Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud. Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise
looduslikke kui kunstlikke, nii mageda kui soolase veega, nii ajutisi kui ka alalisi, nii seisu-kui vooluveelisi), kaasa arvatud kuni 6 m sügavune meri (Primack jt., 2008). Eestis pakuvad peale soode märgaladena huvi rannikumeri, rannaniidud ja-roostikud ning rannikujärved ja siseveekogud (jõed, järved ja veehoidlad) koos luhaniitudega (Kuresoo, 1998). Seisuga 1. september 2007 kuulus konventsiooniga kaitstud rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1675 märgala kogupindalaga 150 miljonit hektarit. 155 riiki, mis on Ramsari konventsioonile alla kirjutanud, on nõustunud kaitsma ja säilitama oma märgalaressursse ning esitama rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja vähemalt ühe ala (Primack, 2008). Riigikogu ratifitseeris Eesti ühinemise Ramsari konventsiooniga 20. oktoobril 1993 ning kokkulepe jõustus meil 29. juulil 1994 (Kuresoo, 1998).
MÄRGALAD EUROOPAS ELISABETH PUMALAINEN 9.A MIS ON MÄRGALA? Märgala on ala, mille pinnas on kas pidevalt või ajutiselt liigniiske. Märgalade hulka kuuluvad sood, rannaroostikud ja kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja lauged mererannikud. MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID
aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile.Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände, puhke ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.Algselt oli kokkulepe mõeldud eelkõige veelindude kaitseks, kuid et märgalade roll biosfääri ökoloogilise tasakaalu säilimisel on märksa mitmekülgsem, hakati konventsiooni rakendamisel pöörama üha enam tähelepanu märgalade kui elukeskkonna kaitsele. Konventsiooni kohaselt loetakse märgaladeks soid (olgu need siis looduslikud või kunstlikult rajatud), merealasid (mille sügavus ei
head vaheldust ning on samas väärtuslikuks elupaigaks paljudele liikidele. Veesilmaks võib olla looduslik oja, jõgi või järv. Paljudes taludes on need olemas, kuid nende puudumisel võib kaaluda: o uue tiigi loomist või o vana täissettinud veekogu taastamist. Paljudel juhtudel on taime- ja linnuliike ligi meelitava tiigi või märgalakoosluse loomine küllalt lihtne. Tuleb ainult tunda olulisemaid põhitõdesid. Käesolevas trükises kirjeldatakse, kuidas tiigi ja märgala loomist kavandada. Tiik on tüüpiline sügavam veekogu osa (ka üle 2 m), kus taimestik üle veepinna üldjuhul ei kasva. Märgalana mõistetakse laugete nõlvadega ja madalaid (alla 50 cm) veekogusid või veekogu kaldaosi, mis annavad alale mitmekesisuse ja väärtuse elupaigana. Sopiline kaldajoon, saared ning veesügavuse ja taimestiku vaheldumine annavad loodule ka loomuliku ilme. Veesilma kavandamisel oma talu maale tuleks just neid omadusi arvestada.
veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. · Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. · Matsalu looduskaitsealal on registreeritud kokku 270 linnuliiki, kellest pesitsejaid on 175 ning läbirändavaid veelinde 33. · Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. · Sügiseti rändab läbi Matsalu ligikaudu 300 000 veelindu. · Märgala on tuntud Euroopa suurima sookurgede sügisese peatuskohana. Neid on siin loendatud maksimaalselt 21 000 isendit. Linnud, kalad, imetajad, sootaimed · Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. · Matsalu märgala on ka oluliseks sigimis- ja noorkalade turgutusalaks Väinamere kaladele. Siinsetesse luhtadesse ja vanajõgedesse tuleb
5 m. Matsalu lahe maht ulatub umbes 135milj. m3
Roostikke on lahe ümbruses ligi 3000 ha.
· http://et.wikipedia.org/wiki/Matsalu_laht
· A.Miilmets. 1981. Matsalu. Tallinn <
Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid..................lk 7 Ramsari konventsioonist Ramsari (1971) konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade kohta on vanim rahvusvaheline looduskaitselepe. Eesti ratifitseeris Ramsari konventsiooni 20. oktoobril 1993.
Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets
SIIRDESOO Ökosüsteemi kirjeldus Soo on liigniiske ala Turbakihi paksus üle 30 cm Põhjavee varude taastumine Eestis soodega kaetud ~ 1/5 maismaast Siirdesoo Üleminekufaas madalsoost rabaks Turvast alla 30 cm Meenikunno soo Taimed SOOVILDIK Samblarinne Taimed HARILIK JÕHVIKAS Rohurinne Taimed VAEVAKASK Põõsarinne Taimed SOOKASK Puurinne Loomad RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad Vaenlasteks mägrad, rebased, siilid, Kaitsealuste liikide III kategoorias Loomad RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-...
