Renessanss 14.
saj.
FRECENTO – eelrenessanss
15.
saj.
QUATTROCENTO – vararenessanss
16.
saj. CINQUECENTO – kõrgrenessanss
Hakkab
arenema
kapitalism , kaubandus,
manufaktuurid . Kujuneb linnakodanlus.
Selle aja mõtlejad, nn.
humanistid , toetusid elurõõmsale
antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised,
uurijad ,
avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes
hindas maiseid väärtusi, oli
teotahteline , teda hinnati omaduste,
mitte päritolu järgi.
Mõned uuendused
- 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri.
- Leiutati graafika , paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne.
- Levis kirjaoskus(raamatud trükis)’
- Haridusel oli humanistlik sisu.
- Tüdrukud said ka haridust.
- Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust.
- Kombeõpetus( nuga , kahvel , taskurätt)
- Suureneb ilmalike hoonete osakaal
- Hakati rajama plaanipäraselt väljakuid, linna keskuseid
- Uus kaitsesüsteem seoses tulirelvadega
- Maal ja skulptuur ei sõltu enam ainult arhitektuurist
- Õlivärvid(tahvelmaal)
- Moodi lähevad portreed
- Realistlik looduslähedane laad
- Kunstnikud signeerivad oma teoseid
- Muusikas ilmalikud laulud
- Kunsti eesmärk oli luua ilusaid teoseid reeglitele toetudes
Usk oli endiselt tugev,
lõputud vaidlused usuteemadel. Paavstil oli väga suur võim. Rajati
ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne.
Renessanss Itaalias
Rooma eeskujul võeti taas kasutusele ümarkaar, silindervõlv, sambad,
friis, väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid
tavaliselt 4-nurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega
ümbritsetud siseõu. Gootikale omane vertikaalsus asendus
horisontaalsusega, hoonete korruste vahesid tähistati garniisiga,
katus valmistati madal ja lame.
Palazzod olid enamuses 3-korruselised, nende alumise korruse välisseinad laoti tahumata
kividest, ülemiste korruste seinad aga mõnevõrra peenemalt
töödeldud kividest.
Rustika – tahutud
kiviplokid(jämedalt töödeldud kiviladu).
Kasutusele võeti paljud
antiiksed detailid: dooria, joonia , korintose sambad, seinast
eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e.
frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal.
Kirikuehituses oli tsentraalehitis . Vararenessanssi keskuseks sai Firenze . Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond.
Metseen , metseenus – rikas
kirjanduse ja kunsti toetaja.
Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor .
Leon Battista Alberti (1404 -
1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente.
Donato Bramante (1444 - 1514).
Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506 . a. Töö
katkeb ja seda jätkab 1547 . a. Michelangelo , kes lihtsustab
projekti, teeb uue kupli mudeli. Kirik valmib 17. saj. alguses.
Andrea Palladio (1518 - 1580 ) –
palazzod, kirikud.
Skulptuur
On
tunda antiigi mõju. Kujud looduslähedased, lemmikteemaks paljudel
Taaveti kujutamine.
- Donatello(1386-1466). Alustas tööd Ghiberti abilisena. Brunelleschilt õppis ta perspektiivi põhitõdesid. Romaani ja gooti kunstis peeti rõivasteta inimkeha tabuks, nüüd aga on vastupidi. Püütakse edasi anda õhkuva poeesia tunnetust. Donatello Taavet peegeldab renessanssi iluideaali ja eluhoiakut. – julguse ja tubliduse hindamist, sest noor karjus Taavet võitis just hiiglasliku Koljati. Tema töid: Gattamelata ratsamonument – suurejooneline, loomutruu. “Püha Jüri.”
- Andrea del Verocchio(1436 - 1488). Tema Taavet on kasvueas poisike. Tema Taavetit on võimalik vaadata igalt küljelt. Tema töid: Colleoni ratsamonument. Elu lõpupoole valmistas ta veel töid: “Kristus uskumatu Toomasega.” Gootilikult niššis kujud, pea kohal on oreool e. aupaiste ja renessanssiajastule omane püramiidkompositsioon on saavutatud vaid kahe figuuriga.
- Lorenzo Ghiberti(1378-1455). Oli kullassepp , arhitekt, skulptor, maalikunstnik ja kunstnik/kirjanik. 1401 – 1424 töötas Firenze toomkiriku ristimiskabeli põhjauste loomisel. 1424 – 1452 . a. valmisid 10 reljeefi kabeli idakülje paradiisiväravatele. Ühe koondpunkti perspektiiv.
Areneb
ruumiline laad. Oluliseks sai kunstniku isikupära. Loodi nii
freskosid, kui ka tahvelmaale. Algselt oli suur osa maale usulise
sisuga, hiljem tulid moodi antiikmütoloogia teemad. Uuema aja
maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud Masacciot(1401 - 1428).
Tema puhul oli uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine ning
valguse kasutamine – valdas joonperspektiivi.
