Eesti rabad sobivad suurepäraselt matkamiseks ja marjade korjamiseks, kuid võivad kogenematutele ka ohtlikeks osutuda. Ära matka rabas kunagi üksi ning kaalu giiditeenuse kasutamist. Parim võimalus raba külastamiseks avaneb Soomaa rahvuspargis, mille territooriumist enamuse moodustab raba. Sealne turbakiht on kohati kuni 7 meetri paksune. Sügavaim turbakiht - 17 meetrit - asub aga Kagu-Eestis Vällamäe rabas. Selliseid soid ei leidu kusagil mujal Euroopas. Sood Kõik sood on märgalad. Sooks nimetakse ala, millel on üle 30 cm turbakihti ja aastaringselt liigniiske. Soo on ala, kus tekib ja ladestub turvas. Sood võivad tekkida järvede kinni kasvamisel või madalatesse kohtadesse, kust vesi ära ei voola. Ka kobraste ülespaisutatud kohtades. Soode tähtsus: 1.Sood on väga suured magevee hoidlad. 2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3. Osad on tihedalt koos ja mõned on üksteisest kaugel. 4. Rannule lähim soo on Lulli soo 5. Sirtsi soo on palju vesisem ja palju suurem kui Lulli soo ja seal on palju laukaid mis Lulli soos puuduvad. 6. Sirtsi soo on madalamal kui Lulli soo ja vesi ei saa Sirtsi soos...
(Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed, selgrootutest loomadest ussid, limused, koorikloomad, putukad ja nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada, neid kuivendades ja põllumajanduses kasutusele võttes. Kuivendamisega on korvamatut kahju tekitatud märgalade MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO? Soo teket soodustab kliima.Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.
LAOS Asukoht: Kagu-Aasia, Kirde-Tai, lääne Vietnam. Pealinn : Viangchan. President : Choummaly Sayasone. Piirkond: Kokku: 236,800 km. Riik võrreldes maailma: 84. Land: 230,800 km. Vesi: 6000 km ². Kliimat: troopiline mussoon vihmaperiood (maist novembrini), kuiv hooaeg (detsembrist aprillini). Piirkond: enamasti kaljune mäed, mõned tasandikud ja platood. Loodusvarad. Riik on rikas mineraalide. Veevarad. Järved ja märgalad Laoses on vähe, aga on palju jõgesid. Nad voolavad läbi tasandikel ja mäestike kuristiku. Looduskatastroofid: Üleujutused, põuad. Rahvaarv: 6586266(2012 a.) Riigikeel(ed) : Lao keel.
· Hajureostus põllu-, metsamajandus, kaevandus, prügimäed Veepuhastusmeetodid: · Füüsikalis-mehaaniline (I) lahustumatute võõriste eemaldaamine reoveest füüsikaliste võtetega · Füüsikalis-keemiline (II,III) lahust7unud ained seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja · Bioloogiline (II,III) orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil · Looduslähedased meetodid biotiigid, märgalad, tegismärgalad · Aktiivmuda · Biokileprotsess · Pinnasesse juhtimise meetod · Anaeroobsed protsessid Reostuskoormuse vähendamine: · Vee keemiline töötlemine · Veekogu aereerimine · Veekogu sisse-väljavoolu reguleerimine · Põhjamuda eemaldamine · Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada Vees sisalduvad kahjulikud ained: · Allumiinium · Elavhõbe · Arseen · Ammoonium · Fluoriidid
vabalt alla kukkuv jõeosa; valgla- jõe toitumis ala, kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4. vaba aeg (matkad etc) 10)põhjavesi-vesi mis asub kivimikihtide vahel. Mineraalvesi-sügaval asuv põhjavesi, milles on mineraalsoolad ning ravitoimega ained. Termaalvesi- maapões asuvate kuumade kivimitega kokku puutuv vesi. 11) põhjavesi tuleb sademetest maasisse imbudes ja sealt
Märgalade funktsioonid: _ Veekontroll _ Põhjavee tagavara _ Rannajoone kindlustamine ja tormi kaitse _ Setete ja toitainete kinnipidamine ja eksport _ Kliimamuutuste leevendamine _ Vee puhastamine _ Loodusliku mitmekesisuse allikas, reservuaar _ Märgalade saadused _ Virgestus ja turism _ Kultuuriline väärtus _ Konventsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannetega tegeleb Eestis rahvuslik Ramsari komisjon, kes on määranud ka rahvusvahelise tähtsusega märgalad. _Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine.Matsalu RP juba teine KKK (2006-2016). EESTI RAMSARI ALAD _ Matsalu RP 1994 (1976) _ Vilsandi RP - 1997 _ Soomaa RP _ Alam-Pedja LKA _ Nigula LKA _ Endla LKA _ Muraka LKA _ PuhtuLaelatu LKA _ Nehatu LKA _ Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA _ Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA _ Laidevahe LKA (Siiksaare laht) 2002 _ Sookuninga LKA 2006/2008 CITES'I I LISA
