Keskonnakaitse konspekt (0)

ANIMISM ( Oskar Loorits “Eesti rahvausundi maailmavaade”, 1932, 1995)
1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved
1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski
1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus”
1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie , mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine)
19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki
1853 Loodusuurijate Selts (LUS)
K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse
vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud
kalapüügieeskirjad
1859 . a välja antud “Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”
Alexander Theodor von Middendorff - Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme
loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm
1879 Gregor Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse
vajadust. Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu
Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks
Loodusharidus
_Põgusaid põikeid loodusteadusesse on juba „Eesti-Ma Rahwa Kalendris“ 18. sajandi teasel
poolel
_Otto Wilhelm Masingu 1818 . aasta „Pühhapäwa Wahhe-luggemissed“
1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel .
14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks
looduskaitsealaks.
1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov
1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker , metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul
William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste
Looduskaitse areng Eesti
Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated
1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt
T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees
1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril
1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts).
G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor
_ Looduse usaldusmehed
1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav
valitsemisasutus nimetati Loodushoiu - ja Turismiinstituudiks ( direktor P. Päts).
1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1
rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu.
_ 1947. aastal moodustati Ministrite Nõukogu määrusega 7 jahikeelupiirkonda ( Vigala , Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved)
_ 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari);
_ Karl Orviku raamat “Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs
_ 1950. aastal asutati Puhtu zooloogilis- botaaniline keeluala, mis kuni looduskaitseseaduse kehtestamiseni allus ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile;
_ 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses.
_1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari;
_Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu.
Seadus “ENSV looduse kaitsest”;
• 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest”;
• 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242
“Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s”
5. augusti 1958 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 277
1. Kinnitada Matsalu, Nigula , Vaika ja Viidumäe riiklike looduskaitsealade piirid vastavalt
lisadele.
5. juuni 1959 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus nr 218
3. Kohustada rajoonide ja linnade TSN täitevkomiteesid võtma oma otsusega kaitse alla kõik
rajoonis või linnas kohalikku tähtsust omavad ja kaitset vajavad pargid.
Looduskaitse areng Eesti
1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris,
1959. aastast alates peetakse looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval)
1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart
1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel
1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse
1971 Lahemaa Rahvuspark
1973 Käsiraamat “Looduskaitse”
1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks
1979 Esimene Eesti Punane Raamat
1981 “ Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala.
1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati
1985-1987 “Fosforiidisõda”
1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm
1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala
1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest
1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru;
1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati umber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni , CITES -i ja Ramsari konventsiooniga.
1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam- Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga».
1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon . ELF-I eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala.
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ».
1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus»
1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks
1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika”
1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus “Eesti punane raamat”
1999 jõustus uus “Metsaseadus”, kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste
1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur . Eesti metsanduse arengukava aastani 2010
2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000–2007
2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku
2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad
KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS
1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas
1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel
1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn
1970 Eesti NSV maakoodeks
1972 Eesti NSV veekoodeks
1976 Eesti NSV maavarade koodeks
1978 Eesti NSV metsa koodeks
1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm
1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros
1995 Säästva arenguseadus
1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus
1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit
2000 Väätsa prügila
2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava
1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt soda inimese enda vastu.»
1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm
1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros
_Kliimamuutuste konventsioon
_Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
_Agenda 21, Säästev areng
2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis
RAMSARI KONVENTSIOON
_Kõige vanem rahvusvaheline lepe
_Iraan, Ramsar’i linn
_Allkirjastati 1971
_Lepe jõustus 1975
_Eesti ratifitseeris 1993, lepe jõustus 1994
_2. Veebruar – rahvusvaheline märgalade päev
_1996 – rahvusvaheline märgalade kaitse asta
_2009 –” Upstream , Downstream: Wetlands onnect us all "
_159 riiki (oktoober 2009)
_1 869 ala (oktoober 2009)
_Venemaal 35 ala (1976/77)
_Soome 49 ala (1974/75)
_Rootsi 51 ala (1974/75)
_Läti 6 ala (1995/1995)
_Leedu 5 ala (1993/1993)
_Eesti 12 ala (1994/1994)
RAMSARI KONVENTSIOON
_ Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon.
_Ramsari konventsioon tähendab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist, milles rõhutatakse just veelindude elupaiku.
_Konventsiooniga ühinenud riigil kohustus, et kui ta kavatseb ühe rahvusvahelise kaitse all oleva märgala piire vähendada, tuleb tal see hüvitada, asendades mujal samaväärse alaga.
_Vähemalt üks ala riigi kohta, ametlik register.
-Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda -, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.
_Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest.
Unikaalsed elupaigad ja ökosüsteemid Eestis:
_Rannikumeri (sügavusega kuni 6 m)
_Rannikujärved
_Rannikualad: rannad , laiud, rannaniidud, sooniidud, roostikud
_Siseveekogud: jõed, järved, veehoidlad, luhad
_Sood: sooniidud, allikasood, madalsood , siirdesood, rabad
Märgalade funktsioonid:
_ Veekontroll
_ Põhjavee tagavara
_ Rannajoone kindlustamine ja tormi kaitse
_ Setete ja toitainete kinnipidamine ja eksport
_ Kliimamuutuste leevendamine
_ Vee puhastamine
_ Loodusliku mitmekesisuse allikas, reservuaar
_ Märgalade saadused
_ Virgestus ja turism
_ Kultuuriline väärtus
_ Konventsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannetega tegeleb Eestis rahvuslik Ramsari komisjon, kes on määranud ka rahvusvahelise tähtsusega märgalad.
_Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine.Matsalu RP juba teine KKK (2006-2016).
EESTI RAMSARI ALAD
_ Matsalu RP – 1994 (1976)
_ Vilsandi RP - 1997
_ Soomaa RP
_ Alam-Pedja LKA
_ Nigula LKA
_ Endla LKA
_ Muraka LKA
_ Puhtu–Laelatu LKA
_ Nehatu LKA
_ Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA
_ Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA
_ Laidevahe LKA (Siiksaare laht) – 2002
_ Sookuninga LKA – 2006/2008
CITES’I I LISA
_liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine võib nende püsimajäämist ohustada . Ca 5 000 looma- ja 28000 taimeliiki.
_ Nt ahvid, kullilised , kakulised jpt
_Eestis: hunt, karu, ilves, pringel , must- toonekurg , sookurg, kullilised, kakulised, apteegikaan , orhideed, angerjas (13.03.2009)
_Sisse- ja väljaveol vajalik eksportivalt riigilt väljaveo luba.
CITES’I II LISA
_liigid, kellega kauplemist reguleerib konkreetne riik.
_III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki.
_Eestis pole selles lisas ühtegi liiki.
_Tuleb arvestada teiste riikide piirangutega, kuigi meil on tavalised liigid ( pardid , kärp, rebane jne).
_Isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveo alusel.
_Sekretariaat ja komiteed
_Korraldusasutus: Eestis KeM looduskaitse osakond
_Teadusnõunikud: Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed , TÜ Zooloogiamuuseum ning Eesti loodusmuuseum
_KeM’st on vaja luba jahitrofeede (sarved, metssea kihvad, karu, hundi, ilvese ja ahmi nahad ; karu, hundi, ilvese, rebase , mägra,
kähriku ja ahmi koljud ) väljaviimisel.
CITES’I KONVENTSIOON
_Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga EL määrused
_Nõukogu määrus 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kohta nendega kauplemise reguleerimise teel
_Erinevalt CITES-i konventsiooni 3 lisast (I, II, III) on EL määrusel 4 lisa (A, B, C, D)
Lisasse A on kantud kõik CITES-i I lisa liigid ja veel osa liike, kes on nõutud Euroopas või rahvusvahelises kaubanduses ning on väljasuremisohus, kui
kaubandus jätkub.
_ Lisasse B on kantud CITES i II lisa liigid, kes ei kuulu lisasse A ning liigid, mis on rahvusvahelise kaubanduse objektiks hulgal, mis ohustab nende
säilimist.
_ Lisasse C on kantud CITES-i III lisa liigid, kes ei kuulu lisadesse A ja B.
_ Lisasse D on kantud lisades A-C loetlemata liigid, mida imporditakse EL koguses, mis õigustab nende seiret .
CITES’I KONVENTSIOON
_Euroopa looduskaitseleping
_Algataja Euroopa Nõukogu
_Sõlmiti 1979. a
_Jõustus 1982. a.
_Eesti 1992. a.
_ Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon
(1971)
BERNI KONVENTSIOON
_Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon
_ Euroopa looduskeskkonna ja looduslike levilate konventsioon.
_EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
_Eriline rõhk enamohustatud (kaubandus) liikide kaitsel (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki)
BERNI KONVENTSIOON
Erikaitse alla kuuluvad liigid – LISAD
_I rangelt kaitstavad taimeliigid .
_II rangelt kaitstavad loomaliigid.
_III kaitstavad loomaliigid.
_IV keelatud vahendid ja viisid loomade püüdmiseks ja tapmiseks ( nt püünispaelad, liim, automaatrelvad).
BERNI KONVENTSIOON
_II lisa: lendorav , kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki (kõik meie liigid, va. kääbus- nahkhiir )
_ II lisa: Karu, hunt, ilves – suurkiskjate ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID
_III lisa: harilik siil , kääbus-nahkhiir ja harilik orav
_Komitee käib koos igal aastal
_Emeraldi võrgustik
BONNI KONVENTSIOON
_Konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest
_Sõlmiti 1979
_Jõustus 1983
_112 riiki (august 2009)
_EU – Aafrika- Euraasia rändeteede veelinnud
_Ranget kaitset vajavad liigid – väljasuremisohus olevad liigid – LISA I
_Piirkondlikud lepped – kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd- LISA II (nt päevase eluviisiga röövlinnud)
_Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
_Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992. Aastal
_Eesti 1992, jõustus 1994
_191 riiki (oktoober 2009)/168 ratifitseerinud
_22. Mai –bioloogilise mitmekesisuse päev
_2009 – võõrliikide invasioon
_2010 – rahvusvaheline elurikkuse aasta
RIO de JANEIRO KONVENTSIOON
Eesmärgid:
_bioloogilise mitmekesisuse kaitse,
_selle komponentide säästev kasutamine ning
_geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.
_Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide rohkus. Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma
maastikumustri keerukus.
_Geneetiline mitmekesisus
_Liigiline mitmekesisus
_Ökosüsteemne (elupaigaline) mitmekesisus
_Igal liikmel kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja säästlik planeerimine .
_Bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja arengukava 1999
_Riiklikud aruanded , viimane IV - 2008
_Eesti riiklik Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustik (BTV) (2005)
_Bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll (2004) – käsitleb GMO ohutut käsitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli.
_157 riiki on ühinenud (oktoober 2009)
_EM:tagada GMO ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel.
_Kõigil peab olema kättesaadav info turule lubatud ja kasutatavate GMOde kohta, ilma vastava loata ei või GMOsid riiki sisse vedada.
UNESCO «Maailma kultuuri-ja looduspärandi kaitse konventsioon
_Vastu võetud 1972, Eesti ühines 1995
_141 riiki ratifitseerinud, 185 liiget.
_878 objekti (juuli 2008):
_ 679 kultuuripärandi objekti,
_ 174 looduspärandi objekti,
_ 25 mõlema väärtusega objekti.
_Tallinna vanalinn – 1997
_Struve geodeetiline kaar – 2005 (Soome esitas, 10 riiki)
_ Looduspärand:
looduslik mälestis, mis koosneb füüsilistest ja bioloogilistest moodustistest või nende moodustiste rühmadest, millel on väljapaistev ülemaailmne väärtus esteetilisest või teaduslikust seisukohast ; geoloogiline ja füsiograafiline moodustis ja täpselt piiritletud ala, mis kujutab endast ohustatud looma- ja taimeliikide areaale, millel on väljapaistev ülemaailmne väärtus teaduse või konserveerimise seisukohast; looduslik vaatamisväärsus või rangelt piiritletud looduslik ala, millel on väljapaistevülemaailmne väärtus teaduse, konserveerimise või loodusliku ilu seisukohast.
EUROOPA MAASTIKE KONVENTSIOON
_Avati allkirjastamiseks Firenzes 2000. Aastal.
_Jõustus 2004
_36 allakirjutanut, 30 ratifitseerinut
_Eesti ja Läti ei ole veel ühinenud, Leedu on.