Töid:
Fra Angelico (1387 - 1455).
“ Kuulutus Maarjale ”
Oli leebe munk , konservatiiv . Tema töödes on puhtad, säravad värvid.
Kasutab palju kulda. Maalib saledaid, hapraid, kauneid madonnasid.
Sandro Botticelli (1444 - 1510 )
“La
Primavera ehk Kevad”
Botticelli
töötas Medicite perele. Kevades kasutab mütoloogilisi tegelasi.
Medicitele kuulus kaua võim Firenze linnas. S. Botticelli maalis
mahedaid madonnasid ja mütoloogilisi maale.
La
Primavera on maaidüll, keerleb Veenuse ümber , kes on tõstnud käe
traditsiooniliseks tervituseks. Veenust saadab Cupito, kes on armastusjumal . Pildi keskel on 3 graatsiat , jumalanna teenijannat,
kes pm veetluse, nõtkuse, ilu jumalannad . Veenust võib nimetada ka
viljakuse jumalannaks. Mercurius vasakul nurgas ajab laiali pilvi,
mis ei häiriks igavest kevadet . Flora on lillede jumalanna. Chloris,
kes on ümbersündinud Flora. Zepyros, kes on vaimutaoline tegelane,
läänetuul.
Tema
töid:
- Veenuse sünd
- Veenus ja Mars
- Maarja kuulutus
Tarbekunst
Valitses
lihtne vorm, ilu ja rikkalik dekoor.
- Andrea Mantegna “Püha Sebastian .” Tunnus: tõsised, karmid näod.
2.
ptk. Madalmaade renessanss
Madalmaades
oli maj. areng kiirem kui Itaalias. Inimese keha kujutamine oli
teisejärguline, peamine oli hingeelu avamine . Põhiliselt
tahvelmaalid ja maaliti isiklike kogemuste põhjal, ei üritatud luua kindlaid reegleid. Tähtsaim keskus oli Brügge, mis oli tööstus-
ja kaubanduslinn. Kirjakeeleks prantsuse keel. Tähtsad olid
piltvaipade töökojad.
Miniatuurmaal
Õitseng
14-15. saj.
Keskuseks
Pariis, kus töötas palju Madalmaade kunstnikke. Sealse maali
koolkonna rajasid vennad van Eyckid . Nende ühine töö: Genti altar .
Vennad Jan ja Hubert van Eyck . Avatud tiibadega altar. Hubert alustas
altarimaali kallal tööd umbes 1420. a. 1432 . a. lõpetas töö Jan.
Koosneb 12 tahvlist, millest 8 e. tiivad on kaetud maalingutega kahelt poolt. Ülal vasakult Aadam , laulvad inglid, Neitsi Maarja,
keskel Jumal, Ristija Johannes, laulvad inglid, Eeva. All reas
vasakult: kohtumõistjad, keskel näha talle kummardamist, erakud,
palverändurid.
- J. Van Eyck “Arnolfini ja tema naise portree”
Töö
täis palju sümboleid. Tõestab, kuidas J. Van Eyck kasutas
loomulikku valgust. Sümbolid: koer – truudus , peegel – süütus, puhtus , kui ka tunnistaja juuresolek.
Roger van der Weyden ( 1400 -1464). Teinud altaripilte, väärikaid
portreesid.
Oli
elava fantaasiaga, sügavalt usklik. Püüdis erinevalt van Eyckist
väljendada tundeid ja emotsioone.
3. ptk. Madalmaade
maalikunst
Hieronymus Bosch(1460-1516). Tema loomingus on segu reaalsusest ja fantastikast.
Maalidel on palju figuure, ei too esile peategelasi. Taustaks
meisterlik maastik . Ei signeeri oma töid. Pessimist ja moralist.
Kujutas valel teel olevat maailma, patte, pahesid, kurjust .
Triptühon – 3-osaline maal.
Inimeste sarnased olendid, kummalised poosid , ebaloomulikud taimed,
karbid jne. Liikuvus, elavus.
- Ristikandmine – tumedast taustast esilekerkivad jõhkrad röövlinäod, v.a. 3 nägu(hea röövel, Püha Veronika , Kristus suletud silmadega ).
4. ptk. Kõrgrenessanss
Leonardo Da Vinci(1452-1519).
Oli aastast 1467 Firenzes Verocchio õpilane. Seejärel töötas
pikalt Milaano hertsogi juures inseneri , arhitekti ja kunstnikuna.
Valdas anatoomiat, botaanikat, skulptuuri, muusikat, optikat jms.
Valminud 1496- 1497 . Kunstnik
kasutas munatemperat kuivale krohvile. Kahjuks osutus vahend vähe
vastupidavaks ja lagunemise märgid ilmnesid juba kunstniku eluajal.
Pole eriti säilinud, kuna läbi alumise osa on raiutud uks.
1941-1945. a. hoone purunes sõjas, kuid maali sein säilis. Hoone
restaureeriti 1954. a. Perspektiivkoondpunkt Kristuse paremas silmas.
Maalil on kujutatud traditsioonilist šüžeed, kus Jeesus teatab teda ähvardavast äraandmisest. Iga jünger reageerib teatele oma
temperamendi ja iseloomu kohaselt.
Firenze aadliku noor naine.
Tehniliselt meisterlikul maalil on valguse/varjude mäng ühendatud
klassikaliselt selgesse kompositsiooni. Pehmed värviüleminekud,
õhuvirvendus. Mona Lisa naeratus, suu ülespoole, huuled lõpetamata,
vari ümber silmade – on palju nähtavamalt kujutatud näo paremal
küljel paremini kui vasakul. Esimene psühholoogiline portree.
Aastast 1513 töötas da Vinci
Roomas. Oma viimase elu- ja loomeperioodi veetis kuningas Francois I kutsel Prantsusmaal. Tema lemmiktööks oli “Ristija Johannes,”
kus ta on tõsist usumeest kujutanud sensuaalse noorukina.
Väga väike töö, maalitud
puuplaadile(42*33 cm). Üks kaunimaid emadust ülistavaid pilte
maailma kunsti ajaloos.
- Kuulutus Maarjale – õhuperspektiiv, maastik.
- Autoportree
- Madonna Grotis
Üksikuid detailid jäid
Madonna Grotise puhul lõpetamata. Ingli vasak käsi Kristuse seljal lõpetamata. Pilt rajaneb legendil, milles Jeesuslaps ja Ristija
Johannes kohtuvad kõrbes.
L.
da Vinci maalides on omapärane pehmus. Peen üleminek valguselt
varjule e. ühelt toonilt teisele nn. sfugmato.
- Equester ratsamonumendi kavand
Ta
oli kogu oma elu saladusliku geniaalsuse ohver. Oma väheste
maalidega(25 valmis, 10 säilinud) tõestas ta, et on võimalik
ühendada nii ilu kui tõde.
Michelangelo(1475-1564).
Oli skulptor, maalikunstnik, arhitekt, ja luuletaja. Kuulus töö: valgest marmorist Taavet – võitluseks valmistunud noor mees.
Laemaal koosneb 9’st
suuremast kompositsioonist maailma loomise teemal ja hulgast
väiksemast stseenist.
500 m2, 300 inimfiguuriga.
Detailina Aadama loomine. 1536 - 1541 maalis Michelangelo Viimse kohtupäeva Sixtuse kabeli altari seinale. Keskne kuju on vihane Kristus. Rooma kapitooliumi väljakul lõpetas Peetri kiriku kupli ja
tegi Laurentsiuse kloostri raamatukogu sisekujunduse Firenzes. Töötas
alati üksi, oli üksildane ka elus.
Raffael(1483- 1520 ).
Oli Rooma klassikalise koolkonna rajaja. Tööd lihtsad, selged, harmoonilised . Võttis da Vincilt üle püramiidkompositsiooni,
sfugmato ja hingestatuse.
Sai nime paavst Sixtus III
järgi, kes suri märtrisurma 1440 . Kujutatud Neitsi-Maarjat ja Püha
Barbarat.
- Ilus aedniku naine
- Madonna ohakalinnuga
- Madonna roheluses – asub Viinis
- Alba Madonna – on eelistanud ringikujulist kompositsiooni, pidi tegema palju eskiise.
Raffaeli
põhitööks saavad Vatikani kolme toa e. stanza freskod.
- Allkirja ruum
- Ateena kool – töö keskel kreeka filosoofid ( Platon da Vinci välimusega, kõrval Aristoteles , Platon osutab taevasse , aga Aristoteles sirutab käe maise reaalsuse poole). Raffael on ka ennast paremasse äärde paigutanud. Vasakul ülevalt viies mees peakattega on sõjamees Algibades, Sokratese õpilane. Sokrates ise rohelises rüüs. Trepil külili küünik Diagones. Kollases rüüs Ptolemaios .
- Parnass – luuletajad Apolloni ümber
- Dispuut – vaidlus. Tegeletakse armulaua küsimustega. Kujutab teoloogilise tõe võidukäiku.
- ruum – Stanzad Elidoro
Selles ruumis olid “Helidorose
väljaajamine,” “ Peetruse vabastamine vangikongist” ja “Bolsena missa .”
- ruum – Stanza de Jucendio. See on tulekahju ruum, mille maalivad tema õpilased. Kasutas palju abilisi. Lõpus ainult kavandas , maalisid teised. Kavandas veel villasid, palazzosid ja sai kõrvalülesandeid. 1515 -1516 paavst Leo 10’s tellis temalt 10 seinavaiba kavandit. Teemaks olid Peetruse ja Pauluse lood. Valmis see Brüsselis.
ptk. Kõrgrenessanss
Tizian( 1480 /90- 1576 ).
Oli Veneetsia kunstnik. Õppis G. Bellini juures ja hiljem ühines Giorgione töökojaga. Tööd olid algul unistavad ja lüürilised.
1510. aastast saabub tema isikupära. Teemaks oli: madonnad,
mütoloogia, pidustused. Sai tunnustuse paavst Paulus III’lt ja
temalt ka tellimusi. 1550. aastast töötas Karl V’le ja teistele
mõjuvõimsatele isikutele. Loomingu kõrgperiood oli 1530 -1550. Töid
iseloomustab diagonaalne kompositsioon , vaba maalilisus, tähtsam oli
pildil värv, ei rõhuta kontuure.
Dramatism
– kangelase huku ja kannatuse teema. Kasutas tumedat koloriiti(kuld
ja pruun). 1511. a. on ta Phadovas. Sel perioodil teeb freskosid,
puulõikeid ja lõpetab Giorgione töid.
- Maarja lapse ja nelja pühakuga – 1511
- Mustlasmadonna
- Püha perekond
1514-1520
oli Veneetsia riigi kunstnik.
- Maarja taevasseminek
- Taevane ja maine armastus
- Flora
- Keiser Denar e. Maksuraha e. Kristus ja Variser
- Noormees kindaga + hulgaliselt meesteportreid
1520-1530
- Madonna Pesaro perekonnaga
- Veenuse pidu + portreed
1530-1540
Karl V õukonnakunstnik.
- Portreed
- Maarja Magdalena
- Maarja taevasseminek
Vanaduspäevil
maalis palju aktimaale. 1545. a. on ta Roomas Paul III kutsel, valmib
“ Danae .” Sureb suure katkupuhangu ajal 1576. a.
Giorgione(1478-1510).
Umbes 1490 . a. tuleb Veneetsiasse. Asub õppima maalikunsti G.
Bellini juures. Tööd vabad usust, kirikust . Muudab maastikumaali iseseisvaks žanriks, seob inimese loodusega. Idüllilised, romantilised , meelelised tööd. Soe koloriit ja peened üleminekud.
1504. a. valmib “Trooniv madonna” + “Juudit.”
1505 -1507
“Äike”
1508 “3 filosoofi”+” Magav Veenus.”
Teinud
veel freskosid Veneetsia paleedele, ühiskondlikele hoonetele, kuid
need on hävinud. Sureb 33. a. arvatavasti katku. Tal oli palju
õpilasi.
6.
ptk
M. Sittow (1481- 1524 )
Pärit
Tallinnast. Eelkõige portreede meister. Õppis isa juures Tallinnas
ja hiljem oli Belgias. Tööd Louvres. Töötanud Prantsusmaal,
Flandrias ning Hispaania ja Taani õukondades. Tallinnasse tuli
tagasi 1517. a.
7.
ptk Manerism
Renessanssi
ja baroki vaheline kunstisuund . Umbes 1520-1600 a. Manerismile on
iseloomulikud müstika, rafineeritus ja kunstlikud efektid. Manerismi Madalmaades nim. ka romanismiks.
El
Greco(1541-1614)
Oli
Hispaania kunstnik, pärit Kreetalt. Tema teemadeks olid portreed ja
kompositsioonid, mille teema oli seotud usu või legendiga. Maale
läbib viirastuslikkus, ainulaadne leegitsev koloriit ja vormide
ebatavaline rütm. Figuurid eriskummaliselt pikaks venitatud.
8.
ptk. Barokkarhitektuur
1600-1750
Kujunes
välja 16. saj. lõpul Itaalias. Nimetuse päritolu on vaieldav.
Itaalia keeles barocco – eriskummaline, portugali keeles
ebareeglipärane poolümmargune pärl.
Barokki
iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, üleüldine
lopsakus. Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Kui renessanssajastu arhitektuur on ülevaatlik ja harmooniline, siis
barokki on võrreldud tuule või mässava merega.
Arhitektuur
Sündis
Roomas. Avaldus kirikuehituses.
Poolsambad,
pilastrid, krooniks kolmnurkne viil. Voluudid kahel pool fassaadi.
Staatuad seinaorvades. Valguse ja varju mängud. Nende poolest oli
tuntud F. Borromini.
L. Bernini
Püha
Peetri kirikule andis lõpliku lihvi, kujundas väljaku, muutis hoone
kavandit, teostas sisekujunduse. Tekkis ehitisi , mille põhiplaan moodustus üksteisse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad sulavad
tervikuks. Basiilika tuli uuesti, avara ja valge pealööviga.
Külglöövidest moodustus rida kabeleid. Kuppel altaripoolses otsas.
Skulptuur
Hoogsad,
rahutud, maalilised. Tugevaid inimesi, otsitud poosides kujutati ilma
riieteta või lehvivates rüüdes. Laialivalguvus, ebatavalised
žestid, skulptuuri piirid sopilised. Jutustav ülesanne puudub.