Eestimaa Looduse Fond Millal loodi? · 1991. aastal · 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt Miks? Loodi selleks, et säilitada Eestimaa looduslik mitmekesisus. "Et päike ikka paistaks ja tevas oleks sinine"-Kaupo Kohv(ELF'i metsaekspert) Teemad/tegevusalad Loodusliku mitmekesisuse säilitamine. 1) keskkonnaharidus 2) looduskaitse: meri, mets, märgalad 3) säästev areng · tegevuste põhirõhk- looduskaitse(2005) Sihtrühm · Kaitsealused ja ohus liigid · Ühiskond · Loodusvarad Eesmärgid · Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine · Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine · Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine · Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas · Lahenduste otsimine tulevastele põlvedele puhta elukeskkonna säilitamiseks
tagavad keskkonna, mereinspektsioon, kiirguskeskus. Seire Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on:1)prognoosida keskkonnaseisundit 2)saada lähteandmeid programmidele, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Märgalad Märgalad on valdavad niisked mullad, niiskuse suhtes nõudlik taimestik, alad, kus kasvuperioodi vee viibeaeg on 1-2 nädalat. Ramsari konventsiooni (1971) eesmärk on võtta kaitse alla tähtsamad märgalad, sest paljud juba kuivendatud. Tähtsus: vee kvaliteedi hoidmine (head filtrid), looduse mitmekesisuse kaitsmine, üleujutuse kontroll. Märgalad on olulised elupaikad, kuid nende põhiline väärtus tuleneb ikkagi suurest veepuhastusvõimest, siin laguneb suurem osa inimese poolt loodusesse paisatud reostusest. Läänemereäärsed märgalad on olulised kogu Euroopale (rikas/haruldane loomastik, taimestik). WWF tegeleb
Suurlaht, Vasknarva vanajõgede luht, Reigi ja Kootsaare-Mudaste rannaniidud, Tõstamaa rannaniidud, Hari kurk (Keppart, 2006). Milleks kaitsta märgalasid? Märgalad puhastavad vett, rabad reguleerivad aastaringselt pinnasevee taset ja jõgede veereziimi. Kui arvestada, et rabad seovad ja talletavad turbana kliima soojenemise ohtu põhjustavat süsihappegaasi, siis saab mõistetevaks rabade eriline roll elu järjepidavuse säilitamises. Elu Maal tekkis ja arenes veekeskkonnas, märgalad on praegugi produktiivsed ja liigirikkad (Kuresoo, 1998). 4 LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED Nii mitmegi konventsiooniga liitumine on sundinud Eestit omaks võtma harjumatuid ja eluvõõraidki ideid- Euroopa looduskaitsekonventsioon ehk Berni konventsioon näeb näiteks ette väga range kaitse ilvesele ja hundile, kelle arvukus Eestis on viimastel aastatel olnud tunduvalt suurem, kui söendatakse lubada. Ramsari konventsiooni
1964(mullastiku alusel) järgi: andmetel oli Eestis 515. 000 ha madalsoid, mis moodustasid kogu Eesti soodest 57%. Ø Laasimer, 1965(taimkatte alusel) järgi: madalsoid 36 %. Ø Ajakirja "Eesti loodus" artikli "Kui palju on Eestis soid" andmetel on järele jäänud 25. 000 ha madalsoid, liigirikkaid madalsoid on üle 5. 000 ha ja liigivaeseid u. 17. 000 ha. Madalsoode kaitse Ø Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus, kuna märgalad on koduks paljudele liikidele. Ø Turbas seotud süsinik moodustab umbes veerandi mullas olevast süsinikust. Seda on neli korda rohkem, kui suudavad siduda troopilised vihmametsad. Seega on nende alade kaitse ja õige majandamine kliima soojenemise seisukohast oluline. Toiduvõrgustik Säärik-sääsk Rebane Soopihl KOKKUVÕTE
Tallinna Loomaaed on ainuke loomaaed Eestis. Loomaaed asub Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsas. Tallinna loomaaed asutati 25. augustil 1939. Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illu on kujutatud ka loomaaia logol. Illu suri pommi plahvatusel. Esialgu rajati loomaaed ajutisele territooriumile Kadrioru pargi serval. 1989 valmis elevantide maja, 1999 valmis troopikamaja. Tallinna Loomaaias on palju haruldasi loomi, hiina alligaator, amuuri tiiger, lumeleopard, miilu ja gaur. Loomaaed osaleb mitmetes liigikaitseprojektides, mis on seotud näiteks euroopa naaritsa ja amuuri leopardiga. Tallinna Loomaaia direktor on Mati Kaal. Tallinna Loomaaia kollektsioon: Alpinaarium Sise-Aasia Märgalad Elevandimaja Külm Kiskjalised Faasanid Lõuna-Ameerika Troopikamaja Linnutiik 2008 aasta seisuga ...
Mis põhjustab kasvuhooneefekti? Kasvuhooneefekti põhjustavadki niinimetatud "kasvuhoonegaasid" : Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal
Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Muld, taimkate, loomastik ja loodukaitse Eestis 1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4. Nimeta neli mullategurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist (lk 80) * Taimekooslused * Lähtekivim * Veeolud * Inimtegevus 5. Mis on leetumine? (õp lk 82) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimuse...
rannikult ja laevadelt. Läänemere kaitse. (1974) HELCOM. Tegeleb läänemere kaitsega. Läänemeri on viimastel aastatel vähem reostunud kui varem. Suurim reostaja on siiani Peterburgi linn. Läänemeri on kergesti reostuv sest ta on väike ja madal, veevahetus on aeglane. Läänemerel kehtivad kalapüügi kvoodid , et oleks tagatud kalavarude piisav uuenemine. 1975 . a RAMSARI konvensioon. Tegeleb märgalade kaitsega , eelkõige veelindude kaitsega. Märgalad on sood , madalad mage veekogud, madalad mere lahed. (Endla looduskaitse ala).
Kuna Eestis on Ramsari konventsiooni nõuetele vastavaid väärtuslikke märgalasid tunduvalt rohkem kui seni kaitse alla võetud, siis ootavad oma järge rahvusvahelise tähtsusega märgaladena veel 14 ala, teiste hulgas Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike Väin, Agusalu soostik ja Häädemeeste rannaniidud. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: Matsalu rahvuspark, AlamPedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja Piirissaar, Endla looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Muraka looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, PuhtuLaelatuNehatu märgala, Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Laidevahe looduskaitseala
Kasvuhooneefekti põhjustavadki niinimetatud "kasvuhoonegaasid" : Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal
Poola, Austria, Luksemburg, Belgia ja šveits • Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm. Maastik • Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. • Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa. • Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Veekogud • Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz
See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma kõige paksem turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Eesti märgalad sood ja rabad Kuna Eesti maastik on tasane, tungivad märgalad kõikjale. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000 hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katavad 22,3% Eesti maismaast. Vaid Soomes on suurem osa turbamaid. Mõned rabad on enam kui 10 000 aastat vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid
Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. On ju märgalad süsinikku siduvaks kohaks, kus see taimejäänustena talletatakse. Kuivendamisel saab aga kuhjunud orgaanika hapniku ligipääsu tõttu lagunema hakata ning kogu see aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2 kujul tagasi atmosfääri ning seda hulka kiiremini kui ta sealt kunagi turbasse seoti Märgalad hoiavad umbes samasugust süsinikukogust, kui sisaldab atmosfäär praegu. Nende hävitamine peamiselt põllumajanduse huvides on ilmselt andnud suure osa inimtekkelisest
TURVAS Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. TURVAS Keskkonna- ja ökoloogiaprobleemid Oma eriliste ökoloogiliste tingimuste tõttu on turbarabad tähtsaks elupaigaks paljudele loomadele, lindudele ja taimedele. Turbarabad, sood ja muud märgalad taastuvad äärmiselt aeglaselt, mistõttu on tähtis neid hoida ja kaitsta. LUBJAKIVI Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja (kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal) tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. SAVI Savi on keraamiliste materjalide, näiteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja
Raha ühikuks on Euro. Loodus Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe kuid jõgesid on üsna palju. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõed 1. Doonau (2852 km) 2. Rein (1320 km) 3. Elbe (1165 km) Järved 1. Bodeni (536 km2) 2. Müritz (117 km2) 3. Chiemsee (80 km2) Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19.sajandi õpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsinaalsotsialism. Pärast Teist Maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit
Austriaga,lõunast Sveitsiga,edelast Prantsusmaaga,läänest Luksemburgi ja Belgiaga ning loodest Hollandiga,kirdest Poolaga. Riigipiiri kogupikkus on 3757 km.Kuna loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. 3.Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest(pinnamood,kliima, loodusvarad jne.) Pinnamood Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa.Kesk- kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas.Saksamaa ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega.Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused.
1 Riigis toodetud olulised tööstus- ja põllumajandustooted 5 Põllumajandussaadused: kohvi, vanilje,suhkrukraanulid, nelk,kakao, riis, cassava (tapioca),oad, banaanid,pähklid; loomakasvatus Tööstus: liha töötlemine, meretoit, seep,õlutehased , nahkade töötlemine,suhkur, tekstiilid,klaasitehased,tsement, autotööstus, paberitehased, petroolium,turism. 3.2 Riigi maakasutus 4% põllumaad ja 1% looduslikud kultuurid 41% looduslikud rohumaad 40% metsad ja märgalad 14% (1993 est.) muu Joonis 4. Riigi maakasutus Suures osas riigis kasutatakse metsi ja rohumaid mida seal kandis on palju.Põllumaid ja looduslike kultuure, aga peaaegu ei kasutatagi.Tähtis osa on ka muul maal.Nagu ka sealsele kliimale on kohane laiuvad seal vihmametsad, mida saemehed kergesti ära kasutavad. 3.3 Arenenud või arengumaa? Madagaskar on arengumaa.Seda kinnitab ka riigi vanuseline struktuur mis näitab, et kuni 14 aastaseid on 43,5 % ja üle 65 aastaseid ainult 6 3%
Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Matsalu rahvuspark Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik. 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks (pindala 48 610 ha). Lisaks lindudele, kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid.
tööstusrevolutsiooni algust oli atmosfääris metaani kogus umbes 700 osakest miljardi kohta. 20. sajandi lõpuks oli see näitaja tõusnud 1773 osakeseni miljardi kohta. Mullune tõus oli vaid ühe aastaga kümme osakest miljardi kohta. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Seetõttu eraldub metaan väga erinevatest looduslikest ja tehislikest allikatest, millest enamuse moodustavad viimased. Loodsulike allikate hulka kuuluvad märgalad, termiitide elutegevu ja ookeanid. Inimmõjuriteks on kaevandused ja fossiilsete kütuste põletamine, riisikasvatus (üleujutused riisipõllul toodavad metaani, kuna pinnases leiduv orgaaniline aine laguneb hapnikuvaeguses), prügilad, kus toimub orgaaniliste jäätmete lagunemine hapnikuvaeguses ja karjakasvatus (kariloomad söövad taimi, mis nende kõhus fermenteeruvad, mille tulemusena hingavad loomad välja metaani ja seda sisaldab ka nende sõnnik) . Ülikoolide andmetel
väljamineva vee töötlemiseks. · Vesi mis tuleb filtritest läheb läbi kitsenevatest koonustest. Sealt edasi pumbatakse kalajäätmed silosse,kus see settib edasi. Kalajäätmeid hoiustatakse 612 kuud ja kohalikud farmerid kasutavad seda väetisena ja analüüsid näitavad ,et sellel on kõrge väetise toime. Süsteemi maksumus Trummel filter 45 000 Ehitus, elektritööd, torustik 15 000 Koonused ja silo 5000 Märgalad ,tiigid 21 000 KOKKU 86 000 Aastased kulutused: Kulumine 10 750 Hooldus 2580 Personal 6400 Elekter 1780 Märgalad 400 KOKKU: 21 910 Kala tootlikkus Farm toodab umbes 600 t jõeforelli,pruunforelli, vikerforelli,artika paaliat aastas. Keskmine müügi hind on 3,96 kg(62 eek/kg) kohta. Kokkuvõte · Kogu programm tootis kolm kuupmeetrit jäätmeid päevas, mis sisaldab 93 % vett.