_EM: edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd.
_Maastik – inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.
Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja
taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil:
_direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv
_direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv
ÅRHUSE (AARHUSE) KONVENTSIOON
_Esimene konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi.
_Taani, Århuse
_Allkirjastati 1998, ka Eesti
_Eesti ratifitseeris 2001
_Konventsioon jõustus 2001
_43 riiki (8. oktoober 2009)
3 alustala
_Keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue)
_Otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus)
_Juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie, halduskaebus kohtusse)
_ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (1974)
_IUCN(1948)
_WWF (1961)
_Greenpeace (1971)
Keskkonnateabe kättesaadavus
1. Keskkonnateabe taotlusele vastamise kohustus avaliku võimu organitel
2. Keskkonnainfo peab olema avalik ja kaasajastatud. Infot peab haldama , ajakohastama ja levitama.
3. Huvi ei pea põhjendama.
4. Põhjendama peab info andmisest keeldumist.
KYOTO PROTOKOLL
_1997 New Yorki konventsiooni täiendus
_Jõustus 2005
_2009 ratifitseeris 184 osapoolt, sh 183 riiki ja Euroopa Liit
_EM saavutamisega tegeleb 37 riiki lisaks EL riikidele
_Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele.
Erandlik, erineva suunitlusega, lepe
_Tööstusriigid peavad vähendama tervikuna 2008-2012 kuue kasvuhoonegaasi heitmete vähendamist umbes 8% võrra alla 1990. a. taseme. => Kindlad saastekvoodid
Arengumaade jaoks sihtväärtusi ei
kehtestatud. => Saaste vähendamine
Mehhanismid :
_Ühisrakendus ( Joint Implementation)
_Puhta arengu mehhanismid ( Clean Development Mechanism) –suunatud aregumaadele tehnoloogia edastamine ja
finantsskeemid, nt alternatiivenergia .
_Heitkogustega kauplemine ( Emissions Trading): Üleilmne heitmetega kauplemise turg ( Carbon market)
7.-18. Detsember 2009 Kopenhaageni ÜRO kliimakonverents
Läbirääkimistes osales 192 riiki
Kokkulepped:
_Kärped emissioonide osas;
_Heitkoguste pärssimise nõuded nii arenenud kui arengumaade suhtes;
_Fondi loomine, mis tagab metsaraie vähendamise ja tehnoloogiate ülemineku finantseerimise;
_2015 rahvusvahelise süsinikuturu loomine.
MONTREALI PROTOKOLL
_1987
_196 riiki
_PõhiEM: on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks
nende kasutamisest loobumine üldse.
_Protokolli allakirjutanud riigid kohustuvad lõpetama protokolli lisades A, B ja C toodud kloroflorosüsinike (CFC-ainete) tootmise ja kasutamise 1. jaanuariks 1996. a.
MONTREALI PROTOKOLL
_Arengumaadele kehtivad leebemad piirangud. Teatud piirangud on kehtestatud ka CFCainete ekspordile ja impordile .
_Muutmised ja täiendamised (tähtaegade ja meetmete karmistamised): 1990 London
(193), 1992 Kopenhaagen (190), 1997 Montreal (177), 1999 Peking (158).
_2007. aastaks on 95% osoonikihti kahjustavatest ainetest kasutusest/ tootmisest välja lülitatud
_November 2009 – 21. kohtumine Egiptuses Port Ghalib’is
BASELI KONVENTSIOON
_Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli konventsioon
_1989
_Jõustus 1992
_Eesti 1992
_Konventsioon määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra ega käsitle radioaktiivseid jäätmeid ja
merelaevade normaalse funktsioneerimise tagajärjel tekkivaid jäätmeid.
BASELI KONVENTSIOON
Ohtlikud jäätmed:
_Lisas I loetletud jäätmed eri jäätmekategooriates, kui puuduvad lisas III nimetatud omadused
Ning
_konventsiooniga ühinenud väljaveo-, sisseveo - või transiitriigi siseriiklikes õigusaktides määratletud ohtlikud jäätmed
või ohtlikeks jäätmeteks peetavad jäätmed. Nõusoleku ohtlike jäätmete sisse- , välja- ja läbiveoks annab Keskkonnaamet .