Purskkaevud, mälestusmärgid, trepistikud, antiikaines.
Bernini
tööd:
Maalikunst
Sujuvad
värviüleminekud, soojad, küpsed toonid. Teravaid piirjooni pole.
Kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Palju on ägedaid liigutusi,
ebatavalisi poose. Inimesed vormikad ning jõulised. Tunnete ja
kirgede ülepaisutus. Võitlus-ja röövimisteemad. 17. saj. kaeti
Itaalias losside ja kirikute seinad suurte baroksete maalingutega. Carraci perekonna meistrite maalid on eeskujuks.
M.
Caravaggio – püüe tõetruuduse poole. Keldriluugivalgus , tegelik
elu.
Tema
töid:
- Lautomängija
- Peetruse ristilöömine
- Iisaku ohverdamine
9.
ptk Barokk Hispaanias
Diego Velazques(1599-1660). Tõetruud tööd. Nooruspõlves armastas teha
olustikumaale, hiljem sai temast kuningas Philippe II õuemaalija.
Tema ülesandeks oli portreteerida kuninglikku perekonda ja õukonna
liikmeid. Töödes rahulik kompositsioon, pidulik koloriit.
- Paavst Innocentius X – selge mõistuse, kindlate eesmärkidega paavst.
- Kojadaamid
- Veenus ja Cupido
- Sevilla veemüüja
Peter
Paul Rubens( 1577 -1640)
Madalmaade,
flaami maalikunstnik. Noorena viibis tihti Itaalias ja õppis pea
kõigi sealsete suurte meistrite juures. Töödes suurejoonelisus,
fantaasiarikkus, temperament . Värvid intensiivsed, pintslilöögid
vabad ja hoogsad. Kompositsiooni rõhutab diagonaalne ülesehitus.
Sai palju tellimusi, kavandas ise, teostasid õpilased. Armastas
maalida röövimis- ning võitlusstseene. Tumedad tugevad mehed,
heledad lopsakad naised. Maalinud ka palju portreesid.
Abiellus
1630. a. 16. a. Helene Fourmendiga, algas viljakas periood. Palju
maalis abikaasat(neist kõik ise).
- Maa ja Vee liit
- Bacchus
- Henri IV apoteoos
Flandria
kunstnik, töötas noorena Rubensi ateljees abilisena, hiljem pärast
Itaalias käiku saavutas loomingulise iseseisvuse. Eelkõige tegi
portreesid. Vaoshoitumad, õrnemad, pehmemad maalid, võrreldes
Rubensiga.
- Perekonnaportree
- Inglise kuningas Charles I
1632.
a. sõitis Inglismaale Charles I õukonnakunstnikuks.
10.
ptk. Hollandi žanri- e. olustikumaal
Elas läbi
17. saj. suure tõusu. Tekkis uusi maaliliike: olustikumaal,
natüürmort, loomamaal, linnavaated, mere-, maastikumaal . Sel
perioodil oli väga palju kunstnikke, kellest osa nim. väikesteks
hollandlasteks, kuna maalid olid väiksemate mõõtmetega. Kunsti
tellijaks nüüd ka kodanlane. Mitte enam kirik ega paleed.
Frans Hals – naeratavad lõbusad inimesed
Hollandi
maalikoolkonna rajaja, portreemeister. Portreed kaaskodanikest.
Eriti
hästi õnnestusid tal grupipildid tsunftiliikmetest,
maakaitseväeohvitseridest, kus iga portreteeritav on eri iseloomuga .
Maalis ka mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega, ohvitsere,
palgasõdureid, kõrtsiskäijaid jne. Töödes palju elurõõmu,
loomulikkust, eriti õnnestusid naeratavad inimesed.
- Naeratav mustlanna
- Lõbus joodik
- Broecke portree
- Haarlemi nõid
Alustas
väikeste väga ühtlaselt maalitud piibliteemadega. Oli maalija ja
ka graafik . Kunstniku tähelepanu keskpunktis seisis alati inimene
tema psüühika, meeleolu, hingeeluga. Tema looming on kinnine ,
sügav, probleemirikkam, vaoshoitud. Peamiseks väljendusvahendiks
oli eriliselt peen heledate ja tumedate toonide astmestamine. 1634.
a. abiellus ta rikka Saskiaga , selle ajajärgu maalid on väga
elurõõmsad ning julged . Parimate tööde hulka kuuluvad maalid
Saskiaga, kus õnn ja rikkus lausa säravad vastu. 1642. a. Saskia
suri. Rembrandti maj. olukord langes tunduvalt. Töödes sügav
liikumine hingestatuse suunas.
- Autoportree Saskiaga
- Õine vahtkond – sellel maalil on püsti seisvad elusuuruses inimesed. Situatsioon: minnakse paraadile. Rembrandt leiutas selle töö puhul dramaatilise lahenduse ja kujutas kompaniid väljuvana oma peakorterist(varem istuti) tseremooniakohasele paraadile. Maalil kuj. tohutult askeldusi(laste jooks, trummipõrin, koer haugub jne.). Kompositsiooni keskpunktiks on musta riietatud kapten ja tema sidrunkollases rõivas leitnant .