Rühm: TTP-10 Asukoht Pärnumaa lõunaosas, Häädemeeste ja Saarde vallas . Loodud 1957, alates 1979. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu ja loodusalade hulka. Alates aastast 2007 esimese PõhjaEuroopas paikneva rahvusvahelise tähtsusega piiriülese märgalakomleksi koosseisus, PõhjaLiivi märgala kompleksis. Nigula Looduskaitseala hõlmab 6400 ha ulatuses puutumatuid soid, metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmistatud mitmeid matkarajad ning vaatetornid, millest unikaalsemaid on Kubaru lehmatorn, kust huvilistel on võimalik vaadelda Eesti maatõugu veiseid. Kaitseeesmärk Looduskaitseala on loodud Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks.
Emajõe-Suursoo kaitseala Asukoht: Tartumaa Pindala: 221 km² Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regioon Külastuse korraldaja: RMK Ajalugu Riiklik looduskaitse 1918 1997. a alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2004. aastast Natura 2000 linnu-ja loodusala Väärtused Põhiväärtusteks on elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik Erinevad sootüübid, soosaared, roostikud, jõed ja järved, neid ümbritsevad metsamassiivid Emajõe Suursoos kasvab kümmekond ohustatud taimeliiki - siberi võhumõõk (Iris sibirica), kiirjas ruse (Bidens radiata), villane katkujuur (Petasites spurius), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe) jt.
täidetud, juhitakse sinna heitvesi. Kruusa vahel kasvavad taimed. Kuna materjali pind on heitveest üleval pool, siis on üsna ebatõenäoline, et võiks tekkida kontakt inimeste, loomade või putukatega. Heitvesi juhitakse märgalalt seadmesse. Käitlemine märgalal esineb, kui heitvesi liigub kruusast läbi. Kuna kruus ehk material on küllastatud, siis toimuvad aeroobsed protsessid vaid vee pinnal koosmõjus taimejuurtega. Taimeliigid nagu hundinui, iirised, kõrkjad on võimelised märgala keskkonnas ellu jääma ning loovad täna hapnikule aeroobseid tsoone, milles elab rikkalik bakteriaalne elu, kus esineb heitvee puhastamine. Kuigi märgalade süsteem on teistest biopuhastuse variantidest odavam, on sellel süsteemil ka miinuseid. Üheks suureks puuduseks on, et käitlemise efektiivsus sõltub ilmastikuoludest ning madalamatel temperatuuridel on käitlemine ebaefektiivsem. Lisaks, kuna märgalasüsteem peab olema päikese käes ning vajab atmosfäärset õhku, et
Vilsandi rahvuspark Raimo Johanson Rakvere Ametikool AV13 Vilsandi rahvuspark • Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. • Vilsandi on ainuke inim asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Geograafia • Rahvuspargi pindala on 237,6 km² Maismaa ja mere suhe Meri 162,3 km² Maismaa 75,3 km² Maismaa • 160 saart, laidu ja kari. (Keskkonnaamet) LOODUSOBJEKTID ...
