1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias
mõjub raskepärasena. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on taagsihoidlik. Joonia stiil on hilisem. Tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia asmbal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kkorintose kapiteeli alaosa on kariak ja või kvaasikujuline. 2. Renessanss Eestis ja Prantsusmaal 16 saj Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod
,, Sõjakoledused" 82 pilti, osalt allegoorilised, osalt realistlikud. Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj varar
teenistuses) Peamiseks tööks ongi Berry hertsogi tundide raamat, tehtud 15.sajandi alguses Esimest korda õnnestub edasi anda ruumiilusiion ehk perspektiiv Väikestel pindadel (paarkümmend cm) Berry hertsogi Tundide raamatust pärineb ka Püha Miikaeli võitlus lohega Martinilt veel Maarja kuulutus 06.11.2007 RENESSANSS Linnakultuuri edenemine Itaalias 15.sajandil toimusid itaalia kunstis suured muutused Itaalia polnud ühtne riik, oli jagatud erinevate valitsejate vahel, mitme sajandi jooksul võideldi seal territooriumite pärast Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta Kaugkaubandusega arenes rahamajandus, eriti Firenzes, kus pandi alus uuele pangandusele
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas
Kõik kommentaarid