- Danae
- Dr. Tulpi anatoomialoeng
- Püha perekond
- Autoportree
- Clement de Jonghe portree
- Kadunud poja tagasitulek – asub Ermitaažis, teema võetud piiblist.
Kujutatud poega , kes jättis
maha kodu, minnes laia maailma õnne otsima ja on jõudnud tagasi isa
juurde. Viimane töö. Nukrus vastandatud rõõmuga.
11. ptk Barokkarhitektuur
Prantsusmaal
Esimene
arhitekt 17. saj. Prantsusmaal oli Francois Mansart( 1598 -1666). Ta arendas edasi renessanssi ajast pärit katusearhitektuuri
traditsioone. Iga lossi osa on tal kaetud iseseisva kõrge ja järsu katusega , mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga
aknad. Sellist katusekorrust nim. tema nime järgi mansartkorruseks.
Mansarti töö: Bloisi lossi
üks tiib
Louis Le Vau(1612-1670)
Tegi
Vaux-le-Vicomte lossi rahandusministrile, mille projekteeris minister
ise. Aia kujundas Andre Le Notre(1613-1700), kes oli ajastu suurimaid
aiakunstnikke. Louis XIV oli kutsutud lossi avapeole. Oli kade ja
lasi lossi peremehe vangi panna. Ta oli sellest lossist jahmunud. 17.
saj. suurimate ehitiste hulka kuulub Versailles ’ loss. Louis XIV
käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandiooseks ansambliks.
Ümberehituse peameistriks oli arhitekt
Jules- Hardouin -Mansard( 1646 -1708). Tema kavandas 72 m. pikkuse
pildigalerii Versailles’ lossis. Maalide autor oli Charles Le Brun.
Lossis pidi saama elada 1500 inimest, oli ooperisaal ja väike kirik.
- William Hogart – inglise barokk, maalikunstnik. “Moodne abielu”
12.
ptk Rokokoo
18.
saj. Prantsusmaa. Umb. 1720-1770.
Rokokoolik
sisekujundus
18.
saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja rangus . Seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannood.
Raamiga piiratud pind e. seinatahveldis. Õrnades toonides maalingud,
arvukalt peegleid, gobeläänid ning lillelised tapeedid . Gobelään
– pildiga pind. Sageli asetati peeglid vastastikku, et
küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks
luua muinasjutulist vaatepilti. Ruumid muutusid väiksemaks ja
hubasemaks. Seinte kaunistused ja ornamendid olid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit (merekarbikujuline kaunistusmotiiv). Peamiselt
kasutati arhitektuuris ja tarbekunstis.
13.
ptk. Rokokoo maalikunst
Õitseaeg:
1720-1770.
Perioodil
algas pastellmaali õitseaeg. Värvideks olid roosa , valge,
helesinine, beež. Maaliti võbelevat valgust ning salapäraseid
maastikke. Sageli maaliti lambureid, kuid nad ei olnud päris
lamburid, vaid lamburi riietuses aadlikud . Maalidel kujutati veel
meelelahutuslikku kunsti. Välditi traagilisi, tõsiseid teemasid.
Jean- Antoine Watteau (1684-1721). Tüüpilisem esindaja, teemadeks teatriteemad
ning kõrgseltskonna elu. Maalis küll kauneid stseene, kuid
meeleolu, oli alati melanhoolne. Väljendas igatust õnne ja
armastuse järele. Rokokoolik elegants, maitsepelgus ja
prantsuspärane vaimukus. Elu lõpus oli ta haige ja üksildane.
Francois Boucher (1703-1770). Oli Louis XV aunimetusega “Kuninga esimene
kunstnik.” Kui Watteaud huvitas psühholoogilisus, siis Boucher
taotles vaid välist efekti. Tema maalid on pealiskaudsed ja
magusavõitu. Hiljem loobus modellidest ja töötas oma poolpaljaste
daamide kujutamisel mälu järgi.
Riigivalitsemine teisejärguline, armuelu oli tähtsam.
14.
ptk. Rokokoo maalikunst
Jean-Honore Fragonard (1732-1806). Maalis peamiselt armastusteemasid ja on tuntud
oma maalide suuremõõtmelisuse poolest.
- Kiik – maali šüžee on valitud ühe rikka Pariisi ärimehe nõuande järgi, kes soovis, et tema südamedaami maalitaks kiikudes.
- Salajane suudlus
Thomas Grainsborough(1727-1788). Inglise rokokoo. Tema pintslitehnika on
vaba ja voolav. Külmad roonid, töödes rokokoolik õhulisus ja
inglaslik tagasihoidlikkus.
- Beauforti krahvinna portree
- Poiss sinises
Tema
portreid isel. Graatsilisus, haprus ja õrnus, nad oleks justkui portselanist . Ta pani aluse ka inglise maastikumaalile, maalides
lihtsaid, poeetilisi pilte Inglismaa loodusest.
15.
ptk. Rokokoo skulptuur ning graafika
18.
saj. oli eelkõige graafika õitseajaks. Kasutati
pehmelakki(sügavtrüki tehnika, mille korral metallplaat kaetakse
pehmegrundiga ja selle peale asetatakse krobeline paber, millele
kantakse joonistus ) ja metsotintot(söövitav plaat töödeldakse
korniliseks, seejärel kantakse plaadile joonistus. Tõmmisele on
omane sametine varjundirikkus), mis võimaldasid õrnemaid
varjundeid, aga ka oforti(joonistus kantakse ofordinõela abil
happekindla lakiga kaetud metallplaadile, mis seejärel asetatakse
happesse. Hape söövitab metalli ainult joonise kohalt.),
vasegravüüri ja teisi tehnikaid. Tuntuim graafik oli William
Hogarth(1697-1764).
Rokokoo
skulptuur
Oli
iseloomulik kergus ja graatsia nagu maalikunstilegi. Peamiselt
kujutati suplejannasid, butosid, armastusjumalaid. Sellel ajal tulid
moodi portselanist nipsasjad, kaunistused.
Gullaume
Conston(1677- 1746 ). Oli skulptorm kes armastas oma kujud raiuda
valgesse marmorisse.
Jean
Antoine Houdon ( 1741 -1828).
Rokokoo---> klassitsism .
Tema tööd olid loomutruud.
16.
ptk. Klassitsism
18.
saj. algus EU’s. Jaguneb kaheks:
- Varaklassitsism u. 1770-1800
- Kõrgklassitsism u. 1800-1830
Prantsuse
klassitsism jaotub kolmeks:
- 1760-1790 – Louis XVI stiil
- 1790-1800 – direktooriumi stiil(5’st direktorist koosnev Prantuse Vabariigi Valitsus)
- 1800-1820 – ampiirstiil.
Empire – keisririik
Klassitsismi
arhitektuuri isel. Üle 2’e korruse ulatuvad sambad.
Sümmeetrilisus, lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.
Klassitsismi suurmeister arhitektuuris oli Jacques Cermain
Soufflot(1713-1780). Tema suurimaks elutööks sai Pariisis Pantheoni
ehitamine. See oli ladina kvartali kesksel kõrgendikul paiknev
võimas ristkuppel kirik, mille fassaadil ees kerkib Korintose
sammastega portikus( sammaseeskoda ). Selle kohal aga kolmnurkne
frontoon.
Jaques
Ange Gabriel(1698- 1782 ). Prantsuse arhitekt. Suurim elutöö:
Treanoni loss Versailles’ pargis.
Jean Baptiste Vallin De La Mothe(1729-1800). Töötas Peterburis. Suurim
elutöö: kunstite akadeemia hoone.
Andrejan Zahharov( 1761 -1811). Admiraliteedi hoone.
Andrei Voronihhin(1759-1814). Kaasani peakirik.
Klassitsismi
ajal levisid ka arhitektuurilised monumendid: triumfikaared,
võidusambad ja auväravad. Tartu Ülikooli peahoone on
klassitsistlik ja mitmed mõisahooned(Riisipere, Kolga ,
Raikküla)+Helsingi südalinn.
17.
ptk. Klassitsism maalikunstis
Maalide
temaatikas valitses kindel süsteem. Hinnatumad olid mütoloogilised,
religioossed, allegoorilised ja ajalooteemalised maalid ning
portreed. Maastiku-, olustikumaalid ning natüürmort olid
teisejärgulised. Suureformaadilised maalid. Kompositsioon on
tasakaalukas, rahulik ja sümmeetriline, tegelastel on sageli
teatraalsed poosid. Tegevus oli koondatud maali esiplaanile,
tagaplaanil vähe detaile. Elavat loodust kujutati harva. Ideaalse
ilu saavutamiseks on vaja hästi tunda anatoomiat ja proportsioone.
Eeskujuks võeti antiikskulptuure ja –reljeefe. Maalil domineeris
joonistus, taotleti lineaarsust ja plastilisust.
Jaques
Louis David(1748-1825)
Maalil
näeme Horaatsiuse perekonna kolme venda, kes vannuvad isale võidelda
ja kasvõi elu anda oma kodumaa au eest. Ema ja õde/tütar
tagaplaanil murelikud.
- Marati surm – surmahetk antud edasi väga haaravalt
- Pierre Serizat
- Madame Recamier – lemmikmodell
- Napoleoni kroonimine – üks suuremaid grupiportreid ajaloos
- Madame Serizat
Klassitsismi
jõudis ka esimene maailmanimega naiskunstnik Elisabeth Louise Vigee- Lebrun . Esimesed tööd olid rokokoolikud
Jean-Auguste
Dominique Ingres(1780-1867). Sai kuulsaks eduka portretistina.
Hinnatud
kõrgelt ka tema aktimaalid.
- Türgisaun
- Valpinconi supleja
Klassitsistlik
skulptuur
Skulptuuris
kujutati peamiselt inimest, kes oli hästi arenenud ja harmooniline.
Eelistati alastifiguure.
Antonio Casanova andis suure tõuke klassitsistliku skulptuuri kujunemisele.
Rõhutas rahu, tasakaalu – ajastu ideaale – vormiselgust ja ilu.
- Amor ja Psyche
- Vesta neitsi
- Magav nümf
Etienne
Maurice Falconet(1716-1791). Töö: “ Vaskratsanik .”
Jean
Antoine Houdon(1741-1828).
Bertel Thorvaldsen (1768- 1844 )
- Ganymedes
- 3 graatsiat ja Amor
- Kolm graatsiat
18.
ptk. Romantilised ideed ja meeleolud
Romantism tekkis 19. saj. alguses.
Arvatakse, et on tuletatud sõnast “romaan,” mis Lõuna-EU’s tähistas rahvakeelseid kirj . teoseid.
Päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele – keskaja imetlusele.
Kõrgaeg:
1824-1840.
Esimest
korda kunstiajaloos väljendas kunstnik maali kaudu oma
maailmanägemist, mitte tellija tahet või oskust järgida reegleid.
Maaliti oma mõtteid, anti edasi oma muljed, ei kopeeritud loodust.
Inglise romantikud eelistasid akvarelltehnikat. Prantslased kasutasid
hiiglaslikke lõuendeid. Kunstnikud võtsid eeskujuks keskaja
renessanssi või barokikunsti, samas aga kasutati ka klassitsistlikku
stiili. Romantism ühendas temaatika – keskaeg , kauged maad,
fantastika, ülevad maastikud kuuvalgel, meri ja kunstniku kordumatu isikupära rõhutamine. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust kaasajas . Valitsesid unistavad ja luulelised meelelaadid. Maaliti
maastikumaale ja ka ajaloomaale(lahingustseenid). Tunti huvi rahvaluule ja –kunsti vastu. Vastandati ilusat ja inetut, head ja
halba.
J.
M. William Turner – tähtsamaid inglise romantikuid(1775-1851).
Suurepärane
meremaalija. Merepildid mõjuvad võimsate romantiliste lavastustena.
Algust/lõppu raske määratleda.
- Vihm , aur, kiirus
- Maastik
Francisco Goya(1746-1828). Maalis inimesi sellistena nagu nad olid. Isegi tõi
välja nende pahelise poole.
Caspar David Friedrich (1774-1840). Maalis müstilist loodust, kus eelistas
lõpmatusse avatud maastikuvaateid.
Theodore Gericault
- Meduusa parv 1816. a. hukkus Aafrika ranniku lähedal prantsuse fregatt. Meduusa parv 177 reisijaga jäi päästmistööde ajal märkamata ja triivis 13 päeva merel. Kunstnik valis välja dramaatilise hetke, mil tohutuid kannatusi läbi elanud ellujäänud märkavad silmapiiril appitulnud laeva “ Argos .” Inimestest moodustunud püramiid vastandub kompositsioonis muserdatud laipadega ümbritsetud parve. Caravaggiolik terav valguse/varju kontrast ning tuhmid värvid sisendavad dramaatikat.
Tegeles
ka litograafiaga(kivitrükiga), kus käsitles žanriteemasid. Kogu
elu kestel inspireeris teda kannatava inimese saatus. On maalinud ka
sarja etüüde vaimuhaigetest.
Eugene Delacroix 1798-1863
Maalis
palju ajaloomaale. Pööras tähelepanu ka kaasaja sündmustele. Teda
haaras kreeka rahva vabadusvõitlus türklaste vastu. 1830. a.
juulirevolutsiooni mõjul maalis ta suurel lõuendil teose “Vabadus
viib rahva barrikaadidele.” Võitjate ees sammub naisena kujutatud
sümboolne vabadus. Tema kõrval on kunstnik kujutanud ennast, püss
käes ja silinder peas. Koloriidilt on töö pruunikas, millest
eraldub vabaduse kollan rüü ning lipu sinivalgepunakasvärvus. Maal
on läbinisti romantiline, paatoslik ja heroiline .
Pärast
1830. a. ei olnud võimalik enam kujutada kaasaega, sest uus kuningas
Louis Philippe kehtestas rea kitsendusi kultuurielus. Nüüd maalis
Delacroix peamiselt žanrimaale, portreesid ja natüürmorte.
Maksimaalne emotsionaalsuse saavutamiseks kasutas kunstnik ohtralt
täiendvärvusi ning ehitas nende kontrastidele üles terveid
kompositsioone.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
83 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marjee
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid