Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Itaalia Renessanss (0)

1 Hindamata
Punktid
Itaalia renessanss
Renessanss – antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi , veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste – tarkuse , ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte „eesmärk pühitseb abinõu“). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad.
Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj
15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze . Hakati ehitama palazzosid( palee ) – kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid.
Brunelleschi arhitekt ja skulptor . Ta oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Firenze toomkiriku kuppel , Firenze Leidlaste Kodu.
Chiberti – skulptor. Kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed nn „ Paradiisi väravad“, mis läigivad nagu oleks kullast (28 reljeefi). Reljeefidel on kujutatud piiblistseene.
Donatello – skulptor. Püstitas esimese uusaegse ratsamonumendi „Gatamelata“ Padovas Veneetsia palgasõdurite pealikule; skulptuur „Taavet“(noor Taavet, kes Jumala abiga võitis võimsa sõjamehe Koljati).
15. saj. Masaccio maalija . Freskod , Firenze kiriku seinad. Maalikunstis oli oluline looduslähedus.
Lisaks Massacciole teised kuulsad kunstnikud . Fra Angelico – loodust jäljendavad kunsti võtted, lüüriline meeleolu, oli esimesi, kes maalis pilvi; oli sügavalt usklik . Fra Filippo Lipr – ainevald sama, aga rohkem ilmalikkust. Mõlemad olid preestrid , lõpetasid Massaccio töid, maalisid madonnasid, oskasid värvidega mängida. Põhilised värvid sinine ja punane.
Veneziano ja Uccello maalisid lahinguid, perspektiiv . Mantegna huvitus anatoomiast , tema maal: Surnud Kristus( pikali jalad ees); elas Mantovas.
Botticelli – 15.saj lõpu suurim kunstnik Firenzes. Võttis oma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. Tähtsamad teosed: „Kevad“; „Veenuse sünd“; „Maria kroonimine“.
Maalitehnikad: seinamaali( fresko ) kõrval arenes ka tahvelmaal, juhtival kohal oli portreemaal , väga levinud olid maalitud altarid. Tempera on maalitehnika , mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule.
Itaalia kõrgrenessanss – kunstielu keskuseks sai Rooma . Väiksed villad , sambad, kaared , ehitised proportsionaalsed . Tempietto – väike kabel , korrapärane, kuppel. Püstitas Bramante , kes on ka suurima 16.saj ehitise autor – Rooma Peetri kirik ; kuna B. sureb , siis kupli lõpetab Michelangelo .
Michelangelo Buonarroti – arhitekt, skulptor, maalija, teadlane , luuletaja. Tähtsamad skulptuurid: „Taavet“; „ Mooses “( sarved peas, käes 10 käsku); „Pieta“ – Rooma Peetri kirikus; hetk, kui Jeesus võetakse ristilt maha, leinav Maarja, kes hoiab oma põlvedel surnud Jeesust Kristust. Maalid: Sixtuse kabeli idasein ja lagi , „Viimne kohtupäev“. Maalingute motiivid Piiblist.
Palladio – arhitekt; hakkab vaatama maastiku ja arhitektuuri koosmõju; sammaste rohkus .
Leonardo da Vinci( 1452 -1519) – väga mitmekülgne inimene: teadlane, leiutaja, maalikunstnik , skulptor, arhitekt, kirjanik. Ta oli renessansiajastu inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Kõigi alade saavutused väljapaistvad. Tema leiutised : jalgratas, helikopter, tank, allveelaev jpm. Tuntumad maalid: „ Mona Lisa“, „Püha õhtusöömaaeg“(Kristuse ja tema 12 jüngri viimne koosviibimine), „Madonna Püha Annaga“, „Püha Sebastian“. Maalide taga on kujutatud maastikku. Siseelundid .
Raffael – maalija. Tema lemmikmotiiviks oli madonna, maalidel kolmnurkne kompositsioon , heledad toonid. Maalid: „ Ateena kool“; „Sixtuse madonna“(kuulsaim).
Suured kunstnikud töötasid 16.sajandil ka Veneetsias. Kuulsaimad maalikunstnikud on Giorgione ja Tizian . Mõlemad on teinud maali „ Magav Veenus“. See on Giorgione kuulsaim töö, kus valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit . Tiziani maalid: „Maine ja taevane armastus“, „Paul III portree“. Tal on arvukalt portreesid(Karl V), pintslitehnika on hoogsam, vabam, kergem.
Manerism(16.saj II pool) – otsitakse dramaatilisi stseene, maalidel on palju punast, kasutatakse erksaid värve, ka lillat. Inimese keha on pikaks venitatud, poosid ebaloomulikud, miimika kunstlik. Kunstnik – El Grecosündis Kreekas, elas, töötas Hispaanias, Toledos. Tuntumad maalid: „ Toledo äikeses“, „ Krahv Orgari matus“.
Itaalia Renessanss #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rufi12 Õppematerjali autor
Renessanss %u2013 antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste %u2013 tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte %u201Eeesmärk pühitseb abinõu%u201C). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad.
Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj
15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) %u2013 kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid.

Sarnased õppematerjalid

Renessanssi sünd Itaalias
116
pdf

Renessanssi sünd Itaalias

Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 1

Kunst
Renessanss
116
pdf

Renessanss

Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 1

Ajalugu
Renessanss muusikas
9
doc

Renessanss muusikas

RENESSANSS. renessanss ­ (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss ­ eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss ­ u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss ­ u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi

Muusika
Itaalia renessanss - põhjalik referaat
22
doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid.

Kunstiajalugu
Kunst-Vara- ja kõrgrenesanss-barokk
5
doc

Kunst: Vara- ja kõrgrenesanss, barokk

VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal

Kunsti ajalugu
Kunsti ajalugu
9
docx

Kunsti ajalugu

skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. · Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. · Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme. Müürides ühendasid nad kivid tappidega või andsid neile ni täpse kuju, et nad oma raskusega hästi koos püsisid. · Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia. Renessanss · 15.saj toimusid itaalia kunstis suured muutused. · Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. · Maailmavaateks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste- tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk või senjöörile surmani truu sell, vaid üksikisik,kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt.

Kunst
Konspekt
22
pdf

Konspekt

1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid.

Kunstiajalugu
Kokkuvõte renessansist
1
doc

Kokkuvõte renessansist

1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ­ ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun