Imeilus on ta aastaaegade sarjast pärinev "Jaanuar. Jahimehed lumes". Kauguses kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Nagu Brueghel vanem, hakkasid ka teised ta kaasmaalased huvi tundma maastikumaali ning nn. zanri-ehk olustikumaali vastu - viimases kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust. Suurejoonelisi renessanss-stiilis ehitisi Madalmaades ei ehitatud. Suuremad ja esinduslikumad hooned rajati endiselt gooti stiilis. Gootilikud kõrged viilud koos renessanslike kaunistustega ehtisid aga rikaste kaupmeeste ja käsitööliste elamuid Madalmaade linnades. Palju kasutati seal ehitiste kaunistusena kartussi -see on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. Hubaseid ja koduselt mõjuvaid hooneid loodi Hollandi alal. Nende punastele
Renesanss Madalmaades Maalikunst • Õlivärvid • Keskenduti tahvelmaalile • Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed • Usulised meeleolud siirad ja tugevad • Maalidel õpetlik tähendus • Eesmärk oli inimeste hingeelu avamine Hieronymus Boch (1450-1516) • Maalikunstnik • Inimene on tema tõlgenduses loogiliselt seletamatu olend, kes on määratud hukkamisele • Tuntud fantastiliste kujundite poolest • Triptühhon ehk kolmikteos (altar, maal) • „Maitsenaudingute aed“ Pieter Brueghel (1528-1569) • Suurmeister • Olustiku maalija, kes maalis õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga • Inimesed väikesed ja tähtsusetud • Imeline lüüriline loodus • Maalidel peategelasteks talupojad Ian von Eyck (1390-1441) • „Abielupaar Arnolfini portree“ • Peenmaalitehnika • Koer- truuduse sümbol • Tolmuhari- sümboliseerib tublit perenaist
Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaade kunst oli aga algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. 2.Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimese hingeelu avamine. 3.Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Suuremad maalid olid mõeldud altarimaalideks, väikesed maalid olid mõeldud jõukate kodanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 4.Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule? Õlivärve kastutati, Nende segamine ja maalimine kihtidena võimaldas saada lõputu arvu värvivarjundeid. Nende mahlakus ja erksus võimaldasid hästi edasi anda ülipeene detaile. 7.Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajat? Belgias, Genti katedraalis. See haarab vatajat värvisära ja detailipeensusega, loodusvormide rikkuse ja uuelaadse maailma nägemisega. 8.Mida saab edasi anda värviperspektiiviga?
KUNSTIAJALUGU 16.Renessansi maalikunst Madalmaades, Eestis. Madalmaade kunst 15.saj: · Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. · Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile
Renessanss 16.11.06 Ranesaanssi sünnimaaks on Itaalia 14. saj kuna seal on antiikarhitektuur nii lähedal sest renssanssarhitektuur võtab eeskuju aniigist. renessanssi võib jagada kolme perioodi 1) eelrenessanss 14 saj 2) vararenessanss 15 saj 3) kõrg renessanss 16 saj Renessanss lõppeb Manerismiga peale 1530 aastaid. Algul kunsti pealinnaks Firense hiljem keskuseks Rooma ja edasi Veneetsia. 16 sajndiks on jõudnud kogu euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud tetaile: ehitiste müüride kivid täpselt tahutud, seinu võis plaatidega katta, fassadil sammast krupeeringud, kiriku sissepääs võis sarnaneda triunfi kaarele, põhikorpus kõrgem kõrvalehitistest, ruudu kujuline sise õu, aknad ristküliku kujulised või ümarkaarelised akna kohal ehis viil, interjööris silinder või kassett laed, interjööris palju ...