Kanada maa-ala kooslus Mäeahelikud; 2% Magevesi; 8% Põllumaa; 6% Igijää; 3% Metsad; 45% Linn; 1% Märgalad; 12% Tundra; 23% Metsad Tundra Märgalad Linn Igijää Põllumaa Mäeahelikud Magevesi Joonisel 4, on näha Kanada maa-ala kooslust ehk see näitab kui suur osa antud maa-alast on kaetud näiteks metsadega või tundraga. Jooniselt saame järeldada, et põllumajanduseks sobilikud alad on: metsad (45%), põllumaad (6%), märgaladelt (12%) saab turvast ning tundrates (23%) saab kasvatada selles kliimas elada suutvaid loomi. Kliima
Tallinna Reaalkool Referaat Ameerika Ühendriigid Mirjam Kundla 8.b klass Tallinn 2010 Sisukord 1.1 Maavärinad ja vulkaanipursked........................................................................................3 1.2 Ilmastikukatastroofid........................................................................................................3 2 Rahvastik..................................................................................................................................4 2.1 Rahvaarv..........................................................................................................................4 2.2 USA rahvastiku vanuseline struktuur..............................................................................4 2.3 USA rahvastiku eeldatav eluiga.............................................................
lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Veestik Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind
Nord rhein Duis 491 15 - burg 931 West falen Looduslikud tingimused Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi.Sademete hulk on mõõdukas, 500 Pilleriin Tamm Saksamaa mm. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.Kesk-Saksamaad kujutab mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega.Lõuna-
3.1. Elupaikade hävimine …………………………………………………. 4 lk 3.1.1. Ohustatud vihmametsad ………………………………………. 4 lk 3.1.2. Troopilised lehtmetsad ………………………………………… 5 lk 3.1.3. Rohumaad ……………………………………………………… 5 lk 3.1.4. Märgalad ja vee-elupaigad …………………………………….. 5 lk 3.1.5. Mangroov ……………………………………………………… 5 lk 3.1.6. Korallrifid ……………………………………………………… 5 lk 3.1.7. Kõrbestumine ………………………………………………….. 6 lk 3.2. Elupaikade killustumine ……………………………………………….. 6 lk 3.3
kliima. Sademete hulk suhteliselt suur (300-600 mm/a), auramine möödukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Esineb 50 ja 60 põhjalaiuskraadi vahel. Mageveeökosüsteemide kirjeldused ja mereökosüsteemide kirjeldused leiate aadressilt: http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad)
kotta. Mudatigu armastab taimestikurikkaid veekogusid. Ta roomab lihaselise talla abil taimedel. Mudakukk elutseb Kesk,Lääne ja LõunaEuroopas, EdelaAafrikas ja VäikeAasias, kust tema leviala alad ulatuvad kuni India kirdeosani. Suur mudatigu elutseb vees , ent hingab atmosfääris hapnikku, seetõttu on ta suuteline end sisse seadma ka seisvates vetes , mis sisaldavad miinimukoguses hapnikku. Niisugused märgalad on täis kärbunud taimeja loomajäänuseid. Mudatigu leiab siin piisavalt toitu, peale selle puuduvad siin konkurendid , kes vajavad kõrgemahapnikusisaldusega vett. Paljud veelimused hingavad vee alla niiditaoliste lõpustega, mis võtavad hapnikku otse veest. Mudateol on nagu ka kõigil teistel kopstigudel mantliõõs muundunud hingamiselundina talitlevaks kopsuks. Nende mantliõõne võlv on imetihedalt väikestest veresoontest
