharov Lisett Sigur Rebekka Helena Pindma Laura Venelaine Flöödi tutvustus Puupuhkpill Soolo- ja orkestripill. Jazz- ja rockmuusika Ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast vaid küljelt Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt) Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Ajalugu Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. Karu sääreluu, mammutikihv, pilliroost ja konnakarpidest. Jahiretkedel peibutati muusikariistade kõrgete signaalidega ulukeid. Flatus (ladina keeles) Mängimine Huulikuava Rikas tämber Kõla Erinevad flöödid Pikoloflööt Altflööt Bassflööt Kotrabass- ja subbassflööt Tuntud flöödimängijad Ian Anderson Peter Gabriel Ann Wilson Jaan Õun Videod ...
TITANIC Kertu Zahharov 6.B 05.05.2014 TITANIC Titanic was most powerfullest and biggest ship in the world.It lenght was 882 ft and heigth was 175 ft.The ship was built by the Harland and Wolff shipyard(laevatehas) in Belfast with Thomas Andrews as her naval architect(laeva insener). Disaster The ship hit iceberg in 15 April 1912,and then time was 23:40.The ship founderd 2 hours and 40 minutes.When ship was overly sunken then te time was 2:20. On the ship board was 2223 people.1513 of them died because of freezing water (56- degrees) and 706 survived because of ship boats.On the board was plenty of rich people. Picture of disaster Disaster Rich people wanted to go farder of ship so they payd to crew members.2-3 boats went back to the ship to find alive people.They find 9 alive people but 3 of them died after th...
Joel Sang Jelissei Zahharov 7.Klass Sillamäe Eesti Põhikool Joel Sang elu Joel on sündinud 15 mail 1950 pärnus.Ta on Eesti luuletaja kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist.Sang lõpetas 1968 Tallinna 21, keskkooli1974 TRÜ Eesti filoloogiat erialal ning 1980 TÜ-s aspirantuuri, kaitstes filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eitus eesti keeles".Ta töötas 1974-75 Tallinna 15 Õhtukeskkooli õpetajana. Looming Joel Sang on avaldanud keelealaseid artikleid, kirjandusarvustusi ja publitsistikat. Kirjanduslikku tegevust alustas Sang luuletajana nelja autori ühiskogus "Närvitrükk" (1971). Ta on kirjutanud laulutekste ja ooperilibretosid ning soome, inglise ja vene keelest. 1984. aastast kuulub Sang Eesti Kirjanike Liitu. Tunnustused 2011 Valgetähe IV klassi teenetemärk. Joel Sang on August Sanga ja Kersti Merilaasi poeg Luulekogud "Abisõnad" (1983) "Vigade parandus" (1988)...
Ivan Zahharov NEG 2014 Prantsuse proosakirjanik. (12. detsember 1821 – 8. mai 1880) Sündis Ülem- Normandias Rouenis Sai hariduse kodulinnas. 1840 läks Pariisi õiguteadust õppima. Nooruses oli täis elujõudu,ujedat sarmi,entusiastlik,kuid ilma ambitsioonideta. Armastas maaelu. Pariisis raiskas oma aega unistades,elades aristokraatlikult. 1846.a. Hülgas Pariisi ning õpinguid. Asus Croisset’sse , kus elas koos emaga. 1846-st kuni 1854.aastani oli armlugu luuletaja Louise Colet’ga. 1849.aasta septembris kirjutas “Püha Antoniuse kiusatuse” , mida peab meistriteseks. Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flaubert'i parim sõber suri; 1872 kaotas kirjanik ema ning tema olukord muutus väga raskeks. "Püha Antoniuse kiusamine“ saadeti lõplikult trükki 1874. aa...
14.mai hommikul 1998.aastal suri Sinatra oma neljanda abikaasa ja lauljast tütre Nancy käte vahel. Tema viimased sõnad olid ,,I'm losing". Kuid ehkki ta kaotas võituse surmaga nagu iga surelik, jääb ta igavesti elama kui 20.sajandi üks suuri muusikalisi ikoone, kelle 60 tegevusaastat jätsid maailmale üle 50 filmi ja umbes 1800 salvestatud laulu. Kontserdil esines Eesti lauljate ja muusikute paremik: Lenna Kuurmaa Nele-Liis Vaiksoo Tanel Padar Jassi Zahharov Uno Loop Mihkel Mattisen Mart Sander Andres Kiil Saate ,,Eesti otsib superstaari" finalistid Bel-Etage orkester Mart Sanderi juhatusel Külalisena esinesid Kaisa Oja ja Martin Parmas Kontsertil kõlanud laulud: 1. Let's Do It! Cole Porter/Cole Porter 2. Puttin' On The Ritz Irving Berlin 3. Jõulutaat on meie poole teel (Santa Claus is coming to town) J.Fred Coots/Haven Gillespie/J.Fred Coots/Ilona Aasvere 4. Love and Marriage Jimmy Van Heusen/Sammy Cahn 5
Noored Rohelised Noored Rohelised asutati 2007 aasta 19.märtsil Tallinnas. Asutajateks olid kolm Erakond Eestimaa Rohelised noorliiget: Rasmus Lahtvee, Andre Zahharov ja Jaan Vaabel, kes nägid selget vajadust erakonna noortekogu järele. Noored Rohelised on asutatud poliitiline noorteorganisatsioon, mis oma tegevuses ja põhimõtetes järgib Erakond Eestimaa Rohelised tõekspidamisi ja põhimõtteid. Noorte Roheliste peamisteks eesmärkideks on noorte aktiivsem kaasamine Eesti poliitikaellu inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine ja Eesti jätkusuutliku arengu tagamine läbi noorte kaasamine meie kõigi elu puudutavate otsuste tegemisse.
Bass on ka madalaim partii heliteoses. Bassihääl kujutab ooperis tavaliselt isa, vanemat riigimeest või kõige süngemat kaabakat. Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe. http://www.youtube.com/watch?v=2MoZHuPnv9g Sopran Helen Lokuta. Metsosopran Karmen Puisi. Alt Nina Hagen. Tenor Andrea Bocelli. Bariton Jassi Zahharov. Bass Mati Palm. Kasutatud allikad Google pildigalerii. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht.
Kirjandus ja teater Jelissei Zahharov Sillamäe Eesti Põhikool 7.klass Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed , vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid...
Evita Käisin kuulamas muusikali ,,Evita". ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi
11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,,Carmen" jõudis 1875. aastal esmakordselt Pariisi lavale, kuid siis peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks.
Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on se...
Too näiteid tüüpilistest klassitsistlikest hoonetest Euroopas! Kes olid arhitektid? · Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. · Pierre Vignon. Madeleine'i kirik. · Jean Francois Chalgrin. Tähe triumfikaar. · Jacques Germain Soufflot. Pantheon. · Andrejan Zahharov. Admiraliteedi hoone. · Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone. Skulptuuri iseärasused klassitsistlikul ajal. · Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikajast; · sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed jahedalt, enesessetõmbunud, tagasihoidlikud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või hoopis rõivasteta;
8.Klass Jelissei Zahharov Sergei Zidkonozkin Usuti inimese võimesse maailma paremaks muuta Prantsuse revolutsioon tegi lõpu absolutismile ja kõrgkihi kunstistiilidele: barokile ja rokokoole Võimule tõusnud kodanlus oli kainema mõtlemisega Euroopa kultuuri mõjutas antiikkultuur 19.sajandi algul toimusid Euroopas sõjad, revolutsioonid ja rahvaliikumised Rikaste ja vaeste vastuolud viisid uute utoopiliste poliitiliste õpetuste tekkimiseni Uute masinate kasutuselevõtt ja majandusolude ning ühiskondlike suhete muutumine Aurumasin, aurulaev ja auruvedur Elekter – Michael Faraday Fotograafia areng Telegraafiaparaat – Samuel Morse Antiikajale toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust 18.saj lõpp ja 19.saj algus Hinnati lihtsust, selgust Sündis Prantsusmaal Kunstis võeti eeskuju antiik...
Wallenberg Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg". ,,Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Esietendus Estonias toimus 1. juunil 2007. aastal. Osatäitjad: Nimiosas Rauno Elp. Silma paistsid veel Priit Volmer (Eichmann), bariton Jassi Zahharov (saksa ametnik), tenorid Urmas Põldma ja Vladislav Horuzenko (kaks nõukogude ametnikku) ning sopran Helen Lokuta (diplomaat). Juute, külalisi, Gulagi vange etendas Rahvusooper Estonia ooperikoor. Dirigent Hardo Volmer Etenduse lavastas Dimitri Bertman, üks parimaid vene teatrilavastajaid ja Moskva ooperiteatri Helikon kunstiline juht, koostöös Neeme Kuninga ja suurepärase Ene-Liis Semperiga, kes kavandas stsenograafia ja kostüümid. Ooperi sisu sisneb selles, et peategelane Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg päästab sadu tuhandeid juute konduslaagritest väljastades neile Rootsi passe. Pea...
„Perpetuum mobile“, „Tabula rasa“ G. Ernesaks: Koorimuusika ja laulupidude grand old man. Asutas RAM-i. Külapilt on enamasti romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud. „Hakkame mehed minema“, „Mu isamaa on minu arm“ 13. Nim. 4 kaasaja eesti heliloojat. Erkki -Sven Tüür Helena Tulve Eino Tamberg Olav Ehala 14. Nim. 4 eesti ooperilauljat. Ain Anger Jassi Zahharov Helen Lokuta Aile Asszonyi. 15. Nimeta 4 orkestridirigenti. Neeme Järvi (ERSO) Paavo Järvi Anu Tali (Põhjamaade sümfooniaorkester) Andres Mustonen(vanamuusikaansambel Hortus Musicus).
Ooper ,,Carmen" 21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu
JACQUES GERMAIN SOUFFLOT. PARIISI PANTHEON. JACQUES ANGE GABRIEL. VÄIKE-TRIANON, LOSS VERSAILLES PARGIS KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR VENEMAAL KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR VENEMAAL · Klassitsism kujunes õitseajaks vene arhitektuuriks. · Tsaarimonarhia oli hiilguse tipul ja noor pealinn Peterburi kasvas jõudsasti. · Peterburis töötas palju arhitekte, enamasti välismaalased. JEAN BATISTE VALLIN DE LA MOTHE, ALEKSANDR KOKORINO. PETERBURI KUNSTIAKADEEMIA ANDREJAN ZAHHAROV. ADMIRALITEEDIHOONE PETERBURIS CARLO ROSSI. PALEEVÄLJAK KOOS ALEKSANDRI SAMBA JA PEASTAABI KAARHOONEGA ANDREI VORONIHHIN. KAASANI PEAKIRIK PETERBURIS. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR SAKSAMAAL. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR SAKSAMAAL · Saksa kõige tähtsam arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel KARL FRIEDRICH SCHINKEL. TEATRIHOONE BERLIINIS. KLASSITSISM EESTIS KLASSITSISM EESTIS · Hooned ei ole nii uhked nagu Peterburis, kuid ka siinsel klassitsismil on oma võlu.
John Ronald Reuel Tolkien Jelissei Zahharov 7.klass John Ronald Reuel Tolkien · John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892 2. september 1973) oli inglis e kirjanik, poeet, filoloog ja · professor. Kõige paremini tuntakse teda "Sõrmuste isanda" trioloogia (ka Sil marilion jne.) järgi. Lapsepõlv · Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, Lõuna Aafrikas, (vanemad Arthur Reuel · Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Br iti pank). Tolkienil oli vend · nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. · Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõ jutanud. Lapsepõlv · Kui ta oli kolme aastane läks Tolkien oma ema ja vennaga Inglismaale j a Johni isa pidi nendega ühinema, · aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere il ma sissetulekuta ja nii otsustas · Tolkieni ema oma vanemate juurde elama · minna. Pärast seda kol...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM NABUCCO Retsensioon Joonas Laanela 8B Siiri Veskimäe Tallinn 2007 Ooperi Retsensioon Ooper toimus 27. aprillil RAHVUSOOPER ESTONIA teatri saalis. Teatri saali jõudes häälestas orkerser pille. Peale seda astus lavale orkestri dirigent Paul Mägi. Tuled kustusid, algas avamäng. Avamängu kuuldes tundus, et ooper on huvitav ning tõotab tulla huvitava sisuga. Laval kujutati Jeruusalemma, Salomoni templit. Babüloonia väed piirasid Salomoni templit, kus heebrealased, leviidid ja heebrea naised palvetasid jumala poole. Ülempreester Zaccaria keda mängis Mati Palm, püüdis rahvale selgeks teha, et kuningas Nabucco (Jassi Zahharov) babüloonia vägede juht on saabunud rahu tooma. Kuningas Nabucco tütar Fenena (Pille Lill) jääb Jeruusalemma printsi Ismaeli (Vello Jürna) hoolde. Kui Fenena...
Vana-Roomast) o majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad Ehitised: Pr. - Madeleine`i kirik, Pantheon, Tähe võidukaar Pariisis Am. Virginia Ülikool, Valge Maja, Kapitoolium Venem. v.kl. - Kunstide Akadeemia, Gostinõi Dvor (kaubahoov), Marmorpalee k.kl. Andrejan Zahharov Admiraliteedihoone Andrei Voronihhin Kaasani peakirik Carlo Rossi linnaehituslikud ansamblid, Peastaabi kaarhoone, Vene muuseum(Mihhaili loss) Saks. Brandenburgi värav , Berliini teatri, muuseumi ja pea- vahi hoone Soome - Suurkirik ja Senatihoone Helsingis Eesti mõisahooned, Johann Wilhelm Krause Tartu Ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn
Prantsusmaa Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Pantheon Pariisis. 1758-1789. Eesti Tartu Raekoda. Arhitekt J.H.B. Walther Kõrgklassitsism u. 1800 - 1830 Prantsusmaa Pierre Vignon (1763-1828). Madeleine kirik Pariisis. 1757-1842. Prantsusmaa Jean Francois Chalgrin (1739-1811) Tähe triumfikaar Pariisis. 1806-1836 Venemaa Andrejan Zahharov (1761-1811). Admiraliteedi hoone Peterburis. 1806-1823. Venemaa Paleeväljaku ansambel Peterburis. Lõpetatud 1837. Väljaku keskel asub Aleksandri sammas. Ameerika Ühendriigid James Hoban. Valge Maja - USA presidendi residents Washingtonis. 1792-1829. Ameerika Ühendriigid William Thornton, Stephen Hallet, George Hadfield, James Hoban Kapitoolium - USA Kongressi hoone Washingtonis. 1793 - 1892. Eesti
populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: „Kui oleksin amatöör, ütleksin „La Traviata“, professionaalina pean ütlema aga „Rigoletto“. Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. „Rigoletto” osatäitjadeks olid: peategelasena Jassi Zahharov ning kõrvaltegelastena Angela Mikk, üllatuskülalisena oli otse Itaaliast hertsogi rolli mängimas Giordano Luca. Arvamus „Rigolettot“ läksin vaatama suure huviga, sest eelnevad ooperikülastused jätsid meeldiva mulje. Pileti saime odava, kuid istekohad olid suhteliselt halvad. Etendusega jäin aga väga rahule, sest nähtu oli huvitav ja kaasakiskuv. Lavadekoratsioonid ja lauljate kostüümid olid väga pidulikud. Kunstnik Kustav-Agu Püüman
Kontserdiarvustus operetist „Silva“ 2. oktoobril käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas Mart Sanderi lavastatud Imre Kálmáni operetti „Silva“. Silva räägib varieteetähe Silva elust ja sellest, kuidas inimesed üritavad vaatamata sotsiaalsele klassile ikka oma armastatuga koos olla. Etenduses mängisid peaosi Janne Ševtšenko (Silva Varescu), Tõnu Kilgas (Vürst), Pirjo Levandi (Anhilte), Rene Soom (Edwin Ronald), Maris Liloson (Stasi), Urmas Põldma (Boni) ja Jassi Zahharov (Feri). Lisaks lõid etenduses kaasa Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett. Etenduse Dirigent oli Jüri Alperten. Operetis „Silva“ esitati Imre Kálmáni teoseid, mille hulgas olid näiteks sellised meloodiad nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“. Etenduse üldmeeleolu oli väga suursugune ja kaunis. Kogu õlesehitus sobis suurepäraselt ja oli väga professionaalne. Esimeses vaatuses toimus tegevus varietees Orpheum
· Klassitsism jõudis Venemaale tsaar Alekander I valitsemise ajal. · Klassitsismi iseärasusteks Venemaal on suur Vana- Rooma eeskuju ning rohked dekoratiivsed kaunistused. · Arhitektuuris võidutsesid kompositsiooni lihtsus ja loogilisus, antiikeeskujusid järgiti veel rohkem kui varaklassitsismi ajal. A. R. de Montferrand. Iisaku katedraal (Kõrgklassitsism) J.B. Vallin de la Mothe, A. Kokorinov. Peterburi Kunstiakadeemia (Varaklassitsism) Andrejan Zahharov. Admiraliteedihoone Peterburis Carlo Rossi. Peastaabi kaarhoone. A. Voronihhin. Kaasani peakirik Peterburis. Klassitsism Eestis 1780-1850 · Tartu kivisild (1774-1784). · Eestisse jõudis klassitsism läbi Saksamaa ja Venemaa. · Tooni andjaks oli Balti-Saksa aadel. · kustialaks Eestis oli arhitektuur (mõisaarhitektuur). · Eesti kunsti eripärakson see, et kunst kandub linnast maale.
klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Andrejan Zahharov (17611811). Admiraliteedi hoone Peterburis. 18061823. Peamiselt ehitati nn. ühiskondlikke hooneid (ka kirikuid), kusjuures selleks töötati välja ühtlustatud nõuded ja fassaadide tüüpprojektid. Iseloomulik oli kahe värvi kasutamine: sambad ja dekoorelemendid olid valged, majade seinad aga kas hallid või kollased. Itaalia oli arhitektuuris juhtival kohal baroki ajal. Varaklassitsismi periood oli aga suhteliselt tagasihoidlik
Vaadates lava, tundus et valgusega ei mängitud kordagi. Rambivalgus oli alati suunatud voodile, isegi kui see oli tühi ning tegevus toimus mujal. Muidugi käib see väide vaid nende stseenide kohta, kus kasutati voodiga lavakujundust. Valgustuse puhul oli ka see häiriv, et vahel jäi näitleja täielikult varju ning kui ta laulis, ei saanud aru kes laulab ega näinud tema miimikat ja liikumist. Näitlejate poole pealt oli mulje üsnagi positiivne. Minu lemmikuks oli Jassi Zahharov, kes sai oma osaga imeliselt hakkama. Ta oli täielikult usutav ning suutis publikuni edasi kanda kõiki emotsioone, mis tema tegelasele kohased. Sama saan öelda Kadri Kipperi kohta. Kuigi see oli tema esimene suurem osa ooperis, sai ta suurepäraselt hakkama. Esinejate laulmisoskust aariate ajal ei ole mõtet lahkama hakata. Olen kindel, et ooperi laulmiseks on vaja tohutut oskut ja jõudu. Seega pean ütlema, et imetlen kõiki esinejaid, kuna nende hääl oli vapustav
Versailles pargis (varaklassitsism). Barthelemy Vignon. Madeleine`i kirik Pariisis (ampiirstiil). Etoile, Tähe võidukaar Pariisis. Jean Francois Chalgrin. Tähe võidukaar Pariisis. C. Percier ja P.A. Fontaine. Carrousel´i võidukaar Pariisis. Jean Baptiste Lepere. Vendome´i sammas Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Venemaal. J.B. Vallin de la Mothe, A. Kokorinov. Peterburi Kunstiakadeemia (1764-1788). Andrejan Zahharov. Admiraliteedihoone Peterburis (1806-1823). Carlo Rossi. Paleeväljak koos Aleksandri samba ja Peastaabi kaarhoonega (1819-29). Carlo Rossi. Paleeväljak koos Peastaabihoonega. Carlo Rossi. Peastaabi kaarhoone. Carlo Rossi. Mihhaili loss Peterburis. (Nüüd Vene kunsti muuseum 1819-25). Carlo Rossi. Aleksandra (nüüd Puskini nim.) teater Peterburis. A. Voronihhin. Kaasani peakirik Peterburis. Klassitsistlikke hooneid Peterburist.