*eitas inimese tahtevabadust, *elukorraldus on karmim sest oli vastuolus *arvab, et elu on ettemääratud Jumalateenistusega SARNASUS: *algkristlusesse tagasipöördumine-kaks sakramenti *piibel on autoriteet *paavst ei ole ülemuslik *töö väärtustamine *pühakute kultuse eitamine USUSÕJAD 1. MADALMAAD *Felipe II hakkab reformatsiooni käigus Madalmaades levinud kalvinismi, algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. *ülestõusnud ehk göösid(kerjused) *1581.a Ühendatud Provintside Vabariigi loomine(Holland) 2. SAKSAMAA *1524-1525 toimuvad saksa talurahvaste ülestõusmised, mida juhtis Thomas Müntzer. *eesmärk oli vabaks saada *1531-1555 toimub protestantide ja luterlaste vahel sõda. *1555
Peter Paul Rubens (1577- 1640) Flaami maalikunstnik ja graafik, baroki rajaja Madalmaades, Antwerpeni tähtsaim kunstnik Eelkõige vormikate daamide maalijana maailmakuulsaks saanud Peter Paul Rubens (1577-1640) oli loomult kõike muud kui boheemlaslik. Ta oli äri asjades täpne ja kaalultlev, eraelus eeskujulik pereisa ning kodumaal hinnatud diplomaat. Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta oma ateljees suurt õpilaste ja abiliste väge ning polnud harvad juhused, kus tema
Bruegheli maalide mõju on väga suurel määral tingitud ka jõulisest ja rikkalikust koloriidist. Hilisemates töödes jõudis pessimistliku ja traagilise elukäsitluseni (seotud Madalmaade poliitilise taustaga). Inimesed on väikesed, tühised olendid, kes ei taju ohtu. ,,Pimedad" 1568 vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus. ,,Talupoja pulm", ,,Madalmaade vanasõnad", ,,Laste mäng", ,,Laiskademaa", aastaaegadeseeria. SKULPTUUR MADALMAADES - kuni 16. sajndini valitses gooti stiil - tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. 1 ARHITEKTUUR MADALMAADES - renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega; - parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid SAKSA MAALIKUNST 15. JA 16. SAJANDIL 15. sajandi 30
RENESSANSS SAKSAMAAL, MADALMAADES, EESTIS JA PRANTSUSMAAL. 1. Iseloomusta madalmaade kunsti 15.-16. saj. Väljapaistvaid saavutusi oli maali alal. Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Hubert ja Jan van Eyeck viisid tempera-ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni. Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine. Alles 16. sajandil hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunstis nähti vormi ühtse tervikuna. 2. Kes oli see see madalmaade kunstnik, kellest said inspiratsiooni hilisemad sürrealistid ja kes oli see madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid. Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusma...
Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias, Hispaanias, Madalmaades Saksamaa - *ARH. *luksuslikud pargid, suurehitised. *küllusliku ja toretsev (Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats.) *Suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. *Parkides purskkaevud. Itaalia - *ARH. Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik
Kunst Prantsusmaal ja Kesk Euroopas 18.sajandil 1.Millega veetis oma aega prantsuse õukond Louis XV ajal? Enamasti veeti aega pidutsedes. Elu sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Märksõnaks oli ka tundeelu peenenemine ja enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. 2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised ...
Reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Sveitsis Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Saksamaal, kui Marthin Luther King selle endateadmata algatas, saates paavstile 95 teesi katolikus kirikus valitseva olukorra kohta. Talle ei olnud vastuvõetav indulgentside müük, sest tema meelest ei olnud võimalik pattude lunastamine läbi raha. Lutheri õpetused levisid veel paljudesse Euroopa riikidesse nagu Sveits, Inglismaa, Prantsusmaa ja Madalmaad.
Viimane naine elas kuningast kauem. Lõplikult kinnistus Anglikaani kirik Elizabeth I valitsusajal. Anglikaani sarnaneb väliselt Katoliikliku kirikuga, st. jumalateenistus on sarnane(erinev keel), katoliku kiriku hiilgus säilis Anglikaanis. Ristiusk jagunes lõplikult Katoliiklikuks ja Õigeusuks. Reformatsiooni tulemusena tekkis protestantism, mille üheks vooluks on luterlus, teine anglikaani ja kolmas reformeeritud kirik: Kalvinsm Sveitsis ja madalmaades, Prantsusmaal Hugenotid, Inglismaal veel Puritaanid ja Sotimaal on presbriterid. Vastureformatsioon Katoliku kirik ei olnud selliseks hoobiks nagu Reformatsioon valmis. Koheselt, kui see oli puhkenud, ei olnud Katoliku kirik end suutnud koguda. Kusalgi paarikümne aasta pärast suutis ta end koguda ja läks vasturünnakule. Ühelt poolt oli katoliku kiriku vastureformatsioon otsene pealetung uutele kirikutele - Ususõjad, kus
Millised olid reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades? 16. sajandiks oli katoliku kirik kaotanud oma värskuse ning kirik sarnanes piirideta ja ühtse territooriumita riigiga, millel oli rikkalikult maavaldusi, hooneid ja väärisesemeid ning sellise kiriku vajalikkuses hakati kahtlema. 1517. aastal Martin Luther enda teadmata käivitas reformatsiooni ehk usupuhastuse ning tegemist oli tõepoolest erakordse sündmusega, kuid samas ei oleks saanud see ka olemata olla. Aja möödudes kerkis esile teisigi reformaatoreid, kellest
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sa...