al a ( R a Kaitsekord Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks loodusreservaadiks, kuueks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Nigula kaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala). Kaitstavad loodusobjektid Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Viis põlismetsaga kaetud rabasaart Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. Loodud on Nigula kollektsioon -- Eesti jõhvikavormide genofond. 1996. aastal loodi metsloomade taastuskodu Nigula soostiku uhkuseks on viis rabasaart, mis oma põlismetsaga hakkavad silma üle kogu lageda raba, kuigi
Koostasid:Teele Kants Liisi Tamela Asustati 1994 a. Veebruaris 1995 a. sõlmiti leping Keskkonnaministeeriumiga 1997 a. alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2006 a. moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus 11 juuni 2007 a. Kirna õppekeskuse pidulik avamine AlamPedja metsad katavad üle poole kaitseala pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp). Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa tunnusliiki. Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik putukafauna. AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased kotkad ning rähnid. sood katavad umbes kolm neljandikku
kombineeritud tehismärgalapuhasti. Töö põhimõttest pole pointi kirjutada, need vväga retsid, aga panen lingi https://et.wikipedia.org/wiki/Tehism%C3%A4rgalapuhasti horisontaalse filtratsiooniga taimestik-pinnasfiltrid ja nende töö põhimõte Maa-aluse horisontaalvooluga tehismärgalal puudub vabavee pind, reovee vool esineb taimejuurte juures. Selle tulemusena on süsteem efektiivsem talvel, ei meelita ligi moskiitosid ja vajab väiksemat maa-ala (510 m2). Märgala põhjas on äravoolutorud, mis võivad kergelt ummistuda. Suuremate veehulkade puhul kasutatakse tavaliselt kombinatsiooni vertikaalvoolulise märgalaga. Kasutatakse musta ja halli vee segusid, kuna siis suudab märgala paremini töötada. vertikaalse filtratsiooniga taimestik-pinnasfiltrid ja nende töö põhimõte Maa-aluse vertikaalvooluga tehismärgalad on sarnased maa-aluse horisontaalvooluga märgaladele, kuid vesi voolab siin süsteemis vertikaalselt
Brasiilia kõrgeimaks tipuks on põhjas olev Neblina mägi, mis asub Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril ning on 3014 meetri kõrgune. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse- ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Lähistroopilist kliimat on Brasiilias väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Maa edelapiiril on kaitse alla võetud maailma suurim terviklik märgala Pantanal, mis on sajuperioodil üle nelja korra suurem kui Eesti. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas. Päris kõrbe Brasiilias siiski ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Aasta keskmine temperatuur jääb 30°C juurde. Sademete hulk aastas on piirkondlikult erinev. Lõunapool kuni 2000 mm, põhjapool 2000-3000 mm. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean. Riigis voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed
Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud 1971. aastal Vaika looduskaitseala suurendati ning nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. Vilsandi Riiklik Looduskaitseala reorganiseeriti Vabariigi Valitsuse määrusega 7. detsembrist 1993. a. Vilsandi Rahvuspargiks. 1996. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitati Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri ja piirid. 1997 sai Vilsandi rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) staatuse ning sama aasta 6. detsembril avati rahvuspargi külastuskeskus Loona mõisas. Elustik Loodust iseloomustavad eelkõige mereline kliima, rohke linnustik, rannikualadele iseloomulik karaktertaimestik ja huvitav riimveelise mere fauna. Siin on kohatud 247 linnuliiki, kellest pesitseb 114. Soontaimeliike on 520, samblikke ja samblaid ligi 500 liiki, ligi 80 liiki kalu. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid,
Maastiku läbitavuse andmed võeti takistuskaardilt, kust saadi teada eri liikide võimekus eri tüüpi maastikel liikumisel. Takistuskaart omakorda arvutati taas ArcGis tarkvaraga, millele anti algandmeteks erinevad kaardid teede võrgustiku, taimkatte, hüdroloogiliste objektide jmt- ga. Takistuste väärtused pandi paika skaalal 0-80. Vähim väärtus 0 tähistab konna jaoks kõige lihtsamalt läbitavat maastikku ehk märgala. Suurim väärtus 80 tähistab raskeimini läbitavat ehk linnasiseseid alasid ja teid. Kohati kasutati ka kordades kõrgeimat väärtust: näiteks 10 000 tähistab raudteemaastikku, mis on konna jaoks sisuliselt läbimatu (Joonis 2). Joonis 2. Rohukonnade teekonna raskusastmete määramine eri tüüpi maastikel, takistuskaartide modelleerimiseks ArcGis tarkvaraga. Ökoloogiline võrgustik ja võimalikud ühendusstruktuurid
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas suuruselt viies riik. Hõlmates ligi poolt Lõuna-Ameerikast on ka riigi rahvastik väga suur 191 miljonit. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajaduslik...