lehtersuudmetes ja rannikuvetes, on ülekaalus mageveeliigid. Kõige suuremaks probleemiks on kalastiku kesine arvukus. Taustinformatsioon Üldandmed Läänemere kohta: Veevahetus on ligikaudu 2% aastas (jõgedest), vesi vahetub ligikaudu 25 aasta jooksul. Valgala alad: Saksamaal, Taanis ja Poolas koosneb kuni 6070% Läänemere valgalast põllumaast. Soomes, Venemaal, Rootsis ja Eestis moodustavad 65 90% valgalast metsad, märgalad ja järved. Valglal asuvad veel Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Läänemere kaldal asuvad riigid: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. 15 miljonit inimest elab rannikust kümne kilomeetri piires. Läänemere suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa. Mere pinnavee soolsus jääb vahemikku ligikaudu 20 PSU (tuhandikosa)
ja selle tagajärgi, et vähendada negatiivset mõju rannikule ning säilitada selle ressursse. Andmed ja metoodika Täpsemaks uurimisalaks valiti Murrell Inlet, mis asub Lõuna-Carolina ja selle lähiümbruses, 85 miili kirde suunas Charlestonist. Asukoht on idast ümbritsetud Atlandi ookieniga ning läänes Waccamaw jõega. Asukoht hõlmab endas olulisemaid turisminduse resursse: ilus loodus, liivarannad, märgalad, metsad ja mitmekesine loomastik. Siinkohal ohustab aga asukohta äärmiselt suur veereostuse oht. Antud uuringu rahastajaks oli NASA/SC-EPSCoR ning see koostati NASA/SC-EPSCoR märgalade uurimise projekti raames. Samuti osalesid 3 Clemsoni-, Lõuna-Carolina ülikoolid ning Charlestoni kolledž. Antud uuringu teostamiseks
Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed(õhk) ja anaeroobsed Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.) Reovee juhtimine pinnasesse imbväljakud, niisutusväljakud, pinnasfiltrid,. Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus: Eesti põhajvesi hea kvaliteediga, kuid leidub osades kohtades kõrgendatud raua, kloriidi ja flourisisaldust. Joogivesi töödeldakse peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinn saab 90% pinnaveest- ojad/jõed saavad alguse aegviidust. Pinnaveest-Ülemiste. 10% saadakse põhjaveest-Tiskre, Merivälja, Saue, Nõmme, Kose
KOKKU 744 1119,7 951,7 Natura 2000 alad Kreekas on 262 ala nõuetekohaselt inventeeritud ja liigitatud Natura 2000 aladeks. Sellised alad hõlmavad 22 % Kreeka kogupindalast ning jagunevad kolme põhikategooriasse: 1. Natura 2000 alad mägipiirkondades ja sisemaal on enamasti suured ja väiksemad mäed, mäekurud jne, mis on rannikust ja märgaladest kaugel. 2. Natura 2000 märgalad, näiteks järved, laguunid, jõed, sood jne. 3. Natura 2000 alad saartel ja rannikul, kus põhielemendiks on rannik, kuid võib olla ka saare sisemaa või isegi väiksed saared tervikuna. Iga üksus sisaldab kataloogi erinevatest kaitsealustest ökotüüpidest ning haruldaste ja kaitsealuste taime- ja loomaliikide nimestikku, vastavalt EL direktiividele 79/409 ja 92/43. Kreekas kuulub 110 ökotüüpi direktiivi I lisasse, 39 taimeliiki ja 76 loomaliiki II lisasse. Nende
GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad, jääkilibid ja –liustikud, põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld- ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nim Euroopa sisemeresid. V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5
Natura 2000 ja Life Natura Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil: nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde, nn loodusdirektiivil mille ülesanne on kaitsta looma ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omad...