maalimine. Tahvelmaalid: suurema osa maalidest moodustasidki altarimaalid, väikesed maalid olid jõukatel kodudes. Õlivärvid: M- maade maalijad kasutasid juba 15. saj õlivärve, nendega on värvikam tulemus, ei maalitud kindlate reeglite järgi, eelistati just katse ja vea meetodit. 2. Kust pärineb sõna „renessanss“ ja mida see tähendab? Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 5.Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi andsid need kunstnikule? Õlivärve kastutati, Nende segamine ja maalimine kihtidena võimaldas saada lõputu arvu värvivarjundeid. Nende mahlakus ja erksus võimaldasid hästi edasi anda ülipeene detaile Barokk Eestis- Kadrioru loss Laupa mõis Palmse mõis Rokokoo- Põltsamaa loss Peeter I maja
milline mõju oli sveitsi loodusoludel ja majandusarengul protestantlike liikumiste tekkele ja eripärale ? sveits on olnud asustatud juba päris iidsetest aegadest. kunagi elasid seal keldid, ning kunagi on seal olnud rooma kindlusi ja turuplatse. nagu ka praegu, ümbritses ala tollal mitu erinevat riiki, seal elas erinevaid rahvaid, ning ülemvõimu pärast on peetud nii mitmeidki sõdu. sõjad laastasid maad aga põhjalikult, ning rahvas pidi otsima otsima kaitset mägedest. sveits ongi tuntud just oma mägise maa poolest. 16. sajandi algul majanduses arenesid jõudsalt aga kapitalistlikud suhted - käsitöö ja kaubandus olid hästi arenenud, tekkisid manufaktuurid ja pangad. üle sankt gotthardi mäekuru kulges üks euroopa kaubateid. edu alusena nähti töökust, mis kohati kujunes lausa töörabamiseks. majanduslikult mõtlevad ja kõrgete eluväärtustega linnarahvale hakkas üha enam vastu karva käima katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtv...
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
Anna-Stina, Liisi , Anette-Rosabel, Alexander Jegard 10P Renessanssi üldiseloomustus • Sai alguse 14ndal sajandil Itaalias • Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt • Hakkas levima humanism • Leonardo da Vinci ja Michelangelo • Huvi tunti antiikaja kunsti, kirjanduse ja filiosoofia vastu • Teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd • Brunelleschi, Masaccio, Donatello Renessanss kunsti üldiseloomustus madalmaades • Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal • Arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana • Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma aga peamine eesmärk oli inimeste hingeelu avastamine • Üks esimesi suurmeister oli Põhja-Madalmaades Jan Van Eyck • Kui Itaalased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks,siis madalmaalased tõid taevaliku olmelise
Renessanss väljaspool Itaaliat Renessansiajastu tähendab antiigi taassündi, mis vältas perioodil 14.-17. sajand. Humanismi peeti selle ajastu maailmavaate teljeks, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng ning keskpunktiks ei olnud enam Jumal. Itaalia kõrval olid teised tähtsad renessansimaad Saksamaa, Prantsusmaa ja ka Madalmaad. Erinevalt Itaaliast ei määranud Madalmaades kultuuri palge mitte ülikkond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised ning Prantsusmaal oli kunsti tellijaks õukond. Itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont on märgata Madalmaade maalidel vähe ning inimest ei peetud maailma keskpunktiks sel määral nagu Itaalias. Kui Itaalias tehti palju freskosid, siis Madalmaades telliti aga seevastu rohkem tahvelmaale, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäetud
Madalmaade kunst Madalmaade kunst 15.sajandil Kui Itaalias määrasid kunsti peamiselt ülikkond, siis Madalmaades tegid seda rikkad kaupmehed ja käsitöölised Madalmaades oli antiikkunsti mõju palju kordi väiksem kui mujal Madalmaade kunstnikud kujutasid maalidel enamasti rõivastatud keha Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias Madalmaades olid tähtsal kohal tahvelmaalid Madalmaade kunstnikud kasutasid kogu 15.sajandi jooksul õlivärve, mille nad esimesena kasutusele võtsid Jan van Eyck "Arnolfini abielupaar" Maal kujutab Itaalia Ärimeest Giovanni
MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses. 2. Mis oli madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine 3. Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaade loodud maale? Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule?
Perugiona, Botticelli, Chirlandio, Biagio d' Antonio, Luca Signorelli. 10. Kus asuvad kabelis need maalid? a. Maalingud asuvad altariseinal, laes. 11. Millised on maalide teemad? a. Mütoloogia, ajalugu (nt. ,,Viimne kohtupäev"). 12. Kes renessanssi kunstnikest sai kuulsaks ,,Madonna" piltide maalimisega? a. Raffael 13. Mis on peenmaal? a. Väga täpne, pisimaidki üksikasju kujutav maal. 14. Kus seda harrastati? a. Madalmaades 15. Võrdle Itaalia Madalmaade renessanssi. a. Itaalias peamiselt esil kunst ja kirjandus, Madalmaades muusika. b. Madalmaade kunst oli palju vähem antiigist mõjutatud, kui Itaalia, soojem ja kodusem Madalmaades. 16. Nimeta kuulsaim Saksa renessanss kunstnik? Mis on tehnikaid ta viljeles? a. Dürer b. Õlimaalid, joonistused ja akvarellid. c. Tähtsaimaks osaks graafika. d. Viljeles puu- ja vaselõiget e
1) Mis on madalmaade kunstis teisiti kui Itaalia kunstis? Sotsiaalsed põhjused muudavad kunsti erinevaks. Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508-
Kontrolltöö kunstis 13-17 ptk. 13.Madalmaade kunst 15. sajandil 1Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Peaaegu üldse ei saa rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proportsioonide" otsinguist, itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont märkame vähe. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaades oli kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades ei ülistatud isiksust vaid toodi esile inimeste võrdsuse ja õigluse idee, inimene polnud maailma keskpunkt. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega, kuid Itaalias leidis see antiikaja paganlust matkiva vormi. 1Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine. 1Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Jõukate kodanike koduseinetle 1Milliseid värve kasutati Madalmaades
Kunstiajaloo kontrolltöö(2) 1. Mille poolest erines renessanslik maalikunst Madalmaades Itaalia maalikunstile? Itaalilikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont pole Madalmaades. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, Madalmaade kunst oli aga algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses.Madalmaade kunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena tihti isegi kiiremad uuendajad kui itaallased. Madalmaades esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õiguse ideed.Inimest ei peetud maailma keskpunktiks ja kõigi asjade mõõdupuuks sel määral nagu Itaalias. 2. Kes olid Madalmaades renessansliku koolkonna loojad ja nende looming? Jan van Eyck ja Hubert van Eyck olid koolkonna rajajd. Nende mõlema suurtöö on GENTI altar. Traditsioonilised piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Nende värvide kalliskivitaolist sära ja nagu
23) Nimeta Michelangelo kolm skulptuuri? - Pieta, Taavet, Mooses, Maailma loomine, Viimne kohtupäev 24) Kes on maalinud Sixtuse kabeli altariseina fresko Viimne kohtupäev? - Michelangelo 25) Kes avas Veneetsia maalikooli? - Jan ja Hubert van Eyck 26) Missugune oli Tiziani maalide koloriit? - Soojad, kullakarva värvitoonid 27) Mis on manerism? - Manerism tähendab, et ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud kunstnike maneeri (nt Michelangelot). Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 28) Kas see väide on õige?: Religiooni mõju inimese teadvusele oli madalmaades tunduvalt väiksem kui Itaalias. (pärast vastamist põhjenda). - Jah, tunduvalt suurem. antiikkunsti mõjud peaaegu puudusid või olid üsna tagasihoidlikud 29) Kes olid madalmaade maalikooli teerajajad? - Jan van Eyck ja Hubert van Eyck 30) Nimeta vendade van Eyckide suurim ühistöö. - Genti altar 31) Missugused esemed/olendid J. Van eycki portreemaalid „Arnolfingi abielupaar“ on