Talvituda tahab ta aga põllu äärealal ja seepärast ongi põldude puhul väga oluline, et meil oleksid põllupeenrad, nagu vanasti olid põldudel. Seal siis saavad talve mööda saata jooksiklased, ämblikud, lühitiiblased - kõik, kes taimekahjureid söövad ja nende arvukust reguleerivad (A. Luik 2004). Veekogude kaldavööndid Kui põllumajandusmaal leidub tootmiseks vähesobivaid niiskeid kohti, kuhu ei ole kujunenud liigirikast kooslust, võiks sinna kujundada tiigi või märgala. Eelkõige sobib see suurte põllumassiivide mitmekesistamiseks. Tiik või märgala pakub lagedatel aladel vaheldust ja on väärtuslik elupaik. Veesilma kavandamisel oma talu maale tuleks arvestada, et sopiline kaldajoon, saared ning veesügavuse ja taimestiku vaheldumine annavad loodule ka loomuliku ilme (M. Semm 2003). Põllusaared Puude ja põõsastega põllusaared mitmekesistavad suuri lagedaid välju ning sealt leiavad toitu ja elupaiku mitmesugused linnuliigid
Üldine Mikitamäe vald asub Eestimaa kagusosas. Piirneb idast Pihkva järvega, põhjapiiriks on Võhandu jõgi, läänest piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunast Värska vallaga. Pindala on 104km² ja elanike arv seisuga 01.01.2009 on 1161 inimest. Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal. Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu. Vapp
mõõdukalt soojana, suvel jälle jahutavad liigset kuumust. Keskmine päeva temperatuur oktoobrist aprillini 21 -26 soojakraadi. Ööd on jahedad 14-19 kraadi. 4. Saarte loodus? Iga saare eripära? Eriti tähtis on Menorca ja Cabrera loodusolude teadmine. RP-d? Koopad, mis on turistidele avatud? Ilusad rannad, mägine loodus. Oliivi ja apelsinipargid, männimetsad. Menorca: mandlipuud, palju linnuliike, kaljud, mägine loodus, Ibiza: palju linde, mäed, Ses Salines Rahvuspark, Ses Feixes märgala rikkaliku floora ja faunaga, Can Marçà koobas fossiilidega, Mallorca: Albufera rahvuspark Llista de Correuses Ca'n Picafortis laiub 1688 hektaril ökoloogiliselt liigirikas märgala Albufera rahvuspark Põhja-Mallorcas Alcúdia ja Can Picaforti vahel. Rahvuspargi staatuse sai ala 28. veebruaril 1988, olles esimene Baleaaride ala rahvuspargi nimetuse all. See loodusesõprade paradiis pakub meeldivat vaheldust päikesest, merest ja rannast, vaba
ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS I. Energia... ...ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele ...on vajalik igasuguse töö tegemiseks, järelikult ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata ...on soodsam säästa kui toota on absoluutselt taastumatu, st. kord kulutatud või hajunud energiat ei saa enam iial kokku koguda ega uuesti tarvitada ...on veel piisavalt odav? + kommentaar II. Energiamajandus... Kuna energia on vajalik igasuguse töö tegemiseks, ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata. Energiamajandus on see osa riigi kogu majandusest, mis tegeleb: looduslike energiavarade hankimisega nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks nende kättetoimetamisega tarbijatele Energia hind sisaldub kõikide tood...
Rannamõisa maastikukaitseala · (66 ha, moodustatud 2000. aastal) hõlmab enamjao Suurupi klindipoolsaart ääristavast klindiastangust ja klindimetsast selle jalamil ning klindiplatoost. Rannamõisa pank Stawenhageni gravüüril. Vääna maastikukaitseala · (344 ha, moodustatud 1991. aastal) jääb klindist mõnevõrra kaugemale, hõlmates Türisalu klindipoolsaare keskosa põõsasmaraniga loopealseid ja Tõlinõmme järve ümbruse linnustiku poolest tähelepanuväärse märgala. Vääna mõis Naage maastikukaitseala · (4,6 ha, moodustatud 2005. aastal) asub Harju maakonnas Harku vallas Vääna klindilahe ääres. Kaitseala eesmärgiks on Vääna klindilahe äärse klindiastangu kaitse kõrval ka siinsed nahkhiired. Naage pank. Pirita oru maastikukaitseala · (523 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab osa Pirita klindiorust. Maastikukaitseala lõunaosas asub Iru linnamägi. Pirita klindiorg ja Iru linnamägi Rebala kaitseala
Männikjärve raba Vooremaa Laiuse voor-Vooremaa kõrgeim 144 m üm, suhteline kõrgus 61 m Voore lael leidub sulglohke Vooremaa maastik Pikkjärve ümbruses Viirgmaastik(kaardipilt) mille moodustavad loode kagu suunalised voored ja nende vahel järved ja sood Prossa, taamal Kaiavere, Elistvere, Raigastvere Salukuusik Nava voorel Alam-Pedja LKA Alam-Pedja on nagu Endlagi Ramsari konventsiooni alusel rahvusvahelise tähtsusega märgala. Asub Võrtsjärve nõo ürgseima ilmega osas.Eesti suurimaid kaitsealasid. Suured kuivendamata soomassiivid Suured vanajõgede ehk sootidega jõed Erinevad metsatüübid(sh haruldasi humalatega uhtlammimetsi) Eripäraks on väga hõre inimasustus. Soodi tekkimine Milline kuulus kirjanik on Jõgevamaalt pärit? Kust täpsemalt?
1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile. Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. On ju märgalad süsinikku siduvaks kohaks, kus see taimejäänustena talletatakse. Kuivendamisel saab aga kuhjunud orgaanika hapniku ligipääsu tõttu lagunema hakata ning kogu see aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2 kujul tagasi atmosfääri ning seda hulka kiiremini kui ta sealt kunagi turbasse seoti Märgalad hoiavad umbes samasugust süsinikukogust, kui sisaldab atmosfäär praegu. Nende
Tiigi rajamine ei tohi kahjustada olemasolevaid loodusväärtusi. Asukoha valikul tuleb veenduda, et ei ohustataks maa-aluseid insenerivõrke ning õhuliine. (Lepik et all. 2008). 5 Kasutatud allikad Lepik, I., Zingel, H. & Rannap, R. 2008. Tiigid ja nende rajamine. Välja antud LIFE-Nature projekti “Harivesiliku kaitse korraldamine Läänemereäärsetes riikides“ LIFE04NAT/EE/000070 raames. Mauring, T. 2001. Tiigi ja märgala rajamine. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, lk 1-12. Potter, L. 2008. Üle vee. Tiigid, ojad ja sillad koduaias. Tartu. 6
jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon 29. juulil 1994. Konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ning esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Washingtoni konventsioon ehk CITES Cites ehk Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta. Konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973. aastal ja jõustus 1975. aasta 1. juulil. Eesti liitus 1992. aastal. CITES'i eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Berni konventsioon
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
Keemiline puhastamine: * alumiiniumi- ja kolmevalentse rauaioonide kasutamine ja tekkinud happelise keskkonna lubjaga neutraliseerimine * kasutatakse alumiinium polümeere, mis mis liidavad saviosakesed efektiivselt kokku ja setitavad põhja, sidudes samal ajal ka veest fosfori. Veejuhtmete renatureerimine: kaitstakse veekogusid inimtegevuse eest, püüdes neile anda tagasi loodusliku kuju koos mitmekesise loomastiku ja taimestikuga. * sängi kõveraks kaevamine * märgala moodustamine * taimestikuga mitmekesistamine Maastikulised meetmed: * veekaitsevööndid * kaitseribad koosnevad mitmest vööndist: allpool tavalist veepiiri kasvavad veetaimed, sellest ülalpool on kõrkjad ja roostik ning edasi juba maismaataimestiku vööndid (lepp). 26. Milline on veejuhtmetel settebasseinide ja märgalade toime ja vajadus? Settebassein on veejuhtme laiendatud või süvendatud lõik, kus oluliselt suurenenud voolu
Lindude suurim oht Vahemere ümbruses on aga inimene. Näiteks pisikesel Malta saarel lastakse ja püütakse igal aastal valimatult ja ebaseaduslikult umbes kolm miljonit rändlindu. Enamasti tehakse seda lõbu pärast. Samamoodi tapetakse rändlinde ka näiteks Küprosel ning Lähis-Idas ja araabia maades. Suurima mõjuga inimtegevus on aga elupaikade ja maastiku muutmine. Oodatud talvitus-, toitumis- või puhkepaiga asemele võib olla tekkinud linn, märgala või metsa asemele põld.Veelindudele on hukatuslik merereostus ja eri tüüpi kalapüünised. Rändlindude kaitse on keeruline, kuna selleks peavad koostööd tegema kõik riigid, kust lindude tee läbi läheb. Näiteks Eesti asub suurel Ida-Atlandi rändeteel, mis läbib 75 maailma riiki ja mida kasutab 295 linnuliiki. Rändlindude heaks käekäiguks tuleb tagada turvaline rändetee, säilitada peatumis- ja toitumiskohad ning elupaigad talvitusaladel.
Lammorg- lai, tasane jõgi Ülemjooks- jõe lähte lähedane osa, kiire vool, vooluhulk väike. Kulutab põhja Keskjooks- vooluhulk kasvab, voolukiirus kahaneb. Kulutab külgi Alamjooks- jõe suudme lähedane osa Lisajõgi- peajõkke suubuv jõgi Soot- mahajäetud jõe looge nt üleujutuse ajal, ise läheb otse edasi Põhjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidaval sette- või kivimikihil Allikas- põhjavesi voolab maapinnale Geiser- perioodiliselt purskav kuumaveeallikas Soo- märgala, mille pind on kaetud turbaga Mäeliustik- Levivad kõikjal kõrgmäestikes, mida soojem kliimavööde, seda kõrgemal võib mäeliustik esineda, mäeliustikest saavad alguse paljud mäestikujõed Mandriliustik- Ulatuslik kumer jääkilp, mis katab suurt maismaa-ala, näiteks Gröönimaa ja Antarktis, liiguvad aeglaselt, tavaliselt mõni meeter aastas Lähtekivim- kivim, mille moondumise tagajärjel vastav moondekivim tekkis Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna
Lisaks ei ima materjal endasse vett ega niiskust, mis võimaldab pilliroogu kasutada ka ilma aurutõkkekileta, näiteks puit- ja palkmajade täiendaval soojustamisel, seejuures säilitades palkmaja peamise eelise - hingava seina. Materjal sisaldab ka palju räni, mistõttu ei ole ta ka kergesti süttiv. 2. Pilliroo levik Pilliroog on kohalik taastuv ressurss, mis kasvab peaaegu kogu maakeral ja on laialt levinud ka Eestis. Eesti suurima (samuti Euroopa ühe suurima) Matsalu märgala biomassitoodang on näiteks ~10 t/ha aastas. Pilliroog on kasvatatav ka kunstlikel märgaladel, kus nende produktsioon on kuni kahekordne, võrreldes looduslike märgaladega. Suurim roolaam Eestis paikneb Lääne maakonnas Matsalu lahe idaosas, Kasari jõe suudmealal olles 3000 ha pindalaga. Läänemaal on roostike ka Haapsalu lahe idaosas, Sutlepa meres, Kasse- ja Heinlahes. Suuremad roostikud paiknevad veel Saaremaa lõuna- ja kagurannikul ning Saaremaa ja Muhumaa vahelistel rannikutel.
Määrus nr 171 (3) Kuja käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitiste, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust. Kuja ulatust arvestatakse kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast, seadme külgmisest välispinnast või reoveesette tahendus- või kompostimisväljaku, biotiigi või tehis- ja avaveelise märgala, pinnasfiltersüsteemi või taimestikpuhasti välispiirjoonest. Kuja määratakse eraldi igale §-s 5 sätestatud reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilisele osale. Kujade kattuvuse korral tuleb lähtuda kõige rangemast nõudest. Joogivee puurkaevu sanitaarkaitseala ja kuja kattumise korral tuleb lähtuda kõige rangemast nõudest. Kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitiste teenindamiseks vajalikud
Selle tagajärjel on Matsalu lahe idaosa kinnikasvamas. Veekogude põhja settinud veetaimestiku orgaaniline mass aga tarbib lagunedes rohkem hapnikku, mis paratamatult mõjub siinsele elustikule. Kasutatud materjalid 1. Haberman, H., Kaar. E., Kumari. E., Trass H., Vilbaste. J. 1970. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Valgus. Tallinn 2. Kukk, T. 2004. Pärandkooslused. Keskkonnainvesteeringute keskus. Tartu. 3. Kumari, E. 1985. Matsalu- rahvusvahelise tähtsusega märgala. Valgus, Tallinn. 4. Maa-amet. 2006. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. Tallinn. Kättesaadav. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf (Viimati külastatud 25.03.2012) 5. Miilmets, A. 1981. Matsalu. Eesti Raamat. Tallinn 6. Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tartu Ülikooli Botaanika ja ökoloogia Instituut, Tallinna Raamatutrükikoda
seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo- veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, ala (soo, tulvapiirk, veekogu kaldavöönd) pinnav sademevesi põhjaveekihti pääseb. Põhjavee järvisus jm). Kevadsuurvee ajal voolab ära 30 maismaav (v.a. põhjav, siirdeveed ja rannikuv) loodusliku väljavoolu koht maapinnal või 40% aastaära-voolust. Mida suurem valgla, seda
& Ader, 2007) Loodus Kogu rahvuspargi ala on väga madal. Kõrgemad on vaid paekivist kõvikud ( Lisa 4 pilt 8), Kirbla mägi ja Salevere Salumägi. Matsalu laht ja sellesse suubuv hargnev Kasari jõgi 8 moodustavad Eestis ainulaadse lehtersuudme. Rahvuspargi kõige silmatorkavamad elupaigad on aga delta lääneosas ja Matsalu lahe idaosas kujunenud Eesti suurim roostik. Metsades kasvavad peamiselt lehtpuud. Matsalu märgala on taimestikuliselt väga rikas, teada on 772 liiki soontaimi. Eriti palju taimi leidub niitudel, näiteks Allika puisniidul ühel ruutmeetril on loendatud 62 taimeliiki. Rahvuspargi olulisemaks loodusväärtuseks on linnustik. Kokku on registreeritud 275 linnuliiki, pidevaid pesitsejaid on nende hulgas 162. Kevadel lendab üle delta ja lahe tohutute veeväljade enam kui 2 miljonit vee- ja rannikulindu, kes peatuvad seal mõningaks ajaks
4.2. Mäld ehk märgalapõld Eestis on praegu ainsateks arvestatavateks biomassi kasvukohtadeks põllud ja metsad. Nagu näitab ökoloogiline maastikuanalüüs, on Eestis potentsiaalseid mälde, märgalalisi taimede kasvukohti ligi 600 000 hektarit. Märgaladel on taimekasv märgatavalt intensiivsem ning märgalaline ökosüsteem loob eeldused kümneid kordi intensiivsemaks CO2 sidumiseks, kui seda võimaldavad metsad. Sõltuvalt tingimustest võib märgala parasvöötmes siduda aastas taimede risoomi ja huumusse kuni 30 tonni süsinikku hektari kohta. Arvestades ka seda, et mäld on samal ajal energeetilise biomassi kasvualaks, tekib huvitav sünergia: kasutades energeetilise toormena biomassi, vähendame vajadust fossiilsete kütuste järele ning samal ajal seob märgalataimede juurte ning mullasüsteem ka muude allikate poolt tekitatud CO2-e. Hästi kavandatud märgalalise tootmissüsteemi puhul võib selline CO2 sidumise võime
Rootsi lõunaosas ning sademevaestel aastatel. Põllumajandusmaastikus olevaid märgalasid on tugevasti mõjutanud muutused põllu-majanduses. 1800ndate lõpust kuni 1900ndate keskpaigani kuivendati suur hulk märgalasid haritavaks maaks. Voolusängide õgvendamine ja nende kaldavööndite ülesharimine on vaesestanud elustiku mitmekesisust ning suurendanud veekogude taimetoitainekoormust. Alates 1980ndatest on arengusuunad muutunud ning põllumajanduspiirkondades on mõni märgala ka juurde loodud. 6 3.2 Tööstus Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse"
filtreerib välja setted ja hõljuvained) looduse mitmekesisuse kaitsmisel üleujutuste kontroll pikem veeviibeaeg soodustab isepuhastusprotsesse 84. Mis eesmärgil võeti vastu Ramsar konventsioon? Võtta kaitse alla tähtsamad märgalad 85. Nimeta Ramsar alad Eestis (vähemalt 7) Matsalu, Vilsandi rahvuspark, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Laelatu-Puhatu-Nehatu märgala, Alam-Pedja looduskaitseala, Nigula raba, Soomaa rahvuspark, Endla soostik, Muraka soostik, Emajõe suursoo ja Piirissaar 86. Müra mõju tervisele Müra toime sõltub nii müra kestuse ajast kui ka müra intensiivsusest Müra mõju on kumulatiivne Müra põhjustab organismis nii psüühilisi kui ka füüsilisi häireid. Psühhoakustilised mõjud häirivad eneseväljendust ja suhtlemist. Müra võib vähendada vaimse töö võimet
_Venemaal 35 ala (1976/77) _Soome 49 ala (1974/75) _Rootsi 51 ala (1974/75) _Läti 6 ala (1995/1995) _Leedu 5 ala (1993/1993) _Eesti 12 ala (1994/1994) RAMSARI KONVENTSIOON _ Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. _Ramsari konventsioon tähendab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist, milles rõhutatakse just veelindude elupaiku. _Konventsiooniga ühinenud riigil kohustus, et kui ta kavatseb ühe rahvusvahelise kaitse all oleva märgala piire vähendada, tuleb tal see hüvitada, asendades mujal samaväärse alaga. _Vähemalt üks ala riigi kohta, ametlik register. -Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. _Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest.
arvelt raadanud. · Viljakas, kuid üleujutatav pinnas on soodne peamiselt heina kasvatamiseks, ning seetõttu ilmestasid seda maastikku sageli heinaküünid. · Puurinne: tamm, hall lepp, haab, toomingas · Põõsarinne: pajud, harilik sarapuu · Rohurinne: lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, angerpist, angervaks, hanijalg, kullerkupp, pääsusilm, harilik metsvits · Tähtsamad lamminiidud : Kasari jõe delta, Soomaa, Alam- Pedja märgala, Emajõe luhad: Ropka-Ihaste luht, Kärevere luht, Emajõe suudmeala ja Piirissaa; Mustjõe luht Luhaniidud: · Üheks ohustatumaks elupaigaks Euroopas. · Lääne-Euroopas on jõed õgvendatud ja veevoolu hulk reguleeritud. · Ida- Euroopas sh ka Eestis on probleemiks mõõduka majandustegevuse lakkamine. · Niidud, mida enam ei niideta või kus enam ei karjatata võsastuvad ja kaotavad seeläbi oma väärtuse.