Seal on valdav parasvöötme kliima koos selgete aastaaegade vaheldumisega. Valdavad on niisked läänetuuled. Sademeid tuleb aastaringselt, kuid kõige enam suvekuudel.Pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Talved on pehmed, kuid suved suhteliselt jahedad. Keskmine temperatuur: suvel 17 °C ja talvel 1 °C kraadi. Alpides on talved märksa karmimad. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad
Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. . 5 Looduslikud tingimused Kliima-Parasvööde, jahe, pilvine, niisked ja vihmased talved ning suved; vahetevahel soe, troopiline tuul; suhteliselt kõrge niiskustase. Pinnamood- Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on
Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast. Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed. Pikim jõgi on 601 km pikkune Glåma, mis suubub Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi. Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m). 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²). Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast. 5 Rahvastik Norra rahvaarv on 4 737 200 (2008). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Rahvastikutihedus on 12,3 in/km². Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Norralaste kõrval suurim põlisrahvas on saamid. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante,
koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; · suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; · üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühiskondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt); · kalmistud; · spordiplatsid ja väljakud; · individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning
looduslikud reovete puhastid; filter, mis filtreerib välja setted ja hõljuvained); looduse mitmekesisuse kaitsmisel; üleujutuste kontroll ;pikem veevibeaeg soodustab isepuhastusprotsesse. 84. Mis eesmärgil võeti vastu Ramsar konvektsioon - Ramsari konvektsioon, täpsemalt Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konvektsioon, on vanim tänapäevastest riikidevahelistest looduskaitsealastest lepetest, mis sõlmiti eesmärgiga võtta kaitse alla tähtsamad märgalad, sest nii Euroopas kui ka mujal olid paljud märgalad juba kuivendatud või kahjustatud ega olnud sobivad rändlindude peatuspaikadena. 85. Nimeta Ramsar alad Eestis - Matsalu, Vilsandi rahvuspark, Hiiumaa laiud, Käina laht, Nigula raba, Soomaa rahvuspark, Piirisaar, Emajõe suursoo jm. 86. Müra mõju tervisele - Müra põhjustab organismis nii psüühilisi kui ka füüsilisi häireid. Psühhoakustilised mõjud häirivad eneseväljendust ja suhtlemist. Müra võib
Reovee puhastamine:1)mehaaniline puhastamine- selle käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. 2) Bioloogiline puhastamine: mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet 3) Keemiliselt puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. 4) Looduslähedased puhastusvõtted-biotiigid, puhastuslodud ja pinnasfiltrid, ka looduslikud märgalad, nagu lammid ja taimestikurikkad lodud. Merekonventsioonid ja kokkulepped: 1970-merekaitse üldleping, merekk reostamise vähendamine nii rannikult kui laevadelt merre lastavate reoainetega; 1974- konventsioon, rahvusvaheline koostöö Läänemere kaitseks reostuse eest, selle elluviimiseks loodi töökomisjon HELCOM. ; 1970- Gdanski konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitmises Läänemeres ; Ramsari rahvusvah. Tähtsusega märgalade konventsiooni eesmärgiks on
seisukohalt. (2p) -) Milline võib olla maksimaalne nugiste biomass, kes on ära söönud 0,8 tonnist taime pähklitest toitunud oravad? (max 2p) *) Pähklid oravad nugised = Et bioloogiline effektiivsus on 10%, siis oravate biomass on 800kg * 10% = 80kg ja nugiste biomass 80kg * 10% = 8kg. Vastus: Nugiste maksimaalne biomass on 8kg. (2p) -) Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? (max 2p) *) Kasutatakse taastumatuid looduvarasid läbimõtlematult; märgalad on kehvas seisundis; muldades on liialt palju fosforit. (2p) -) Milliseid meetmeid on Eesti liikide kaitseks rakendatud? (max 3p) *) Eestis on vastuvõetud mitmeid keskkonna- ning looduskaitseseadusi, lisaks on võetud looduskaitse alla 570 taime-, seene- ja loomaliiki. On loodud looduskaitsealasid (Nigula), maastikukaitsealasid (Kõrvemaa), veekaitsealasid (Pandivere) ja rahvusparke (Matsalu, Soomaa, Lahemaa). (3p) -) Mis on Berni konventsiooni eesmärk? (max 1p)
haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Veestik Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb PõhjaEuroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. KeskSaksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Keskkõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi keskida osas, on maapind rohkem madal nagu
väärkasutatavad. (inimkapital, looduskeskkond, maaomand, finants, hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand, kogukond, teenused, sotsiaalne kapital). Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused? Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis.
kaitseala, kaitsealune liik, üksikobjekt, hoiuala, püsielupaik, kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse objekt (KOV). 4. Keskkonnaseire tasandid seire seaduse alusel on riiklik, kohalik ja ettevõtte tasandid. Integreeritud süsteemi haldab kvaliteedi juhtimine ja keskkonna juhtimine. Vanim rahvuspark on Lahemaa. Noorim Matsalu. Vanim linnukaitseala on Vaidla. 5. Konventsioonid 1.Aafrika Euraasia rändeteed Bonni konventsioon 2.Ranniku märgalad ja luiged Ramsari konventsioon 3.Üldsuse osalemine keskkonnaotsustes Arhusi konventsioon 4.Keelatud püügiviisid Berni konventsioon 5.Ohustatud looduslikud looma-ja taimeliigid Cites'i konventsioon 6.Bioloogiline mitmekesisus Rio de Janeiro konventsioon 7.Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse Helsingi konventsioon 8.Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitse regulatsioon ÜRO mereõiguste konv. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