23) Nimeta Michelangelo kolm skulptuuri? - Pieta, Taavet, Mooses, Maailma loomine, Viimne kohtupäev 24) Kes on maalinud Sixtuse kabeli altariseina fresko Viimne kohtupäev? - Michelangelo 25) Kes avas Veneetsia maalikooli? - Jan ja Hubert van Eyck 26) Missugune oli Tiziani maalide koloriit? - Soojad, kullakarva värvitoonid 27) Mis on manerism? - Manerism tähendab, et ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud kunstnike maneeri (nt Michelangelot). Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 28) Kas see väide on õige?: Religiooni mõju inimese teadvusele oli madalmaades tunduvalt väiksem kui Itaalias. (pärast vastamist põhjenda). - Jah, tunduvalt suurem. antiikkunsti mõjud peaaegu puudusid või olid üsna tagasihoidlikud 29) Kes olid madalmaade maalikooli teerajajad? - Jan van Eyck ja Hubert van Eyck 30) Nimeta vendade van Eyckide suurim ühistöö. - Genti altar 31) Missugused esemed/olendid J. Van eycki portreemaalid ,,Arnolfingi abielupaar" on
see teos silmatorkav? -Sündmus=>Kristus viimast korda koos oma jüngritega. Silmatorkav on see oma täiuslikult tabatud psühholoogiliste karakterite poolest. #Nimeta Michelangelo kõige silmapaistvam töö. -Taavet #Kuidas kujutatakse maneristlikes kunstiteostes inimese anatoomiat? -Peenutseva ilustamise ja elegantsusega #Mille poolest erineb 15. saj Maladmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? -Selle poolest, et Itaalias tehti ilmalike sisuga maale, madalmaades aga linnakodanike portreesi jne. #Kuhu oli mõeldud enamus Madalmaade loodud maale? -Kirikutesse ja mõisatesse #Kes olid esimesed 15. saj kunsti suurmeistrid Madalmaades? -Jan van eyuk; Rogirt van der Weyden ja Hieronymus Bosch #Mida tähendab reformatsioon? Kuidas mõjutab see ühiskondlikke sündmusi 16. saj Saksamaal? -Reformatsioon tähendab usupuhastust. Mõjutas kunsti=>tähtsaks sai kordumatu omapära ja tundeelu #Keda Saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks
MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli kiriku ehitamist
Madalmaade kunst 15. sajandil Karla Vahar Noarootsi Gümnaasium 11S 15. Sajand madalmaades Enamasti maalikunst Üldjuhul puudub antiikunsti eeskuju Kunst oli linnakodanike teenistuses Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Kunstis olid usulised meeleolud Inimeste hingeelu avamine 15.Sajand madalmaades Üsna sarnane tolleaegse Itaalia kunstiga (renessanss) Tahvelmaalide osatähtsus Õlivärvide kasutamine JAN VAN EYCK (1390-1441) Üks madalmaade esimesi maalikunsti suurmeister Maalis Genti altari koos oma venna Hubertiga Lõpetas selle 1432 Kasutas traditsioonili piiblistseene Realistlik ja elav Samal tasemel kui itaalased samal ajal Kasutas oma maalides värviperspektiivi Genti altar Genti altar suletud Click to edit Master text styles
Ühendas Madalmaade ja Itaalia stiili saksalikuga. Inimeste hingeelu avamine 11. Kes oli suurim saksa portretist? 3. Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaade loodud maale? Hans Holbein noorem Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 12. Milliste ajalooliste iskute välimust tunneme eelkõige tema 4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi maalide kaudu? need andsid kunstnikule? Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree. Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmata palju värvivarjundeid. Võimalus tuua välja ülipeeneid detaile. 5. Kes olid esimesed 15. sajandi kunsti suurmeistrid Madalmaades?