Iseenesest oli ta hääl minu jaoks meeldiv ja kohati isegi lummav. Siiski pean tunnistama, et minu jaoks polnud kõige huvitavam tegelane mitte Wallenberg, vaid hoopis Adolf Eichmann, keda kehastas Priit Volmer. Tema oli seal n.ö. kuri tegelaskuju, kelle lavaline olek läks mulle rohkem korda. Ta oli väga ennast kehtestav ning meeldejääv tegelaskuju suurepärase rollitäitjaga. Ka teiste osatäitjate nagu Jassi Zahharov, kes kehastas Saksa ohvitseri ning Wallenberg II, keda kehastas Mati Turi, jätsid mulle väga sügava mulje. Lava peal toimuv võttis mu juba esimestel minutitel tummaks. Tegemist on Dmitri Bertmani (Moskva Helikon Opera), ja Ene-Liis Semperi (NO 99) lavastusega, mis lummab ja põnevil hoiab. Nimelt oli alguses tegemist kooriga, kes moodustas laval ühtlase massi, hoides pimedal laval ,,küünlaid" ning mille lauljad võimsal häälel lauldes kogu mu tähelepanu püüdsid
Retsensioon Paide 2010 Paide Gümnaasium, Merit Vislapu, 11R Menumuusikal ,,Evita" toimus 2. novembril 2010. aastal Tartus Vanemuise teatri suures majas. ,,Evita" on muusikal kahes vaatuses. Muusikal algas kell 19.00 ja kestis ühe 20. minutilise vaheajaga kokku kuni kella 21.00. María Eva Duarte de Perón'i ehk Evita't kehastas lauljanna Maarja-Liis Ilus, Ché Guevara't kehastas Vaiko Eplik ning Juan Perón'i Jassi Zahharov. Teistes osades astusid ülesse Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv jt. Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. ,,Evita" helilooja on Andrew Lloyd Webber ja libretist Tim Rice. Lavastajaks on Georg Malvius Rootsist, muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Eestist, kunstnik Ellen Cairns Sotimaalt, valguskunstnik Palle Palme Rootsist ning koreograaf Igor Barberic Horvaatiast. ,,Evita" anti kõigepealt 1976
veel ajaloolised romaanid ,,Zakerii" ning pärtliöö sündmusi kirjeldav ,,Charles IX valitsusaja kroonika" ja palju teisigi tuntuid teoseid. Bizet' ooperis estiatud jutustus ,,Carmen", mille kirjutas Merimee, pärineb aastast 1845. Teos annab hea ülevaate tolleaegsete Hispaania mustlaste kommetest ja iseloomust. Tegevuse keskpuntis on kolm peategelast : mustlanna Carmen Helen Lokuta, kapral Don Jose Mart Madiste ja toreadoor Escamillo Jassi Zahharov. Carmen, kõigi meeste ihaldusobjekt, on üsnagi nooruslik, kirglik ja muidugi ilus. Ta kasutas oma ilu meeste võrgutamiseks ning ta oli harjunud saama oma tahtmist. Laulus ,,Habaneera" tuleb välja tema arusaam, et armastatust ei saa peale sundida ega taltsutada. Tema tujud on kiiresti vahelduma ning samamoodi on tal lugu armastusega. Kui ta ühel hetkel armastab kedagi, siis järgmine päev võib ta teda juba vihata. Tema soov on olla vaba hing ning ta jääb alati kindlaks oma põhimõtetele
Esituses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega levinuim neist on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizeti surma tegi Ernest Guiraud. Kõige meeldejäävamad lood, mida ette kanti olid „Armastus kui metsik lind“, „Toreadooride marss“ ja „Habaneera“, kuid neid oli veelgi. Peaosades olid: Kai Rüütel, kes mängis Carmenit, Don Jose, keda kehastas Luc Robert, Micaelat Elena Bražnik, Escamillot Jassi Zahharov, Frasquitat Olga Zaitseva, Mercedest Kristel Pärtna, kõik näitlejad olid väga head ja tipp tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning dirigendiks oli Jüri Alperten
Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk
Soovitan kindlasti ka teistel vaatama minna. 6. novembril käisin vaatamas Nokia kontserdimajas Andrew Lloyd Webber ja Tim Rice`i muusikali ,,Evita". Sain super elamuse osaliseks. Laulusõnade autor on Tim Rice. Eesti keelde tõlkis Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Lavastaja on Georg Malvius. Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm. Kunstnik ellen Cairns ja koreograaf Igor Barberic. Peaosatäitjaks oli Maarja-Liis Ilus kehastumas Eva Peroni. Juan Peron oli jassi Zahharov. Che ehk Eva elu jutustaja oli Vaiko Eplik. Enne etendust olid mul eelarvamused Maarja-Liis Ilusa suhtes, kartes et too ei suuda piisavalt hästi oma rolli välja mängida, kuid etenduse ajal sain aru, et ta on parim kandidaat sellele osatäitjale. Ta oskas suurepäraselt anda edasi Evita olemust ja ka näitles üllatavalt hästi, olenemata sellest, et ta on tuntud kui laulja. Ka Vaiko Epliku tegelaskuju oli mulle väga sümpaatne, sest ta oli etendusele nagu kirss magusal tordil.
muusikale Viini veri Johann Straussi operett Solistid 4 Mõned Estonia solistidest: Sopranid Baritonid Nadia Kurem Aare Saal Heli Veskus Jassi Zahharov Metsosopranid Bassid Juuli Lill Märt Jakobson Helen Lokuta Priit Volmer Tenorid Külalissolistid Oliver Kuusik Pille Lill Mart Madiste Tiit Tralla Erinevad saalid Teatrisaal Saali uue ilme kujundamisel on sisearhitektid Juta Lember ja Aulo Padar lähtunud sõjajärgsest Alar Kotli projektist. Renoveeritud on ka 1947. aastal valminud unikaalne
kuninga vastu ära kaotaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. See sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskiballil ning et seda teeb ta sõber. Peaminister lükkas nõia ennustused ümber. Kui ta aga teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber ei olnud tema vastu ausad, vihastas ta ning tappis kuninga maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt. Osatäitjad: Kuningas - Mart Madiste ; Amelia, peaministri naine - Aile Asszonyi Peaminister Jassi Zahharov ; Nõid Ulrica - Riina Airenne Kristel Jõesaar, Taavi Tampuu, Märt Jakobson, Mart Laur, Rostislav Gurjev, Gints Sterinovics Lisaks nendele astusid veel ülesse balletisolistid Seili Loorits, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov. Aile Asszonyi on sopran, kes sündis 1975. Aastal ja kelle isa on Ungari päritolu. Ta lõpetas 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal. Asszonyi lõpetas EMTAs 2002. aastal magistrantuuri. Ta jätkas õpinguid 20022004 Madalmaade Ooperistuudios
La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), ...
Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Selles kuulsas kolmevaatuselises ooperis võis näha väga lugupeetuid ooperilauljaid. Tähtsaimates osades mängisid järgmised isikud: peaosas mängis Violettat Aile Assozonyi, teenijannat Riina Airenne, Alfredot Mart Madiste ning Alfredo isa Geroges Germonti mängis Jassy Zahharov ning parun Douphal Väino Puura. Minu jaoks oli see esmakordne ooperikülastus. Ootasin suure huviga, millest ooper räägib ning mida see endast õieti kujutab. Kõige meeldejäävaim on esimene vaatus, kui kardinad olid eest ära läinud ja avanes ilus vaatepilt lavale kauni Violetta saolngis toimuvale luksuslikule ballile. Pärast haigust pöördub Violetta tagasi endisesse piduderohkesse ellu sõprade ja austajate ringis
Seda nimekirja võiks veelgi pikendada, kuid mitmed mõisaansamblid on hiljem oluliselt ümber ehitatud ja neil ei ole enam varaklassitsistlikku ilmet. Pierre Vignon. Madeleine'i Jean Francois Chalgrin. Jacques Germain Soufflot. kirik Tähe triumfikaar Pantheon Valge Maja Washingtonis Kapitoolium Peterburi panoraam Andrejan Zahharov. Peterburi Paleeväljaku Admiraliteedi hoone ansambel Johann Wilhelm Riisipere mõis Saku mõisa interjöör. Krause. Tartu Ülikooli peahoone KÕRGKLASSITSISM Ampiirstiil lähtus peamiselt Rooma keisririigi aegsetest eeskujudest. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal)
Klassitsistlik Arhitektuur Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud o Püüdis eekujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahenduses, kui ka üksikasjades. Mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas ning anti välja raamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. o Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. o Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. E...
Tõeline romantikute esindaja oli aga mees nimega EUGENE DELACROIX [öz`een dölakroaa] (1798-1863), kes pani suurt rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele. Peamiselt väljendas ta end täiendvärvide abil (punane ja roheline kõrvuti). Maalide motiivid on enamasti võetud keskajast. Tema loomingu üheks peateemaks on vabadusearmastus klassitsismi inimesed.. ja nende teosed ja saavustused. Kõrgklassitsm: vene: Börsihoone-esmane. ANDREJAN ZAHHAROV --> Admiralihoone, ja Kaasani peakirik ANOTONIO CANOVA--> varaklass. "kolm Graatsiat" ANTOINE HOUDON--> kuulsiam teos-->istuva Votaire´i kuju , AUGUST WEIZENBERG--> "koit" ja "hämarik" JEAN- BAPTISTE GREUZE´i --> USA esimene president Georg Washington. ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN --Kuninganna maire-Antoinette sisises sametkleidis. JACQUES LOUIS DAVID--> KÕRGKLASS --> "Horatiuste vanne" , "Sabiinitarid""Napoleon I ja Josephine´i kroonimine" .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