Suuremat tähelepanu tuleb pöörata inimestele turvatunde pakkumisele just valitsuse poolt. Kohalikke elanikke tuleb ka edaspidi kaasata loodusvarade kaitse ja säästva arengu projektidesse. Tuleb tõsta inimeste teadlikkust ökoloogiliste väärtuste osas. Teavitustööd tuleb teha ka valitsusasutuste seas märgalade olulisuse hindamisel. Kuna Khalti järve piirkond kuulub valdavalt eraomandisse, kuid kogu piirkond ei suuda ennast turismi ja kalandusega ise ära majandada on riigi osalemine märgala säilitamisel oluline. http://www.undp.org.pk/images/publications/Khalti%20Lake%20Survey,Final.pdf 4 KOKKUVÕTE Riigi osalus keskkonnaprojektides võrreldes erasektoriga on suhteliselt tagasihoidlik. Erasektor seevastu teeb tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kohalikel elanikel on tugev omanditunnetus ning nad väärtustavad kõrgelt looduskaitset. Loodusvarade säästva kasutamise juhiseid saavad nad peamiselt hõimujuhtidelt, kellel on kohalike seas tugev autoriteet.
piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu · Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) · Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele lisandub märgala taastamine -veereostus lisakulu -õhusaaste lisakulu -töötus palgatasemest madalam tööjõukulu -elekter hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust 27. Avaliku sektori tasuvusanalüüsi etapid. Alternatiivide leidmine Alternatiivide võrdlemine (sotsiaalsed tulud, kulud) Rakendamisvõimaluste uurimine 28. Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus? Projekti kõikide tulude-kulude summa nüüdisväärtus
piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu • Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) • Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele – lisandub märgala taastamine -veereostus – lisakulu -õhusaaste – lisakulu -töötus – palgatasemest madalam tööjõukulu -elekter – hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust 27. Avaliku sektori tasuvusanalüüsi etapid. Alternatiivide leidmine Alternatiivide võrdlemine (sotsiaalsed tulud, kulud) Rakendamisvõimaluste uurimine 28. Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus? Projekti kõikide tulude-kulude summa nüüdisväärtus 29
asutati 2005. aastal Rannametsa-Soometsa looduskaitseala baasil, mitme endise väiksema maastikukaitseala ja looduse üksikobjektide ning muude kõrge loodusväärtusega alade tervikuks liitmisel. Kaitsekorra uuendamise käigus liideti veel mõned alad ja nüüd on kaitseala pindala 11 150 ha. Luitemaa on tervikuna arvatud üleeuroopalise looduskaitsevõrgustiku NATURA 2000 osaks (nii loodus- kui ka linnuhoiualana), lisaks sellele on kaitseala ka rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala). Alal on täheldatud 263 linnuliiki, neist 130 liiki on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on ilmselt suurim kogu Euroopas. 15.2. Võiste alevik Võiste alevik paikneb Liivi lahe ääres, Luitemaa looduskaitsealal. Mererand on looduslikuks rikkuseks, mille on omaks võtnud arvukalt pesitsevad linnud. Võistet on esmakordselt mainitud 1601.aastal, endisaegne nimi oli Weiss, mis tõlkes tähendab valge
Berni). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgala- nii looduslikud kui kunstlikud, nii alalised kui ajutised, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelinnud- linnud, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA, Haapsalu- Noarootsi märgala. Varunimekiri: Väike väin, Puhatu sookompleks (Puhatu LKA), Vasknarva lamminiidud ja vanajõed (Struuga MKA) Washingtoni konventsioon (CITES)- ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. Bonni konventsioon- konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest. Berni konventsioon- Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Rio de Janeiro) -Cartagena (bioloogiline ohutus-
autoritaarse riigikorraga, poliitiliselt ebastabiilsena ja laastavate lähivõitlustega oma naabritega 2008 aastal võitis valimise Lugo, kes lõpetas 61 aastat kestnud konservatiivse põhikirja Kultuur: Segu kahest kultuurist ja traditsioonides: Euroopa ja Guaraani Tantsud sarnanevad polkale Muusikas kasutatakse palju harfi Toidueelistused on Mehhiko juurtega Peetakse maailma suurimat vabaõhu barbeque festivali Loodus: Maailma suurim magevee märgala asub Paraguays. Idaosa on 400700m kõrgune metsaga kaetud Brasiilia mägismaa. Kõrgeim tipp on Leon 1000m. Paraguay jõe soostunud madalikust läänes paikneb Gran Chaco tasandik. Huvitavaid fakte: Kirjaoskajate protsent on 94% ja keskmine eluiga on 71 aastat Riik on maailma suurim hüdroelektri eksportija Tänan tähelepanu eest!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