5 Michelangelo Taavet, Itaalia 6 P. Brueghel Pimedad, Madalmaad B 1 Itaalia maalikunst temaatika oli enamasti usuline. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15saj.t pole sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Tsentraalperspektiivi kasutamine. Kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. freskod Mdalmaade mk maalikunst hakkas väärtustama nähtavat maailma. Madalmaades ei saa rääkida antiiikkunsti eeskujudest ja jumalike proportsioonide otsingust. Madalmaade kunstnikud olid rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades oli tagasihoidlikum elulaad, kui Itaalias. Inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks inimeste hingede avamine. Peenemaalitehnika, õlivärvid.tahvelmaalid Saksamaa mk ei huvitunud niivõrd ilu, kui inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Vanim trükitehnika oli puulõige,
Madalmaade vabadusvõitlus 15.sajandi lõpul läksid Madalmaad Hispaania valdusesse. 16.sajandil kuulutati 17 provintsist koosnevad Madalmaad ühtseks tervikuks, mida valitses keisri asehaldur. Provintse esindasid staadid ja nende ühine esindus generaalstaadid Madalmaade majanduslikuks arenguks kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades: Flandia ja Brabant. Oli arenenud manufaktuuri tööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka kodanlus. Samuti lepitud enam võõrvõimuga. Lihtrahvas oli vastuvõtlik mitmesugustele ühiskondlikkudele liikumistele. 1556.aastal läksid Madalmaad Felipe II võimu alla. Hispaania ülemvõimu ajal halvenes madalmaade majanduslik olukord. 1555 aastatest levis Madalamaade majanduslik olukord. 1555. Aastatest levis Madalamaades kalvinism. Koguduste kaitseks loodi rahva rel...
MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 15.saj jätkus väljaspool Itaaliat skulptuuris, kuid eriti arhitektuuris hilisgootika õitseng. Tärkas maalikunst, mis hakkas väärtustama nähtavat maailma. Maalikunst Madalmaades: Puudusid antiikkunsti eeskujud ja jumalikud proportsioonid. Kunst oli linnakodanike käsutuses, mitte ei täitnud vürtside tellimusi. Esiplaanil oli inimeste võrdsus ja õiglus. Kunstis olid usulised meeleolud siirad ning humanistlikud ideed seotud jumalakartlike õpetustega. Olmelistel esemetel tihti sümboolne tähendus. Kristlik sõnum peidetud igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Maalikunstnikud tõid taevaliku olmelisse. Piltidel õpetlik, moraalitsev tähendus
Artur Sirk Artur-Johann Sirk sündis 25. Septembril 1900. aastal Järvamaal Lehtsa vallas Pruuna külas Sepa talus taluomaniku Johan Sirki kuuenda lapse ja ainsa pojana. Artur sirki vanemad olid järvamaale tulnud Virumaalt Ahtust 19. Sajandi lõpul. Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis. Reaalkooli 34. Lennu lõpuklassi õpilasena astus Artur Sirk ...
3. Renessanss põhja pool Alpe, naturalism ja idealism - Madalmaad. Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused:
23. Michelangelo 3 skulptuuri: Taavet Mooses Pieta 24. ,, Viimne kohtupäev" Michelangelo 25. Veneetsia maalikooli avas Tizian. 26. Tiziani maalide koloriit on soojad ja hõõguvad toonid( so kullakarva toonid) 27. Manerism- 16. Saj keskel Itaalias. Ei jälgitud enam loodust, vaid hakati matkima tuntud meistrite viise ja nõkse, nende maneeri. Magusad toonid. Sellest sai alguse aga barokk 28. See väide on vale. Religioon oli tunduvalt sügavamalt madalmaades juurdunud ning kandus gootiikastiilist edasi renessansi omasse. 29. Madalmaade maalikooli rajajad olid vennad Jan van Eyck ja Hubert van Eyck. 30. Vendade suurim ühistöö oli Genti altar. 31. Jan van Eyck´i maalil on näha küünalt, mis valvab kodurahu üle. Koera, mis sümboliseeris truudust , naise roheline kleit, mis näitab lootust. 32. Madalmaade suurim maalikunstnik 16. Saj oli Pieter Brueghel vanem või ,, talupoegade Brueghel" 33
laik, ta joonistus oli visandlik, kuid väga ilmekas. KORDAMISKÜSIMUSED 10KORDAMISKÜSIMUSED 11. KLASSILE KUNSTIAJALOOS KÜSIMUSED. 1. Kus ja millal sai alguse renessanss? 2. Tähtsamad renessanssajastu arhitektid ja ehitised. 3. Renessanss ajastu skulptuur. 4. Itaalia maalikunst 15.-16. sajandil. Sandro Botticelli ,Giorgione, Tizian, Leonardo da Vinci, Raffael. 5. Manerism – Tintoretto, El Greco 6. Mis tingis Madalmaades kunsti kiire arengu? 7. Maalikunst Madalmaades – Jan van Eyck, Hieronymus Bosch, Pieter Brueghel vanem. 8. Renessanss Saksamaal – poliitiline olukord, usu reformid,tähtsamad maalikunstnikud. 9. Renessanss Eestis 10. Miks arenes Prantsusmaal renessansskunst eelkõige kõrgklassi hulgas? 11. Iseloomusta Louvre i lossi. 12. Kuidas iseloomustad 17. sajandit Euroopas nii kunsti kui ajaloo seisukohalt? 12. Millist ühtset stiilinimetust kasutati varem 17.saj
MADALMAADE KUNST 15.SAJANDIL MILLE POOLEST ON RENESSANSLIK 15.SAJANDI MADALMAADE MAALIKUNST? Esialgu hakkas maalikunst levima ainult Madalmaades Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama maailma Madalmaade maalikunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena kiired uuendajad MADALMAADE MAALIKUNSTI ISEÄRASUSED Inimene ei olnud maailma keskpunkt Usulised meeleolud siirad ja tugevad Piltidel õpetlik tähendus Inimeste hingeelu avamine MAALIMINE Tahvelmaali osatähtsus: Tähelepanu koondus tahvelmaalile, millest
Sellega kuulutas parlament 1534.aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuid jäääti samaks jumalateenistuse kord. Nii ei toodud kaasa usupuhastust, nagu Euroopas. Uut kirikut nimetati anglikaani kirikuks. Parlamendi aktidega suleti inglismaal kõik kloostrid ning võeti ära nende maa ja varad. Maa anti aadlikele. Tuli ingliskeelne teenistus. Keelati indulgentside müük. 5) Miks puhkesid ususõjad Prantsusmaal ja madalmaades. Millega lõppesid? Ususõjad olid toimunud katoliiklaste ja protestantide vahel usuliste erimeelsuste pärast. Nendega paraleelselt olid toimunud ka kodusõjad. Sõjad toimusid vasturefor. ajal. 1572 oli Pärtliöö, kus oli tapetud üle 2000 inimese. Madalmaades toimusid ususõjad, kuna Hispaania kui feodaal riik oli pidurdanud madalmaade majanduse arengut, milles seisnesid tugevad usulised vastumeeled.
kirikutes *Sandro Botticelli- 15.saj. 2. poole kuulsaim kunstnik Firenzes. ,,Venuse sünd", ,,Kevad" *Andrea Mantegna- töötas Mantovas, võttis eeskujuks antiikskulptuure *Giovanni Bellini- Veneetsias levis õlimaal, värvid olid kõige tähtsamad, pehmed üleminekud, suur tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele. Sixtuse kabeli seintele maalisid freskosid Ghirlandajo,Botticelli ja Pietro Perugino. Madalmaade kunst 15.saj *Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile. Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj
Vararenessanss Vararenessanss on renessansiaja osa, mis vältas umbes aastatel 1430-1500. Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Arhitektuur: Keskuseks on Firenze Filippo Brunelleschi toomkirik (Firenze toomkirik) Roietega Matemaatiliste reeglite austamine Palazzo hoonetüüp, millest areneb välja palee Simsid eelduvad ribad korruste vahel Rustikaalne Palazzo 1. korrus, talupoeglik Hakatakse kasutama aknaklaasi kirikutes Skulptuur: Kujutatakse alasti inimest Donatello (1386-1466) ,,Püha Jüri" ja ,,Taavet" Seintel ja laes on palju maale 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst Madonnareljeefid Joon- ja värviperspektiiv Autorid: Sandro Botticelli Giovanni Bellini Pietro Perugino Madalmaades: Jan van Eyck Rogier van der Weyden
1. Kõige julmemalt jälitati kiriku vastaseid Hispaanias, kuna seal valitses kuningas Felipe II. 2. Kergel käel mõistis inkvisitsiooni-kohus inimesi surma. 3. Riigist saadeti välja maurid ja juudid, kuigi see tegi riigi majandusele suurt kahju. 4. Madalmaad olid reformatsioonile olnud küllaltki vastuvõtlikud, kuna olid jõukad ja iseteadjad. 5. Nende korralekutsumiseks rakendati ka majanduslikke meetmeid: piirati kaubandust ja suleti teed toorainetele. 6. 1556. Aastal puhkesid Madalmaades ulatuslikud rahutused, mida järgmisel aastal tuli maha suruma hertsog Alba. 7. Hispaanlaste vereteod ärgitasid rahva üleüldisele vastupanule: võitlus käis nii maal kui ka merel, vabadusvõitlejad kutsusid end göösideks. 8. Kuna võitlus käis elu ja surma peale, kasutasid vabadusvõitlejad ka äärmuslikku võitlusvahendit tammide lõhkumist. 9. 1581. Aastal kuulutasid põhjaprovintsid end Hispaaniast lahkulöönuks.
Keskel Platon ja Aristoteles, paremal äärel ennast. Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Kujutab Homerost ja Dantet. Õiglause teemal loobus allegooriliste kogunemiste kujutamisest ja maalis kolm eraldi seisvat figuuri, mis sümboliseerisid Tarkust, Tublidust ja Õiglust.1515-1519 valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna" (asub Dresdeni Galeriis), mis on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapolte. RENESSANSS MADALMAADES Seni prantsuse kuninga ja osalt saksa kiriku lääniks olnud madalmaad läksid aja jooksul täielikult üle Prantsuse kuningakojast pärit Burgundia hertsogi valdusesse. Samal ajal kui Itaalias arenesid freskod ja tahvelmaal, pühenduti madalmaades ulatuslikult miniatuurmaalile ja altarikujundusele. Madalmaade kunstnikud töötasid õukondades käsitöölistena, kus neil tuli tegeleda sõidukite värvimise, monogrammide kujundamise või rõivakavandite kavandamisega.
Maalid on tõe ja loomutruud, rahulikud ja kergelt humoorikad, realistlikud, detailsed Maalidel on kujutatud tihti probleeme "Talupoegade pulm" "Pimedad" Kui pime juhib pimedad, kukuvad mõlemad kraavi Väidetakse, et selle maali jättis Brueghel lahtimõtestamiseks järeletulevatele põlvedele. Looming Geniaalsed maastikumaalid Brueghel oli esimene, kes osaks maalida looduse vägevust Ta algatas Madalmaades maastikumaalide maalimist Sulatas itaalia kunsti Madalmaade kunstiga "Madalmaade vanasõnad" Bruegel naerab välja selle maaliga n.ö "kilplasliku elulaadi" "Maastik Ikarose kukkumisega" "Surma triumf"
KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst
Selle stiili eripära oli selles, et peamine eesmärk mida sooviti kunstiga saavutada oli millegi kaunistamine, selle stiili kunsti kaudu/abil. Sellist sorti stiili nimetatakse sageli barokseks realismiks. Selline stiil esines Madalmaade iseseisvunud põhjaosas (Madalmaades oli maalikunst eelnevalt ehk vararenessansi ajastul olnud kurva ja raske meeleoluga, maaliti väikese formaadiga pilte ning peamine eesmärk oli avada inimese hinge elu. Võibolla just selle tõttu on Madalmaades barokk, teistest, tunduvamalt erinev), kuid lisaks võis seda leida Skandinaavia ning ka Eesti aladelt. Barokkmaalijad maalisid rohkete kuid eelistatult soojade toonidega, värvide üleminek oli sujuv ja puudusid teravad ja konkreetsed piirjooned. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Sellest ajast tuleneb ka mõiste Sfumata, mis tähendab pehme valguse ja varju käsitlust. Väga palju maaliti ajaloolistel
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõ...
isiku spetsiifilisi nõudmisi silmas pidades, vaid kujundatud tekitamaks huvi kultuuri otsivate tavaliste inimeste seas. Seda hakkasid paljud kunstnikud (nt Pieter Brueghel vanem) ka pilama. (Harbison 2002: 17) Protestantlik reformatsioon (al 1517.aastast) tõi esile sajandite pikkused probleemid. Prantsusmaal ja Hispaanias reformatsioonil aadlike ja valitsejate seas toetajaid polnud, sest paavstivõim oli juba ilmalikele valitsejatele üle läinud. Saksamaal ja Madalmaades oli reformatsioon teretulnud, sest seal üritati rakendada veel distantsvalitsemist roomakatoliku kiriku ja Habsburgide monarhide poolt. Samas üritasid Hispaania väed säilitada katoliikliku Hispaania poliitilist ja religioosset ülemvõimu Madalmaade üle. (Harbison 2002: 18) Protestantlikes maades muutus portree kui žanr väga populaarseks nii maalis kui graafikas, sest tuli kujutada portreesid tolleaegsetest juhtidest, kes hääletasid oma linna religoonimuutuse poolt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
